Maitsemeel Maitsmine ehk maitsemeel (inglise keeles taste või gustation) on kemosensoorne meel, mille eesmärgiks on hinnata lahustunud ainete teatud omadusi sealhulgas toitainete ning kahjulike ainete sisaldust[8]. Maitsemeel on eelkõige oluline ainete söögi- ja joogikõlbulikkuse hindamisel. Tänapäeval tuntakse imetajatel viite erinevat maitseaistingut: magus, kibe, soolane, hapu ja umami maitse. Maitseaistinguid võib olla veel ning erinevatel loomaliikidel võivad esineda väga erinevad maitseaistingud. Näiteks lülijalgsed võivad maitsemeele abil detekteerida ka rasvu, vett ja lahustunud süsihappegaasi. Maitseretseptorid detekteerivad maitsestiimuleid tänu retseptorvalkudele. Näiteks imetajad detekteerivad magusaid ja kibedaid aineid läbi G-valgu perekonda kuuluvate T1R, T2R perekonna geenide. Hapusid stiimuleid ja soolsust detekteeritakse aga tänu erinevate ioonkanalite. Kompimine
TOIDU VESI Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Inimene ise on samuti küllaltki veerikas, sest 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Nii vajavad imikud ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on aga umbes 75...100 ml/kg. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit. Esiteks, mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Kolmandal arengukuul on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb,...
lahustuvad (kui nad on lahustatavad): maitserakkude basaalosi ümbritsevad maitsenärvide lõpmed. Nad võtavad maitserakkudelt vastu erutusi ja kannavad need rombaugu põhja. Keele sensoorsed närvikiud on päritolult kahesugused: keele juure piirkonnas olevad närvikiud on keele-neelunärvi (IX peaajunärv) perifeersed harud, keele eesosa närvikiud toovad erutusi näonärvi (VII peaajunärv) haru - trummikeeliku kaudu. Maitseaistinguid on põhiliselt neli: soolane, hapu, magus, mõru. Nendest peamistest maitseaistingutest on moodustunud kõik teised maitsed. Maitseaistingute eri kvaliteedid meelestatakse keele pinna eri osades: soolast tunneme kogu keele pinnaga, magusat keele tipu piirkonnas, haput keele servadega ja mõru maitset vallnäsade piirkonnas (keele tagaosas). NAHATUNDLIKKUSELUND JA SISEELUNDITE MEELERAKUD Nahas ja siseelundites esinevad meelerakud üksikult laialipaisatult ning on kujult ja talitluselt väga
tundlikkus. Suuraju poolkerade koores kutsuvad retseptoritelt tulnud erutused esile vastavad aistingud: Silmad – nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Kõrvad – kuulmiskeskus paikneb oimusagaras. Sisekõrvas asub tasakaalu- e vestibulaaraparaat. Haistmisretseptorid – nina limaskestas, keskus paikneb oimusagaras. Maitsmisretseptorid – asuvad keele maitsmisnäsades. Erinevate keelepiirkondadega tajutakse erinevaid maitseaistinguid: magusat keele tipus, mõru keeletagaosas, soolast kogu keele pinnaga, haput keele küljel. Maitsmiskeskus asub oimusagaras. Kompe-, valu- ja temperatuuriretseptorid paiknevad nahas. 9. Sigimiselundkond e suguelundkond …on vajalik järglaste saamiseks. Sageli käsitletakse kuse- ja suguelundkonda koos. Eripärad: Meestel on sugunäärmeteks paarilised munandid, milles toimub
umbes 25 sekundit. (Ibid) 4.6 Kohvi omadused Maitse Igal kohvisordil on erinev maitse sõltuvalt sellest, kui tugevalt kohviube röstitakse. Röstimise ajal eristatakse teatud maitsenüansse, mida oleks soov tugevdada. Sobiva maitse saavutamiseks tuleb enne teaduslike meetodite kohaldamist vajaliku röstimistaseme eelnevaks kindlaksmääramiseks katseid teha. See on kohvi nautimise kõige keerulisem aspekt, kuna sageli on erinevaid maitseaistinguid, mida erinevate kohvisortide proovimisel tunnetatakse, sõnades raske väljendada. Enamasti arvatakse, et kergelt röstitud ubadest valmistatud kohvile on omane mitmekülgsem puuviljane, lilleline või ravimtaimede maitse. Tugevama rösti ubadest valmistatud kohvi maitse on lihtsam, sellele on omased pähklilised, karamellised ja šokolaadised noodid (King Coffee, s.a.) Happesus Happesus on tugev kuiv maitseaisting, mis muudab kohvi elavamaks. Happesus on kõigi
MAITSMISMEEL Maitsmismeel on selgelt söömisega seotud. Suhu pandud või sinna sattunud ainete molekulid peavad süljes lahustuma selleks, et keeles paiknevaid maitsmisretseptoreid stimuleerida. Maitsmisretseptorid paiknevad keele maitsmisnäsades. Maitse retseptsioon sarnaneb sünapsites toimuvale keemilisele ülekandele. Eri ained seostuvad erinevate retseptoritega, tekitades erinevaid maitseaistinguid. Retseptorite lokalisatsioon keele pinnal on diferentseeritud. Kokku on ainult nelja tüüpi retseptoreid nelja maitse tuvastamise tarbeks: hapu - keele külgservadel magus - keele otsal soolane - keele esiosal ja servadel hapust ning magusast laiemalt kibe - keele päral Magus ja soolane maitse näivad olevat looduslikult kinnitava iseloomuga, sest inimesed eelistavad neid maitseid hapu ja kibedaga võrreldes
annaabi.ee 
