Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ÕPIMAPP (0)

1 Hindamata
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

  • Kuidas kaubamärki kaitsta?
  • Millal on imik valmis sööma lisatoitu?
  • Mis võib tekitada hirmu või tõrget toidu ees?
  • Mis tagab edu toitumisharjumuste kujundamisel?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool
K14KÕ
Jana Annuk
TOIDUKAUBAÕPETUS
Õpimapp
Juhendaja : Liina Maasik. MA
Mõdriku
2014

SISUKORD


SISSEJUHATUS 4
1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE 5
1.1Kaubamärgi mõiste. 5
1.2 Kaubamärgi ajalugu 5
1.3Kuidas kaubamärki kaitsta? 6
2SALVEST 8
1Ajalugu 8
2.1Ettevõtte tutvustus 9
2.2Põnn kaubamärk 10
2.3Tooted 11
2.4Eritoit 13
2.5Märgistamise nõuded 14
2.6Koostis ja kvaliteedinõuded 15
3AS KALEV 17
3.1Kalevi ajalugu 17
3.2Ettevõtte tutvustus 18
3.3Vilma kaubamärk 19
3.4Tooted 20
3.5Müügipakendis toidu märgistusele esitatavad nõuded 20
4KAHE KAUPLUSE VÄLJAPANEKUD 23
4.1Tartu Annelinna Prisma : Vilma tooted 23
4.2Tartu Annelinna Prisma: Põnn tooted 25
4.3Tartu Eedeni Maksimarket : Vilma tooted 26
4.4Tartu Eedeni Maksimarket: Põnn tooted 27
5KASUTATAV TOORAINE 29
5.1Salvest Põnni tooraine 29
5.2Vilma tooraine 31
5.3Toorainete kirjeldused 32
6PAKENDIMÄRGISTUSED 39
6.1Põnni sarjal 39
6.2Vilma sarjal 39
7TOIDUKAUPADE PAKENDITEL KASUTATAV MÄRGISTUS 41
8KASULIK TEADA 54
8.1Lapse toitumisvajadus 54
8.2Lisatoiduga alustamine 54
8.3Lisatoitude andmise vanus 55
8.4Peamiste vitamiinide allikad toidus  56
8.5Peamised mineraalainete allikad toidus 57
9KOKKUVÕTE 58
KASUTATUD KIRJANDUS 59

SISSEJUHATUS


Toidukauba õpimapis on välja toodud kaubamaärgi mõiste, ajalugu ja kaitse, õiguslik regulatsioon Eesti Vabariigis. Valitud on kaks erinevat kaubamärki ja kirjeldatud nende kaubamärkide toodete valikut kahe kaupluse põhjal. Antakse ülevaade valitud kaubamärgi tootjatest, ajaloost ja nende arengust. Koostatud on toodete nimistu. Lisatud on huvitavaid fakte imikute toitumisest.
  • KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE


  • Kaubamärgi mõiste.


    Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Kaubamärgi järgi peab tarbija aru saama, et toodet või teenust pakub mingi kindel ettevõtja ja selle toote poeriiulilt või teenuse teiste pakkumiste hulgast üles leidma. Kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade või teenuste sisu, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, toodete koostist jms.( http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark )
    Kaubamärgiks võib olla:
    • sõna või sõnad (nt tehissõna, fraas , loosung jms);
    • kujutised (nt sümbolid , ornamendid, geomeetrilised kujundid , esemete, loomade, inimeste stiliseeritud kujundid jms);
    • sõna või sõnade ja kujutiste kombinatsioon;
    • etikett;
    • ruumiline kujund (originaalne pakend või toote originaalne kuju);
    • tähtede kombinatsioon;
    • numbri ja tähe (tähtede) kombinatsioon;
    • ärinimi jms.

  • Kaubamärgi ajalugu


    Esimesteks kaubamärgikasutajateks peetakse Rooma impeeriumi mõõgaseppi. Esimesed kirjad mõõgateramikel pärinevad Rooma keisririigi ajast Üks tähelepanuväärselt kaua kasutusel olnud kaubamärk on Löwenbräu. Selle kaubamärgi all õlut tootev Müncheni pruulikoda asutati tõenäoliselt 1383. aastal.Löwenbräu nime on esmakordselt mainitud 1746. aastal Müncheni maksuregistris..( http://et.wikipedia.org/wiki/Kaubam%C3%A4rk )
    Ajavahemikul 1919–1940 registreeriti Eesti Patendiametis 6587 kaubamärki. Esimene neist oli kaubamärk PEOLEO koos linnu kujutisega „puust mänguasjade ja saabaste“ tähistamiseks, mille omanikud olid Paul Epler ja Richard KivitTartust. Registreerimisel kasutati siis seitsmeklassilist kaupade klassifikatsiooni (praegu on kauba- ja teenusklasse 45). Vanim siiani kehitv Eesti Vabariigis registreeritud kaubamärk on SINGER , mis esitati Patendiametisse 22. aprillil 1921 õmblusmasinate tähistamiseks. Vanim tänapäevani vastu pidanud Eesti kaubamärk on Kalevi eelkäija Kawe , mille tunnistus anti välja 12. juulil 1921 Šokolaadivabrik Kawe nimele šokolaadi tähistamiseks. Enamik viimastest1940. aastal esitatud kaubamärkidest kuuluvad Saksa taotlejatele.( Ibid .)
    Peale taasiseseisvumist jätkati registreeringu numbrite järjekorda sealt, kus see oli1940.aastal katkestatud.Esimesena sai registreeritud Patendibüroo Turvaja Oü kaubamärk.(Ibid.)
  • Kuidas kaubamärki kaitsta?


    Kaubamärgi õiguskaitse Eestis sobib kõige paremini ettevõtjatele, kes vähemalt esialgu kavandavad äritegevust üksnes Eesti piires. Õiguskaitse saamiseks Eestis tuleb esitada Patendiametile kaubamärgi registreerimise avaldus eesti keeles ja tasuda riigilõivud. Avaldust saab esitada elektroonilise portaali kaudu või täites arvutivõi masinakirjas avalduse plangi, mille saab välja trükkida ning tuua või saata Patendiameti vastuvõtuosakonda. Kui soovitakse eraldi õiguskaitset kaubamärgi erinevatele variantidele, tuleb esitada mitu avaldust. Enne taotluse esitamist on oluline hästi läbi mõelda kaubad ja teenused, mille tähistamiseks kaubamärgile kaitset soovitakse, kuna pärast taotluse vastuvõtmist kaupu ja teenuseid taotlusesse juurde lisada ei saa. Kaupade ja teenuste klassifitseerimisel saab abi andmebaasist TMclass. Kaubamärgi registreerimise taotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord on sätestatud Kaubamärgimääruses. Taotleja jaoks on väga oluline jälgida menetluse käigus taotluse parandamiseks ja täiendamiseks ning riigilõivude maksmiseks antavaid tähtaegu. Nende eiramine viib taotluse menetluse lõpetamiseni. Kaubamärgi registreeringu tegemise juures on oluline teada, et kui andmeid riigilõivu tasumise kohta ei esitata tähtpäevaks, loetakse taotlus tagasivõetuks. Vastavate teadete kättesaamiseks tuleb Patendiametile teatada õiged kontaktandmed . Samas on kaubamärgile õiguskaitse taotlejal õigus tagasivõetuks lugemise korral nõuda menetluse taastamist, kui seaduses ette nähtud toimingud jäid tegemata vääramatu jõu või taotlejast või ema esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu. Silmas tuleb pidada, et menetluse taastamise nõuet saab esitada 6 kuu jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates.( http://www.epa.ee/et/kuidas-saada-kaubamargile-kaitset/kuidas-saada-kaubamargile-kaitset-eestis )
  • SALVEST


  • Ajalugu


    1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja tootmisvahendiks olid pada, katel ning ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid- kapsad viidi hobusega tartu turule.
    1951. aastal anti tehasele uus nimetus Tartu Konservitehas ja alustati õhukindlalt suletud toodete tootmist. Valmib esimene õhukindlalt suletud toode " Mulgi kapsad"
    1956. aastal paigaldatakse esimene purgipesemis- ja etiketimasin. Nüüd ei pea enam käsitsi etikette purkidele peale kleepima.
    1966. aastal valmis uus tootmishoone ja toodi Ungarist esimene imikutoitude liin ja alustati imikutoodete tootmist 11 tootenimetusega, millest tänaseni on tootmises: hõrk õunapüree, mannaga kõrvitsapüree ja porgandimehu. Toodeti esimesed lastekonservid Eestis.
    1973. aasta alguseks moodustati uus, iseseisev tootmisüksus- pooltoodete tsehh . Tsehhi töötajaskonna hooleks oli puuvilja-marjamahlade ja püreede tootmine, kurkide soolamine ja kapsa hapendamine. Sel perioodil juurutati mahlade aseptilise säilitamise tehnoloogia .
    1977. aastal töötati välja ja kinnitati uus kaubamärk
    1981. aastal anti Tartu Konservitehas üle toiduainetööstuse ministeeriumi alluvusest vastloodud aiandusministeeriumile. Sama aasta augustis liideti tehasega osa seni Tartu Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslik jae- ja hulgikaubanduse ning toorjuurvilja töötlemise plaanid.
    1991. aastal moodustati Tartu Konservitehase baasil Ras Säilis. Tartu Maakonnavalitsuses registreeriti nn. teist tüüpi Ras Säilis ja Ras Säilis allüksus Tartu Konservitehas. Sama aasta juulis moodustas Ras Säilis Viljandi Konservitehase eraldi juriidilise üksuse, mis registreeriti 10. septembril 1991. aastal kui Ras Säilis Viljandi Konservitehas.
    1993. aastal asutati AS Salvest 8 juriidilise ja 42 eraisiku poolt.
    1994. aasta 17. märtsil müüdi Ras Säilis Tartu Konservitehase aktsiad 100%-liselt Eesti Erastamisagentuuri poolt AS-ile Salvest ja 1995. aastal Ras Säilis Viljandi Konservitehas AS-ile Alviko. 1995. aasta suvel hangiti Saksamaalt kaks kasutatud moodsamat Lubeca horisontaal-rotatsioonautoklaavi konservide steriliseerimisprotsessi kaasajastamiseks. Soomest õnnestus laenata "poolpidune" "twist-off" tüüpi klaastaara kaanetamisautomaat, kohapeal valmistati kaks uut lõikurit.
    1996. aastal moodustati AS Salvest Tartu Konservitehas. Sama aasta suvel õnnestus tänu sõprussidemetele osta Soomest väga soodsatel tingimustel praktiliselt uus kaanetaja, mille abil saab kaanetada mitmesuguse mahuga "twist-off" tüüpi klaaspurke.
    2000. aastal sai uueks ärinimeks AS Salvest. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 20–30 aastat.( http://www.salvest.ee/salvesti-ajalugu )
  • Ettevõtte tutvustus


    AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 20–30 aastat, mis näitab töötajate suhtumist ja lojaalsust.( http://www.salvest.ee/firmast )
    Keskkonnasõbralikkuse parandamiseks on tehtud mitmeid pingutusi: välja on vahetatud seadmed, ehitatud uus katlamaja ja renoveeritud kogu ettevõte. Katlamaja rekonstrueerimisega saavutati kogu tehase tootmisprotsessi kindel ja stabiilne varustatus soojusenergiaga, lisaks veel ökonoomsem maagaasikasutus energia tootmiseks. Autoklaavide jahutusvee korduvkasutussüsteem on vähendanud oluliselt meie puurkaevu vee tarbimist. Hästi on organiseeritud pakendite taaskasutus , selleks tehakse koostööd Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga.(Ibid.)
    Ettevõttes toimib ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteem, millele on omistatud 2002. aasta oktoobris vastav rahvusvaheline sertifikaat . AS Salvestis toimiv enesekontrollisüsteem on Toidu-ja Veterinaarinspektsiooni regulaarse järelvalve all. See dokumentatsioon põhineb HACCP printsiipidel ja on üles ehitatud vastavalt Euroopa Liidu direktiividega kooskõlas olevale Eestis kehtivale seadusandlusele. Enesekontrolli - ja ISO 9001 süsteemise koostöö tagab kõigi protsesside ja toodete kvaliteedi ning ohutuse hea jälgitavuse.(Ibid)
  • Põnn kaubamärk


    1966.aastal valmis uus tootmishoone ja toodi Ungarist esimene imikutoitude liin ja alustati imikutoodete tootmist 11 tootenimetusega, millest tänaseni on tootmises: hõrk õunapüree, mannaga kõrvitsapüree ja porgandimehu. Toodeti esimesed lastekonservid Eestis.Imikutoitude kaubamärk PÕNN on turul 2004 aastast ja hõlmab umbes 10% kogu Salvesti sortimendist . Eesti imikutoitude turul on kaubamärk teisel kohal.( http://www.ponn.ee/ettevottest/lastetoitude-ajalugu )
    Põnni põhiväärtused:
    - Kõrge kvaliteet, mille tagab pikaajaline kogemus
    -Kaasaegne tootmistehnoloogia
    -Tooraine, mis on rangelt kontrollitud
    -Eestis kasvatatud köögiviljad
    -Pikaajalised ja kindlad tarnijad
    -Kergesti valmistatavad ja maitsvad
    Alates novembrist, 2014 on kauplustes harjumuspäraste klaaspurkide Salvest Põnn beebitoitude kõrval ka pehmetes, 100-grammistes pakendites ökoloogiliselt puhtast toorainest valmistatud Salvest Põnn beebitoidud.Väikelastele mõeldud toidu puhul on väga olulised just koostisained . Salvesti Põnni uued ökosarja beebitoidud on sobilik valik teadlikule emale, sest need on valmistatud ökoloogiliselt puhtast toorainest, ei sisalda lõhna- ega säilitusaineid, toiduvärve ja nendesse ei ole juurde lisatud suhkrut.
    Salvest toob pehmetes pakendites Põnn sarja kauplustesse kolmes etapis . Esimesena jõuavad müügilettidele Salvest Põnn 4+ kõrvitsa-kartulipüree, mangopüree, pirnipüree ja mustika-õunapüree, mis sobivad beebidele alates neljandast elukuust
    Märtsis 2015 lisanduvad maitsevalikusse köögiviljapüree veiselihaga, köögiviljapüree kanalihaga ning neljaviljapuder banaani ja mustikaga, mis sobivad väikelastele alates kuuendast elukuust. Aprillis lisandub neli erinevat maitset lastele alates kaheksandast elukuust.(Ibid.)
    Uued Salvest Põnn 4+, 6+ ja 8+ on tavapäraste klaaspurkide asemel mugavates ja pehmetes pakendites. Ülejäänud Salvest Põnn beebitoidud jäävad klaaspurkidesse.(Ibid.)
  • Tooted


    Joonis 1. Põnn kaubamärk
    • Mehud

    Pirnimehu
    Mustikamehu
    Porgandimehu
    Porgandimehu (480 ml)
    Ploomimehu
    Ühte puu- või köögivilja sisaldavad mehud sobivad uute maitsete tutvustamiseks ning aitavad tuvastada ka imiku kalduvust allergiale erinevate toiduainete suhtes.
    Gluteenivabad, lisaaineteta ning rangelt kontrollitud toorainest valmistatud mehud sobivad nii kergeks vahepalaks kui ka janukustutajaks.( http://www.ponn.ee/ponni-mehud )
    • Püreed

    Hõrk õunapüree
    Riisiga kõrvitsapüree
    Mannaga kõrvitsapüree
    Pirnipüree
    Õuna -mustikapüree
    Köögiviljaraguu
    Toekamaks toiduks sobivad köögiviljapüreed, kergemat einet pakuvad õuna- ja kõrvitsapüreed. Püreed on homogenoseeritud.( http://www.ponn.ee/ponni-pureed )

    Neljaviljapuder vaarikaga
    Kaerapuder mustika ja vaarikaga
    Banaani-täisterapuder
    Piimapuder banaani ja pirniga
    Piimapuder pirni ja pohlaga
    Hirsipuder banaani ja pohlaga
    Teraviljaputrudes sisalduvad kiudained reguleerivad imiku seedeprotsessi. Sobiva konsistensiga ning koduste putrude maitsega. Lisatud on mahlaseid marja- ja puuviljapüreesid. Praktilised pudrud sobivad tarvitamiseks nii soojalt kui külmalt.( http://www.ponn.ee/ponni-pudrud )
    • Lihaga püreed

    Porgandipüree maksaga
    Köögiviljapüreesupp lihaga
    Püreesupp liha ja tomatiga
    Aedviljapüreesupp kanafileega
    Aedvilja -nuudliroog kalkunilihaga
    Aedvilja-riisiroog kanafileega
    Kõrvitsa-brokoliroog sealiha ja riisiga
    Liha on tähtis raua allikas ja see on paremini omastatav kui taimedest pärinev raud. >90% rauavajadusest peab olema kaetud lisatoiduga. Lihaga püreedes kasutatav liha on vähese rasvasisaldusega tailiha : veiseliha , kanafilee , kalkuniliha, sealiha. ( http://www.ponn.ee/ponni-lihaga-pureed )
    Peale 8. elukuud lihaga köögiviljaroad on - paksu tükilise konsistentsiga , esimeseks närimisprooviks. Tükilise toidu andmisel kriitiline aken 10.kuul – kui pole antud, võib esineda edaspidi toitumisraskusi.(Ibid.)

    Vaarika -jogurtidessert
    Maasika -kohupiimadessert
    Riisipuding pirni ja mustikaga
    Desserdid -  imikud , kes liiguvad ning kulutavad rohkem energiat vajavad süsivesikuid. Sisaldavad 12% jogurtit või kohupiima, suur osakaal puuvilja- ja marjapüreel.( http://www.ponn.ee/ponni-desserdid-ja-pudingud )
    Puding - sisaldab rohkem toitaineid, sobib kui imik muutub aktiivsemaks ning liikuvamaks. Piimavalgu- ja gluteenivaba (sobib allergikutele). Ei vaja soojendamist.( Ibid)

    Öko kõrvitsa-kartulipüree
    Öko mustika-õunapüree
    Öko pirnipüree
    Öko mangopüree
    Salvesti Põnni uued ökosarja beebitoidud on valmistatud ökoloogiliselt puhtast toorainest. Tooted ei sisalda lõhna- ja säilitusaineid, toiduvärve ning nendesse ei ole juurde lisatud suhkrut.
    Ökosarja püreed on pakendatud pehmetesse tuubidesse, mida on mugav kaasa võtta nii väljasõitudele, reisidele kui ka niisama parki jalutama minnes.( http://www.salvest.ee/8840 )
  • Eritoit


    Eritoiduks nimetatakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis.( http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toiduohutus/toidugrupid/eritoit )
    Eritoit on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toit, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit.(Ibid)
    Eritoidule ja eritoidu alla kuuluvale meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidule on kehtestatud nõuded õigusaktidega. Eritoidu esmakordsel turuleviimisel tuleb järelevalveasutust tootest teavitada. (Ibid)
    Teavitada tuleb imiku piimasegust, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidust (ravitoit), gluteenivabast toidust ja eritoidust, millele ei ole kehtestatud erinõudeid. (Ibid)
    Teavitada ei tule jätkupiimasegust, imiku- ja väikelapsetoidust ning kehakaalu langetamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toidust.
    Teavitamiseks edastab eritoidu esmakordne turuleviija pakendi märgistuse koos teatisega Veterinaar - ja Toiduametile. Teatise vorm on saadaval Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel. (Ibid)
    Teavitamine on tootepõhine. See tähendab, et kui üks käitleja on konkreetse eritoidu kohta Veterinaar- ja Toiduametile märgistuse ja teatise juba esitanud, siis teine käitleja seda enam tegema ei pea. Ent kui eritoitu muudetakse (näiteks muudetakse koostist või tehakse oluline muudatus märgistusel), tuleb uuesti teavitada. Eritoiduks loetavatele toidugruppidele kehtivad nõuded muutuvad aastal 2016. (Ibid)
    Teavitamise eesmärk on informeerida järelevalveasutust tootest; see ei tähenda toote või märgistuse heakskiitmist. Toote nõuetele vastavuse eest vastutab toidukäitleja. (Ibid)
  • Märgistamise nõuded


    • Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus peab andma vajalikku teavet toote sihipäraseks kasutamiseks viisil, mis ei kahjusta rinnaga toitmist.( http://web.zone.ee/tammeniit/lastetoidud/mrgistamise_nuded.html )
    • Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu nimetus peab olema järgmine «Imiku piimasegu» või kui see on valmistatud täielikult lehmapiima valgust siis «Piimal põhinev imiku piimasegu»; «Jätkupiimasegu» või kui see on valmistatud täielikult lehmapiima valgust, siis «Piimal põhinev jätkupiimasegu.(Ibid)
    • Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistus peab sisaldama järgmist teavet:millises vanuses imikule või väikelapsele on toode ette nähtud imiku piimasegu puhul märge, et toode on sobiv alates sünnist imikule, kes ei ole rinnapiimatoidul. (Ibid)
    • jätkupiimasegu puhul märge, et toode on ette nähtud üle kuue kuu vanusele imikule ning see katab üksnes osa sellises vanuses imiku toitumisvajadusest ega sobi kasutamiseks esimese kuue elukuu jooksul rinnapiima asemel ning et otsus alustada lisatoidu andmist, kaasa arvatud kuue kuu vanusepiirist tehtava erandi korral, tuleks teha üksnes sõltumatu meditsiinilise, toitumis - või farmaatsiaalase haridusega inimese või mõne teise spetsialisti soovitusel, kes on seotud ema ja lapse hooldamisega, ning sellise otsuse tegemisel peab lähtuma iga imiku kasvu- ja arenguvajaduste eripärast. (Ibid)
    • energiasisaldus arvuliselt kilodžaulides ja kilokalorites ning valgu-, süsivesikute- ja rasvasisaldus arvuliselt 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta. (Ibid)
    • mineraaltoitainete ja vitamiinide sisaldus arvuliselt 100 ml tarvitamiseks valmis toidu kohta.(Ibid)
    • täpne tarvitamisjuhis, sealhulgas juhis säilitamise kohta ja tarvitamiseks valmis või valmistaja antud tarvitamisjuhise kohaselt valmistatud imiku piimasegu või jätkupiimasegu jääkide kasutamata jätmise kohta ning hoiatus vale valmistamise ja säilitamise korral tekkiva terviseohu kohta.(Ibid)
    • Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu müügipakendi märgistusel on keelatud kasutada sõnu «rinnapiimasarnane», «emapiimasarnane», «adapteeritud» või teisi samatähenduslikke sõnu. (Ibid)
    • Imiku piimasegu müügipakendil peavad olema sõnad «pane tähele» või mõni teine samatähenduslik viide ja selle all järgmised väited :väide rinnaga toitmise eelistest, väide toote kasutamise kohta üksnes sõltumatu meditsiinilise, toitumis- või farmaatsiaalase haridusega inimese või mõne teise spetsialisti soovitusel, kes on seotud ema ja lapse hooldamisega. (Ibid)
    • Imiku piimasegu müügipakendil võib kasutada valmistusviisi kujutavaid jooniseid. Ei ole lubatud kasutada imiku piimasegu kasutamist idealiseerivaid pilte või tekste ega lapsi kujutavaid pilte. (Ibid)

  • Koostis ja kvaliteedinõuded


    • Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu koostisosad ning nende kogused peavad olema imiku ja väikelapse tervisele ohutud . ( http://web.zone.ee/tammeniit/lastetoidud/koostisja_kvaliteedinuded.html )
    • Imikule tarvitamiseks valmis imiku piimasegu ja jätkupiimasegu saamiseks tuleb segule lisada üksnes vett.(Ibid)
    • Määratud on vahemikud energia, süsivesikute, valgu, rasva, mineraaltoitainete ja vitamiinide sisalduse kohta imiku piimasegudes ja jätkupiimasegude(Ibid)s
    • Jätkupiimasegus ei või kasutada gluteeni sisaldavaid koostisosi. (Ibid)
    • Imiku piimasegu  ja jätkupiimasegu peavad sisaldama kõiki asendamatuid ja osaliselt asendamatuid aminohappeid vähemalt sellises koguses, mis sisaldub rinnapiimas sama energiakoguse kohta. (Ibid)
    • Imiku piimasegus ja jätkupiimasegus koostises ei kasutata seesamiseemne- ja puuvillaseemneõli. (Ibid)
    • Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu trans-rasvhapete sisaldus võib olla kuni 3% rasva üldkogusest. (Ibid)
    • Taimekaitsevahendi jääk ei tohi olla  üle 0,01 mg/kg.
    • Kui imiku piimasegule lisatakse tauriini, võib selle sisaldus olla kuni 2,9 mg / 100 kJ(Ibid)
    • Teraviljatoidu peamiseks koostisosaks on üks või mitu teraviljaliiki või tärkliserikast juurt. Teravilja või tärkliserikka juure sisaldus peab olema vähemalt 25% teraviljatoidu kuivmassi kogusest(Ibid)
    • Nimetuses mainitud liha v.  kala kogused peavad kokku moodustama vähemalt 40% imiku- ja väikelapsetoidu kogusest(Ibid)

  • AS KALEV

  • Kalevi ajalugu


    1806 - Eesti kondiitritööstuse sünd, suhkrupagar Lorenz Caviezel hakkas pidama kondiitriäri Tallinnas Pikal tänaval kohviku Maiasmokk asukohas .(  http://www.kalev.ee/ettevote/kalevi-ajalugu )
    1864 - Georg Stude ostab kondiitriäri ja laiendab seda. Stude äri toodangust olid eriti nõutud martsipanist figuurid ja käsitsi valmistatud šokolaadikompvekid. Muuhulgas tellis Stude ärist regulaarselt maiustusi ka Vene keisri õukond . Kalev valmistab vanu retsepte ja töövõtteid kasutades tänaseni martsipanifiguure ning valikkäsitöö kompvekke.(Ibid) 
    1921 - asutatakse ASi Kalev tuntuim eelkäija šokolaadi- ja kompvekivabrik Kawe. Tolleaegse Eesti suurima kondiitrivabriku Kawe toodang oli hästi tuntud kodumaal ja mitmel pool mujalgi. Ettevõtte eksportis tähelepanuväärse osa oma toodetest erinevatesse sihtriikidesse: Ameerikasse, Inglismaale , Tuneesiasse, Marokosse, Prantsusmaale, Indiasse , Hiinasse ja mujale. Teistest suurtest tolleaegsetest magusatootjatest tasub nimetada Ginovkeri (asutatud 1906), Brandmanni (1901) ja Klaussoni (1920) vabrikuid. Neis ettevõtetes koos Kawega töötas 1930.-ndate aastate lõpus üle 75% kogu Eesti kondiitritööstuse töötajatest. Suurtele tootjatele pakkusid konkurentsi mitmed väiksemad ettevõtted: Riola, Endla, Eelis, Efekt ja muud. (Ibid)  
    1940 - algab kondiitritööstusettevõtete natsionaliseerimine ja liitmine . Brandmanni äri ühendati vabrikuga Riola, ettevõte sai uueks nimeks kompvekitehas Karamell . Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja šokolaadikompvekkide osakond . Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos . Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. (Ibid)  
    1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, etKawenimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud sobiv nõukogude ettevõttele. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut “Punane Kompu" ja “Kalev" – vaid ühe häälega jäi peale nimi “Kalev".
    1957 - aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev, millega aasta hiljem liidetakse vabrik Karamell. (Ibid) 
    1962 - kondiitritööstusettevõtete liitmine jõuab lõpule: Uus Kalev ja Kalev ühendatakse, ettevõtte nimeks saab kondiitritoodete vabrik Kalev. Eestisse jääb üks maiustustetootja asukohaga Pärnu mnt. 139. 
    Kogu nõukogude perioodi tootis Kalev maiustusi nii Eesti kui ka pea terve ülejäänud endise N. Liidu tarvis, varustades muuhulgas ka Kremli “kroonimata valitsejaid?. Kalevi maiustused võitsid tunnustust ka väljaspool N. Liidu piire , tuues mitmetelt rahvusvahelistelt messidelt ja näitustelt koju auhinnalisi kohti. (Ibid)  
    1991 - kondiitritoodetevabriku Kalev baasil moodustatakse RAS Kalev. (Ibid)  
    1995 - RAS Kalev erastatakse ning moodustatakse aktsiaselts(Ibid) 
    2003 - AS Kalev lahkub Tallinnast Harjumaale Rae valda Põrguväljale uude kaasaegsesse tootmiskompleksi. (Ibid) 
    2006 - AS Kalev tähistas oma 200. juubelit. (Ibid) 
    13.06. 2006 – AS Kalev asutab tütarettevõtte AS Kalev Chocolate Factory , mis võtab emaettevõttelt üle šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmise ja müügi. (Ibid) 
    27.05.2010 – AS-ist Kalev Chocolate Factory saab Norra päritolu rahvusvahelise Orkla kontserni liige. (Ibid) 
    09.04.2012 – Ettevõte taastab ajaloolise ärinime AS Kalev(Ibid) 
  • Ettevõtte tutvustus


    AS Kalev on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk. ( http://www.kalev.ee/ettevote/ettevotte-tutvustus )
    Ettevõtte põhitegevuseks on šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning müük. Lisaks tavasortimendile valmistab Kalev tooteid ka eritellimuste alusel, töötades koostöös kliendiga välja kliendi sõnumiga tooteid.(Ibid.)
    Kalev toodab maiustusi Harjumaal Jüri lähistel Põrguväljal asuvas kaasaegses tootmishoones, mis valmis 2003. aastal. 26 500 ruutmeetril paikneva tootmiskompleksi maksimaalne koguvõimsus ulatub ca 15 tuhande tonnini aastas.
    Enamik, s.o. ca 88% Kalevi toodangust müüakse Eesti turul. Ettevõttele kuulub muuhulgas ka viiest šokolaadipoest koosnev jaemüügikett. Samas tegeleb Kalev ka aktiivselt ekspordiga. Peamisteks välisturgudeks on Balti riigid, Skandinaaviamaad ja Venemaa. .(Ibid.)
    Kalevi tütarettevõte Maiasmokk on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev kohvik Tallinna vanalinnas , mis pakub laias valikus kohapeal valmistatud kondiitritooteid ja käsitöökompvekke. .(Ibid.)
    AS Kalev kuulub rahvusvahelisse Orkla kontserni. Ettevõte annab tööd ca 390-le.(Ibid.)
  • Vilma kaubamärk


    Valgemummulise punase taustaga pakendi poolest tuntud Vilma küpsetustooted on perenaisi ja teisi küpsetushuvilisi rõõmustanud juba pikka aega. Vilma küpsetustoodete põhilised märksõnad on lihtsus ja kiirelt saavutatav suurepärane tulemus. Seega on jahusegud heaks abiliseks igale kaasaegsele kiire elutempoga inimesele. 2004. aastast kuuluvad Vilma jahusegud Kalevi tootevalikusse. ( http://vilma.kalev.eu/vilmast/ )
    Küpsetustoodete valmistamisel on kasutatud lihtsaid ja kvaliteetseid pulbrilisi tooraineid nagu nisujahu , suhkur, piimapulber , munapulber , kergitusained, kakaopulber, sool ja vanillin. Säilitusaineid pulbritele ei lisata.Vilma küpsetustoodete põhilised märksõnad on lihtsus ja kiirelt saavutatav suurepärane ning värske tulemus. Vilma on heaks abiliseks igale kaasaegsele ajanappuses vaevlevale perenaisele.(Ibid.) 
    Kõige tuntum Vilma küpsetustoode – Juubeli tordipulber – on paljude lemmik olnud aastakümneid. Järjest enam on populaarsust kogunud ka Vilma muffinipulbrid ning pannkoogijahud. .(Ibid.) 
    Vilma sümbol on valged mummud punasel taustal. Erandiks on vaid kakaopulber, kus on kasutatud pruuni tausta .( http://www.kalev.ee/uudised/vilma-jahusegud-saavad-uue-pakend i)
  • Tooted


    Vilma küpsisepulber
    Vilma keeksipulber
    Vilma õhukese pitsapõhja pulber
    Vilma pitsapõhjapulber
    Mesikäpp vahvlipulber
    Vilma magusate ülepannikookide jahu
    Vilma vähendatud rasvasisaldusega kakaopulber
    Vilma ülepannikoogijahu
    Vilma pannkoogijahu
    Vilma šokolaadimuffinipulber
    Vilma muffinipulber
    Vilma Juubeli tordipulber
  • Müügipakendis toidu märgistusele esitatavad nõuded


    • Müügipakendis toiduna käsitatakse tarbijale või toitlustusettevõtjale muutmata kujul üleandmiseks ettenähtud toitu, mis on enne müügiks pakkumist pakendatud toitu täielikult või osaliselt ümbritsevasse pakendisse, mille sisu ei saa muuta pakendit avamata või muutmata. ( https://www.riigiteataja.ee/akt/688026 )
    • Müügipakendis toidu puhul esitatakse käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave müügipakendil või selle külge kinnitatud etiketil.(Ibid.)
    • Nimetus, netokogus , minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev või viide nimetatud aegade asukohale müügipakendil ning etanoolisisaldus jookide puhul, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, esitatakse märgistusel samas vaateväljas. .(Ibid.)
    • Toidu, mille müügipakendi suurima külje pindala on alla 10 cm2, ning korduvkasutamiseks mõeldud püsivalt märgistatud, kuid ilma etiketita klaaspudelite, samuti ilupakendis toidu puhul, nagu väikesed kujud või suveniirid , esitatakse vähemalt nimetus, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev. Nimetatud teavet ei pea esitama samas vaateväljas. .(Ibid.)
    • Toidu puhul, mida pakutakse müügiks rühmapakendis ja mille müügipakendil ei ole selle mõõtmete tõttu võimalik esitada valmistaja Eesti esindaja või importija nime ja aadressi, võib nimetatud andmed esitada rühmapakendil. (Ibid.)
    • Müügikohas tarbija juuresolekuta pakendatud toidu puhul esitatakse müügikohas toidu päritolumaa või -piirkond, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada, ning märgistusel, arvestades käesolevas määruses sätestatud erijuhtusid, vähemalt järgmine teave:
      1) nimetus;
      2) netokogus;
      3) minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;
      4) säilitamistingimused.(Ibid.)
    • Lisaks lõikes 6 sätestatule esitatakse samas lõikes nimetatud toidu puhul käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave toiduga kaasas olevatel dokumentidel või veopakendil. Tarbija nõudmisel annab müügikohas tarbijat teenindav isik lisaks märgistusel esitatud teabele suulist teavet.(Ibid.)
    • Müügipakendisse pakendatud toidu puhul, mis on ette nähtud tarbijale üleandmiseks, kuid mida turustatakse sellele eelnevas käitlemisetapis, välja arvatud toitlustusettevõtjale turustamise korral, või mis on ette nähtud üleandmiseks toitlustusettevõtjale valmistamiseks, töötlemiseks, osadeks jaotamiseks ja tükeldamiseks, võib märgistusel nõutava teabe esitada järgmiselt:
      1) veopakendile märgitakse nimetus, valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress2, minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev ning selle järel ka säilitamistingimused;
      2) dokumendile, mis saadetakse koos toiduga, sellega samal ajal või enne seda, märgitakse käesolevas määruses märgistusel nõutav teave ja «Toiduseaduse» § 38 lõike 5 alusel kehtestatud märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuetes nõutav teave.(Ibid.)

  • KAHE KAUPLUSE VÄLJAPANEKUD

  • Tartu Annelinna Prisma: Vilma tooted


    Kaupluses on esindatud kogu Vilma sortiment . Jahud on paigutatud sama kaubagrupiga ühte riiulivahesse. Järgitud on reeglit, et jahusegud oleksid ühes moodulis . Võrdluse tegemise momendil ühelegi tootele kampaaniat ei tehtud ja eraldi väljapanekuid kaupluses ei olnud. Vilma jahusegude ja kakaopulbri pakendikujundused muutusid veebruaris, 2014. Tooted on nüüd selgemini üksteisest eristatavad, kuid moodustavad samas ühtse sarja ja on poeriiulis hõlpsasti leitavad.
    Uutele pakenditele on joonistatud isuäratavad pildid hõrgutistest, mida on selle jahusegu abil võimalik küpsetada. Iga pakendi tagumiselt küljelt leiab kõige lihtsamale valmistamisõpetusele ka ühe veidi keerulisema ja põnevama retsepti. Lihtsam valmistamisõpetus on pakendil ära toodud ka joonisena.
    Joonis 3. Annelinna Prisma, Vilma toodete väljapanek
    Joonis 4. Annelinna Prisma, Vilma toodete väljapanek
  • Tartu Annelinna Prisma: Põnn tooted


    Kaupluses on esindatud kogu Põnn sarja sortiment. Imikutoidud on paigutatud sama kaubagrupiga ühte riiulivahesse. Järgitud on reeglit, et erineva vanusegrupi tooted oleksid ühel riiulil. Võrdluse tegemise momendil väikelaste toidule eraldi väljapanekuid kaupluses ei olnud. Tooted on hästi eristatavad ja kiiresti leitavad, sest ruumi on igale tootele jäetud palju.
    Joonis 5 Annelinna Prisma, Põnn toodete väljapanek
    Joonis 6 Annelinna Prisma, Põnn toodete väljapanek
  • Tartu Eedeni Maksimarket: Vilma tooted


    Kaupluses on esindatud kogu Vilma sarja sortiment. Jahusegud on paigutatud sama kaubagrupiga ühte riiulivahesse. Järgitud on reeglit, et kogu kaubamärk oleks ühes moodulis. Võrdluse tegemise momendil eraldi väljapanekuid kaupluses ei olnud. Tooted olid lihtsalt leitavad.
    Joonis 7 Eedeni Maksimarket, Vilma toodete väljapanek
  • Tartu Eedeni Maksimarket: Põnn tooted


    Kaupluses on esindatud kogu Põnn sarja sortiment. Imikutoidud on paigutatud sama kaubagrupiga ühte riiulivahesse. Järgitud on reeglit, et kogu kaubamärk oleks ühes moodulis. Võrdluse tegemise momendil väikelaste toidule eraldi väljapanekuid kaupluses ei olnud. Kahjuks oli selles kaupluses väikelaste toitudele eraldatud liiga vähe ruumi. Kaup tundus kokkupressituna ja ei jätnud head muljet. Raske oli leida otsitud vanusegrupile tooteid, sest need olid läbisegi.
    Joonis 8 Eedeni Maksimarket, Põnn toodete väljapanek
  • KASUTATAV TOORAINE

  • Salvest Põnni tooraine


    Ettevõttel on õigus märgistada oma tooteid mahetoote märgiga. Seni on seda tehtud vaid tellimustööna. Tootmises ei kasutata toiduvärve, säilitusaineid ega ka lõhnaaineid. Tooted on valmistatud kvaliteetsetest, rangelt kontrollitud Eestis kasvatatud puu- ja köögiviljadest. Enamus toorainest ostetakse kokku umbes 100 km raadiusest.
    Püreed on homogeniseeritud, mis villitakse ja steriliseeritakse tagamaks toote säilivus.
    Püreedele on lisatud suhkrut, kuna kasutatav kohalik tooraine on hapu ning sellepärast imikutele vastuvõetamatu. Looduslik suhkur on energiaallikana organismile vajalik, kui seda on lisatud väikeses koguses. Mehud on glükoosiga magustatud ja rikastatud C-vitamiiniga.
    Salvest Põnn imikutoidu tooraine valikul ja toote valmistamisel on rangelt järgitud Eesti Vabariigi poolt kehtestatud Eritoitude koostis- ja kvaliteedinõuete ning eritoitude valmistamiseks kasutatavate ainete ja eritoidu käitlemise suhtes esitatavate nõuete ning eritoitude märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuete ja korra seadust.( http://www.ponn.ee/ettevottest/tooraine-kvaliteedist )
    Tähtsamad punktid:
    • Imiku- ja väikelapsetoidu koostises võib kasutada ainult selliseid koostisosi, mille sobivus imikule ja väikelapsele on kindlaks tehtud üldtunnustatud meetodil teostatud teadusuuringutega.(Ibid.)
    • Imiku- ja väikelapsetoidu koostisosad ja nende kogused peavad olema imiku ja väikelapse tervisele ohutud. (Ibid.)

    Tooraine kvaliteet – pikaajaline kogemus kindlate tooraine tarnijatega. AS Salvest tegutseb aastast 1946 ning oma pikaajalise tegevuse üheks põhjuseks on kindlasti tooraine kvaliteet. Tooraine kvaliteedi stabiilsus on saavutatud pikaajaliste hankijate koostöö tulemustena. (Ibid.)
    Eestis kasvatatud tooraine - Eesti toit on lõunamaadest toodavaga võrreldes puhtam ka seetõttu, et meil on külm talv. Kuna külm talv on tõhus bioloogiline tõrjevahend, mis on taimehaiguste ja kahjurite leviku oluliseks takistajaks. Nt. Poola õunaaedades tuleb keemilist tõrjet thena hooaja jooksul 8 - 11 korda, siis tootmisaedades saadakse hakkama 3 ja koduaedades 1 korraga. (Ibid.)
    Mitte ühelegi Salvest Põnn tootele ei ole lisatud soola (NaCl)
    Toorainete loetelu :
    ploomipüree
    pirnipüree
    mustikapüree
    porgandipüree
    vaarikapüree
    banaanipüree
    pohlamahl
    õun
    kõrvits
    kartul
    porgand
    kapsas
    punapeet
    kaalikas
    brokol
    sibul
    juurseller
    lillkapsas
    nisujahu
    täisteranisujahu
    riisijahu
    odrajahu
    hirsijahu
    riisitärklis
    modifitseeritud tärklis
    neljaviljahelbed ( rukis , kaer , nisu, oder )
    kaerahelbed
    veisemaks
    veiseliha
    kanafilee
    kalkuniliha
    sealiha
    piim
    jogurt
    rõõskkoor
    või
    taimne õli
    rapsiõli
    riis
    manna
    suhkur
    glükoos
    nuudlid
    tomatipasta
  • Vilma tooraine


    Peamiseks tooraineks Vilma toodete puhul on jahu ja suhkur. Jahu pärineb Eestist ja suhkur Euroopa Liidust .
    Kasutatav tooraine võib sisaldada vähesel määral piimatooteid ja sojaletsitiini.
    Toorainete loetelu :
    nisujahu
    suhkur
    vadakupulber
    munapulber
    kakaovõi
    täispiimapulber
    tärklis
  • Toorainete kirjeldused


    • Nisujahu standardi järgi jaotuvad jahud kleepvalgu sisalduselt kuude eri klassi, mida tähistatakse tähtedega tähestiku järjekorras A-st G-ni. Suurim liimvalgu sisaldus küündib kuni 33 %-ni (jahugrupp A), väiksem lubatud näitaja on 15 % (jahugrupp G). Kleepvalgu omadused määravad ära jahust valmistatud taigna küpsetamisomadused. Kleepvalgud paisuvad veega kokku puutudes ning moodustavad taigna kerkimisel ja küpsetamisel eralduvate gaaside mõjul sitke ja poorse sõrestiku. Samuti annavad need valgud kalgendudes küpsetistele püsiva vormi ning tihke kooriku. Seega, mida väiksem liimvalkude sisaldus, seda halvemad on jahu küpsetamisomadused. Sellisest nisujahust , mille kleepvalgu sisaldus jääb alla 25 % (alla selle jäävad jahutüübid - E, F, G), head ja kohevat saia ei saagi. Jahu kvaliteedi ja välimuse muutmiseks kasutatakse jahuparandajaid. Levinum jahuparandaja on  askorbiinhape  ehk C- vitamiin . Askorbiinhappe lisamine lühendab jahu jahvatamisjärgset laagerdusaega, muudab jahu kvaliteetsemaks, mõjutades soodsalt just kleepvalgu omadusi ning vähesel määral ka valgendab jahu. Tänu jahule lisatavale askorbiinhappele on taigen elastsem ja stabiilsem (kannatab pikemat seismisaega). Nisujahu toiteväärtuse parandamiseks lisatakse B1-vitamiini ja rauda. Seda selleks, et jahu toiteväärtus oleks peale jahvatamist nisutera tasemel.( http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisujahu.html )
    • Täisteranisujahu ehk grahamjahu valmistamisel jahvatatakse peeneks kogu nisutera. Täisteranisujahu sisaldab nii kooreosa, tuuma kui ka idu ning on seega vitamiini-, kiudaine- ja mineraalainerikas. Küpsetusomadused on halvemad kui k/s nisujahul, mistõttu tuleks küpsetamisel lisada ka tavalist nisujahu.( http://www.sahver.ee/taeisteranisujahu-ehk-grahamjahu )
    • Riisijahu peamine koostisaine on tärklis, mistõttu riisijahust küpsetisi on kerge seedida. Kasutatakse ka paksendajana kastmetes, sobib hästi pannkookideks, puuduvad valgud. Imab palju niiskust.
    • Hirss  on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtsettaksonoomilist gruppi. Kultuurtaimed kasvavad peamiselt kuivemas troopilises jalähistroopilises kliimavöötmes. Hirss on tähtis energia-, valgu-, vitamiinide ja toiteelemntide allikas eelkõige maailma vaesemates regioonides. Hirss kasvab eelkõige seal, kus muud teraviljad kasvaksid halvasti ebasoodsate kliimatingimuste tõttu. Kasvupiirkondi iseloomustavad eelkõige vähese kastevee kättesaadavus. Hirsi kasvatajateks on sageli väikefarmerid, kellel puuduvad tavaliselt vahendid väetiste muretsemiseks ning nende kasvatatud hirss ei jõua sageli ei maailmaturule ega kohalikule turule. Hirssi kasvatatakse eelkõige toidu- ja söödateraviljana. Teristest keedetakse peamiselt putru, samuti valmistatakse neist jahu ja helbeid ning söödetakse koduloomadele ja -lindudele. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Hirss )
    • Tärklis on taimede glükoosivaru, on orgaaniline aine, makromolekul, kapolüsahhariid. Tärklis on tooraine mitmetele tööstustele (paberitööstus,toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus jt). Tärklis on söödav toiduaine, loomakasvatustes kasutatav söödamaterjalja teda loetakse taastuvaks tooraineks. Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimedes jaotub tärklis ebaühtlaselt. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes liigiti niitjuurtes, lehtedes, vartes,  risoomidesmugulates , õites, viljades ja seemnetes.( http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4rklis )
    • Neljaviljahelbed valmistatakse puhtast täisterarukkist, - kaerast , -nisust, ja -odrast.
    • Piim on toitev  vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete  koed .

    Piim sisaldab valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine jamikroelemente. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur . Piima kas juuakse , tavaliselt pärast pastöriseerimist, töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjaženka). Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud. ( http://et.wikipedia.org/wiki/P iim)
    • Jogurt on tervistav ja mitmekülgne hapendatud piimatoode.

    Jogurtit saadakse piimast, lõssist ja rõõsast koorest kääritamisel erinevate mikroobide puhaskultuuridega - juuretisega.   Jogurti juuretises on kahte liiki baktereid: bulgaaria kepikesed Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokid Streptococcus thermophilus. Bakteritel jogurti juuretises on mitmeid ülesandeid: nad lõhustavad piimasuhkrut, kalgendavad piimavalke, eritavad tootesse jogurtile omaseid lõhna-ja maitseaineid, tagavad tootele vajaliku tiheduse ja sünteesivad vitamiine.( http://www.endla.joosu.ee/piim-ja-piimatooted/ )
    • Rõõskkoor saadakse piima separeerimisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa. Suur osa rõõska koort kulub piimatööstuses või valmistamiseks, osa hapendatakse (saadakse hapukoor ) ning osa läheb pastöriseeritult müüki kohvi-või vahukoorena. Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort: 10-, 35- ja 38%-line. Tere AS toodab Mumuu kaubamärgi all toodet“ Kohvi peale“, mis on kohvikoore asendaja rasvasisaldusega 8%. Toode on valmistatud kooritud piimast, millele on lisatud hüdrogeenitud taimset rasva ja  lisaaineid , mille abil muudetakse toode kooresarnaseks.(Ibid.)
    • Või valmistamine põhineb koore kloppimisel, mille tagajärjel purunevad rasvakerakeste membraanid ja sisud liituvad. Lõpuks moodustuvad suuremad tükikesed ja võimass eraldub vedelikust. Kõrvalsaadusena moodustub võipiim ehk pett . Või on kaloririkas toiduaine, sest põhiosa võist moodustab piimarasv. Teiste loomsete rasvadega võrreldes on võil mitmeid eeliseid: mitmekülgsem naturaalne biokeemiline koostis, kaunis kuldkollane värvus ja meeldivalt aromaatne lõhn. Või on seedekulglas hästi omastatav, sest või rasvhappeid iseloomustab suhteliselt madal sulamistemperatuur . Kõik need rasvhapped on looduslikud ja keemiliselt muundamata. Euroopa Liidu määruste järgi tohib võiks nimetada vähemalt 80% rasvasisaldusega toiduainet. Või on toode, milles on keelatud kasutada lisaaineid. Võist leiame ka rasvaslahustuvaid vitamiine A, D ja E. Või kollane värvus on tingitud beetakaroteeni sisaldusest, meie kehas sünteesitakse sellest A- vitamiin.Valke on võis suhteliselt vähe, 1% piires. Või süsivesikud esinevad laktoosina, kuid neid on koguseliselt vähe, vaid 1% ulatuses. Või vajab pimedat ja külma hoiuruumi temperatuuriga 2-6⁰C. Võid tohib hoida ka sügavkülmikus temperatuuril -18⁰C, kus avamata võipakk säilib kuni aasta. Õhuhapniku mõjul tekib või pinnale kiiresti kollane kiht, mis on ebameeldiva maitse ja lõhnaga.(Ibid.)
    • Taimne õli on vees lahustumatu ja toataemperatuuril vedel taimne rasv . Inimesed on kasutanud õli juba iidsetel aegadel, õlide kasutamine erineb riigiti ja kultuuriti . Toidu valmistamisel kasutatakse palju kaunviljadest ( soja , maapähkel), seemnetest (päevalill, raps, puuvill , lina), teraviljast (mais), viljadest (oliiv, palmipuu, Kreeka pähkel, viinamarjaseemned) saadud taimseid õlisid. Euroopas eelistatakse oliivi-, rapsi, päevalille-, soja- ja maapähkliõli, Kanadas on kõige populaarsem  rapsiõli, Vaikse ookeani maades kasutatakse peamiselt palmipuu- ja sojaõli. Eestis on hakatud tootma rapsiõli omakasvatatud rapsist , kuid müügil on ka teiste maade õlisid.

    Loetletud õliliikidest sobib kasutada praadimiseks maisi-, viinamarjaseemne-, rapsi-, maapähkli-, päevalilleseemne ja sojaõli, hästi talub kuumust ka tavaline oliivõli. Salatiõlina kasutamiseks sobivad eelkõige need, mille pakendil on märgistus "Salatiõli".( http://www.e-ope.khk.ee/oo/toidurasvad/taimelid.html )
    • Rapsiõli on üks madalama küllastunud rasvhappesisaldusega õli, toiteväärtuselt jääb alla päevalille- ja maisiõlile. Valmistatakse rafineeritud, rafineeritud-desodoreeritud õlina. Eestis toodetakse nimetusega ”Olivia”. See on kollase värvusega, maheda meeldiva maitse ja lõhnaga taimeõli, mille suitsemispunkt on küllaldaselt kõrge ehk 238 °C.( http://e-ope.khk.ee/oo/toidurasvad/rapsili.html )
    • Riis on Hiinas kasvatatud rohkem kui 6000 aastat. Riis pärineb Kagu-Aasiast, kus selle algseid metsikuid liike leidub tänapäevalgi. Riis on nisu järel kõige enam tarvitatav teravili maailmas. Rohkem kui poolele maailma rahvastikust annab riis vähemalt poole nende toiduenergiast. Suurimad riisitootjad on Hiina, India ja Indoneesia .Riis on üheaastane taim, mis kasvab paremini troopilises ja subtroopilises kliimas. Sõltuvalt kliimast annb riis üks või mitu saaki aastas. Riisitaim võib olla 0,6-1,8 m kõrge, sel on harulised varred, mis lõppevad 20-30 cm pööristega. Iga pööris koosneb 30-500 õiest, milles moodustuvad terad . Riis külvatakse käsitsi, istutatakse ümber, kui riis on kasvanud teatud kõrguseni ja siis ujutatakse riisipõld üle. Peale õitsemist lastakse põllult vesi ära ja koristatakse riis käsitsi. Riis saavutab koristusküpsuse 4-6 kuud peale külvamist. USA-s kasutatakse riisi kasvatusel uuenduslikke meetodid: külv lennukilt ja koristus kombainiga. Riis on hea magneesiumiallikas, sisaldab B6 - vitamiini, niatsiini, tiamiini (B1), fosforit, tsinki ja vaske, vähesel määral pantoteenhapet ja kaaliumi. Riis sisaldab võrreldes teiste teraviljadega kõige vähem valku. Riisis olev tärklis kliisterdub keetes ja muutub kergesti seeditavaks. Keedetud pruunis riisis on 2,6 g valku, 0,9 g rasvu, 23,0 g süsivesikuid, 1,7 g kiudaineid ja 107 kcal toiduenergiat 100 g kohta. Keedetud pikateralises valges riisis on 2,7 g valku, 0,3 g rasvu, 27,0 g süsivesikuid, 0,4 g kuidaineid ja 122 kcal toiduenergiat 100 g kohta.( http://www.hkhk.edu.ee/vanker/riis/riis.html )
    • Suhkur on looduslik toode, mida leidub looduses igas taimes. Suhkur muudab oluliselt toidu maitset, kuid tegemist on rohkemaga kui lihtsalt magusainega; suhkrut saab kasutada ka teiste maitsete tasakaalustamiseks ja tugevdamiseks. Tänapäeval on palju erinevaid suhkru liike, mida saab kasutada lugematus arvus erinevates toitudes. Lisaks magusale maitsele ja energiale annab suhkur paljudele toitudele ka mahu ja tekstuuri. Suhkrul on ka säilitavad ja niiskust hoidvad omadused, näiteks marmelaadis ja leivas. Suhkur rõhutab puuviljade maitset jookides ja moosides ning aitab säilitada mooside ja marmelaadi värvi. Leiva valmistamisel toidavad suhkur ja siirup pärmi, annavad leivatoodetele ilusa pruuni kooriku ja tugevdavad isuäratavat lõhna. Suhkrut kasutatakse jäätise külmumistemperatuuri alandamiseks, et seda oleks võimalik süüa kohe pärast sügavkülmast võtmist. ( http://www.dansukker.com/ee/teave-suhkru-kohta/suhkur-%E2%80%93-rohkem-kui-lihtsalt-magusaine.aspx )

    Pärast suhkrupeedi saagikoristust viiakse peet suhkrutehastesse. Tehasesse
    jõudes kontrollitakse, et peetidel ei oleks plekke . Peedikasvatajale makstakse
    vastavalt plekkideta peetide hulgale ja peedi suhkrusisaldusele. Peedid
    kaalutakse ja paigutatakse suurtesse kuhjadesse. Siit viiakse need
    peedipesumasinasse, et eemaldada kivid ja kruus. Suhkru eraldamiseks
    lõigatakse peedid friikartuleid meenutavateks viiludeks. Difusioon - peetidest
    suhkru eraldamiseks läbivad peediviilud 70 °C sooja vee. Pärast suhkru
    eraldamist allesjäänud massist (jääkidest) valmistatakse loomasööta ja muid
    tooteid. Soe suhkrumahl (toormahl) sisaldab umbes 15% suhkrut, kuid ka
    1–2% lisandeid (mitte-suhkruid), mis tuleb eemaldada. Seda tehakse lubja abil. Suhkrumahla, kahvatukollast vedelikku, nimetatakse vedelaks mahlaks. Mahl pannakse aurustisse, kus üleliigne vesi välja keeb ja saadakse paksem mahl. Saadud vedelik, mida nimetatakse paksuks mahlaks, sisaldab umbes 70% suhkrut. Paks mahl pumbatakse suurtesse kateldesse, kus selles moodustuvad väikesed suhkrukristallid. Saadud paksu, pruuni mahla, mida nimetatakse täitemassiks, tsentrifuugitakse, et eraldada valge suhkur pruunist siirupist. Siirup paigutatakse uuesti katlasse ja keedetakse taas, kuni kogu suhkur on eraldatud. Allesjäänud saadust nimetatakse melassiks. Selle suhkrusisaldus on liiga väike, et sellest veel suhkrut eraldada. Melassi kasutatakse loomasööda, pärmi ja piirituse tootmiseks. Viimaks suhkur kuivatatakse ja paigutatakse hoidlasse. Pärast peedihooaja lõppu on hoidlad ääreni täis, kuid need tühjenevad aasta jooksul sedamööda, kuidas suhkrut kauplustesse, tööstusele ja ekspordiks müüakse.(Ibid.)
    • Glükoos ehk  viinamarjasuhkur  on  monosahhariid , mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedesfotosünteesi tulemusena. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas . Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul põhiliselt seemnetes ja mugulates.( http://et.wikipedia.org/wiki/Gl%C3%BCkoos )
    • Vadakupulber. Vadak ehk juustuvesi on juustu ja kohupiima valmistamise kõrvalsaadus. Iga kilogrammi juustu valmistamisel saadakse 8…10 liitrit vadakut. Ta on vesine (5% kuivainet), rohekaskollase värvusega vedelik. Kuivaine põhikoostisosaks on piimasuhkur, millele lisanduvad mineraalsoolad, jääkidena leidub piimarasva ja vees lahustuvaid valke (0,5%). Vitamiinidest jäävad vadakusse veeslahustuvad B-rühma vitamiinid .

    Vadaku kuivatamisel saadakse vadakupulber, mis koosneb põhiliselt piimasuhkrust ja on heaks energiaallikaks. ( http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/vadak.html )
    • Munapulber  saadakse pastöriseeritud munamassi kuivatamisel. Mida liigitatakse kolme rühma: munakollasepulber, munavalgepulber, täismunapulber. Munapulbri niiskuse sisaldus on 4%. Pulberi kvaliteet langeb suure õhuniiskuse sisse imamise tõttu kiiresti. Pulber läheb tükki ja kiirsti hallitama. Enne kasutamist segatakse munapulber veega ja lastakse seejärel paisuda, kuna kuiva munapulbriosakesed ei paisu tainas piisavalt. ( http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/toiduained/14116/
    • Kakaovõi. Kakaopuu viljad on suured rohelised kaunad , milles on 30-40 kakaouba . Vilja valmides korjatakse need käsitsi ja võetakse kakaooad välja. Peale kuivatamist, fermentatsiooni ja röstimist oad purustatakse ja neist pressitakse välja kreemjas segu, millest tehakse kakaovõid. Kakaovõi on taimsete rasvade seas ainulaadne, sest toatemperatuuril on see tahke ja sulab kehatemperatuuril. Puhtal kujul on kakaovõi kõva aine, mida on võimatu nahale määrida.( http://www.felicity.ee/tooted/kakaovo i)
    • Täispiimapulber piimapulber, mille piimarasvasisaldus on vähemalt 26 massiprotsenti ja alla 42 massiprotsendi.

  • PAKENDIMÄRGISTUSED

  • Põnni sarjal


    Põnni tooted on märgistatud vanusega kuudes, et tarbijal oleks lihtsam leida vastavalt oma lapse eale vastav toit.
    Kuna tooted ei sisalda e-aineid on purkidel kasutatud lastepärast märgistust.
    Toodete sünnimaa on Eesti ja selleks kasutatakse Eesti lipumärki ja lisakirja selle ümber.
    Uued Põnni tooted kannavad märki Öko - märk tähistab neid tooteid, mille kasvatamiseks ei ole vähemalt kahe viimase aasta jooksul kunstväetisi ja taime- ning putukamürke kasutatud;
  • Vilma sarjal


    GDA soovitatav päevase tarbimise kogus. Väärtused on arvutatud põhinedes täiskasvanud inimese päevasele soovituslikule energiavajadusele (2000 kcal). Toitainete vajadus võib olla suurem või väiksem sõltuvalt inimese soost, vanusest , füüsilisest aktiivsusest ja muudest asjaoludest.
  • TOIDUKAUPADE PAKENDITEL KASUTATAV MÄRGISTUS


    Tabel 1 Pakenditel kasutatavate märkide kogumik
    Ökomärgistus
    Kaitstud päritolunimetus
    Tähistab toodet, mida toodetakse kindlas riigis, regioonis või kohas ning millel on sellest tulenevalt kindlad, kohale iseloomulikest inim- ja keskkonnafaktoritest tulenevad omadused. Tingimuseks on, et tooraine saadakse määratletud piirkonnast ning toote tootmine, töötlemine ja müügiks ettevalmistamine toimuvad nimetatud geograafilises piirkonnas.
    Nt: Grana Padano juust
    Kaitstud geograafiline tähis
    Sarnaneb eelmisega , kuid tingimused on vabamad . Vähemalt üks tootmisetapp on toimunud määratletud piirkonnas.
    Nt: Gourmante palsamiäädikas
    Euroopa Liidu mahemärk
    Tingimused näevad ette, et ei ole kasutatud kunstlikke mineraalväetisi, taimekaitsevahendeid, säilitusaineid, toiduvärve. On analoogne Eesti ökomärgiga. 2010. aasta juulikuust nimetatakse seda „eurolehekeseks”.
    Nt: Tootsipeenra Tatra tang
    ECO-märk
    Selle ökomärgiga tähistatakse mahepõllumajanduse tingimustes kasvatatud produkte, nt kartul, teraviljad, juust jne. Märki jagab ülemaailmne sõltumatu organisatsioon SKAL . Praeguseks kannab ECO-märki üle 3500 eri toote.
    Nt: Royal Green kookosõli
    Riiklik mahe (öko) märk
    Märki saavad taotleda Eesti riiklikult tunnustatud ja registrisse kantud ettevõtted, mis on oma tooted tootnud ja töödelnud mahepõllumajanduslikult ning ei ole kasutatud kunstväetisi ja taimekaitsevahendeid.
    Nt: Bal Snack Rukki krõbuskid
    Mahemärk
    Mahepõllumajanduse seaduse alusel antav märk, mida kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. See on garantiimärk, mis kaubamärgile lisatuna osutab ja kinnitab, et toode on kasvatatud ja käideldud ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt.
    Öko
    Eesti Biodünaamika Ühingul on patenteeritud kaubamärk „Öko”. Märk tähistab tooteid, mille kasvatamiseks ei ole vähemalt kahe viimase aasta jooksul kasutatud kunstväetisi ja taime- ning putukamürke.
    Viska prügikasti ( Trash it) – Tidyman
    Selle märgiga soovitakse kauba ostjale meelde tuletada, et ta selle pakendit hooletult maha ei viskaks. Märk soodustab ka prügi sorteerimist ning toormena taaskasutamist .
    Nt: Bal Snack Juustu- sibula maitseline leib
    KRAV-märk
    Seda kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele omistatakse märk, kui loomad saavad vabalt väljas liikuda ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetiste ja -kahjuritõrjevahenditeta.
    Nt: Dansukker tükksuhkur
    Kvaliteetmärgistus meie toodetel
    Tunnustatud Eesti maitse“ ehk pääsukesemärk
    Selle märgi peamiseks tingimuseks on, et põhitooraine peab pärinema sajaprotsendiliselt Eestist. Peale selle on toode edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise ning aasta jooksul viiakse läbi pisteline järelkontroll. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu dokumentaalselt.
    Nt: Maks&Moorits Kodune hakkliha
    Tunnustatud maitse“ ehk ristikumärk
    Kvaliteedimärgi eesmärgiks on väärtustada kvaliteetset toodet Eesti turul ja pakkuda konkurentsieeliseid. Seda märki väljastatakse Euroopa Liidus toodetud toiduainetele, toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline. Märgi taotlemisel on tingimuseks, et tooted peavad edukalt läbima laboratoorse ja sensoorse hindamise.
    Nt: OÜ Mahetark Astelpaju sinep
    Eestis kasvatatud“
    Seda märki saavad kodumaised tootjad kasutada värskete (töötlemata) aiasaaduste müügipakenditel või istikute nimelipikutel. Märk aitab tarbijal eristada kõrgekvaliteedilisi aiasaadusi, tagab tarbijate varustamise kvaliteetsema kaubaga, kohustab tootjaid/pakkijaid pidevalt jälgima müügile saadetava kauba kvaliteeti ning määratleb ekspordi korral Eestit päritolumaana.
    Nt: Sagro Kartul
    Eesti siga“
    Selle märgiga varustatud tooted on valmistatud Eestis kasvatatud loomade lihast.
    Nt: Rakvere Suitsupeekon
    „Eesti lipp Eesti tootel“
    Rahvuslipu märk tootel või hinnasildil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades.
    Nt: Maks&Moorits Suitsupeekon
    Parim toiduaine“
    Alates 1994. aastast on Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldanud igal aastal konkurssi „Eesti parim toiduaine”. Kaheetapilise konkursi tulemusena väljastatakse „Kuldmärk” ja „Hõbemärk”.
    Eraldi hinnatakse piima-, liha-, kala-, pagari-, kondiitri -, puu- ja köögiviljatooteid, mittealkohoolseid ja alkohoolseid jooke. Märgid väljastatakse järgmistes kategooriates: uued tooted, tooted tervisele, rahvuslikud tooted.
    Eesmärgiks on toodete kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmine nii Eesti turul kui ka väljaspool seda.
    Nt: Kuld – Kivisaare Veski Täistera nisumanna (2013); Hõbe – Felix Mädarõikakaste (2013)
    Toote erilisele koostisele viitavad märgid
    Funktsionaalne toit
    Suurendatud kasulikkusega toit, tervislik toit, südamesõbralik toit.
    Nt: E-piim Südamejuust
    Toode sisaldab looduslikke antioksüdante
    Tootes on looduslikud antioksüdandid – põletikuvastase toimega ained.
    Konservandivaba toode
    Toote valmistamisel ei ole kasutatud säilitusaineid (konservante).
    Nt: Tere Kõrgkuumutatud kohvikoor
    Täisteratooted
    Tooted on valmistatud täisteraviljasaadustest, sisaldavad rohkesti kiudaineid ning teisi organismile vajalikke aineid.
    Nt: Nestle Fitness helbed
    Kiudainerikas toit
    Toiduaine sisaldab rohkesti kiudaineid.
    Nt: Semper Näikleib
    Ei sisalda värvaineid
    Toote värvus on saadud toorainest ( naturaalne).
    Sisaldab pähkleid
    Toode ei ole sobilik pähkliallergikutele
    GMO-vaba
    Toiduainet pole geneetiliselt muundatud. GMO-ga tuleb märgistada toiduaine, kui üle ühe protsendi mõnest tema koostisosast on saadud geneetilise muundamise teel.
    Nt: Zott Mozzarella
    E-ainete vaba
    Tootele ei ole lisatud E-aineid.
    Nt: Leibur Kuldne lauasai klassikaline
    No trans fats (ilma taimsete rasvadeta)
    Toiduained ei sisalda peidetud taimseid rasvu (transrasvu).
    Vegan
    Toiduaine on sobilik taimetoitlastele.
    Nt: Alpro pähklijook
    Kiiritatud toiduained (“roheline lilleõis” e Radura)
    Kui toiduaineid või selle koostisosi töödeldakse ioniseeriva kiirgusega, tuleb vastavalt Eestis kehtivale seadusele teha sellekohane info teatavaks ka tarbijale.
    Eestis on lubatud müüa kiiritatud kuivatatud aromaatseid maitsetaimi, vürtse ja taimse päritoluga maitseaineid.
    Aus kaup”
    Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon väljastab märki „Aus kaup”.
    Seda märki kasutavad tootjad, kelle toodang ei sisalda lihakondimassi (mehaaniliselt konditustatud lihamassi). Märgistuse peamine eesmärk on lihtsustada tarbijatel valiku tegemist. Märk viitab rohkem liha sisaldavatele ja kõrgema sordi toodetele .
    Nt: Oskar E-vaba suitsupeekon
    Tsöliaakihaigetele (teraviljavalgutalumatus)
    Toiduaine ei sisalda nisuvalku (gluteenivaba), on sobilik tsöliaakiahaigetele või teraviljavalgutalumatuse korral.
    Nt: Semper Helbed marjadega
    Tootja identifitseerimismärgised
    Toodetud suurettevõttes
    Suurettevõtted, nt. Tallegg
    Toodetud väikeettevõttes
    Väikeettevõtted, nt. Nopri talu.
    Sertifitseerimismärgid
    PCT – märgistus
    Toode vastab Venemaal kehtivatele standarditele ja seda võib sealsel turul müüa.
    Nt: Tere Dipp-Tops dipikaste
    Toode vastab Ukrainas kehtivatele standarditele ja seda võib sealsel turul müüa.
    Nt: Tere Latte piim
    Kinnine pakend
    Pakendi sisu vastab täpselt pakendil märgitud kaalule.
    Nt: Pickwick Fruit Variation tee pakk
    Muud märgid pakendil, hinnasiltidel
    Roheline punkt” (The Green Dot, Der Grüne Punkt)
    Eesti Taaskasutusorganisatsiooniga (ETO) liitunud ettevõtted võivad oma toodete pakenditele kanda „Rohelise Punkti” märgi, andes sellega üldsusele teada, et ettevõtte poolt ringlusse sattunud pakendijäätmed kogutakse ETO ja tema koostööpartnerite vahendusel „Rohelise punkti” süsteemis. Lisaks tähendab see, et toote pakendi hind sisaldab jäätmekäitlussüsteemile tasutavat maksu ning märgi kasutamise õiguse eest tuleb igal ettevõttel maksta.
    Nt: Felix Tomatiketšup
    Fairtrade (õiglane kaubandus)
    Kaubale paigutatud märk tagab, et toode on toodetud ja kaubeldud vastavalt rahvusvahelistele Fairtrade’i standarditele. Õiglane kaubandus (mõiste fair trade eestikeelne vaste , kaubamärgina kokkukirjutatult Fairtrade) välistab lapstööjõu ja orjade kasutamise eksportartiklite tootmisel, tagab keskkonnasäästliku tootmise ning seda märki kandva toote ostuga aidatakse kaasa väiketalunike ja tööliste töö- ja sotsiaalsete tingimuste parandamisele arengumaades.
    Nt: Paulig Colombia Arabica
    Eesti pakendirunglus
    Selle märgi paigutamisega pakendile kaasneb tootjavastutus – tootja peab finantseerima enda poolt Eesti siseturule lastud pakendite või probleemtoodete kogumist ja taaskasutamist pärast toote eluea lõppu.
    Nt: Kapten Grant OÜ Peolaua räimefilee
    Roheline energia
    Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk. Peamiselt tuulest ja veest toodetud alternatiivne energia on maine- ja staatusetoode, mis näitab ostja keskkonnateadlikkust ja sotsiaalset vastutust.
    Nt: E-piim Eesti või
    Roheline toode”
    Märk näitab, et toode on kasvatatud ilma mineraalväetisi, putuka- ja taimemürke kasutamata ning toodete valmistamiseks on kasutatud tavaliste toodetega võrreldes vähem loodusressursse. See märgis ei ole eraldi öko- ega mahemärgis, vaid ainult viitab nendega varustatud toodetele, tehes vastavate toodete leidmise riiulil lihtsamaks. „Rohelise toote” (varem „Loodussõbralik toode”) kampaaniamärgistuse kleebised pannakse tootehinnasiltidele ja tooteid ning kleebiseid kontrollitakse kauplustes kogu aasta vältel.
    Kergesti valmistatavad tooted
    Toodete valmistamiseks ei ole vaja kasutada erilisi valmistusviise.
    Euroopa kvaliteedikontrollsüsteem
    See märk kantakse mahladele ja nektaritele
    Dolphin friendly products (delfiinisõbralikud tooted)
    Märgistus tuunikalakonservidel, mis viitab sellele, et tuunikala püügiks on kasutatud meetodeid , mis ei kahjusta delfiine.
    Nt: Kapten Grant Tuunikala suured tükid õlis
    Fish -free Omega -3 (kalarasvhappevaba)
    Konservides on kasutatud taimseid õlisid (linaõli, rapsiõli, sojaõli, pähkliõli), mis on tervislikumad kalast saadud oomega-3-rasvhapetest.
    Vaakumpakend
    Tooted on pakendatud õhukindlalt erilise meetodi abil.
    Külmutatud tooded
    Viitab erilisele säilitusviisile (miinustemperatuuril).
    Nt: Härmavili Kodune pärmitaigen
    Serveeri külmalt
    Viitab erilisele toiduserveerimisele, kuumutamine pole vajalik.
    Nt: Kinder Maxi King
    Puuviljade märgistus
    Esimene nr 4 (4 numbrit) – tavaline kasvatus, kasutatud taimekaitsevahendeid.
    Esimene nr 9 (5 numbrit) – kasvatatud orgaaniliselt.
    Esimene nr 8 – GMO-toiduaine.
    Nt: Mango
    Gluteenivaba toode
    Tooted on sobilikud gluteenivaba dieedi korral – lubatud on mais, hirss ja tatar . Lisaks võib tarbida ka jahutooteid, millest gluteen on tööstuslikult eemaldatud.
    Laktoosivaba toode
    Tooted, milles laktoos on lõhutud kaheks lihtsuhkruks; tooted on veidi magusama maitsega.
    Suhkruvaba toode
    Mõeldud eelkõige diabeetikutele, tootes võib olla kasutatud suhkruasendajaid.
    Kerged/ light -tooted
    Toode, kus toidust saadav energiasisaldus on märkimisväärselt väiksem, võrreldes sarnaste toodete tavalise energiasisaldusega.
    Pakendimaterjali- ja pakendimärgistus
    Toodet võib põletada ( leegiga tikk )
    Tähistab põhiliselt plastiktooteid ja -materjale, mida võib põletada. Need tooted ei eralda põlemisel toksilisi gaase .
    Lubatud toiduga kokkupuutuvad materjalid
    Toiduainete pakendamisel on kasutatud materjale, mis ei riku toidu kvaliteeti.
    Nt: Felix Voila margariin
    Ava siit
    Viitab kohale, kust pakendit ilma kahjustusteta avada.
    Nt: Selga tee
    Möbiuse leht (The Möbius Loop)
    Valged nooled valgel taustal – toode või toote pakend on taaskasutatavad (recyclable).
    Nt: Põltsamaa Kannujook
    Mustad nooled valgel taustal või valged nooled mustal taustal – toode või pakend on valmistatud taaskasutatud materjalist ( recycled ).
    Nt: Sadotschok Viinamarja-õuna nektar
    Toitumisalane teave
    GDA (toitumisalane teave)
    Võimalik saada kiire ülevaade antud toidus või joogis sisalduvate kalorite , suhkrute , rasvade, küllastunud rasvhapete ja soola päevastest soovitatavatest kogustest (GDA).
    Nt: Bal Snack Vigur grillimaitseline
    Kõlblik kuni
    Kiirestiriknevad toiduained – pärast müümine keelatud.
    Parim enne
    Minimaalse säilivusajaga – tähtaeg arvestatakse sisse, võib müüa.



  • KASULIK TEADA

  • Lapse toitumisvajadus


    Euroopa Lastegastroenteroloogid, Hepatoloogid, Toitumisteadlaste Ühing soovitab:
    arvestades toitainete vajadust, oskusi, lisatoitmise seost hilisemate haigustega ei tohi alustada lisatoitudega enne 17. elunädalat ning viivitada üle 26 nädala.
    Millal on imik valmis sööma lisatoitu?
    • Kui hoiab pead
    • Istub toe najal oma söögitoolis või toitja süles
    • Võtab toitu lusikast
    • Neelab vedelat ja püreeritud toitu
    • Näitab üles huvi toidu ja söömise vastu ning annab märku, kui enam ei soovi süüa

     Mis võib tekitada hirmu või tõrget toidu ees?
    • Uus/võõras maitse
    • Uue toiduga alustamine lapse haiguse ajal
    • Terav lusikaserv
    • Kuum toit

    Mis tagab edu toitumisharjumuste kujundamisel?

  • Lisatoiduga alustamine


    Lisatoidu andmist alustada mitte ennem kui laps on saanud 17. elunädala vanuseks, kuid mitte viivitada üle 26. elunädala.
    • Anda esmakordselt siis, kui laps on terve.
    • Anda esmakordselt hommikupoolsel ajal, sest päeval saab paremini reaktsiooni võimalikke vaevusi jälgida.
    • Lisatoitu anda enne rinnapiima, piimasegu andmist.
    • Korraga pakkuda üht ja 1 komponendist koosnevat lisatoitu.
    • Harjutada uue toiduga 3-7 päeva jooksul.
    • Esialgne toidu kogus pool lusikatäit, edasi kogust suurendada.
    • Kordade arv suureneb ühelt korralt kolmele.
    • Anda lusikast ja tassist, mitte lutipudelist.
    • 8-9 kuuselt võiks lapsele lusika pihku anda (harjub sellega).
    • 8-9 kuuselt võiks hakata harjutama tassist jooma. ( http://www.ponn.ee/lisatoiduga-alustamine )

  • Lisatoitude andmise vanus


    Tabel 2, Lisatoitude andmise vanus
    Vanus kuudes
    4-6
    6
    8
    10
    12
    Aedvili (kartul, lillkapsas, kapsas, porgand)
    veidi
    alustada
    LT
    LT
    LT
    Aedvili (kaalikas, peet, spinat , naeris )
     
    veidi
    veidi
    veidi
    LT
    Puuvili
    veidi
    alustada
    LT
    LT
    LT
    Liha + munakollane
     
    alustada
    LT
    LT
    LT
    Piim, piimatooted
     
     
     
    alustada
    LT
    Puder
    veidi
    alustada
    LT
    LT
    LT
    Mahl (tassist)
     
     
    alustada
    LT
    LT
    * LT- lisatoit
  • Peamiste vitamiinide allikad toidus 


    Tabel 3, Peamiste vitamiinide allikad toidus
    Vitamiin
    Olulisemad allikad
    Vitamiin A
    karotenoidid (porgand, paprika , tomat ), või, kala- ja loomamaks, juust
    Vitamiin D
    rasvane kala, munakollane, või
    Vitamiin E
    taimsed õlid , nisuidandid, seemned, pähklid, rukkileib
    Vitamiin B1
    täisteratooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana , seemned, mais
    Vitamiin B2
    pärm , maks, täisteratooted, piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad , spinat
    Niatsiin
    kanaliha , kalatoidud, maks, täistera nisujahu, piim, muna
    Vitamiin B6
    rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks
    Folaadid
    pärm, rohelised taimeosad , neerud , oad, liha, maks
    Vitamiin B12
    tailiha, verivorst, maks, munakollane, juust
    Vitamiin C
    marjad , puu- ja köögiviljad: mustsõstrad, astelpaju, paprika, tsitruselised
  • Peamised mineraalainete allikad toidus


    Tabel 4, Mineraalainete allikad toidus
    Mineraalaine
    Olulisemad allikad
    Kaltsium
    piim ja piimatooted (sh juust), kala, rohelised köögiviljad, kaunviljad ja pähklid
    Fosfor
    piimatooted, seemned ja idud, juust, pähklid, kala, täisteratooted
    Kaalium
    köögiviljad, kartul, banaan, rosinad, pähklid, tatar
    Magneesium
    taimede rohelised osad, seemned, köögiviljad, piim, muna, liha, idandid
    Raud
    maks, veretooted, subproduktid , seemned, täisteratooted
    Tsink
    seemned ja idud, maks, pähklid, liha, täisteratooted
    Vask
    maks, punane liha, kaunviljad, täisteratooted, pähklid
    Jood
    jodeeritud sool, kala ja kalatooted, juust
    Seleen
    täisteratooted, muna, kala, liha
  • KOKKUVÕTE


    Õpimapis kirjeldasin kahte kaubamärki: Vilma ja Põnn. Väikelaste sarja valisin puhtalt isiklikust huvist, kuna olen värskelt tädiks saanud ja pisipõnn on just sellises vanuses, kus on aeg hakata lisatoitu andma.
    Kaupluses ringi kõndides ja õpimapile mõeldes tekkis huvi Vilma toodete vastu. Ma pole ise kunagi valmis jahusegude suur austaja olnud. Aga kuna see pakend oli nii ilus, siis tahtsin väga teada saada, mida need sisaldavad.
    Kogu tööd koostades sain kogu info kätte internetist. Vilma tooraine kokkuostu kohta tegin firmasse järelepäringu, kuna internett sellist saladust ei paljastanud. Kahjuks sain firmast väga napisõnalise vastuse, mis ka töös kajastub .
    Õpimapi koostamine on väga ajamahukas , kuid samas huvitav tegevus. Olen valmis sellise väljakutse veelkord vastu võtma.

    KASUTATUD KIRJANDUS


    Antson , A. (25.04.2011). Lastetoidud. http://web.zone.ee/tammeniit/lastetoidud/mrgistamise_nuded.html
    AS Salvest. (2012). Ettevõttest. http://www.salvest.ee/firmast
    AS Salvest. (2012). Salvesti ajalugu. http://www.salvest.ee/salvesti-ajalugu
    As Salvest. (2012). Salvesti Põnn. http://www.ponn.ee/
    AS Kalev. (2012). Ettevõtte tutvustus. http://www.kalev.ee/ettevote/ettevotte-tutvustus
    AS Kalev. (2012) Ettevõtte ajalugu. http://www.kalev.ee/ettevote/kalevi-ajalugu
    AS Kalev. (2012) Vilma kaubamärk. http://vilma.kalev.eu/
    Felicity Invest OÜ. (s.a.)Tooted. Kakaovõi. http://www.felicity.ee/tooted/kakaovo i
    Joosu, E. (2008). Piim ja piimatooted. http://www.endla.joosu.ee/piim-ja-piimatooted/
    Nordic Sugar. (2012). Teave suhkru kohta. http://www.dansukker.com/ee/
    Nõupuu, H. (2012). Taimeõlid. http://e-ope.khk.ee/oo/toidurasvad/taimelid.html
    Patendiamet. (10.09.2014). Mis on kaubamärk. http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark
    Põder, L. ( s.a.). Toidukaupade märgistus http://www.pkpk.ee/oo/margistus/toidukaupade_mrgistus.html
    Põllumajandusministeerium.(28.01.2014)Toiduohutus. http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toiduohutus/
    Riigi Teataja. (19.12.2003). Toidu märgistusele esitatavad nõuded, märgistamise ja muul viisil teabe edastamise ning toorme päritolust informeerimise kord. [RT I 2004, 63, 442 - jõust. 29.08.2004]. https://www.riigiteataja.ee/akt/688026
    Sootalu, T. (2011). Teravili. Nisujahu. http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisujahu.html
    Sootalu, T. (2012). Riis. http://www.hkhk.edu.ee/vanker/riis/riis.html
    Toidutare. (s.a.) Toiduained. Munapulber. http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/toiduained/14116/
    Tölp, S. (2010). Loomsed söödad, vadak. http://ph.emu.ee/~irjel/Sootmine/sootade%20moodul/vadak.html
    Vikipeedia. (30.11.2013). Tärklis. http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4rklis
    Vikipedia .(14.11.2014). Glükoos. http://et.wikipedia.org/wiki/Gl%C3%BCkoos
    Ökosahver. (04.05.2006). Täisteranisujahu ehk grahamjahu. http://www.sahver.ee/taeisteranisujahu-ehk-grahamjahu
  • Vasakule Paremale
    ÕPIMAPP #1 ÕPIMAPP #2 ÕPIMAPP #3 ÕPIMAPP #4 ÕPIMAPP #5 ÕPIMAPP #6 ÕPIMAPP #7 ÕPIMAPP #8 ÕPIMAPP #9 ÕPIMAPP #10 ÕPIMAPP #11 ÕPIMAPP #12 ÕPIMAPP #13 ÕPIMAPP #14 ÕPIMAPP #15 ÕPIMAPP #16 ÕPIMAPP #17 ÕPIMAPP #18 ÕPIMAPP #19 ÕPIMAPP #20 ÕPIMAPP #21 ÕPIMAPP #22 ÕPIMAPP #23 ÕPIMAPP #24 ÕPIMAPP #25 ÕPIMAPP #26 ÕPIMAPP #27 ÕPIMAPP #28 ÕPIMAPP #29 ÕPIMAPP #30 ÕPIMAPP #31 ÕPIMAPP #32 ÕPIMAPP #33 ÕPIMAPP #34 ÕPIMAPP #35 ÕPIMAPP #36 ÕPIMAPP #37 ÕPIMAPP #38 ÕPIMAPP #39 ÕPIMAPP #40 ÕPIMAPP #41 ÕPIMAPP #42 ÕPIMAPP #43 ÕPIMAPP #44 ÕPIMAPP #45 ÕPIMAPP #46 ÕPIMAPP #47 ÕPIMAPP #48 ÕPIMAPP #49 ÕPIMAPP #50 ÕPIMAPP #51 ÕPIMAPP #52 ÕPIMAPP #53 ÕPIMAPP #54 ÕPIMAPP #55 ÕPIMAPP #56 ÕPIMAPP #57 ÕPIMAPP #58 ÕPIMAPP #59 ÕPIMAPP #60
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 60 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janaannuk Õppematerjali autor
    Kaubamärgi mõiste, ajalugu, kaitse. SALVEST Põnn kaubamärk. KALEV Vilma kaubamärk. Kaupluste väljapanekud. Tooraine. Pakendimärgistused.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Toidukaubaõpetuse õpimapp
    110
    docx

    Toidukaubaõpetuse õpimapp

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR..................................................................................................8

    Toidukaubaõpetus
    Toidukaubaõpetus
    96
    doc

    Toidukaubaõpetus

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis..................................................................................

    Kaubandus
    ÕPIMAPP Kaubamärk
    18
    docx

    ÕPIMAPP Kaubamärk

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Mari-Liis Voronkov ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja: Liina Maasik 2016 Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1 KAUBAMÄRGI ÜLDINE MÕISTE, AJALOOLINE ARENG JA KAITSE............4 1.1Kaubamärgi üldine mõiste.....................................................................................4 1.2Kaubamärgi ajalooline areng.................................................................................5 1.3Kaubamärgi kaitsmine...........................................................................................5 2BALTI VESKI AS ,,VESKI MATI".............................................................................6 2.1 Veski Mati ajal

    Ainetöö
    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD
    48
    docx

    Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

    Toiduaineõpetus
    EESTI KAUBANDUSES LEIDUVAD MÄRGISED
    22
    doc

    EESTI KAUBANDUSES LEIDUVAD MÄRGISED

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Maie Rõmmel MK 12-TE EESTI KAUBANDUSES LEIDUVAD MÄRGISED Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2012 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised 2 Maie Rõmmel Eesti kaubanduses leiduvad märgised SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................4 1. Kaubamärgistused..............................................................................................................5 Kasutatud materjali............................................................................................................. 22

    Klienditeenindus
    Eesti kaubabrändid
    20
    doc

    Eesti kaubabrändid

    Nagu Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja kaubanduse osakond Käty Kivirand EESTI KAUBAMÄRGID e. Brändid Iseseisevtöö Juhendaja: Mets Sirje Grupp: MY08 Tartu 2010 AS MAAG Piimatööstus on AS MAAG Grupi tütarettevõte ja tegeleb kvaliteetsete piimatoodete ja jäätiste tootmise ning turustamisega. ·MAAG Piimatööstus põhineb Eesti vanimal piimatööstusel. Aastal 1850 hakkas tööle Kunda mõisameierei (hilisem Linnuse tsehh- praeguseks suletud), millest on saanud tänaseks meie Rakvere tootmistsehh. AS Maag Piimatööstuse nime sai ettevõte 2003. aastal. MAAG Piimatööstus on kõige laiema tooteportfelliga piimatööstusettevõte Eestis, sealjuures ainuke piimatööstus, mis tegeleb lisaks piimatoodete, juustu ja kohukeste tootmisele ka jäätise tootmisega. MAAG Piimatööstus on ainus glasuurkohukeste tootja, mis töötleb tooraine ja too

    Tööstuskaup
    Kaubamärkide referaat
    28
    docx

    Kaubamärkide referaat

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema "Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis" on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat, kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takistada kaubamärgi kas

    Toidukaubandus
    Toidukauba õpimapp
    80
    docx

    Toidukauba õpimapp

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda

    toiduainete sensoorse hindamise alused




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun