Kõlab selline põhimõtte nagu, pingutatakse klassides võimalikult palju, et kodus ei jääks midagi teha. 4 Samuti ei jäeta ka õpilasi klasse kordama ning probleemseid lapsi aidatakse5. Soome koolides on vähem testimist seevastu aga rohkem õppimist. Õpetajad ei pea muretsema iga- aastaste tasemetöödega ega riigieksamitega. Õpetajal on võimalik võtta vastutus õppekava ja õpetamise eest.6 Koolides kasutatakse õpilase hindamiseks enasmti numbrihindeid skaalal 4-10. 1 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 2Ibid. 3 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016) 4 Ibid. 5 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 6 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016) Tunnistust saadakse kaks korda aastas. Esimese ja teise klassi õpilastele ei panda numbrihindeid vaid neid hinnatakse kirjledavate terminitega nagu näiteks “oskab hästi,” “oskab” või “vajab lisatööd
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 MÕJU TERVISELE............................................................................................................. 3 MÕJU KESKKONNALE......................................................................................................3 KEMIKAALI ISELOOMUSTUS............................................................................................4 KOKKUVÕTE JA ARUTELU...................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Bisfenool A ehk BPA näol on tegemist tööstusliku kemikaaliga, mida kasutatakse peamiselt polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude tootmisel – neid mõlemaid kasutatakse lugematul hu...
Eesti on elaniku kohta tarbimise poolest maailmas esikohal. Arvan, et keskkonna probleemid on meie ühiskonnas jäänud veidi teisejärguliseks ja vajaksid suuremat tähelepanu. Foto 3. Roheline keskkond. (Allikas: Julged hoolida 2014) 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. Ansu, M. 2011. Biolagunev kilekott. http://f.pmo.ee/f/2009/11/26/273154t100hb22d.jpg (01.12.2015) 2. Eesti Loomakaitse Selts. Prügi ohustab loomi. Bioneer. http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-472/Pr%C3%BCgi-ohustab-loomi (01.12.2015) 3. Eesti Loomakaitse Selts. 2008. Prügi ohustab loomi. Bioneer. http://www.bioneer.ee/static/files/004/t2_plasticbag-turtle-web.jpg 4. Eesti Päevaleht. Eesti on kilekottide kasutamises Euroopas esirinnas. 06.11.2013 http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-on-kilekottide-kasutamises-euroopas-esirinnas? id=67047626 (01.12.2015) 5. Elias, K. 2014
Kusjuures inglise keelne sõna left tuleneb vanast inglisekeelest sõnast lyft, mis tähendab nõrka või kasutut. (Einla, 2011) Samuti võis Jaapanis mees naisest lahutada, kui oli teada saanud, et ta on vasakukäeline. (Tammemägi, 2008) Pole kuulda olnud juhtumitest, kus paremakäelisi lapsi sunnitakse ümber õppima vasakukäeliseks. Küll aga sunnitakse veel tänapäevalgi mõnel pool vasakukäelisi lapsi kirjutama parema käega. (Jõgisaar, Bioneer, 2015) Nõukogude perioodil kasutati koolides sulepäid - vasakukäelise kirjutaja käsi kippus kirjutades liikuma üle kuivamata tindi ning seetõttu määris vihiku ja käed. Veneaegsetes koolides oli selline kord, et kui hoidsid kirjutusvahendit vales käes, pidid selle kohe paremasse kätte võtma. (Jõgisaar, Bioneer, 2012) Tänapäevased kirjutusvahendid selliseid probleeme ei põhjusta. Mitte kuidagi ei ole enam õigustatud ka vasakukäeliste parema käega kirjutama sundimine
HOLOKAUST Silver Klaar XII klass Kiili Gümnaasium Holokausti mõiste · Sõna "holokaust" on pärit vanakreeka keelest · Keskajal tähendas holokaust "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaks...
Reovete puhastamine Reovee puhastamine Eesmärk on saavutada puhas suubla. Eemaldatakse enamasti 85-95% reoainest. Puhastamisel esineb 3 etappi. Etapid I etapp Mehaaniline puhastus. II etapp Bioloogiline puhastus. III etapp Keemiline puhastus. I etapp ehk mehaaniline puhastus Ujuprahi, liiva jms. eemaldamine reoveest. Füüsiliste võtetega kurnamine, sõelumine, setitamine. II etapp ehk bioloogiline puhastus Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilisi ained oma elutegevuses. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. III etapp Keemiline puhastus Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustavaks sademeks, mis settib veest välja. Võredel peetakse kinni jäme ujuvpraht ja kivid. Võrevarbade vahe on 3mm.Võrepraht transporditakse koos muude olmejäätmetega linna prügilasse. Liivapüünistes eraldatakse veest raskem abrasiiv...
· https://www.youtube.com/watch?v=Hk1pGbPkCvw · Polaaraladel jää sulamine · Liikide hävimine · Maailmamere veetaseme tõus · Tihemini esinevad rängad ilmastikunähtused Kuidas olukorda parandada? · Energia maksustamine · Taastuvad energia allikad · Tõsta tootmisprotsesside tõhusust · Suurendada energiat tarbivate asjade tõhusust · Kõik peaksid vähendama oma energiatarbimist Kasutatud kirjandus · Velbri, K. (7. veebruar 2009). Bioneer. Kasutatud: 25. september 2016, Globaalne soojenemine ja kliimamuutused: http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-3577/Globaalne-soojenemine-ja- kliimamuutused · Keskkonnaministeerium. (2013). Keskkonnaministeerium. Kasutatud: 25.september 2016, Kasvuhooneefekt ja kasuhoonegaasid- mis need on?: http://www.envir.ee/et/kasvuhooneefekt-ja-kasvuhoonegaasid-mis-need · https://www.hingepeegel.ee/noppeid/globaalse-soojenemise-paus-voib-kest
lähtuvale ootusele vastav? tavaliselt on selliste teemal tahetakse. Seega võib domeenidega lehtedel öelda, et selle sisu on usaldusväärne info. Leitud kaheldav. allikaga olen rahul. Avaldaja või domeeni Avaldaja või domeeni nimi: Kas informatsiooni nimi: Bioneer Mahekeskus avaldaja/pakkuja (institutsioon, isik, vm) on Hinnang: Hinnang: loogiline, teemaga haakuv? Bioneer on Mahekeskus on seotud keskkonnaportaal, seega mahepõllumajandusega, on teemaga haakuv. seega seisavad nemad looduslike toitude eest.
· Olesk, A, 2006, Idamaade Pompeis õitses meekaubandus, Postimees (http://euro.postimees.ee/110306/esileht/194599.php) · Kändler, T, 2002, Sahara tolm tapab Bahama korallid, Ärileht (http://www.arileht.ee/artikkel/198552) · Kamanev, K, 2005, Elavhõbeda ja elvhõbedaühendite ohtlikkus ning saaste (http://www.mg.edu.ee/files/elavhobe_kalle_kamenev.pdf) · Piirimäe, K,2008, Kas Eesti läheb üle fosfaadivabadele pesuvahenditele, Bioneer (http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/article_id-738) · Anvelt, K, 2006, Arstitarbeid hakatakse steriliseerima kiirgusega, Postimees (http://www.postimees.ee/020206/esileht/siseuudised/190684.php) · USGS, 2008, Science for a Changing World, Vulcano Hazards (http://volcanoes.usgs.gov/hazards/gas/index.php) · Ohvril, H, 2008, Kas vulkaanid mõjustavad Eesti õhu läbipaistvust, Tartu Ülikooli Füüsika instituut
oma raha ise biotehnoloogiasse.Tuntud näide on McDonalds ja spetsiaalne kartulisort friikartulite ja kartulikrõpsude tootmiseks. Selles transgeenses kartulis on suurendatud tärklise sisaldust 30-60%. Et seal on vähem vett, siis tuleb friteerimisel vähem niiskust välja aurutada, mistõttu kartul ei ima enesesse niipalju õli ja ka energiakulu on väiksem. Tulemuseks on tervislikum friikartul, kui friikartulit üldse saab tervislikuks toiduks nimetada. ( Bioneer, 2015) GMOd seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine on üks peamisi GMO pooldajate argumente. GMOs nähakse ainsat võimalust, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi. Usutakse, et GMO-kultuurid võiksid vähemalt teoreetiliselt olla leevenduseks näljahädadele seal samas Kolmandas Maailmas kasvatatutena.
Sademed on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka pH taset 5,2." (Portaalist: Bioneer 2009, Katrin Lipp). 2.2. Tagajärjed 2.2.1. Mõjutused loodusele ,,Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel
Uni ja unenäod Kati Räim 6b Kas sa teadsid et: me magame kolmandiku oma elust; näeme unes tavaliselt igapäeva elu probleeme; igas sinu unenäos peitub mingisugune tõde; olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni silmad ei liigu, lihastoonus madal Sügav uni silmad ei liigu lihastoonus madal REM uni ehk Paradoksaalne uni silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täieliku...
Uni ja unenäod Kati Räim 6b Kas sa teadsid et: me magame kolmandiku oma elust; näeme unes tavaliselt igapäeva elu probleeme; igas sinu unenäos peitub mingisugune tõde; olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus – silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni – silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni – silmad ei liigu, lihastoonus madal Sügav uni – silmad ei liigu lihastoonus madal REM uni ehk Paradoksaalne uni – silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoo...
JAANA SISAS O13-9 RÜHM KESKKONNATEGURID ÕHUSAASTE Värske õhk on eluliselt oluline, hoidmaks enda ja lähedaste tervist. Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik Inimesed veedavad 90% ajast siseruumides, mistõttu on väga oluline, et ruumiõhu kvaliteet oleks hea. Siseruumide halva õhukvaliteedi põhjustest: on :ebapiisav ventilatsioon, erinevate materjalide põlemisjäägid ( tubakasuits.) ,vaipkatted, põrandakatted, puhastusvahendid ja nende jäägid pindadel, gaasiseadmed, ilutooted, liimid ,ja ka hallitusseened, lemmikloomad, toiduvalmistamine Peavalud, peapööritus, limaskestade ärritus ja paljud teised sümptomid on seotud saastunud siseruumide õhuga. Lisaks sellele võib saastatud õhus viibimine viia hingamisteede haiguste väljaarenemiseni. Tervisekaitseorganisatsioonid soovitavad siseruumide õhukvaliteedi parand...
Järvetaimed Veetaimede vööndid, tuntumad järvetaimed. Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” 1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata. 2. Veetaimede vööndid 1. Kaldataimed 2. Kaldaveetaimed 3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed 4. Veesisesed taimed Milliste vööndite taimi on näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad. Kaldataimestik on enamasti tihe ...
KESKKONNAPROBLEEMID TÄNAPÄEVAL JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED REFERAAT 2010 KESKOND Keskkonna all me mõistame kõiki loodusressursse sh maa, maakate, ökosüsteemi kooslusi (nii floora kui fauna), maavarad, ookeanid, atmosfääri, kliima, kliimaregulatsiooni ja aineringeid. Keskkonnasüsteemis on kõik kõigiga seotud, st üks keskkonnategur mõjutab teist tegurit. Tegurite muutumisel-muutmisel rikutakse looduslikke tasakaalumeheanisme. Looduslikud süsteemid (ökosüsteemid) on isereguleeruvad ehk tasakaalustuvad. Tööstusrevolutsioon ja rahvaarvu plahvatuslik suurenemine on märgatavalt teravdanud keskkonnaprobleeme. Tehnika ja majanduse kiire areng on hakanud mõjutama ka ilmastikku. Keskkonna resurss on piiratud , ...
KOKKUVÕTE Uuringud on näitanud, et mida kauem inimesed on aega internetis veetnud, seda enam neil esineb neil tervisega seonduvaid probleeme. Uurijate poolt on leitud, et arvuti tekitab ka sõltuvust. Samuti avaldavad arvutid negatiivset mõju keskkonnale, kuna sisaldavad ohtlikke keemilisi elemente ning nende jäätmete käitlus võib tekitada omakorda terviseprobleeme käitlejatele. KASUTATUD KIRJANDUS Lipp, K. (2010, 13. dets). Prügi rändab, aga ei kao. Bioneer. Kasutamise kuupäev: 09.11.2014, allikas http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-9662/Pr%C3%BCgi-r %C3%A4ndab-aga-ei-kao Lai, K., Uri, H. (2008). Arvuti/Interneti kasutamise negatiivne mõju õpilaste tervisele. Eesti Arst, lk 87-91. Kasutamise kuupäev: 09.11.2014, allikas http://www.eestiarst.ee/static/files/049/arvutiinterneti_kasutamise_negatiivne_moju_o pilaste_tervisele.pdf Keppart, V. (2011). Keskkonnakaitse. Jäätmekäitlus. Tallinn, Argo kirjastus.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Melissa Alliku Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed Referaat Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sisukord ................................................................................................ ......................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................ .................. 3 Toidu raiskamine ................................................................................................ ........ 4 Põllumajandus ...
Tiitelleht 2 Nafta.............................................................................................................................4 Ajalugu.........................................................................................................................4 Nafta tekkimine............................................................................................................4 Nafta töötlemine...........................................................................................................5 Kasutus.........................................................................................................................5 Nafta lõppemine...........................................................................................................5 Suurimad nafta tootjad.................................................................................................6 Kasutatud materjalid...............................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS referaat Pärnu 2010 7.-18 detsembrini leiab aset palju kõneainet pakkuv Kopenhaageni kliimakonverents. Sinna on kogunenud peaaegu kõigi maailma riikide esindajad, leppimaks kokku selles, kuidas peaks toimuma võitlus kliimamuutusega pärast aastat 2012. Siinses pressis on ehk vähe kajastust leidnud see, mis tüüpi kokkulepet praegu sõlmima hakatakse, samuti see, milliseid konkreetseid kohustusi EL, sealhulgas ju Eesti, tahaks tulevases leppes kindlasti näha. Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist kliimaseadusandlust koos selle rakendamisega praktikas, milles kohati on edusammud veel väikesed (või toimub lausa paigalseis, nagu Eesti puhul võime näha hiljutisest Riigikontrolli auditiaruandest ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel"). Kopenhaageni klii...
SISUKORD Sissejuhatus Minu valitud teemaks osutus prügimägi ookeanis. Kuna ma ei ole varem kuulnud, et ookeani prügimäest, siis otsustasin selle kohta rohkem uurida, et mida see täpsemalt tähendab. Referaat kirjeldab mis on prügimägi ookeanis ja kuidas see avastati. Samuti toon välja kuidas on prügimägi tekkinud ja kuidas see ohustab elusolendeid maal. Kuna prügi suurenemine on maailmas probleemiks, siis samuti üritatakse ka ookeani prügimäele lahendust leida. Nii räägin ka probleemi lahendamisest, et mida saab teha igaüks vähendamaks prügi ookeanis. Samuti kirjeldan kuidas on lood prügiga Läänemeres. Kasutatud allikad on võetud internetist. Prügimägi Vaikses ookeanis Maailma suurim prügimägi ei asu mitte maismaal, vaid hulbib Vaikses ookeanis. (2) Suurim prügimägi loksub hoovuste toel Vaikse ookeani põhjaosas, kus leidub miljoneid tonne jäätmeid, enamasti kilekotid ja plast.(1) Vaikse ookeani ujuv prügisaar kannab nime Great Pasif...
Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Kuid inimene ei teadvusta ka ärkvelolekus kõike. Näiteks ei m...
kutsuda ja neile selgeks teha, et meil on vaid üks planeet Maa ja kui me selle oma tegevusega hävitame, ei ole majanduslikust tulust enam mingit kasu, sest pole enam kedagi, kes tarbiks. Mida aeg edasi, seda rohelisemaks oleme sunnitud muutuma. See ei ole soovmõtlemine, vaid reaalne fakt. 8 Kasutatud materjalid Agenda 21 www.seit.ee/agenda21/ Bioneer www.bioneer.ee Eerik Puura ,,Elavhõbedast Läänemeres" erikpuura.wordpress.com/2009/04/18/elavhobedastlaanemeres/ Eesti Päevaleht www.epl.ee/arvamus/474592 Ene Ergma artikkel Postimehes www.epl.ee/artikkel/459927 Euroopa Komisjon ec.europa.eu/environment/eussd/ Keskkonnaministeerium www.envir.ee/2853 Noorteportaal NIP www.nip.ee/page/212/12 Riigikantselei koduleht www.riigikantselei.ee/?id=72868 Säästva Eesti instituut www.seit.ee/index
KUIDAS FREOONID OSALEVAD OSOONIKIHI KAHJUSTAMISES? CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesinikuaatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka aerosooliballoonides tarbekemikaali laialipihustava vahendina. Õhku paisatuna tõusevad nad tasapisi atmosfääri kõrgematesse kihtidesse. Osoonirikas atmosfäärikiht kaitseb loodust kalkide UV kiirte eest. See sama UV-kiirgus lõhub freooni molekuli radi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Kulusäästlik mõtlemine Koostas: Annika Niidas Juhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................3 Mis on kulusäästlik mõtlemine?............................................................................4 Kulutüübid.........................................................................................................5 Kulusäästliku mõtteviisi printsiibid...................................................................6 Ajalugu...................................................................................................................8 Kulusäästliku mõtteviisi strateegia ja eesmärgid...............................................
meid igapäevaelu stressist ja ärevusest. Kokkuvõte Saun on olnud eestlaste elus üks pidepunkte. Kui hakati ehitama uut talu, ehitati kõigepealt valmis suitsusaun, seejärel laut ja alles siis elumaja. Väheste vastunäidistuste tõttu sobib ta enamikule inimestest. Saunaga kaasneb ju alati ka mõnus seltskond ja enamasti ka kerge õlu, mis teeb olemise eriti heaks, kui saab rüübata külma õlut kuumas saunas. Kasutatud kirjandus Näripea, L. "Saun soojaks", Bioneer 09.11.2008 http://www.cankar.org/sauna/origins/sauna_e.html http://www.saunaexpert.ee/saunast.html http://et.wikipedia.org/wiki/Saun Lisa 1 Soome sauna kasutamise eeskiri. 1. Alustuseks tuleks ennast pesta. See aitab hoida ruumi puhtana. 2. Sisene sauna ja istu kõige ülemisele pingile. Võid kasutada väikest käterätikut istumise alla panemiseks. 3. Lõõgastu paar minutit ja lase kuumusel enda keha läbi immutada ja naha poorid avada. 4
Riidest kotist loobumine on nagu SMS-laenu võtmine väga kallis. 18 Mõnikord kliendid väidavad, et nad ostavad plastikkotte, et oleks kuhu prügi visata. Kasulikum on osta spetsiaalseid prügikotte ja hoida kokku nii raha, kasutatud trükivärvi kui ka tootmisjääkide arvelt (nt sangade tekitamine kilekottidele on suur raiskamine). Eelneva info põhjal Bioneer soovitab eelistada riidest kotte, kasutada vajadusel plastikkotte (korduvalt!) ja vaid harva valida paberkott. Riidest koti kasutamine ei päästa maailma, aga see annab oma positiivse panuse. Tehkem siis seda(www.bioneer.ee) pilt 3 19 6. Vanad ravimid ei sobi prügikasti
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Light-tooted Koostanud: MT Juhendaja: KP Tartu 2008 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Toitumisalased eriviited märgistuses..........................................................................................4 Dieet- ehk eritoit.........................................................................................................................5 Fit-toidud.....................................................................................................................................5 ,,Light" väide ....
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahanduse- ja majandusteooria instituut Rahanduse ja panganduse õppetool ALTERNATIIVRAHA SÜSTEEMID EESTIS: AJALUGU JA TULEVIK Referaat õppeines raha ja pangandus Tallinn 2015 SISUKOR sissejuhatus......................................................................................................................4 1Alternatiivraha...............................................................................................................5 1.1Mis on alternatiivraha?...........................................................................................5 1.2Alternatiivraha tekkimise põhjused ja pidama jäämine.........................................6 2alternatiivraha eestis......................................................................................................7 2.1Ajalugu................
Parksepa Keskkool Kevin V 11a klass NÄHTAMATUD KIIRGUSED JA NENDE MÕJU ORGANISMILE uurimistöö Juhendaja: Kalju H Võru 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. NÄHTAMATUD KIIRGUSED, MIS ÜMBRITSEVAD MEID 4 3. TELEFONIST TULEVATE KIIRGUSTE MÕJU 8 4. ELEKTROMAGNETILINE SAASTE 10 5. AUTORI TÄHELEPANEKUD 13 6. UURIMISKÜSIMUSTE VASTUSED 14 7. KOKKUVÕTE 15 8. KASUTATUD ALLIKAD 16 SISSEJUHATUS Meid ümbritsevad paljud nähtamatud kiirgused ning need võivad mõjutada meid. Kuna teema pakkus mulle huvi siis tahtsingi teada millised need mõjud on. Sellisest teemast, kus uuritakse kõiki nähtamatuid kiirgusi pole Parksepa Keskoolis varem tehtud, kuid ...
TRÜKITEHNOLOOGIA 2. KURSUS PIRET VALK EKA 2015 REAKTIIVVÄRVID Reaktiivvärve kasutatakse põhiliselt tsellulooskiude trükkides. Edasi arendatuna on nad aga tähtis värvirühm ka proteiinkiudude värvimisel ja trükkimisel. Sünteeskiududest polüamiid käitub värvimisel sarnaneselt villaga ning on samuti reaktiivvärvidega trükitav. Esimese reaktiivvärvina tuli 1956.a. turule Inglise ICI tehase Procion-värv, 1960-ndail muutusid reaktiivvärvid kangatrükis tavaliseks. Neil olid rõivakangaste trükiks olulised omadused: hea vastupidavus, eriti pesu- ja hõõrdumiskindlus. Ka reaktiivvärvide puhtad toonid, sobivus paljudele materjalidele ja mitmeks otstarbeks, kiirendasid nende kasutuselevõtmist tööstuses. Pigmentvärvidest erinevad reaktiivvärvid olemuslikult. Neil on teistsugune kinnituspõhimõte: reaktiivvärvis on eriline aktiivne ...
Tallinna Majanduskool Ametniku osakond Maya Tingens SR 109 LOODUSLIKU KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat Juhendaja: Alissa Molotovnja Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koo...
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeeti...
Geenmuundatud organism. (16. 06. 2015. a.). Allikas: Vikipeedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Geenmuundatud_organism GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele. (2015). Allikas: Loodusvägi: http://loodusvagi.ee/gmo-geneetiliselt-muundatud-organismide-mojust-inimestele/ GMO. (03. 02. 2017. a.). Allikas: Keskkonnaministeerium: http://www.envir.ee/et/gmo Homutov, T. (24. 03. 2011. a.). Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu. Allikas: Bioneer: http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid-10497/Geneetiliselt-muundatud- organismide-poolt-ja-vastu Koik, A. (kuupäev puudub). Geneetiliselt muundatud organismid. Allikas: Toidukeemia: http://toidukeemia.weebly.com/gmo.html Maaeluministeerium. (01. 09. 2015. a.). Geneetiliselt muundatud organismid. Allikas: Eesti riigiportaal: https://www.eesti.ee/est/keskkond_loodus/looduskaitse/geneetiliselt_muundatud_orga nismid Matt, D. (19. 10. 2009. a.)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR......................................................................
RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane ...
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
Castilla, J. Dugan, B. S. Halpern, K. D. Lafferty, H. Leslie, J. Lubchenco, D. Mcardle, H. P. Possingham, M. Ruckelhaus & R. R. Warner 2003. Ecological criteria for evaluating candidate sites for marine reserves; Ecological Applications 13: S199S214. 29 Toropova et al, 2010 C.Toropova, I. Meliane, D. Laffoley, E. Matthews & M. Spalding, 2010. Global Ocean Protection, Present Status and Future Possibilities. Internetiallikad Internet 1 Bioneer ajakirja kodulehekülg. Vaarmari, K., 2011. Merealade kasutamine ja kaitse: konkurents ja võidujooks. Internetist kättesaadav: http://www.bioneer.eu/eluviis/kliima/aid-11190/Merealade-kasutamine-ja-kaitse:-konkurents- ja-v%C3%B5idujooks (07/05/2013) Internet 2 Helsinki Commission, Baltic Marine Enviroment Protection Commission kodulehekülg, About HELCOM. Internetist kättesaadav: http://www.helcom
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
