Kohv Üldiselt Kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Sisaldab kofeiini (60-140 mg) Imendumiseks kulub 45 minutit Ergutav toime 20-40 minuti jooksul Koostis Kohviõlid (10-17% massist lipiidid) Süsivesikud (50% ) Sahharoos Roheline uba (3-9%) Valgud (10-13%) Kohvi liigid Araabika (Coffea Arabica) Robusta (Coffea Robusta) Libeerika (Coffea Liberica) Mõju tervisele Tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid Tõstab vererõhku Mõjutab hingamist Stimuleerib ainevahetust Suureneb higieritus Tõstab tähelepanu- ja töövõimet Aitab keskenduda ja ületada unisust Soodustab seedimist Tekitab sõltuvust Mao ärritaja Mürgituslaadsed seisundid Maksahaiguse korral, kuhjub organismis Võõrutusnähud- uimasus, peavalu, iiveldus Huvitavat
korda aastas. Lehekaenlaist ilmuvad valged jasmiinilõhnalised õiekimbud. Algul rohelised viljad värvuvad järkjärgult tumepunaseks, meenutades kirssi. Punase kilega kaetud mahlase viljaliha sees on kaks hõbedase sarvkestaga kaetud seemet kohviuba. Täiskasvanud puu annab kuni kolm kilo toorube. Kohvipuu liike tuntakse üle poolesaja, kuid peamised on kolm botaanilist liiki. Tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest LääneAafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Erinevates klimaatilistes tingimustes ja pinnases annavad kohvipuud erisuguste maitseomaduste ja lõhnaga seemneid. Toorkohv, mis saadetakse istandustest kohvitööstusele saab nimetuse kasvukoha või eksportsadama järgi. Näiteks suur osa Brasiilia kohvist veetakse välja Santose sadama kaudu, sellest ka nimetus Santos. Kohvi ajalugu
sademeid 2200 2300mm aastas. · Alla +8 kraadi ta hävib. · Kohviistandused vajavd pidevalt head hooldamist, siis annavad nad suuri saake. Click to edit Master text styles Tähtsad kohviliigid Second level Third level Fourth level Fifth level · Coffea Arabica ja Coffea Robusta. · Arvatakse, et Arabica kohviliik on esimesi maailmas. · Coffea Robusta on maitselt ja toimelt araabica kohvist tugevam. · Tuntakse ka kolmandat liiki Coffea Liberica, kuid selle osatähtsus on väike. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles
tolleaegses keelepruugis unepeletajat. Ubade röstimise idee tuli juhuslikult tulistele sütele kukkunud ja hõrgutavalt lõhnanud kuivatatud marjadest. Ühe variandi kohaselt olevat oad meelega tulle visanud ka kloostriülem, kes pidanud neid saatana kiusatuseks. Samuti on levinud versioon, mille järgi olevat nii kohvi röstimise kui purustatud ubadest kohvijoogi valmistamise leiutanud hoopiski türklased. Taimest Esimene tööstusliku tähtsusega kohvitaim oli Coffea Arabica. Ta kasvab 7-8 m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4 meetri pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10- 15 cm pikad ellipsoidid, läikivalt tumerohelised heledama alapoolega. Õied kerkivad taime harudest koos lehtedega. Valgel kohviõiel on viis õielehte ja lõhn, mis meenutab jasmiini. Õite eluiga on ainult 2 - 3 päeva. Kohvi marjad on kirsisuurused ja esmalt rohelised, muutudes hiljem tumepunaseks. Valmimine võtab 8 kuud
Zabloone, mille abil tehakse näiteks kakaopulbriga espresso pinnale erinevaid kujundeid. Kohvipuud Kohvipuu kuulub madaraliste sugukonda. Kohvipuid arvatakse olevat 25-80 liiki. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kõikidest kohvipuu liikidest vaid kaks - coffea arabica ehk araabika ja coffea canephora ehk robusta - on maailmaturul kaubandusliku tähtsusega. Kohvipuu Araabikat kasvatatakse kvaliteetsema kohvioa tootmiseks ning selle maitse on mahedam ja nüansirikkam. Robusta seevastu on tugeva maitsega ning sobib hästi espressosegudesse. Selles on kaks korda enam kofeiini kui araabikas, mis teeb espresso maitse täidlasemaks ja tekitab kohvile paksema vahu. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad
Kohvioa saamine · Marjade korjamine · Töödeltakse ( kuiv- või märgmeetodil) · Pestakse · Kuivatatakse · Kaaritakse · Puhastatakse · Röstitakse Keemiline koostis · Kofeiin 0,6-4% · Kiudained · Suhkur · Rasv · Valk · Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) · Orgaanilised happed · Parkained · Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus ubade tüübi järgi 1. Araabika ( Coffea Arabica) annab ¾ kogu maailma kohvitoodangust Moka (Mocca) on araabika teisend 2. Robusta 1/3 kogu maailma kohvitoodangust 3. Libeerika kohv ( Coffea Liberica) kuid selle osatähtsus on kaduvväike Parim Robusta on parem, kui halvim Araabika Araabika ja Coffea Arabica · Moodustab 70% maailma kahvitoodangust · Oa seesmine külg on seestpoolt nõgus · Väga hea aroomiga · Kofeiinisisaldus kuni 2% · Enne röstimist on sinakas-rohelise värvusega Robusta
KOHVI IMPORT KOLMANDATEST RIIKIDEST Kohvi impordist üldiselt Kohvitaimi kasvatatakse 50-60 riigis üle maailma Indias toodetakse 70% kogu maailma kohvist Kaubandusliku tähtsusega kohvisordid- Arabica ja Robusta. Kohv kuulub ühtse tollitariifistiku rubriiki 0901 Suurimad kohvi eksportijad Kohvi transpordinõuded Eesti seaduse järgi kuulub kohv mitteloomse toidu alla Mitteloomse toidu importimisel teostatakse järelvalvet sihtkohas Järelvalvet teostatakse koostöös tolliga Saadetise eest vastutavad toidukäitlejad Pakkimine ja transport Pakend peab võimaldama vedu koos muude saadetistega Pakend: materjaliks džuut või sisal, mass 60 kg
Kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade korjamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kohvipuu) 3 2 Kohvipuude liigid 2.1 Araabia kohvipuu (Coffea arabica) Araabia kohvipuu on tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik. Tema peamised kasvualad on Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Ida-Aafrikas ja Indias, kus toodetakse 75% maailma kohvist. Pärit Kirde-Aafrika riigi Etioopia mägimetsadest, looduses kasvab 6- 10 m kõrguse põõsakujulise puuna. Kultiveerima hakati Araabia lõunaosas, kus 15. sajandil arenes välja kohvi keetmine, mis kohe ka mujal Lähis-Idas levis. Türgis joodi kohvi 16. sajandil
18. Exclusive Tochibo 6,79 19. Family Tochibo 4,09 20. Aroma Grand 5,29 21. Optima Linija 1,96 22. Caffe de Mocca Alvorado 4,99 23. Saludo 4,99 3,99 24. Arvid Nordquist Mellan 6,99 25. Arvid Nordquist Kok 6,99 26. Arvid Nordquist Pressiado 6,99 27. Arabica 2,69 28. Araabika 1,99 29. Vespucci 3,44 30. Lindvalls 4,65 4,94 31. Dallmayr Ethiopia 7,27 32. Dallmayr prodomo 6,59 33. I love eco kohv 5,62 34. Rimi kohv 3,86 35
01.11 Tallinn 2011 Kohvi ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi
väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasmiinilõhnalist õit. Tema punased luuviljad meenutavad kirssi. Kongo kohvipuu e Coffea canephora ● Kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Aafrika
Presidentti- ja Brazil-kahvit sekä vastuullisuussertifioitu Paulig Mundo. Tuoteperheeseen kuuluvat myös Paulig espressot, Paulig Parisien sekä alkuperämaakahvit Paulig Kenya, Paulig Colombia luomu ja Paulig Papua New Guinea. Muita tuotemerkkejä ovat Frezza-maitokahvijuomat ja Tazza- maitokaakaojuoma. Paulig Classic Paulig Classic on pitkäaikainen ja runsas jälkimaku herkullinen 100% arabica kahvin sekoitus. Valittu arabica kahvipavut antavat kahvin sekoitukselle täydellinen tuoksu, jota on viimeistelty Guatemala tuliperäiset maaperällä kasvanut kahvipavuissa. Paulig Classic on keskimääräistä paahtamalla luonnollinen kahvi. Paahtoaste 3. Paulig Classic on Paulig edustusto tuote Baltian ja Venäjän markkinoilla. Tämä on toiseksi kahvin merkki Baltian markkinoilla. Paulig Classic tuoteryhmään kuuluvat kahvipapuja ja
1. Ajalugu Kohvi joomine sai oletatavasti alguse Etioopiast, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15.sajandil on kohv levinud Araabias, 16.sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvi joomise komme 17.sajandil. Eestisse 17.sajandi lõpuks. Erinevatel rahvaste on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik Araabia ( Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robista (Coffea Robusta), mis on maitselt Araabia kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Libeeria (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on väike. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi
et taimel võivad samal ajal olla nii õied, toored viljad kui ka küpsed viljad, mis teeb saagi koristamise keeruliseks, seetõttu tehakse seda käsitsi. Kohviubade eraldamiseks on kaks meetodit: marju kas kuivatatakse 2-3 nädalat päikese käes ja kooritakse hiljem masinatega, või eemaldatakse esialgu suurem osa viljalihast ja seejärel leotatakse ube 1-2 ööpäeva veevannis; viimane meetod annab parema kvaliteediga kohvi. Tuntud on peamiselt kolm kohviliiki, millest Arabica on kvaliteetseim, aga väiksema kofeiinisisaldusega kui Robusta, mis on haiguste suhtes vastupidavam, ja mida on lihtsam kasvatada. Liberica on neist kõige madalama kvaliteediga sort, mille osatähtsus on väike. Kohvi juuakse nii mustalt kui erinevate lisanditega, tavalisimad on koor või piim ja suhkur, aga olenevalt maitsest ja fantaasiast võib lisada kakaopulbrit, erinevaid siirupeid, vahukomme või näiteks kaneeli. Palju on väljakujunenud omadustega kohvijooke, tuntumad on näiteks
õigesti. Perkolaator Perkolaatorisse kallatakse külm vesi ja kahe sõela vahele pannakse jämeda jahvatusega kohv. Vesi tõuseb kuumenedes toru mõõda üles ja valgub läbi kohvi tagasi. Kohvi aroom kaob. Lahustuv kohv Naturaalsed kohvioad röstitakse ja jahvatatakse. Jahvatatud kohvist valmistatakse väga kange kohvikonsentraat, millest eemaldatakse vesi. Seejärel tekib kas kohvi puru või graanulid. Espressosõnastik Araabia (Arabica) Coffea Arabica. Maailmas enim levinud ja kvaliteetseim kohvisort, mis kasvab mägistel aladel 800-2000 meetri kõrgusel merepinnast. Araabika annab espressole ilmeka aroomi, pehme, õrna ja veidi hapuka maitsevarjundi. Aroom (aroma) ninaga tajutav lõhn või aroom. Automaatne espressomasin (automatical espresso machine) valmistab joogid automaatselt, nupule vajutamisel. Masin jahvatab ise oad, pressib kohvi sobivalt kokku, surub selle keetmiskambrisse ja väljastab joogi.
of this production is exported (mainly to Germany). Outside Brazil, cachaça is used almost exclusively as an ingredient in tropical drinks, with the caipirinha being the most famous cocktail. Coffee Coffee production in Brazil is responsible for about a third of all coffee, making Brazil by far the world's largest producer, a position the country has held for the last 150 years. In 2007, 2,249,010 metric tonnes was produced, 80% of it was arabica(species of coffee). Although Brazil is the world's largest coffee producer, Brazilian firms do not dominate the international coffee industry. The country's domestic coffee market is dominated by two US coffee processors, Sara Lee and Kraft Foods. Laura Joesaar Liisa Shmeljova Vitali Zolotoi
valmistatud aromaatne jook. Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Eri rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab
valmistatud oskuslikult valitud ja hoolikalt röstitud kohviubadest. Võid kindel olla, et kogu hellitav kohviaroom jõuab muutumatult kohvitassi. Selle kohvi valmistamiseks on kasutatud Arabica ja Robusta kohviube, mida on röstitud kolmandal astmel. Kofeiinivaba kohv. See on valmistatud samamoodi kohviubadest nagu tavaline kohv. Maitse- ja aroomierinevused võrreldes tavalise kohviga võivad olla kofeiini eraldamise protsessi tulemus, aga kofeiini puudumist maitsest ei tunne. Kofeiinivaba kohv sobib südamehaigetele ning kõrge vererõhuga inimestele. Jacobs Krönung kofeiinivaba kohv on valmistatud
· Arvatakse ,et ka juba kiviajal tarbiti kofeiini mingil määral. Siis leiti, et mõndade seemente ja lehtede närimine mõjus stimuleerivalt. Hiljem avastasid inimesed, et see efekt suurenes, kui panna teatud toimega lehti kuuma vette. · varaseim teadaolev kakaoubade kasutusest oli leitud iidsete maajade pottidest enne kuutesada aastat enne kristust . · kofeiin kaitseb parkinsoni tõve eest. · kofeiini peamine tootja on kohviuba, coffea arabica seeme. · kofeiin suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis. · kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused. · Kofeiini on leitud kohvipuu lehtedes ja marjades, tee- ja matepõõsa lehtedes, guaraana marjades, koola pähklites ning väikeses koguses ka kakaos. · Peale kofeiini sisaldavad paljud taimed ka teisi meditsiiniliselt olulisi ksantiini alkaloide nagu teofülliin ja teobromiin. (teofüliin esineb tees)
- võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota - suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko - u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid kohvipuu - pärit Etioopia mägimetsadest - perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi) - kongo kohvipuu (robusta kohvi) teepõõsas - libeeria kohvipuu (liberica kohvi) - üle 2000 teepõõsasordi - kõrge kohvipuu (excelsa kohvi) - pärit Indiast, Hiinast - 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas - Suured kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, - Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Keenia jt.
· suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota · Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all 1.15. Mõnupeet · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohvi) - kongo kohvipuu (robusta kohvi) - libeeria kohvipuu (liberica kohvi) - kõrge kohvipuu (excelsa kohvi) · 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas · Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia · kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest · tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika · 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Kamerun, Ecuador
Maitsestatud teed - Luuakse kui lisamaitseid segatakse teelehtedega viimase etapina enne kui tee pakitakse. Jasmiinitee puhul lisatakse oolongile või rohelisele teele terveid jasmiiniõisi. Puuviljamaitselised teed valmistatakse puuviljamaitseliste õlide ja Sri Lanka või hiina musta tee kombineerimisel. Kohv: tooraine, sordilisus. Kohvi tehakse jahvatatud kohviubadest. Kohviseemneid kasvatatakse laiadel lavadel varjutatud puukoolides. Kaks majanduslikult tähtsat kohviliiki on Coffea Arabica (Arabica kohv), mis katab 70 protsenti maailma toodangust ja Coffea Canephora (Robusta kohv). Vähem kasvatatakse Coffea Libericat (Liberica kohvi) ja Coffea dewevreid (Excelsa kohvi)
Mida kõrgemal kohv kasvab, seda aromaatsemad on küpsed kohvioad. Kohvi maitseomadusi mõjutavad oluliselt ka pinnas ja kasvukeskkond. Sellepärast toodetaksegi kohvi ainult 60 riigis. Suurimad kohvitootjamaad on: Brasiilia, Colombia, Vietnam, Indoneesia ja India. Nendes riikides kasvatatakse kohvi peamiselt ekspordiks. Näiteks Brasiilia ekspordib umbes 23 000 000 kotti kohvi aastas (kohvikott kaalub 60 kg). Levinuim kohviliik on Araabika (Coffea Arabica), mis on pärist Etioopiast. Selle osakaal on väga suur, umbes 75%. Teine, araabika kohvist tugevama maitsega, on robusta (Coffea Robusta). On olemas ka kolmas kohvipuu liik, aga selle osatähtsus on väga väike. Selle liigi nimi on Libeerika. Paljud kohvisordid on saanud oma nimetuse tootjamaa järgi. (Kohv Vikipeedia, 2013) 4. KOHVI MÕJU TERVISELE Kohvil on nii häid kui ka halbu mõjusid. Kohvi ei mõju kõigile inimestele ühtemoodi. Üldiselt
Selleks, et šokolaad sulaks kiiresti ja veatult ning annaks uuesti tahkudes oodatud tulemuse, tuleks eelistada spetsiialseid köögišokolaade. Kauplustes on need tavaliselt eraldi maiustustest nimelt maitse ja lisaainete riiulil. http://www.pierre.ee/site/?house=3 7. Kakaoubade erinnevad sordid Kakaoube on olemas kolme erinevat sorti, mille alla kuuluvad Criollo, Forastero ja Trinitario. Kõige peenemaks neist peetakse Criollo ube, mida võrreldakse isegi Arabica kohvioaga. Mõnesaja aasta eest oli see kakaouba veel väga tavaline, kuid nüüd on see muutunud palju haruldasemaks. Haruldaseks on see muutunud selle poolest, et Criollo ubade puud on haigustele kergesti vastuvõtlikud. See uba annab šokolaadile omase punaka tooni ning mõnusad maitsenüansid. 9 Forastero on tavalie sort, mida kasutatakse šokolaadi masstoodanguks. Sellel oal on ka palju
Etioopias leidub senini selliseid paiku, kus inimesed joovad kohvipuu lehtedest valmistatud jooki. Esimene kirjalik teade kohvist, mida valmistati röstitud kohviubadest, on pärit Araabia teadlastelt, kes kirjutasid, et see on kasulik, kuna pikendas nende tööaega. Araablaste innovatsioon kohviubade jahvatamisel jõudis esimesena Egiptusesse, sealt Türki ja hiljem leidis juba tee laia maailma. Sordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid see on vähe levinud. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini,
· Ühe põõsa saak aastas on ligikaudu pool kilo kohvi. · Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. · Araabikale sobilik temperatuur 15-24°C, Robusta vajab 24-30°C sooja, kohvitaim on väga külmakartlik. · Mida kõrgemal kohv kasvab, seda aromaatsemad on küpsed kohvioad · Kohvi maitseomadusi mõjutavad oluliselt ka pinnas ja kasvukeskkond. Kohviliigid · Kohviliike on üle 60, kuid ainult kaks neist on kaubandusliku tähtsusega: a) Coffea Arabica ehk araabika b) Coffea Canephora ehk robusta · Araabika pärineb Etioopiast. · Robusta avastati Kongost. · Araabika moodustab umbes 65% ja Robusta 35% kogu maailma kohvitoodangust. · Araabika maitse on mahedam ja sel on rohkem maitsenüansse kui Robustal. · Robusta tugev maitse sobib kõige paremini tumeda röstiga kohvisegudesse nagu espresso või Prantsuse stiilis kohvid. Saak · Kohvivilja küpsemiseks kulub 8-9 kuud. · Üldiselt on kauem küpsenud viljadest saadud kohvi parem.
paljude aastate vältel arengumaade kaubavahetusartiklina alla ainult naftale. Selle kasvatamine, töötlemine, turustamine ja transportimine loovad töökohti miljonitele inimestele maailmas. Kohv on otsustav tegur paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%. 3. Kohvisordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam ja on pärit Kongost. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica) Lääne-Aafrikast, kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks, kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. 4. Lahustuv kohv Vedelat kohviekstrakti tehakse umbes 1840
õitsevad 10-30 aasta vanuselt või veelgi vanemas eas ja pärast õitsemist vana lehekodarbik sureb. 3 Puuviljad Kohvipuu on läikivate tumeroheliste lehtedega madal igihaljas troopiline taim. Kohvipuu kasvatamiseks on sobivaimad kõrgendikud ja madalate mägede nõlvad, mitte kõrgemal kui 2000 üle merepinna. Etioopiast pärit Araabia kohvipuu (Coffea arabica). Teised kaks on 1898. aastal avastatud Kongo kohvipuu (Coffea robusta) ning troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev Libeeria kohvipuu (Coffea liberica). Banaanipuu on kuni 15 m kõrge, suurte ja enamasti rebestunud lehtede üksteise sisse keerdunud tuped moodustavad torukujulise ebavarre. Kasvab kõikjal troopikas näiteks: brasiilia, India, Filipiinid. Vajab kasvamiseks niiskust. Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab
................................................................................... ............................................................................................................... Valge tee- kõige naturaalsem, kõige vähem töödeldud tee Teelehed on fermentatsiooni (kääritamise) välistamiseks kergelt aurutatud ja kuivatatud, seetõttu vajab valge tee ka pikemat valmimisaega (7 min) Punane tee- ,,Oolong" (Hiina, Taiwan)- teelehed punase, rohelise triibulised KOHV Robusta ja Arabica- kohvipuud 1. Saagi koristus-aastaringselt 2. Kuivatamine 3. Marjade koorimine ja poleerimine 4. Sorteerimine ja pakkimine ning suunamine vabrikutöötlemisele 5. Kohvi laagerdumine 1-10 aastat 6. Kohvi röstimine 180-2000C juures 7. Kohvi jahvatamine 8. Valmiskohvi pakkimine PIIM JA PIIMATOOTED ..........................................-on rasva (koore) eraldamine tsentrifugaaljõu abil .........................................
aasta) Mõnukultuurid: o Kobaras 100-300 vilja Kiudkultuurid: Kohvipuu – pärit etioopiast, üle 50 liigi, 2/3 o Tootjad: Ecuador, Brasiilia, India puuvillapõõsas – pehmekiuline, soojemas kasv. Ladina-Ameerikas. Kõige levinum TAIM PÄRITOLU MILLISES “Arabica” sort REGIOONIS kliimas, vill kuprast TÄNAPÄEVAL lina – parasvöötme kiukultuur, lõuna pool Arvestuseks: kui täpikest pole Etioopia KASVAVAD
67 € 1.72 € 1.61 € Kurk pikk kg 1.12 € 1.15 € 1.08 € Ploomtomatid 500g karp 1.63 € 1.68 € 1.57 € Kohv Luxus 500g pakk 4.30 € 4.41 € 4.14 € Tee Hyleys 25tk pakk 0.91 € 0.94 € 0.88 € Kohv Jacobs 450g pakk 7.06 € 7.26 € 6.81 € Kohvioad Arabica Paulig pakk 12.29 € 12.63 € 11.86 € Merevaik murulauguga tops 1.69 € 1.74 € 1.63 € Merevaik kukeseentega tops 1.69 € 1.74 € 1.63 € Ploominektar Põltsama 1L 1.16 € 1.19 € 1.12 € Tomat lahtine kg 1.73 € 1.78 € 1.67 € Viinamari punane kg 1
Unes nägi kaupmees prohvetit, kes ütles, et kingib talle kaks kohvitaime ning õnnistab mulda, kuhu kaupmees need istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused. Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA. Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest. 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti - jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel. Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus teenindati vaimulikke ja õpetlasi. Kohvi joomine levis sedavõrd, et hakkas palvetamist segama. Mekas ja mitmes teises paigas keelati õigeusklikel uimastava
erilise masina abil toorestest viljadest, pestakse ja kuivatatakse. Röstimata kohviuba sisaldab 1200 bioaktiivset ainet, millest vaid 200 tuntakse. (Ibid) 4.2 Kohvi liigitamine Kohvi võib liigitada kohvipuu liigi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. Kohvipuuliike tuntakse üle poolesaja, kuid kaubanduslik tähtsus on neist vaid kahel. Tähtsaim ja kõige laialdasemalt kultiveeritav liik maailmas on Etioopiast pärit araabia kohvipuu – Coffea arabica – saadus araabika kohv. Araabika uba on piklik-lameda 18 kujuga, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus. Araabikast valmistatud kohv on mitmekesise ja peene aroomiga, kofeiinisisaldus kuni 2%. Araabika on eelistatuim kohv, tema aastaproduktsioon moodustab u 75% maailma kohvitoodangust. Coffea arabica’l on ohtrasti teisendeid, millele annab sordinime tootjariik, kasvukoht või peamine väljaveosadam
Suhkrukultuurid Suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohv) - kongo kohvipuu (robusta kohv) - libeeria kohvipuu (liberica kohv) - kõrge kohvipuu (excelsa kohv) · 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas · Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia Kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest · tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika · 6 suurimat kasvatajat Ghana, Cote d`Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Kamerun, Ecuador
3) energilisuse vähenemine, 4) keskendumisraskused, 7 5) uimasus, 6) meeleolu alanemine, 7) kergestiärrituvus, 8) harva grippi meenutavad vaevused. Võõrutusnähud ilmnevad kõigil kofeiinitarbijatel, isegi 100 mg koguse tarbimisel päevas. (Harro, 2006) Joonis 1. Kofeiini valem (http://3.bp.blogspot.com/) 8 Joonis 2. Kohviuba, Coffea arabica (http://www.potomitan.info ) Joonis 3. Teeleht, Camelia sinensis (http://www.horizonherbs.com) 1.2 Tauriin Tauriin on looduslik aine, mis suurendab rektsioonikiirust ja erutab närvisüsteemi. Tauriin on orgaaniline hape, mida leidub nii inimeste kui ka loomade organismis. Nimetus on tulnud härja ladinakeelse nime Taurus järgi, sest esimest korda eemaldati see aine härja sapist. Tauriin on ainuke teadaolev sulfoonhape. Puhas tauriin on peaaegu
palju tanniine võtavad kaalus juurde ja siis surevad. · Tanniinid annavad ka punasele veinile oma eripärase maitse, sest viinamarja tanniinid seonduvad sülje valke ja tekitavad valkude hüübimise (koagulatsioon). Alkaloidid · Suur klass lämmastikku sisaldavaid ühendeid. · Saadud aminohapete (aspartaat, lüsiin, türosiin, trüptofaan) modifitseerimisel · Mõju füsioloogiale · Näited: 12 kohveiin kohvi (Coffea arabica), tee (Camellia sinensis), kakao (Theobroma cacao). Putukatele ja seentele mürgine. Kohvi võsud võivad takistada lähedalolevate seemnete idanemist (allelopathy). Kaitse teiste taimede eest ehk konkurentsipoliitika. kokaiin morfiin nikotiin tubakas (Nicotiana tabacum). Hoitakse vakuoolides ja eraldub, kui vakuoolid katki teha. kapsaitsiin (Capsicum) aktiivne komponent tsillipipras. Valgud-ensüümid
korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipuu toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvi marju, millest saadakse ligikaudu 500 grammi kohviube. Kohvimarja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivemenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju veevannis 24- 48 tundi, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetluse teel saadud kohv. Parim kohviliik on Coffea Arabica, pärit Etioopiast, mille osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohvisort on Coffea Robusta, mis maitselt Arabica kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik Coffea Liberica, kuid selle osatähtsus on maailmas kaduväike. Toorkohvist röstitud kohviks Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitsmine toimub tugeva tõmbega lusikalt suhu. Sedasi
katab käsikirja lehekülje, suur lahing algab ja lõpeb musta võluneste ojadena voolates; just nii, nagu lahingus võistlevad väed peituvad püssirohusuitsu sisse." Kohvisegude suhtes oli Balzac täpne ja nõudlik. Üks tema sõber on kirjeldanud seda nii:" Selles kovhisegus pidi olema kolme erinevat sorti kohviube, Bourbon Reunioni saarelt, sort, mis oli saanud oma nime Martinique'i saare järgi ja Mocca- nimeline sort.(Viimane oli ilmselt Arabica ja seega parim.) Bourboni oad ostis Balzac Rue de Montblanc'il paiknevast ärist, ühelt Rue des Vieilles Audriettes'i äärselt kaupmehelt, kes usutavasti iial seda kuulsat segu ei unustanud, Martinique'i saarte omad ja Mokka ostis ta Faubourg Saint- Germaini linnaosast ühest Rue de l'Universite poest aga selle nimi ei taha mul enam meelde tulla, kuigi saatsin Balzaci tema kohviosturetkedel palju kordi. Kuigi lihtne see ei
sellest valmistatud aromaatne jook. Ajalugu Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast; siit, Kaffa nimelise küla järgi sai kohv ka oma nimetuse. 15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomise komme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks. Erinevatel rahvastel on kujunenud oma kohvi valmistamise ja serveerimise viisid. Tuntuimad on ehk türgi kohv ja itaallaste espresso. Kohvisordid Levinuim kohviliik araabika (Coffea Arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetud kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea Robusta), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik libeerika (Coffea Liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike. Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust. Näiteks kolumbia kohv, kostariika kohv, santose kohv jne. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi
moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk (aleurooniterad) või -rasv (tilkadena). Viljades on sel juhul ka rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil (Asparagus), kohvipuul (Coffea arabica), diospüüril (Diospyros) või datlipalmil (Phoenix dactylifera). Sel juhul kasutab arenev idu rakukestades leiduvat hemitselluloosi. Veesäilituskude esineb sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised (Euphorbiaceae), kaktuselised (Cactaceae); perekondades agaav (Agave), kukehari (Sedum), soolarohi (Salicornia). Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude
(GLAOmega-6 rasvhappe) ja palju teisi rasvhapped mis aitavad alandada kõrget kolesteroolitaset Selts Gentianales emajuurelaadsed Sug. Gentianaceae emajuurelised Gentiana pulmonanthe sinine emajuur (kroontipmed on keerdus õiepungas) Sug. Rubiaceae madaralised o 10000 liiki, suuruselt 4 kohal (1.Asteraceae, 2.Orchidaceae, 3. Fabaceae) Coffea arabica - Araabia kohvipuu Kaffa Etioopia provints. Coffea canephora Kongo kohvipuu (robusta kohv) Aafrikast Galium verum - hobumadar Selts Lamiales iminõgeselaadsed tavaliselt vastakud lehed, kuid on palju erandeid nagu näiteks väga varieeruv mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukond. Õied on sageli sügomorfsed, (monosümmeetriline, bilateraalne) tavaliselt mitmesugused kahehuulelised Sug. Lamiaceae huulõielised
· Lõuna-Ameerika kuulsad kohvimaad said oma esimese kohvipuu Louis XIV aiast. Kohvi liigid: · Kohvi võib liigitada kohvioa tüübi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. · Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Parimad toorkohvi oad on sinakas-rohelise või hallikas-rohelise värvusega. Pruun värvus ja plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine ja meeldiv, kofeiinisisaldus 2%. Kolmveerand maailma kohvitoodangust. 2. Robusta (Coffea Robusta)- on pärit Kongost. Kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus 2%. Umbes veerand maailma kohvitoodangust. 3. Lõuna- Aafrikast pärit Coffea Liiberica Ühes kohvipuu viljas on kaks rohelist seemet
· Lõuna-Ameerika kuulsad kohvimaad said oma esimese kohvipuu Louis XIV aiast. Kohvi liigid: · Kohvi võib liigitada kohvioa tüübi, päritolumaa, röstimis- ja jahvatusviisi alusel. · Kohvi saadakse igihalja, troopilises vööndis kasvava kohvipuu seemnetest. Parimad toorkohvi oad on sinakas-rohelise või hallikas-rohelise värvusega. Pruun värvus ja plekilisus viitavad töötlemisvigadele. Kohviubade liigid: 1. Araabika (Coffea Arabica)- on pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine ja meeldiv, kofeiinisisaldus 2%. Kolmveerand maailma kohvitoodangust. 2. Robusta (Coffea Robusta)- on pärit Kongost. Kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer. Vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus 2%. Umbes veerand maailma kohvitoodangust. 3. Lõuna- Aafrikast pärit Coffea Liiberica Ühes kohvipuu viljas on kaks rohelist seemet
· Nikotiini kognitiivsed efektid on seotud aju atsetüülkoliinisüsteemiga - sama toime on kaudsetel agonistidel, vastupidine antagonistidel · Mittesuitsetajad ei taju nikotiini efekte meeldivatena! Kofeiin Metüülksantiinid · Kofeiin · Teofülliin · Teobromiin KNS stimulaatorina: teofülliin > kofeiin >> teobromiin Metüülksantiinide allikad · Camellia sinensis kofeiin, ka teofülliini & teobromiini · Coffea arabica kofeiin Etioopia taim, Jeemeni kaudu Araabia poolsaarele kofeiin isoleeriti SKS 1820 · Theobroma cacao peamiselt teobromiin, vähe kofeiini kakao & shokolaadi allikas Kofeiinimürgistus DSM-IV järgi: viis alljärgnevat ilmingut pärast vähemalt 2-3 tassi kohvi joomist · Rahutus · Närvilisus · Erutatus · Unetus · Kõhulahtisus · Meeleolu kõikumine · Depressioon · Näopunetus
orjade kasutamise eksportartiklite tootmisel, tagab keskkonnasäästliku tootmise ning seda märki kandva toote ostuga aidatakse kaasa väiketalunike ja tööliste töö- ja sotsiaalsete tingimuste parandamisele arengumaades. Nt: Paulig Colombia Arabica Eesti pakendirunglus Selle märgi paigutamisega pakendile kaasneb tootjavastutus tootja peab finantseerima enda poolt 47 Eesti siseturule lastud pakendite või probleemtoodete kogumist ja taaskasutamist pärast toote eluea lõppu. Nt: Kapten Grant OÜ Peolaua räimefilee 48 Roheline energia Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava
pruunideks ubadeks, mida ostetakse kas tervetena või jahvatatult. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. Põhilised hahvatuse jämedused on jäme jahvatus, keskmine jahvatus, peen jahvatus ja türgi jahvatus. Midapeenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse. Tuntakse kahte põhilist kohviliiki: Araabika (Coffea Arabica) peetakse vanimaks viljeledud kohviliigiks. Araabika sisaldab vähem kofeiini kui ükski teine majanduslikel eesmärkidel kasvatatav kohvipuuliik. Robust ( Caffea Robusta) sisaldab umbes kakskorda rohkem kofeiini kui araabika kohv. Peetakse vähem kvaliteetseks, maitsvaks kui araabika kohv. Robusta kohvi oad on kummimaitselised, põlenenud maitsega ning kibedama kui araabika kohvi röstitud oad. Robusta kohvi kasutatakse palju lahustuvates kohvides ning
(umbes 6 milj. t ) on esikohal Brasiilia, järgnevad Kolumbia ja Indoneesia. Kohvioad sisaldavad 0,6... 2,8% kofeiini, kiudaineid, suhkruid, rasva, valku, mineraalaineid, orgaanilisi happeid, parkaineid, B-rühma vitamiine jt. kokku kuni 1200 erinevat ühendit. Röstimisel muutub ubade keemiline koostis ja moodustub rohkem kui 70 ühendist koosnev aromaatsete ainete kompleks. Kohviubade tüübid. Kohvisorte on tuhandeid, mis jagunevad põhiliselt 3 tüüpi: araabika (Coffea Arabica), pärit Etioopiast, kohvioa sisemine külg on sissepoole nõgus, aroom mitmekesine, meeldiv, kofeiinisisaldus kuni 2%, annab kolmveerandi maailma kohvitoodangust; robusta (Coffea Robusta), pärit Kongost, kohvioa sisemine külg on väljapoole kumer, vähem aromaatne, maitselt kangem, kofeiinisisaldus üle 2%, umbes veerand maailma kohvitoodangust; libeerika (Coffea Liberica), pärit Lääne-Aafrikast ei oma tänapäeval erilist tähtsust. Araabika ja robusta
annaabi.ee 
