termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu suhtelist niiskust. Staatilise psühromeetri ehitus on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Seadme ekspositsiooniaeg on 10-15 minutit ning tema tulemused pole eriti täpsed, sest sõltuvad õhu liikumisest. ,,Märja" termomeetri näidu lugemisel puhul on oluline, et termomeetri kontakt ümbritseva õhuga oleks nii kestuselt kui ulatuselt küllaldane. Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures. Mõõtetäpsust võib mõjutada ka suhteliselt nõrga soojuskiirguse olemasolu,
termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu suhtelist niiskust. Staatilise psühromeetri ehitus on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Seadme ekspositsiooniaeg on 10-15 minutit ning tema tulemused pole eriti täpsed, sest sõltuvad õhu liikumisest. ,,Märja" termomeetri näidu lugemisel puhul on oluline, et termomeetri kontakt ümbritseva õhuga oleks nii kestuselt kui ulatuselt küllaldane. Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures. Mõõtetäpsust võib mõjutada ka suhteliselt nõrga soojuskiirguse olemasolu,
termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu suhtelist niiskust. Staatilise psühromeetri ehitus on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Seadme ekspositsiooniaeg on 10-15 minutit ning tema tulemused pole eriti täpsed, sest sõltuvad õhu liikumisest. ,,Märja" termomeetri näidu lugemisel puhul on oluline, et termomeetri kontakt ümbritseva õhuga oleks nii kestuselt kui ulatuselt küllaldane. Võimalikult täpse näidu saamiseks tuleb oodata termomeetri näidu stabiliseerumiseni. Näidu stabiliseerumise kiirendamiseks võib seadme juures lehviku abil õhu liikumist suurendada. Teine võimalus on määrata õhu liikumise kiirus seadme juures. Mõõtetäpsust võib mõjutada ka suhteliselt nõrga soojuskiirguse olemasolu,
Valasin happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetasin metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgesin katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis olid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohtinud veel happega kokku puutuda). Märkisin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin metallitüki happesse. Loksutasin, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon oli lõppenud ja nivood enam ei muutunud, lasin eraldunud vesinikul 2 - 3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo oleks hakanud nähtavalt muutuma, poleks olnud seade hermeetiline ja katse tuleks uuesti sooritada.
on põhiskaala väikseima jaotise väärtus ja n nooniuse jaotiste arv. Mõõtmistulemuse leidmiseks loetakse esmalt põhiskaala näit M, mille määrab põhiskaala viimane kriips, mis jääb nooniuse 0-kriipsust vasakule. Seejärel leitakse, mitmes 0-kriipsule järgnev nooniuse kriips (N) ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. Saadud arv N korrutatakse nooniuse täpsusega T, nii saadakse nooniuse näit ning see liidetakse põhiskaala näidule M. Mõõtmistulemuseks L on põhiskaala näidu ja nooniuse näidu summa L=M+N*T. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala e nooniuse abil. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Kruviku tähtsaim osa on peen
2,6 2,6164 -0,0164 0,104 1,31E-05 2,7 2,7054 -0,0054 0,108 1,35E-05 2,8 2,8072 -0,0072 0,112 1,40E-05 2,9 2,9352 -0,0352 0,116 1,47E-05 3,0 3,0376 -0,0376 0,120 1,52E-05 Määrata, kas erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi piirhälvet, madalsagedusgeneraatori oma ? Erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi piirhälvet. 3.) Kordasime eelmises punktis tehtut, kuid seekord andsime 0,5V amplituudiga siinuspinge signaaligeneraatorist HP33120A sagedusmõõturi 2. kanalisse. Mõõdetud sageduste tulemused: Tabel 2. Sagedusmõõturi teise kanali mõõdetud sagedused Generaatori Generaatori
katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid väldin liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märgida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm³) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näidu võtan meniski kaare madalaimalt kohalt. 6. Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Loksutan, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasen eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada
2 20,0 4,5 15,5 1,2903 3 21,0 4,8 16,2 1,2963 4 20,3 4,6 15,7 1,2930 5 20,5 4,7 15,8 1,2975 Füüsika praktikum 24 Aulo Aasmaa [990963 LDW51] ARVUTUSED TABELIANDMETE PÕHJAL Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Näide suuruse æ1 arvutamise kohta: h1 20,8 20,8 1 = = = 1,2919 h1 - h2 20,8 - 4,7 16,1 Suuruse æ juhuslik viga: katse nr. æ <æ>-æi (<æ>-æi)2 1 1,2919 0,0019 0,00000361 2 1,2903 0,0035 0,00001225
1. Nooniusnurgamõõdik H 0º -320º väärtusest 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Sellega saab mõõta nurki piirides 0° 320°, kusjuures välisnurki piirides 0° 180° ja sisenurki 40° 180°. Nooniuse jaotuse väärtus on kas 2' või 5'. Näidu lubatav mõõtemääramatus ei tohi ületada ± nooniuse lugemi väärtusest. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide Nooniusega sektor (5) on sujuvalt nihutatav mööda limbi (1) kaart ham-masülekandega. Nurkade
Sisukord Mis on GPS?........................................................................................................................ 3 Süsteemi areng.....................................................................................................................3 Kuidas GPS töötab? ............................................................................................................4 Kuidas kontrollida GPSi näidu täpsust?............................................................................ 5 Renault ESPACE Navigatsiooni süsteem............................................................................6 Ekraan ............................................................................................................................. 9 Klaviatuur...................................................................................................................... 10 Raadio ja GPS antenn...
5.5 3.5 1.5 -0.50 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1 Galvanomeetri jaotised Piirhälve ep(U) Etalonvoltmeetri lubatud piirhälve 0,5%*15V=0,075V ep(U)=epe(U) + el(U) + 1/2eVmax(U) 0,15V - pool jaotise väärtusest epe(U) - etalonvoltmeetri lubatud piirhälve el(U) - kaliibritava galvanomeetri näidu lugemise hälve ep(U)=0,075V+0,15V+0,1V = 0,325V Kus epe(U) on etalonvoltmeetri lubatud piirhälve, mis arvutatakse voltmeetri juhendi järgi, el(U) - kaliibritava galvanomeetri näidu lugemise hälve (ümardamise hälve), väljendatud pinge ühikutes (V). Täpsusklass: Y = ± ep(U) / Xn * 100% Xn - normeeriv väärtus e. mõõtepiirkond Y = ±0,325V / 15V * 100% = ± 2,2% Kuna galvanomeetri täpsusklass = 1,5%, mis on täpsem kui saadud voltmeetri
bürettides muutub. Kuna seda ei juhtu on katseseade hermeetiline ja võib alustada katsega. Kõigepealt mähin metallitüki filterpaberisse ja teen selle destilleeritud veega märjaks. Mõõdan mõõtesilindrisse 5cm3 10%-list soolhappelahust ja valan selle läbi lehtri katseklaasi. Seejärel asetan filterpaberis oleva metallitüki katseklaasi seinale. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Siis liigutan bürette nii, et vee nivood bürettides oleksid ühes tasapinnas. Märgin üles näidu V1. Seejärel kukutan metallitüki happesse ning loksutan, et paber filterpaber avaneks. Ootan ja jälgin, kuni vee nivoo bürettides muutub ning selle lõppemisel lasen eraldunud vesinikul jahtuda. Siis liigutan bürette, et nende nivood oleks ühes tasapinnas ja märgin üles näidu V2. Katseandmed: V1 = 9,0cm3 V2 = 1,2cm3 Püld = 103300Pa T = 295,15K RH = 42% V3 = |1,2-9| = 7,8cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutan reaktsioonil eraldunud vesiniku mahu normaaltingimustel.
4 1,32 0 0
5 1,35 0,03 0,0009
6000 6000,308 0,030 0,110 0,00055 7000 7000,367 0,035 0,100 0,00050 8000 8000,415 0,040 0,093 0,00047 9000 9000,474 0,045 0,084 0,00042 Tabelist võime teha järeldust, et erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi mõõtemääramatust. 2. Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali kuju nelinurkseks impulssiks amplituudiga 2 V ja krdussagedusega 12kHz. HP53131A 1. sisendi kaudu mõõdetud signaali komponedid on: · Kordussagedus f = 12,000 627 kHz -1 · Kordusperiood T = f = 83,32898 s · Impulsi kestus = 42,2512 s · Impulsi esikülje kestus RISETIME = 2,1671 s
milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Töö käik: Esiteks loputasin elektroodi KCl lahusega ning seejärel täitsin nõu nii, et elektrood oleks lahuses. Asetasin elektroodi termostaati 25°C juurde ning märkisin üles vahelduvvoolusilla näidu. Seejärel täitsin nõu uuesti KCl lahusega ning märkisin üles teise näidu. Valmistasin 0,4000n HCOOH-st kolm eri kontsentratsioonidega lahust: 0,1 n (selleks panin 50ml kolbi 12,5 ml lahust ning täitsin dest veega kriipsuni), 0,05n (6,25 ml lahust, dest veega 50 ml kriipsuni), ning 0,025n (3,125ml lahust, dest veega 50 ml kriipsuni). Alustades kõige lahjemast, loputasin juhtivusnõu antud lahusega ja siis täitsin nii, et elektrood sinna sisse ulatus
6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine Katse h1 h2 h1-h2 nr. 1 2 3 4 5 < > = .......... ± .......... Arvutused koos veaarvutusega Joonlaua lubatud põhiviga (metalljoonlaud pikkusega 300 mm): 0,1 mm = 0,01 cm Võetud lugemi viga: max 5 mm = 0,5 cm Koguviga näidu h1 määramisel: h1 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Koguviga näidu h2 määramisel: h2 = 0,5 2 + 0,012 = 0,2501 cm 0,25 cm Suuruse juhuslik viga: Katse æ <æ> - æi (<æ> - æi)2 nr. 1 1,319 -0,0284 0,0008066 2 1,283 0,0076 0,0000578 3 1,268 0,0226 0,0005108
511), võtsime elle paberist välja ning mässisime filterpaberisse. Tegime filterparebi märjaks destilleeritud veega. Siis valasime lehtri abil 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust katseklaasi, jälgides et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasime metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale u. 2 cm allapoole avaust ning sulgesime katseklaasi hermeetiliselt. Seejärel liigutasime jälle bürette nii, et vee nivood ühtiksid. Märkisime ühelt büretilt üles näidu V1. Pärast seda kukutasime metallitüki happesse ja loksutasime, et paber võimalikult rohkem avaneks. Lasime eraldunud vesinikul jahtuda senikaua, kuni vee nivoo enam ei muutunud. Siis sättisime jälle büretid sellisele kõrgusele, et ve nivood oleksid samal kõrgusel ning märkisime samalt büretilt, kus ennegi, üles uue nivoo näidu V 2. · Katseandmed Püld=101,9 kPa=101900 Pa PH2O=18,7 mmHg=2493,1 Pa T=21+273=294 K RH= 49% V1=10,2 ml V2=18,6 ml V3=18,6-10,2=8,4 ml=0,0084 dm3
Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. TÖÖVAHENDID Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik, mōōdetavad esemed. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri silindri ruumalast sisediameetri tühimiksilindri ruumala. 4
80000 80003,536 0,40028 5 0,063*10^-3 0,0111106 90000 90003,9805 0,450315 2 0,056*10^-3 100004,442 0,0099995 100000 5 0,50035 6 0,050*10^-3 Erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab oluliselt sagedusmõõturi mõõtemääramatust, ligi 20-kordselt, seega on generaatori sageduse määramatus põhiline määramatuse põhjustaja. Erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel on väiksem kui generaatori mõõtemääramatus, nii et generaatori täpsus vastab oodatule. 2. Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali ristkülikimpulssideks, parameetriteks: amplituud 2 V ja kordussagedus 12 kHz.
Eelrõhku ei tohi hüdrofoorist välja lasta. Vajadusel lisada. Automaatika Veeautomaadi auomaatikablokk asub niiskuskindlas karbis pumba korpuse küljes. Karbi kaane siseküljel on automaatika elektriühenduse skeem. Kui teid ei rahulda tootjatehase poolt seatud rõhud, võib automaatikat reguleerida ise: Selleks: pange pump tööle ja pumbake hüdrofoori vett seni, kuni on saavutatud soovitud rõhk (ülemine piir, näiteks 3,8 bar. manomeetri näidu järgi) . Keerates kruvi 1 (väljalülitus kruvi), leidke sobiv kruviasend, mille juures pump välja lülitub. Laske seejärel hüdrofoorist vett välja seni, kuni on saavutatud madalaim soovitud rõhk (alumine piir näiteks 1,8 bar. manomeetri näidu järgi). Pöörates kruvi 2 (rõhkude vahe reguleerimiskruvi) leidke selline kruviasend, mille juures pump sisse lülitub. Kontrollige, et nii pumba sisselülitus, kui ka väljalülitus toimuvad soovitud rõhu juures
5. Kirjutades lause: „merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb mereline, maismaa kohal aga mandriline kliima“ uuesti ümbes, asendades 2 sõna nende rahvusvahelise vastega. – merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb maritiimne kliima, maismaa kohal aga kontinentaalne kliima. 6. A) mis on temperatuuri amplituud? – maksimum ja miinimum temperatuuri vahe. b) milline on see ööpäeva lõikes madalaima näidu -4C ja kõrgeima temperatuuri näidu 4C puhul? – 8kraadi. 7. Anna mõistetele – passaadid, mussoonid, briisid, tsüklonid, antitsüklonid – sõnaseletused. Passaadid – ekvaatori ümbruses ja 30 laiusekraadide vahel püsivad tuuled. Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briisid – suurte veekogude rannikul puhuv kohalik tuul, temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub
filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6. Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab
külge pidama, mitte ei kukkuks happesse, kus see hakkaks reageerima enne kui ma jõuan selle gaasi mahu mõõtmiseks mõeldud seadmega ühendada. Hoides katseklaasi väikese nurga all, asetan metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt, vältides järsemaid liigutusi, mis võiksid metallitüki hapesse kukutada. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühel kõrgusel. Märgin üles näidu ühelt büretilt. Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Loksutan katseklaasi, et paber võimalikult palju avaneks. Jälgin kuidas reaktsiooni käigus vee nivoo bürettides muutub. Lasen eraldunud vesinikul 3 minutit jahtuda, oodates kuni vee nivoo paigale jääb. Märkan, et peale viit minutit ootamist ei ole nivoo ikka veel paigale jäänud ja muutub nähtavalt. Järeldan, et seade pole hermeetiline ja hakkasin otsima seadmes defekti
Valan happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa oi puutuks happega kokku. Happega katseklaasi hoian väikese nurga all ning asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid väldin liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märgin võimalikult täpselt üles näidu büretilt (V1). Näidu lugemisel on mu silm samal tasapinnal vee nivooga ning näidu võtan meniski kaare madalaimalt kohalt. V1 = 1,4 ml Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Loksutan, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Reaktsiooni lõppedes lasen eraldunud vesinikul 2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal.
filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal
filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6) Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal. Kui nivoo hakkab
filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust (vt joonist 5.1 pos. d). Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6. Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal
2-3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Kui vee nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade hermeetiline ja katse tuleb uuesti sooritada. 16. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit (V2). Nivoode ühele tasapinnale viimine bürettide liigutamisega enne mõlema näidu võtmist garanteerib, et rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu (V3). Katse andmed. · Metallitüki number 263 · V1 = 12,95cm 3 · V2 = 5,19cm 3 V3 = 5,19cm 3 - 12,95cm 3 = 7,85cm 3 · · P = 99220 Pa · t = 22°C T = 295K PH 2O = 19,8mmHg = 2639,78 Pa · · RH = 53% P0 = 101325 Pa · T0 = 273K · Katse arvutus. 1
filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (täpsusega 0,05 cm3) üles näit ühelt büretilt. Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. 6) Katseklaasi järsult liigutades kukutadametallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enamvähem paigal
Ülesanne 10 Soojusvaheti Arvutada joonisel kujutatud kahekäigulise horisontaalse aur - vesi manteltoru-soojusvaheti soojusvahetuspind, kui nõutav küttevõimsus on Q, vee temperatuur enne soojusvahetit t v' ja pärast soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli soojusjuhtivusteguri lugeda temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valida käsiraamatu abil torude keskmise temperatuuri järgi. Algandmed:
aastast Kuna meie andmetel jääb teie elektritarbimine aadressil Rünka talu Eisma küla Vihula vald Lääne- Virumaa alla 250 kWh aastas, siis näeme, et vajadusel muuta elektri eest tasumist teile selgemaks. Alates jaanuarist 2011 ootame teilt üks kord aastas detsembri lõpu seisuga elektriarvesti näitu. Elektriarve koostame ja saadame teile samuti üks kord aastas, jaanuaris. Elektriarvesti näitu käesoleva aasta 31.detsembri seisuga ootame teilt hiljemalt 5. jaanuariks 2011. Näidu teatamise võimalused leiate kirja lõpust. Järgmine elektriarve jõuab teieni jaanuaris 2011. Kui elektriarvestuse summa jääb alla 30 krooni, siis liidame selle summa teie järgmisele elektriarvele. Antud muutuse kehtima hakkamiseks teie ise midagi tegema ei pea nind on teile tasuta. Kindlasti palume võtta meiega ühendust, kui teie elektritarbimine oluiliselt suureneb, näiteks hakkate kasutama uusi energiamahukaid elektriseadmeid. Üheskoos leiame teile sobivama lahenduse.
Katseseadeldis koosneb 2 kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Metallitüki nr. 248 saades mähin selle märja filterpaberi sisse. Mõõdan 5...6 ml 10%-list soolhappelahust. Hoides katseklaasi happega väiksese nurga all, asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Liigutan bürette üles-alla, et vee nivood oleks ühes tasapinnas. Märgin üles näidu ühelt büretilt (V1). Kukutan metallitüki happesse ja jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, jälgin, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi ühes tasapinnas ja loen samalt büretilt uue nivoo näidu. Fikseerin õhurõhu ja temperatuuri laboris. Arvutan reaktsioonivõrrandi põhjal eraldunud
00 29 4.Töö Käik ja Mõõteriista ehitus Nooniusnurgamõõdikut H kasutatakse laialdaselt detailide nurkade mõõtmiseks. Nooniusega sektor (5) on sujuvalt nihutatav mööda limbi (1) kaart hammasülekandega. Nurkade mõõtmisel tuleb mõõdikut hoida koos detailiga vastu valgust ja jälgida valguspilu kadumist detaili servade ja nurgamõõdiku mõõtepindade vahelt. Nurgamõõdiku mõõteasend fikseeritakse piduriga 4. Nurgamõõdiku näidu lugemisel võetakse täiskraadid limbi skaalalt nooniuse nullkriipsu kohalt ja minutid nooniusskaalalt. Ei tohi unustada, et nooniusskaala kriipsude vahekaugusele vastab 2'. 1 limb 5 sektor 2 nurgik 6 liikumatu joonlaud 3 noonius 7 liikuv joonlaud 4 pidur 8 pide 5.Järeldus Kuna keskmiste summa tuli 3600 29, siis see erineb tegelikust 29
Viin büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldan katseklaasi. Küsin juhendajalt metallitüki ning mähin selle märja filterpaberi sisse. Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valan happe läbi lehtri katseklaasi. Asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märgin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V 1). Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasen eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid jällegi silma järgi ühel tasapinnal ja loen samalt büretilt uue nivoo näidu (V2). Fikseerin õhurõhu ja temperatuuri laboris. KATSEANDMED: V1 = 13,82 ml V2 = 5,14 ml
hüpoteesi kontroll 2 kriteeriumi alusel dispersioonanalüüsi alusel süstemaatilise komponendi möju mõõtme B mõõtepunktide vahel 9. MÕÕTEVAHENDI KALIBREERIMISE PÕHIMÕTTED Kalibreerimine - Menetlus, mis teatud tingimustel esmalt määrab kindlaks seose etalonide abil esitatud suuruse väärtuste ja mõõtemääramatuste ning vastavate näitude ja mõõtemääramatuste vahel, ning seejärel kasutab seda infot seose fikseerimiseks, et näidu alusel saada lõplik mõõtetulemus. Kalibreerimistulemust saab väljendada kirjelduse, kalibreerimisfunktsiooni, -diagrammi, -kõvera, või -tabeli kujul. Mõnel juhul võib see koosneda näidu aditiivsetest paranditest või parandusteguritest koos vastava mõõtemääramatusega. Kahe etaloni võrdlust võib vaadelda kalibreerimisena, kui võrdluse alusel kontrollitakse ja vajadusel korrigeeritakse ühele etalonidest omistatud suuruse väärtust ja mõõtemääramatust.
mõõtepiirkond (mp) = 15mA lugem (l) = 81,5 Voolutugevus: l I = mp jv 81,5 I= 0,015 = 0,00815 A 150 Mõõteviga: tk I = mp 100 0,2 I = 0,015 = 0,00003 A 100 Vastus: I = ( 0,00815 ± 0,00003 ) A Ülesanne nr. 2 Firma Agilent multimeetriga tüüp 34401A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 1000 V oli 950.525 V. Viimasest taatlusest oli möödas 1 kuu. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel mõõtepiirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Andmed: 0,033268 mõõtepiirkond (mp) = 1000 V näit U= 950.525 V taatlusest möödunud 1 kuu, seega veaklass 0,0035+0,0010 (% lugemist + % piirkonnast) Mõõteviga: U vigalugem mp viga piirkond U = + 100 100 950.525 0,0035 100 0,0010 U = + = 0,034V 100 100 Vastus: U = ( 950.525 ± 0,034 ) V Ülesanne nr. 3
Seejärel tuli võtta mg tükk ning mähkida see märja filterpaberi sisse. Valasin ettevaatlikult 5-6 ml 10%-soolhappelahust katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasin metallitükI filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust ning sulgesin kiiresti katseklaasi hermeetiliselt. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood olid mõlemas büretis ühes tasapinnas.Märkisin üles näidu ühelt büretilt (V1). Peale seda liigutasin katseklaasi järsult üles-alla, et kukutada metallitükk happesse. Loksutasin, et paber rohkem avaneks ja jälgisin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon oli lõppenud ja nivood enam ei muutunud, lasin eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Seejärel liigutasin bürette üles-alla nii,
➲Imikusuremuselt on tuneesia 78 kohal ➲ ➲keskmiselt elavad inimesed 75 aastaseks ➲Tuneesia keskmine inimeste elupikkus on võrreldes teiste riikidega üpriski kõrgel. ➲Maailmas on Tuneesia praegu selle tõttu 91 kohal Rahvastikupüramiidid ➲Tuneesia on 158 kohal maailmas, inimeste arvuga, kes elavad all pool vaesuse piiri. ➲Umbes 70% elanikest on Tuneesias kirjaoskajad. ➲Ühe inimese kohta on Tuneesias 10,004$ US. ➲Ja maailmas on Tuneesia selle näidu tõttu 71-l kohal ➲Tuneesias ei ole eriti probleeme AIDS-ga aga LAV-il ja Nigeerial on sellega väga suured probleemid. ➲Tuneesia kogu elanikearvust on 0-14 vanuseid lapsi 23%. ➲ ➲Kindlasti on tuunesias probleeme tööjõuga, kuna rahvaarv kasvab ja rahvastik vananeb. ➲Tuneesias on väike suremus ja suur sündimus. ➲Kuid ikkagi vanu inimesi on rohkem kui noori, see võib takistada tulevikus riigi arengu kiirust. ➲Tuneesia ei ole populaarne migratsiooni riik.
Kuigi võtmekomponendid on sarnased L-Jetronic-u osadele, ei tohiks seda siiski kutsuda L-Jetronic-uks ja nende omavahelised osad ei istu. LE1-Jetronic, LE2-Jetronic, LE3-Jetronic (1981-c.1991) See on lihtsam ja modernsem variant L-Jetronic-ust. ECU on palju odavam toota ja standardsem eelmisest põlvkonnast. Ühendused õhulugeja ja ECU vahel on lihsamad. LE2- Jetronic omas sisseehitatud külmkäivituse süsteemi. LU-Jetronic (c.1983-c.1991) Sama LE2-Jetronic-uga, aga omab lamda näidu kontrolli. Toodeti USA-turu jaoks. LH Jetronic (1982-c.1998) Elektrooniline kütuse sissepritse, mida esmakordselt esitleti valmiskujul 1982 Volvo 240-l Californias. Omab kuumtraat õhukulumõõtjat ja kasutati seda süsteemi enamasti skandinaavia autotööstuses ja väikestes kogustes ka sport- ja luksusautodel. LH-Jetronic versioon 2.4 omas lamda näidu kontolli ja erinevate lisade kontrolli toetust, nagu
filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust (vt joonist pos 4). Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda). Märkida võimalikult täpselt (kaks kohta pärast koma) üles näit ühelt büretilt (V1). Näidu lugemisel peab silm olema samal tasapinnal vee nivooga, näit võtta meniski kaare madalaimalt kohalt. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Loksutada, et paber võimalikult rohkem avaneks ja jälgida, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2...3 minutit jahtuda, jälgides, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. Kui nivoo hakkab nähtavalt muutuma, pole seade
tk Leian mõõtmise piirvea valemiga I = mpk 100 0,2 I = 0,150 = 0,00030 A 100 Vastus. I = (0,07450 ± 0,00030) A 2.Ülesanne Firma Agilent multimeetriga tüüp 34410A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 10 V oli 8,85210 V. Viimasest taatlusest oli möödas 9 kuud. Esita graafik: (U) mõõteviga sellel piirkonnal, näidu U muutudes üle kogu piirkonna. Antud: mõõtepiirkond mpk = 10V näit piirkonnal U = 8,25210V viimasest taadeldusest möödas 9 kuud viga: 0,0030+0,0005 (± % lugemist + % mõõtepiirkonnast) U viga lugemist mpk viga mõõtepiirkonnast Leian mõõtmise piirvea valemiga U = ± + 100 100
Üks milliliiter on võrdne ühe kuupsentimeetriga 1ml = 1cm3 RUUMALA MÕÕTMINE Kindla ruumala mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit See on anum ruumala mõõtmiseks Tuleb lugeda lihtsalt skaalakriipsude näitu Sellega on võimalik ka mõõta ebakorrapärase keha ruumala Sukeldumismeetod – mõõta enne keha asetamist vedeliku kogus ning mõõta pärast keha asetamist vedeliku kogus Keha ruumala on võrdne silindri kahe näidu vahega KEHA MASS JA KAAL Mass näitab, kui raske on keha liigutada Mõõtühikuks on kg Tähis on m
I= 11.Mida nimetatakse elektrivooluks? elektrilaengugaosakeste suunatudliikumine 12.Mis tingimustel tekib elektrivool? Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu 13. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? elektrivoolu kokkulepeliseks suunaks loetakse positiivsete osakeste liikumis suunda 14.Millised osakesed liiguvad metallis kristallvõre sõlmedevahelises ruumis? Negatiivsed ioonid 15. Näidu lugemine mõõteriistalt. 16. Milline on vooluallika ülesanne vooluringis? Vooluallika ülesandeks on laetud osakeste ümberpaigutamine. 17. Mis on elementaarlaeng, arvuline väärtus. Õpik lk.18-21 1,6 c 18. Ülesanded.
Kirjutage see näit l0 tabelisse 1. Seejärel lugege nihiku skaalalt vastav asendinäit x0 ja kandke ka see tabelisse. 3. Analoogiliselt määrake nii ülal- kui allpool tsentraalselt maksimumi asuvate järgnevate maksimumide (heledad ribad) asukohad xk. Kandke need tabelisse koos luksmeetri vastavate näitudega lk. Miinimumide (tumedad ribad) asukohad leidke luksmeetri väikseima näidu järgi. 4. Arvutage sama järku maksimumide (või miinimumide) vahelised kaugused 2lk = |x+k – x-k| ja leidke nende kaugused lk tsentraalsest. 5. Arvutage valemi (6) järgi difraktsioonijärkudele k vastavate nurkade φk siinused. Kandke funktsiooni sin φk = f (k) (valemid (7) ja (8)) väärtustele vastavad punktid koordinaatteljestikule. Maksimumide korral [valem (7)] alustage argumendi väärtusest k = 2
klaasi nr HCl maht 10 4 1 0,5 - - - - - mL KOH maht - - - - - 1 3 6 10 VeemL maht - 6 9 9,5 10 9 7 4 - mL Mõõtsin saadud lahuste pH pH-meetriga. Selleks asetasin pH-meetri elektroodi mõõdetavasse lahusesse ning lasin masinal näidu fikseerida. Iga mõõtmise järel loputasin elektroodi destilleeritud veega ning kuivatasin paberiga, alles mõõtsin järgmise lahuse pH. Mõõtsin ka lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt, kasutades filtrit =364 nm. Mõõtmiseks kasutasin kolorimeetrit, kus võrreldakse valgusvoogu F0, mis on läbinud kontrolllahuse (destilleeritud vee) ja valgusvoogu F, mis on läbinud uuritava lahuse. Kolorimeetri lülitasin vooluvõrku ja lasin soojeneda. Kontrollisin seadme nullseisu.
NIHIKU KASUTAMINE Nihik (rahvakeeles ka supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Nihik koosneb peaskaalast ja abiskaalast (noonius). Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Ülemiste mõõtehaaradega mõõdetakse detailide siseläbimõõte, alumiste mõõtehaaradega detaili pikkust ja aukude sügavuse mõõtmiseks kasutatakse põhiskaalalt väljaulatuvat keelt [Pilt 1]. Nihiku parim mõõtetäpsus on sajandik millimeeter. Pilt 1. Nihik Lugem saadakse põhiskaala alguspunkti ja nooniuse skaala ehk abiskaala alguspunkti vahest. Kui lugem on null langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 2]. Pilt 2. Nihiku lugem on null (mm). Kõiki täisarvulisi mõõtmeid loetakse nihiku põhiskaalalt ja kümnendik millimeetreid loetakse nooniuse skaalalt ehk abiskaalalt. Kui mõõdetav suurus on täisarvuline langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 3]. Pilt 3. ...
Elektromehaanilisi mõõteriistu on erineva ehitusega, nende töö põhineb enamjaolt elektrivälja ja magnet- või elektrivälja vastastikusel mõjul. Need mõõteriistad jagunevad omakorda: 1. magnetelektrilisteks; 2. elektromagnetilisteks; 3. elektrodünaamilisteks ja ferrodünaamilisteks; 4. induktsioonilisteks; 5. elektrostaatilisteks. Elektromehaanilise mõõteriista peamiseks osaks on mõõtemehhanism, mille võlliga on ühendatud seier. Mõõteriista näidu moodustab seieri asend skaalal. Mõõtepiirkonna laiendamiseks on mõõtemehhanism ühendatud läbi sisendseadme (sunt, eeltakisti jne). Kõik elektromehaanilised mõõteriistad omavad spiraalvedru, mis on ettenähtud vastumomendi tekitamiseks ning mõne mõõtemehhanismi puhul ka voolu juhtimiseks mõõtemähisesse (näiteks magnetelektriline). Nad ei vaja mõõtmiseks lisatoiteallikat, mis on ka nende eeliseks. Elektronmõõteriistad kujutavad endast elektroonika lülitustega varustatud
Asendades valemis ( 3 ) kiiruse avaldisega ( 4 ), saadakse pärast teisendusi inertsmomendijaoks valem : (5) Suurused m, r, l ja t mõõdetakse katse käigus. Sin oli antud katsel : 0,085 4.Töökäik 1. Mõõtsime silindri massi m ja nende diameetri d. 2. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l . ( 0,9m ) 3. Arvutasime silindri inertsmomendi teoreetilise vaelmi järgi järgi. 4. Nullisime ajamõõtja 5. Lasime silindri vabalt veerema. 6. Kirjutasime üles ajamõõtja näidu, ning kordasime katset 3 korda. Arvutasime valemi järgi välja inertsmomendi. Ning võrdlesime erinevatel meetoditel saadud tulemusi. sin = 0,085 g = 9,81 7. Kordasime katsed kõigi nelja silindriga. 8. Kandsime andmed tabelisse. Katse l,m t,s m ,kg d,m I , kgm2 , kgm2 nr. 1 0,9 1,8 89 22,6 7,9 2 0,9 1,8 155 24,9 12,1 12,1
(2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m. Vahtpolüetüleeni soojusjuhtivusteguri väärtus on 0,035 kuni 0,040 W/m·K. Külma vee torustikul on ventiilid (3 ja 4) vee juhtimiseks soojusvahetisse ning vee kulu reguleerimiseks. Külma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (5) näidu järgi. Kuuma vee torustikul on ventiil (8) kuuma vee juhtimiseks soojusvahetisse, ventiil (7) vee kulu reguleerimiseks ja neljakäiguline jaotuskraan (9) voo suuna muutmiseks. Kuuma vee kulu reguleeritakse rotameetri PC-5 (6) näidu järgi. Vee kulu täpseks määramiseks mõõdetakse teatud aja jooksul äravoolust väljavoolanud vee kogus, mille järgi arvutatakse keskmine kulu. 2
teisest 15…20 cm kõrgemale. Veendusin enne katse alustamist, et seade oleks hermeetiline. Mõõtesilindriga mõõtsin 5…6 ml 10%-st soolhappelahust. Valasin happe läbi lehti katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa happega kokku ei puutuks. Asetasin filterpaberis metallitüki katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgesin katseklaasi hermeetiliselt. Liigutasin bürette nii, et vee nivood oleksid mõlemas büretis ühel tasapinnal. Märkisin näidu ühelt büretilt (V1 ). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin metallitüki happesse. Jälgisin, kuidas reaktsiooni käigus vee nivoo bürettides muutub. Reaktsiooni lõppedes lasin eraldunud vesinikul 2…3 minutit jahtuda. 8 Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid mõlemas büretis ühel tasapinnal ja lugesin samalt büretilt uue nivoo näidu (V2 ). Fikseerisin laboris õhurõhu ja temperatuuri.
annaabi.ee 
