Kõlab selline põhimõtte nagu, pingutatakse klassides võimalikult palju, et kodus ei jääks midagi teha. 4 Samuti ei jäeta ka õpilasi klasse kordama ning probleemseid lapsi aidatakse5. Soome koolides on vähem testimist seevastu aga rohkem õppimist. Õpetajad ei pea muretsema iga- aastaste tasemetöödega ega riigieksamitega. Õpetajal on võimalik võtta vastutus õppekava ja õpetamise eest.6 Koolides kasutatakse õpilase hindamiseks enasmti numbrihindeid skaalal 4-10. 1 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 2Ibid. 3 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016) 4 Ibid. 5 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 6 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016) Tunnistust saadakse kaks korda aastas. Esimese ja teise klassi õpilastele ei panda numbrihindeid vaid neid hinnatakse kirjledavate terminitega nagu näiteks “oskab hästi,” “oskab” või “vajab lisatööd
.......................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Bisfenool A ehk BPA näol on tegemist tööstusliku kemikaaliga, mida kasutatakse peamiselt polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude tootmisel – neid mõlemaid kasutatakse lugematul hulgal erinevate asjade tootmisel, mis aitavad teha meie elusid igapäevaselt kergemaks (Bioneer, 2014) Tegemist on küll laialt kasutatava kemikaaliga, kuid siiski tuleb arvestada tema mõju inimese tervisele ning keskkonnale. Antud kodutöö eesmärgiks on anda lühike ülevaade bisfenool A omadustest, tema kasutusvõimalustest, toskilisusest ning keskkonnaohtlikkusest 2 MÕJU TERVISELE Bisfenool A-ga läbi viidud loomkatsed on kinnitanud aine seotust järgnevate
Kilekotid tapavad looduses igal aastal kokku umbes miljon lindu-looma. Linnud omakorda surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte. (Liigtarbimine) Malaariaohuga riikides on tänavatel vedelevad kilekotid ohtlikud ka seetõttu, et nendesse kogunenud veejäägid on ideaalseks inkubaatoriks malaaria sääskedele. (Jõgisaar 2009) Foto 1. Kilpkonn söömas kilekotti. (Allikas: Bioneer) 4 1.2. Kilekottide kasutamine Eestis Paljud riigid leiavad, et kilekotid on kliima soojenemise järel teine kõige tõsisem keskkonnaprobleem. Eesti on nende elaniku kohta tarbimise poolest maailmas esikohal. Kui kilekotid siin keelustataks, jääks igal aastal kasutamata 700 miljonit kotti. (Elias 2014) Euroopa Komisjoni andmetel kasutatakse EL-is aastas 100 miljardit kilekotti, iga inimese kohta seega 198. Neist 90% on nn
Kusjuures inglise keelne sõna left tuleneb vanast inglisekeelest sõnast lyft, mis tähendab nõrka või kasutut. (Einla, 2011) Samuti võis Jaapanis mees naisest lahutada, kui oli teada saanud, et ta on vasakukäeline. (Tammemägi, 2008) Pole kuulda olnud juhtumitest, kus paremakäelisi lapsi sunnitakse ümber õppima vasakukäeliseks. Küll aga sunnitakse veel tänapäevalgi mõnel pool vasakukäelisi lapsi kirjutama parema käega. (Jõgisaar, Bioneer, 2015) Nõukogude perioodil kasutati koolides sulepäid - vasakukäelise kirjutaja käsi kippus kirjutades liikuma üle kuivamata tindi ning seetõttu määris vihiku ja käed. Veneaegsetes koolides oli selline kord, et kui hoidsid kirjutusvahendit vales käes, pidid selle kohe paremasse kätte võtma. (Jõgisaar, Bioneer, 2012) Tänapäevased kirjutusvahendid selliseid probleeme ei põhjusta. Mitte kuidagi ei ole enam õigustatud ka vasakukäeliste parema käega kirjutama sundimine
wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaksu ees (1944) · Holokausti lõpp (1945) http://www.xtimeline.com/evt/view.aspx?id=503946 Pildid holokaustist http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-3446/Täna-on-Holokausti- ohvrite-rahvusvaheline-mälestuspäev Pildid holokaustist http://www.camo.ch/scekic_holokaust.htm Pildid holokaustist http://avideditor.files.wordpress.com/2011/01/holocaust_pictures.jpeg Pildid holokaustist http://furtherglory.wordpress.com/2011/08/19/holocaust-gas- chambers-were-designed-by-topf-und-sohne-company-who-knew/ Kasutatud materjalid http://www.vho.org/aaargh/fran/livres10/JGrafestho.pdf http://www.neonet
Eelsetitites eemaldatakse suurem osa reovees sisalduvast tahkest ainest, samuti eelmistest puhastusetappidest läbi pääsenud pinnale tõusvad ja põhja settivad ained. Aerotankid on bioloogiliste puhastusseadmete kõige olulisem sõlm, kus eemaldatakse põhiline osa orgaanilisest reostusest, samuti lämmastiku-ja fosforiühendid. Paljassaare reoveepuhastusjaam Kasutatud materjal mi.emu.ee/orb.aw/class=file/.../Reoveepuhastustehnoloogia.pdf http://www.pvesi.ee/?id=43 http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4618/Paljassaare-reoveepuhastusjaam-on- 23.-mail-avatud-k%C3%B5igile-huvilistele
· https://www.youtube.com/watch?v=Hk1pGbPkCvw · Polaaraladel jää sulamine · Liikide hävimine · Maailmamere veetaseme tõus · Tihemini esinevad rängad ilmastikunähtused Kuidas olukorda parandada? · Energia maksustamine · Taastuvad energia allikad · Tõsta tootmisprotsesside tõhusust · Suurendada energiat tarbivate asjade tõhusust · Kõik peaksid vähendama oma energiatarbimist Kasutatud kirjandus · Velbri, K. (7. veebruar 2009). Bioneer. Kasutatud: 25. september 2016, Globaalne soojenemine ja kliimamuutused: http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-3577/Globaalne-soojenemine-ja- kliimamuutused · Keskkonnaministeerium. (2013). Keskkonnaministeerium. Kasutatud: 25.september 2016, Kasvuhooneefekt ja kasuhoonegaasid- mis need on?: http://www.envir.ee/et/kasvuhooneefekt-ja-kasvuhoonegaasid-mis-need · https://www.hingepeegel.ee/noppeid/globaalse-soojenemise-paus-voib-kest
Päring: Geneetiliselt muundatud toit Üldinfot: Kasutasin Google otsimootorit ja otsingusse kirjutasingi oma teema: Geneetiliselt muundatud toit. Vastavusi tuli 70 200. Nendest vastavustest olid kindlasti üle poolte kasutuskõlbmatud, aga minu eesmärgiks oli oluline leida ainult kaks erinevat, teemaga haakuvat veebilehte. Hinnatav veebileht 1 Hinnatav veebileht 2 http://www.bioneer.ee/eluv https://mahekeskus.wordpress iis/majandus/aid- .com/2009/10/19/miks- 10497/Geneetiliselt- hoiduda-geneetiliselt- muundatud-organismide- muundatud-toidust/ poolt-ja-vastu 1. Analüüsige URLi .ee kommerts (.com) Mis tüüpi domeeniga on tegemist
· Olesk, A, 2006, Idamaade Pompeis õitses meekaubandus, Postimees (http://euro.postimees.ee/110306/esileht/194599.php) · Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht (http://www.arileht.ee/artikkel/198552) · Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste (http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf) · Piirimäe, K,2008, Kas Eesti läheb üle fosfaadivabadele pesuvahenditele, Bioneer (http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/article_id-738) · Anvelt, K, 2006, Arstitarbeid hakatakse steriliseerima kiirgusega, Postimees (http://www.postimees.ee/020206/esileht/siseuudised/190684.php) · USGS, 2008, Science for a Changing World, Vulcano Hazards (http://volcanoes.usgs.gov/hazards/gas/index.php) · Ohvril, H, 2008, Kas vulkaanid mõjustavad Eesti õhu läbipaistvust, Tartu Ülikooli Füüsika instituut
oma raha ise biotehnoloogiasse.Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30-60%. Et seal on vähem vett, siis tuleb friteerimisel vähem niiskust välja aurutada, mistõttu kartul ei ima enesesse niipalju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul, kui friikartulit üldse saab tervislikuks toiduks nimetada. ( Bioneer, 2015) GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine on üks peamisi GMO pooldajate argumente. GMOs nähakse ainsat võimalust, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi. Usutakse, et GMO-kultuurid võiksid vähemalt teoreetiliselt olla leevenduseks näljahädadele seal samas Kolmandas Maailmas kasvatatutena.
Sademed on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka pH taset 5,2." (Portaalist: Bioneer 2009, Katrin Lipp). 2.2. Tagajärjed 2.2.1. Mõjutused loodusele ,,Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel
Uni on vajalik lõõgastumiseks ja enese mahalaadimiseks Une ajal toimub ka teatud "laadimistöö", näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul tunned ennast ikka väsinuna. Hea une saladused Hea madrats ja põhi (mõlemad peavad täitma Teie vajaduse keha toetuse ja mugavuse osas ning andma piisavalt liikumisvabadust.)
Une ajal toimub ka teatud “laadimistöö”, näiteks aktiveerub immuunsüsteem. Une häire - kas terviserike? Unehäire on terviserike mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Levinuimad unehäired on unelämbustõbi, unetus, parasomnia, liigunisus, öised lihastõmblused ja ööpäevarütmihäired. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. (Bioneer 2010) Kas oled kokkupuutunud unehäiretega? Millistega? ei julge magama jääda, näiteks une puudus olen väsinud, kuid ei suuda magama jääda unes rääkinud. vahel on raskusi magama jäämisega. on esinenud ka sellist nn rahutut und. magad küll, aga hommikul tunned ennast ikka väsinuna. Hea une saladused Hea madrats ja põhi (mõlemad peavad täitma Teie vajaduse keha toetuse ja mugavuse osas ning andma piisavalt
jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused ohtlikud saasteained. Kasutatud kirjandus. Lorents, A. (2010). Keskkonnapropleemid. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/index.html Orro, H., Merisalu, E. (2007). Õhusaaste linnades ja selle mõju inimeste tervisele. Eesti Arst, 86 (6):401-405. Kliima. (2010) Eesti Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. http://www.envir.ee/1147530 (13.12.2013) http://www.bioneer.ee/bioneer/keskkonnaharidus/aid-16157/%C3%95iged-k %C3%BCtmisharjumused-tagavad-puhtama-%C3%B5hu
ile:Sumpfdotterblume_Caltha_palustr is_2.jpg?uselang=et • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi le:Yellow_Iris_Iris_pseudacorus_Flow er_1469px.jpg • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fil e:Iris_alnetum.jpg Pildiallikad (3) • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fil e:Typha_latifolia.JPG • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fil e:Typha_latifolia_002.JPG • http://commons.wikimedia.org/wiki/F ile:Drugginpeli%28Circus_aeruginosu s%29-Nertiks.JPG • http://www.bioneer.ee/bioneer/kohali k/aid-9042/Esimesed-rookatuste-valmi stajad-said-tunnistused • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Sch Pildiallikad (4) • http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nym phaea_alba.jpg • http://commons.wikimedia.org/wiki/Fi le:Nuphar_lutea1_ies.jpg • http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Clea ned-Illustration_Myriophyllum_spicatum .jpg • http://commons.wikimedia.org/wiki/F ile:Myriophyllum_spicatum_190812.JP G • http://commons.wikimedia.org/wiki/F
KESKKONNAPROBLEEMID TÄNAPÄEVAL JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED REFERAAT 2010 KESKOND Keskkonna all me mõistame kõiki loodusressursse sh maa, maakate, ökosüsteemi kooslusi (nii floora kui fauna), maavarad, ookeanid, atmosfääri, kliima, kliimaregulatsiooni ja aineringeid. Keskkonnasüsteemis on kõik kõigiga seotud, st üks keskkonnategur mõjutab teist tegurit. Tegurite muutumisel-muutmisel rikutakse looduslikke tasakaalumeheanisme. Looduslikud süsteemid (ökosüsteemid) on isereguleeruvad ehk tasakaalustuvad. Tööstusrevolutsioon ja rahvaarvu plahvatuslik suurenemine on märgatavalt teravdanud keskkonnaprobleeme. Tehnika ja majanduse kiire areng on hakanud mõjutama ka ilmastikku. Keskkonna resurss on piiratud , ...
KOKKUVÕTE Uuringud on näitanud, et mida kauem inimesed on aega internetis veetnud, seda enam neil esineb neil tervisega seonduvaid probleeme. Uurijate poolt on leitud, et arvuti tekitab ka sõltuvust. Samuti avaldavad arvutid negatiivset mõju keskkonnale, kuna sisaldavad ohtlikke keemilisi elemente ning nende jäätmete käitlus võib tekitada omakorda terviseprobleeme käitlejatele. KASUTATUD KIRJANDUS Lipp, K. (2010, 13. dets). Prügi rändab, aga ei kao. Bioneer. Kasutamise kuupäev: 09.11.2014, allikas http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-9662/Pr%C3%BCgi-r %C3%A4ndab-aga-ei-kao Lai, K., Uri, H. (2008). Arvuti/Interneti kasutamise negatiivne mõju õpilaste tervisele. Eesti Arst, lk 87-91. Kasutamise kuupäev: 09.11.2014, allikas http://www.eestiarst.ee/static/files/049/arvutiinterneti_kasutamise_negatiivne_moju_o pilaste_tervisele.pdf Keppart, V. (2011). Keskkonnakaitse. Jäätmekäitlus. Tallinn, Argo kirjastus.
KASUTATUD MATERJALID: http://koloogia.blogspot.com/2010/04/toidu-raiskamine.html http://koloogia.blogspot.com/ http://www.docstoc.com/docs/124959128/Maailma-toidujulgeolek-ja-p%EF %BF%BDllumajanduse-probleemid http://cmsimple.euni.ee/arendamine/?J%E4tkusuutlikkuse_m %F5iste_ja_rakendamine:J%E4tkusuutlik_majandus:S%E4%E4stev_p %F5llumajandus http://www.roheline.ee/files/maaelu/kkj104.pdf http://www.keskkonnaamet.ee/public/ettekanne_Keskkonnaametis_K.Kalle.pdf http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-4794/S%C3%A4%C3%A4stev- tarbimine http://www.recestonia.ee/keskkond/oppematerjal.pdf
naftahinna üle. Halb uudis on see, et keegi ei kontrolli naftahinna üle." Suurimad nafta tootjad Järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas): Saudi Araabia 10,37 Venemaa 9,27 Ameerika Ühendriigid 8,69 Iraan 4,09 Mehhiko 3,83 Hiina 3,62 Norra 3,18 Kanada 3,14 Venezuela 2,86 Araabia Ühendemiraadid 2,76 Kuveit (OPEC) 2,51 Nigeeria (OPEC) 2,51 Suurbritannia 2,08 Iraak 2,03 Kasutatud materjalid http://www.bioneer.ee/bioneer/maailm/Nafta_leiukohti_otsitakse_satelliitide_abil.aid- 3759 http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/7kytused/7-7-1-3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta http://www.tuumajaam.ee/index.php?id=10651 6
Niisiis jaguneb EL põhiliselt riikideks, kes ei suuda oma Kyoto protokollis võetud kohustusi täita, täidavad need suurte raskustega või on omavad hoolimata kohustuse formaalsest täitmisest tegelikult energiamahukat ja ressursse raiskavat majandust. Sellegipoolest võib öelda, et EL on olnud seni üks vähestest maailmas, kes kasvuhoonegaaside vähendamist tõsiselt ka praktikas üritab. Kasutatud kirjandus : http://209.85.229.132/search? q=cache:gPvixeZsj5cJ:www.bioneer.ee/bioneer/maailm/aid- 6546/Euroopa-Liit-plaanib-k%C3%A4imasoleval-Kopenhaageni- kliimakonverentsil-laiaulatuslike-siduvate-kohustuste-l %C3%A4bisurumist+kopenhaageni+kliimakonverents&cd=1&hl =et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a
valisin antud teema, sain ise ka palju targemaks. Ei oleks uskunud, et midagi sellist võib maailmas olla. Kahjuks aga prügisaar on ookeanis aastaid olnud ja pidevalt suurendab. Isiklikult arvan, et selle probleemiga on võimatu tegeleda. Kindlasti on võimalik tegeleda nii palju, et prügi osakaal ookeanis väheneks, kuid täielikult prügist lahti ei saa. Kasutatud allikad 1. http://www.postimees.ee/1751991/vaikses-ookeanis-loksub-maailma- suurim-prugimagi 2. http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/article_id-1675 3. http://old.alkeemia.ee/artiklid/Vaikse-ookeani-prugisaare-pindala- suureneb-joudsalt/l-40/c-272/ 4. http://www.novaator.ee/ET/inimene/hiiglaslik_prugisaar_suurem_kui_prants usmaa/ 5. http://w3.ee/openarticle.php?id=721520&lang=est 6. http://ragnsells.ee/kuukiri/ponevat-lugemist-prugisaared-on-pindalalt- suuremad-kui-ameerika/ 7. http://www.postimees.ee/1052554/uuring-suurem-osa-laanemerre-
Kasutatud allikad : Jüri Uljas, Thea Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" (Tallinn, Kirjastus Koolibri, 2002, 215lk) http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCpnoos http://www.hagal.ee/meditatsioon http://www.budakoda.ee/meditatsioon http://www.joogaklubi.ee/meditatsioon http://miikaels.blogspot.com/2007/11/hpnoos-on-turvaline-ja-tervislik-nhtus.html http://www.teraapia.com/?topic=77 http://et.wikipedia.org/wiki/Meditatsioon http://www.terviseleht.ee/200001/1_meditatsioon.php http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-13059/H%C3%BCpnoosis-eelmiste-elude- saladuste-jahil http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=searchby&cf_id=28&value=sensoorne+deprivatsioon&Itemid=108
kutsuda ja neile selgeks teha, et meil on vaid üks planeet Maa ja kui me selle oma tegevusega hävitame, ei ole majanduslikust tulust enam mingit kasu, sest pole enam kedagi, kes tarbiks. Mida aeg edasi, seda rohelisemaks oleme sunnitud muutuma. See ei ole soovmõtlemine, vaid reaalne fakt. 8 Kasutatud materjalid Agenda 21 www.seit.ee/agenda21/ Bioneer www.bioneer.ee Eerik Puura ,,Elavhõbedast Läänemeres" erikpuura.wordpress.com/2009/04/18/elavhobedastlaanemeres/ Eesti Päevaleht www.epl.ee/arvamus/474592 Ene Ergma artikkel Postimehes www.epl.ee/artikkel/459927 Euroopa Komisjon ec.europa.eu/environment/eussd/ Keskkonnaministeerium www.envir.ee/2853 Noorteportaal NIP www.nip.ee/page/212/12 Riigikantselei koduleht www.riigikantselei.ee/?id=72868 Säästva Eesti instituut www.seit.ee/index.php
sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=9&cad=rja&uact=8&ved=0CEwQFjAI&url=http %3A%2F%2Fwww.htg.tartu.ee%2F~ph%2Fpopo%2FHalogeeniuhendid%2520tehnikas %2520ja %2520keskkonnas.ppt&ei=deCvVLWMMsWvUeLlg6AF&usg=AFQjCNHQ2UgUWgQBgs 7gKqXt5VWFaPm0ig&sig2=8E7giVzZSlvl4WGn8mw3xA&bvm=bv.83339334,d.bGQ 4. http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1997/1_1997/puud197.htm 5. https://annaabi.ee/Freoonid-m61409.html 6. http://miksike.ee/docs/referaadid2006/keskkond2000_evelinviks.htm 7. http://www.bioneer.ee/bioneer/newwin-print/article_id-495 8. http://staff.ttu.ee/~eessaar/osoon/osoon_sisu.html 9. http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/jalgimine/eesti/ 10. http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Keskkond/08Surve_keskkonnaseisundile/14Uldandmed/KK_84.htm
com) Kiisler, A. (2011) Logistika ja tarneahela juhtimine, Tallinn, TTÜ kirjastus Miina, A. (28. august 2008. a.). Kulusäästlik mõtlemine aitab tootmises vigu vältida. Kasutamise kuupäev: 2015, allikas Äripäev: http://www.ap3.ee Patnode, N. H. (1999). Providing Responsive Logistics Support: Applying LEAN Thinking to Logistics. Air Force Journal of Logistics , 6-34. Täht, T. (29. aprill 2009. a.). Lean thinking ehk kulusäästlik mõtlemine . Allikas: Bioneer: http://www.bioneer.ee Tint, M. (2010). Lean – timmitud mõtlemine. Allikas: Lean: www.kpmg.com Wood, N. (2004). Lean Thinking: What it is and what it isn't. Management Services , 8-10. 13
meid igapäevaelu stressist ja ärevusest. Kokkuvõte Saun on olnud eestlaste elus üks pidepunkte. Kui hakati ehitama uut talu, ehitati kõigepealt valmis suitsusaun, seejärel laut ja alles siis elumaja. Väheste vastunäidistuste tõttu sobib ta enamikule inimestest. Saunaga kaasneb ju alati ka mõnus seltskond ja enamasti ka kerge õlu, mis teeb olemise eriti heaks, kui saab rüübata külma õlut kuumas saunas. Kasutatud kirjandus Näripea, L. "Saun soojaks", Bioneer 09.11.2008 http://www.cankar.org/sauna/origins/sauna_e.html http://www.saunaexpert.ee/saunast.html http://et.wikipedia.org/wiki/Saun Lisa 1 Soome sauna kasutamise eeskiri. 1. Alustuseks tuleks ennast pesta. See aitab hoida ruumi puhtana. 2. Sisene sauna ja istu kõige ülemisele pingile. Võid kasutada väikest käterätikut istumise alla panemiseks. 3. Lõõgastu paar minutit ja lase kuumusel enda keha läbi immutada ja naha poorid avada. 4
kogumismahuti(te)ga, kuhu tarbijad saavad kasutatud patareisid ja akusid ära visata. Patareide ja akujäätmete tagastamine on tasuta, ka ei pea samasugust uut kaupa asemele ostma. Taas on tegemist tootjavastutuse rakendamisega, mis tähendab, et patareide ja akude valmistajad korraldavad oma toodetest tekkinud jäätmete kogumise ja edasise käitlemise. Ka tuleb tootjatel tarbijaid teavitada nii kogumiskohtadest kui ka kogumise vajalikkusest ning võimalustest(www.bioneer.ee). 7 2. Kas ja millised jäätmeid võib kodus põletada? Järjest suurem tarbimine hoogustab küll majandust, kuid toob kaasa ka jäätmetekke. Osta mida iganes, ikka kipub sellest midagi üle jääma. Kuhu see kõik panna, seda eriti juhul, kui puudub regulaarne prügiveoteenus? Ettevaatust kodus põletamisega.Majades, kus on küttekolle või muu põletamisvõimalus,
Kasutatud kirjandus Kokassaar, U., Vihalemm, T., Zilmer, M., Pulges, A. 1996. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu. Liebert, T. 2008. Toitumine: Müüdid ja tegelikkus Mustajoki, P., Leino, U. 2005. Saledaks saada, saledaks jääda. Medicina Teesalu, S. 2006. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu http://www.toidutare.ee/aabits.php?g=2133&start=1 http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9776 http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=9509 http://www.bioneer.ee/bioneer/kodanike_yhiskond/article_id-737 http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=318 http://www.epl.ee/artikkel/405787 http://www.virumaateataja.ee/041207/esileht/tervis/15042802.php 12
URL http://uuseesti.ee/6224 (2009) (3) Elevant L., Visamaa K. 2006. NOORED ja TÖÖTURG: noorsootöö vaatenurgast -- [WWW] URL www.hm.ee/index.php?popup=download&id=4593 (4) EV Sotsiaalministeerium, 2006. Teemaleht: Sotsiaalministeeriumi toimetised nr5/2006. Tööturu riskirühmad : noored töötud. Tallinn. ISSN. (5) Meelika Jürisaar. 2009. Majanduskriis seab noorte tööhõive keerulisse olukorda -- [WWW] URL http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/article_id-3277 (19.02.2009) (6) Merilin Kruuse. 2009. Tööpuudus on kõige karmimalt jõudnud noorteni -- [WWW] URL http://www.epl.ee/artikkel/479202 (01.10.2009) (7) Venesaar U., Maldre R. 2001. NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA -- [WWW] URL http://www- 1.mtk.ut.ee/varska/2001/Makromaj_sotspol/Venesaar_Maldre.pdf
13 KASUTATUD ALLIKAD Alternatiivraha. Kylauudis. http://www.kylauudis.ee/tag/alternatiivraha/ (5.04.2015) Alternatiivraha. Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivraha (24.03.2015) Eesti veksel. Wikipedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_veksel (5.04.2015) Hallik-Konnula, A. (2010). Urvastes tuleb käibele urban. http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-7820/Urvastes-tuleb-k%C3%A4ibele-urban (5.04. 2015) Jansen, K. (2014). Brasiilia ja Eesti alternatiivrahasüsteemid. http://kristjanjansen.ee/files/kristjan_jansen_baktoo_eesti_ja_brasiilia_alternatiivrahad_v2.pdf (5.04.2015) Jansen, K. (2010). Raha ja tema alternatiivid. http://kristjanjansen.ee/page5/ (24.03.2015) P.A.I.de Pank. Weissenstein. http://pank.weissenstein.ee/ (5.04.2015)
viljatust, oskan nüüd vastavalt tegutseda. KASUTATUD ALLIKAD 1. https://sisu.ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/kiirguse-m%C3%B5%C3%B5tmine (23.02.2017) 2. https://sisu.ut.ee/kiirgusest_tuumajaamani/mis-kiirgus (26.02.2017) 3. Mis on elektromagnetkiirgus? http://www.kiirgusinfo.ee/mis-on-elektromagnetkiirgus/ (24.02.2017) 4. http://alkeemia.delfi.ee/tervis/tervisemured/hoiatus-koigile-mobiiltelefoni- kasutajatele?id=69698229 (24.02.2017) 5. http://www.bioneer.ee/bioneer/keskkonnaharidus/aid-20380/Elektromagnetkiirguse-m %C3%B5just- (15.10.2016) 6. http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=45&article_id=266 (15.10.2016) 7. http://www.medicinenet.com/5_ways_to_recognize_a_heat-related_illness/views.htm (05.01.2017) 8. http://www.lote.ee/lotein/wp-content/uploads/2014/02/Kiirgused-ja-tervis.pdf (05.01.2017) 9. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B6ntgenikiirgus (15.10.2016) 10. http://www.kiirgusinfo
trükitarvikud SERITEK OÜ Adamsoni 18, Tallinn, Tel. 66 21 624 www.seritek.ee trükimaterjalid ART INVESTMENT www.artke.ee Digitaaltrükk naturaalsetele kangastele, maksimum suurus 27 x 44cm Kersti Alasoo tel 657 00 26 http://www.t-sargitehas.ee/index.php Digitaalne ja siiditrükk puuvillastele T-särkidele, kottidele. SERIREKLAAM Paldiski mnt 25 tel 66 10 454, 6610 432 www.serireklaam.ee Digitaaltrükk sünteetilistele kangastele BIONEER http://www.bioner.eu/ Värvi-, emulsiooni- ja rasvaeemaldusvahendid trükivõrgult OÜ LIPUVABRIK Türi 3, Tallinn, tel: 668 42 70 www.lipuvabrik.ee Digitaaltrükk sünteetilistele kangastele PRINTKONSULT http://www.printkonsult.eu/ Paberifooliumid. KEEMIAKAUBANDUS AS Vana-Narva mnt. 22 Maardu; Olga 637 91 85 Kemikaalid FIFAA Pärnu mnt. 142a Tallinn tel: 6504861 www.fifaa.ee Siiditrükk OVERALL EESTI AS http://www.overall.ee Digitaaltrükk latekstehnoloogia abil erinevatele mterjalidele
Tallinna Majanduskool Ametniku osakond Maya Tingens SR 109 LOODUSLIKU KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat Juhendaja: Alissa Molotovnja Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koo...
taastuvenergeetika.ee/statistika/ 24.03.2013 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kodulehekülg URL - http://www.tuuleenergia.ee/about 22.03.2013 Energiavaru OÜ kodulehekülg URL - http://www.energiavaru.ee/ 22.03.2013 Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskuse kodulehekülg http://www.recestonia.ee/energia&kliima/Taastuvenergia.pdf 22.03.2013 Lipp, K. Väo Elektrijaam toodab elektrienergiat 60 000 inimesele. URL - http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4140/-V%C3%A4o-Elektrijaam-toodab- elektrienergiat-60-000-inimesele 24.03.2013 Põllumajandusministeeriumi biomassi ja bioenergia alast tegevust tutvustav kodulehekülg URL - http://www.bioenergybaltic.ee/bw_client_files/bioenergybaltic/public/img/File/ Bioenergiastrateegia_Balti_mere_regioonis_2007_VTT.pdf 24.03.2013 Vaher, Ü. 2010. Elektrit saab merest. Tehnikamaailma, nr 1/2010, lk 80 Vikipeedia A URL - http://et.wikipedia.org/wiki/Alternatiivenergia 22.03
Geenmuundatud organism. (16. 06. 2015. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Geenmuundatud_organism GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele. (2015). Allikas: Loodusvägi: http://loodusvagi.ee/gmo-geneetiliselt-muundatud-organismide-mojust-inimestele/ GMO. (03. 02. 2017. a.). Allikas: Keskkonnaministeerium: http://www.envir.ee/et/gmo Homutov, T. (24. 03. 2011. a.). Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu. Allikas: Bioneer: http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid-10497/Geneetiliselt-muundatud- organismide-poolt-ja-vastu Koik, A. (kuupäev puudub). Geneetiliselt muundatud organismid. Allikas: Toidukeemia: http://toidukeemia.weebly.com/gmo.html Maaeluministeerium. (01. 09. 2015. a.). Geneetiliselt muundatud organismid. Allikas: Eesti riigiportaal: https://www.eesti.ee/est/keskkond_loodus/looduskaitse/geneetiliselt_muundatud_orga nismid Matt, D. (19. 10. 2009. a.)
Üheks levinumaks tähiseks on Fairtrade ehk õiglase 26 kaubanduse märk, mis tagab, et arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut. Lisaks annab märgistus tunnistust, et tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu, istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes. (Bioneer, 2013) UTZ märgis näitab, et Teie kakao ja kohvi teekonda on võimalik jälgida kasvatajast lõpptarbijani jõudva tooteni. Sertifitseerimise süsteem põhineb rangel käitumiskoodeksil – hõlmates sotsiaalseid ja majanduslikke kriteeriume vastutustundlikus põllumajanduses ja kasvatamistavades – koos tarneahela nõuete ja jälgimissüsteemiga, mis seob tooted sertifitseeritud kasvatajatega. (BM TRADA, 2012)
meid nüüd mingil määral ka palju targemaks. 17. Kasutatud allikad 1. http://www.piusamaa.ee/ 2. http://www.hot.ee/pisiimetajad/ 3. http://www.vastseliina.ee/?go=t_piusa 4. http://rmk.edicypages.com/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/piusa-koobastiku- looduskaitseala 5. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=1153049772 6. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/piusa_eesti.pdf 7. http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-5138/Valitsus-kinnitas-Piusa-koobastiku- looduskaitseala-kaitse-eeskirja 8. http://www.google.ee/imgres? q=piusa+koopad&um=1&hl=et&rlz=1T4ADRA_enEE455&biw=1366&bih=517&tb m=isch&tbnid=feNKyQs2glm_RM:&imgrefurl=http://pilt.delfi.ee/album/80191/%3F view%3Dblog%26page %3D9&docid=F5UjF3JgwzCE0M&imgurl=http://y.delfi.ee/norm/80191/3750423_TV ATZj.jpeg&w=630&h=473&ei=A2AUT7_yNIik- gb0o4C6CA&zoom=1&iact=rc&dur=125&sig=114713886490559846638&page=4&t
Lisaks kliima soojenemisele on selline eluviis kaasa toonud soo onikihi hävimise ning reostuse, mille likvideerimine nõuaks ka tarbimise peatamise järel aastakümneid pingutusi. 2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliima konverentsil (COP21) võtsid 195 riiki vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. See on viimase aja suurimaid riikidevahelise koostöö edusamme. Trump on suur oht keskkonnale: http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-22005/%C3%9Clevaade%3A-Donald-Trump-presid ent-keda-keskkond-peaks-kartma- Donald Trump leiab, et kliima pole muutumises ning tema meelt ei muuda ka sellekohased teaduslikud tõendid. Samuti ei toeta ta Pariisi kliimalepet ning soovib USA-poolselt dokumendist lahti öelda. 2) Taastuvenergia: Eesti on seadnud eesmärgi viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 17,6 protsendini
Castilla, J. Dugan, B. S. Halpern, K. D. Lafferty, H. Leslie, J. Lubchenco, D. Mcardle, H. P. Possingham, M. Ruckelhaus & R. R. Warner 2003. Ecological criteria for evaluating candidate sites for marine reserves; Ecological Applications 13: S199S214. 29 Toropova et al, 2010 C.Toropova, I. Meliane, D. Laffoley, E. Matthews & M. Spalding, 2010. Global Ocean Protection, Present Status and Future Possibilities. Internetiallikad Internet 1 Bioneer ajakirja kodulehekülg. Vaarmari, K., 2011. Merealade kasutamine ja kaitse: konkurents ja võidujooks. Internetist kättesaadav: http://www.bioneer.eu/eluviis/kliima/aid-11190/Merealade-kasutamine-ja-kaitse:-konkurents- ja-v%C3%B5idujooks (07/05/2013) Internet 2 Helsinki Commission, Baltic Marine Enviroment Protection Commission kodulehekülg, About HELCOM. Internetist kättesaadav: http://www.helcom
annaabi.ee 
