................................................... 8 3.5.1Yannoh viljakohv 500g, filtriga kasutamiseks...................8 3.5.2INKA viljakohv (granuleeritud).........................................8 3.6Kannujahvatus.......................................................................9 3.6.1Kulta Katriina - Kannukohv 500 g.....................................9 3.7Keskmise röstiga kohv............................................................9 3.7.1Löfbergs Lila - Masinakohv keskmine röst 500.................9 3.7.2Paulig - Kohv President 500 g.........................................10 4.Kasutatud kirjandus..................................................................10 2 1. Ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16
Tükksuhkur 550 55 Vaniljesuhkur 600 60 9 3 125 Suhkrusiirup 1400 140 20 7 70 Pärlsuhkur 600 60 9 RASVAD Tahke või ja margariin 950 95 15 5 105 Sulavõi või margariin 900 90 15 5 110 Õli 900 90 15 3 110 KAKAO, KOHV,TEE Kannukohv 400 40 6 2 250 Masinakohv 400 40 6 2 250 Lahustuv kohv 200 20 3 1 500 Kakaopulber 400 40 7 2 250 Tee 300 30 5 2 333 KERGITUSAINED Küpsetuspulber 90 15 5 100 Sooda 120 18 6 Kuivpärm 45 7 2 Presspärm 120 20 7
Vaniljesuhkur 600 60 9 3 125 Suhkrusiirup 1400 140 20 7 70 Pärlsuhkur 60 9 RASVAD Tahke või ja margariin 950 95 15 5 105 Sulavõi või margariin 900 90 15 5 110 Õli 900 90 15 3 110 KAKAO, KOHV,TEE Kannukohv 400 40 6 2 250 Masinakohv 400 40 6 2 250 Lahustuv kohv 200 20 3 1 500 Kakaopulber 400 40 7 2 250 Tee 300 30 5 2 333 KERGITUSAINED Küpsetuspulber 90 15 5 100 Sooda 120 18 6 85 Kuivpärm 45 7 2
suhkrusiirup 1400 140 20 7 pärlsuhkur 600 60 9 RASVAD tahke või ja margariin 950 95 15 5 sulavõi või margariin 900 90 15 5 õli 900 90 15 3 KAKAO, KOHV, TEE kannukohv 400 400 40 6 masinakohv 400 40 6 2 lahustuv kohv 200 20 3 1 kakaopulber 400 40 7 2 tee 300 30 5 2 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl
verivorstid,kartul, kapsad, PIKLIKUL kala. On olemas ka 4-kandiline vaagen, tikuvõipside serveerimiseks. Erikujulised on nt austrite jaoks. Menaazid: see oli see mitmekihiline. Suupistete ja kondiitritoodete, juustu, pähklite serveerimiseks. Vaage jalaga kooke serveeritakse, järelroogasid ja puuvilju. Tassid: Espresso: 6-10 sentiliitrit. Sihuke pisike, selle juurde tavaliselt klaas vett. Kohvitass: tiba suurem, 15-16 sentiliitrit. Masinakohv vm. Suuremast pakutakse capuccinot, kuni 18 . Teetass: 20-25, peaks olema ymaram ja laiem kui kohvi oma. Puljongitass: 27-40 veel madalam ja ymaram, yhe sangaga Supitass on 2 sangaga, samasugune, alati alustaldrikul. Kui sang onparemal pool, siis on puljong ja siis võime juua seda. Kui vasakul siis on supp ja me ei võõi suua!!! Püreesupilusikas on ümmarguse otsaga, see mis on piklikum on tavalise supi oma. Kohvikann On pikliku kujuga nagu kohvitass, suurused: poolteist liitrit
suhkrusiirup 1400 140 20 7 pärlsuhkur 600 60 9 RASVAD tahke või ja margariin 950 95 15 5 sulavõi või margariin 900 90 15 5 õli 900 90 15 3 KAKAO, KOHV, TEE kannukohv 400 400 40 6 masinakohv 400 40 6 2 lahusav kohv 200 20 3 1 kakaopulber 400 40 7 2 tee 300 30 5 2 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15 ml 5 ml =6,7spl =3tl
· Röstimisviisi järgi - hele, keskmine või tume. Lisaks võib veel olla keskmiselt tume ja prantsuse röst ehk French roast (väga tume röst). · Jahvatusviisi järgi - jahvatamata ja jahvatatud kohviks, viimane omakorda jämedaks, keskmiseks, peeneks ja väga peeneks jahvatuseks. Mida peenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse. Erinevate kohvide valmistamiseks kasutatavad toorained: · Filtrikohv peene jahvatusega kohv + vesi · Masinakohv keskmise jahvatusega kohv + vesi · Presskannukohv keskmise jahvatusega kohv + vesi · Kruusikohv (in cup) jämedama jahvatusega kohv + vesi · Kannukohv (ekstraktor) jämeda jahvatusega kohv + vesi · Espresso peenelt jahvatataud ja tumeda röstida kohv + vesi (3cl) · Caffè crema (masinakohv) - peenelt jahvatataud ja tumeda röstida kohv + vesi (5-6cl) · Cappuccino - peenelt jahvatataud ja tumeda röstida kohv + vesi + piim (vahustatud)
valmistatakse kohvi surve all ning kohvi ja kuuma vee kontakt on kordi lühem, kui seda on presskannus või tavalises kohvimasinas, kus kohvile võib tekkida kerge kõrbemaitse. Samas on espresso madalama kofeiinisisaldusega, sest kontakt kuuma veega on lühem – seega meie organismile kasulikum kui tavakohv. Loomulikult on oluline ka värske maitse, sest jook on valmistatud värsketest ubadest. Espresso on aluseks paljude erikohvide valmistamisel. (Kikas, et al., 2014, lk 183) Caffè crema (masinakohv) valmistatakse nagu espressogi, kuid 3 cl vee asemel lastakse kohvist läbi suurem hulk vett – 5–6 cl. Cappuccino on tavaline espressokohv, millele lisatakse masinaga vahustatud ja kuumutatud piim. Tassitäis cappuccino’t valmistatakse 2,5–3,0 cl espressost, millele valatakse 150–180 ml vahustatud piima. Vahustamiseks sobivad kõik Eesti turul olevad piimad – 1,8-protsendilisest kuni 3,5-protsendiliseni.
annaabi.ee 
