Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3 8. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsu- mine. (Vaata ka Joon. 3.9. ja Joon. 3.10.). Ekspluatatsioonilis-tehnilised andmed (ekspluatatsiooniomadused). (Tahvel 3.III). Puhas kandevõime (Tahvel 3.IV) See on kasuliku lasti mass, millesse kuulub ka reisijate, nende pagasi ja nende jaoks...
klass 2 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1.Jalgrattasõit- olulised tedmised 1.1 Enne jalgratta ostmist...............................................................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus...
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
Temperatuuri ja õhuniiskuse kõikumine ei tohiks põhjustada haigestumist. Karastades me treenime elundeid, mis hoiavad kehatemperatuuri. Kõige lihtsamad ja paremad karastusvahendid on õhk, päike ja vesi. Niisiis: iga päev võimalikult palju värsket õhku - ka talvel! Hommikuvõimlemise ajal olgu aken lahti! Suvel kanname kerget riietust. Võtame õhu- ja päikesevanne, kuid hoidume päikesepõletusest. Mõjusaim karastaja on vesi. Seepärast peseme end hommikuti jaheda veega ja lõpetame iga sooja kümbluse külma dusiga! Karastamisega ei tohi aga liiale minna. Peame lõpetama õhuvanni kohe, kui tunneme külmavärinaid. Külma veega kümbleme ainult siis kui meil on soe. Jahedasse vette ei tohi jääda kauaks. Ning pärast suplust hõõrume end alati käterätikuga kuivaks! Karastamine aitab ära hoida külmetushaigusi ning kuulub kindlalt t...
3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................7 Ajalugu.........................................................................................................................9 Võistlused...................................................................................................................11 Suusatamise stiilid .....................................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus...
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suurema...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-E-P-par MILLISED ON INIMESTE SPORTIMISE EELISTUSED JAANSONI TERVISERAJAL Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 SISUKORD Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida , millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal Pärnus.Uurimus viidi läbi selletõttu,et näha ,mis sorti füüsilist tegevust inimesed eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud. Vaatlus näitas ,et üha rohkem inimesi peab oma tervist oluliseks ning käib peale tööd õhtul terviserajal oma füüsilist vormi paran...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS2EPpar MILLISED ON INIMESTE SPORTIMISE EELISTUSED JAANSONI TERVISERAJAL Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 Click to edit Master text styles Second level Sissejuhatus Third level Fourth level Fifth level Käesoleva vaatluse eesmärk on uurida tervisesportlaste sportimiseelistusi Jaansoni terviserajal Pärnus, s.t. saada teada,milliseid spordi...
Nüüd kindlasti arvad sa, et see on nii keeruline ja ei hakka asja uurimagi, aga tegelikult on see äärmiselt lihtne, lihtsalt sa pead selgeks tegema endale mõned põhi tõed. Palju ja mida teha võid ja mida mitte. Nt. südame treenimiseks sobiv pulsi sagedus oleks liikumise ajal 60%-75% maksimaalsest pulsist. Palju kasuliku infot leiad internetist aadressil trimm .ee. Lõpetuseks ütlen, et: MUUDA LIIKUMINE OSAKS OMA ELUSTIILIS ja naudi liikumist. TREENINGU PÕHIREEGLID 30-minutilise ja pikema treeningu korral alusta 1015-minutilise soojenduse ja venitusega, seejärel rakenda põhiline koormus, lõpus tee venitusi ja väiksema koormusega harjutusi, mille ajal pulss ja hingamiskiirus vähenevad. Koormuse intensiivistamine olgu järkjärguline! Koormus ei tohi lõppeda järsult!...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?...
Krool Lk 4 Seliliujumine Rinnuliujumine e. ,,konn" Lk 5 Liblikujumine e. ,,delfiin" Võistlused ja ajalugu Kokkuvõte 2 Ujumine Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeletud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See on vees liikumise meetod, mis parandab hingamist ja verevarustust. Kõige populaarsem on ujumine suvel, kuid siiski on võimalik seda harrastada ka muudel aasta- aegadel sisebasseinides. Eriti leviunud on ujumine sooja kliimaga maadel. Ujumisel on soovituslik, et vee temperatuur oleks üle 18oc, sisebasseinides on see tavaliselt 20-27oc (laste basseinis on temperatuur kõrgem). Ujumisstiile on erinevaid: Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Seliliujumine Rinnuliujumine e. "konn" Liblikuj...
04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis...
Miina Härma Gümnaasium Reumatoidartriit Referaat Koostaja : Ave-Ly K. Juhendaja : õp. Saime Aule 2009. aasta Sisukord Sissejuhatus ja selgitus.............................................................................3 Ülevaade...................................................................................................4 Tekkepõhjused ja mehhanismid.............................................................5 Sümptomid ehk avaldumine......................................................................6 Diagnoosimine..........................................................................................7 Ravivõimalused...
Kuressaare Gümnaasium Suusatamine Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumis...
Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm All...
hik on m3/t vi kuupjalg/tonn Lastiplaan __________ lastiplaan peab tagama: Meeskonna ja lasti ohutuse Lasti vigastuseta sihtsadamasse toimetamise Laeva kandevime ja mahutavuse efektiivseima kasutamine Lhima lastimise ja lossimise aja Lastiplaan koost. lasti andmete phjal arvestades: Pstuvus peab olema positiivne Peab olema tagatud optimaalne trimm Peab olema tagatud pikitugevus Mustand lastiplaan -koost. mitu peva enne laeva judmist laadimissadamasse.See vimaldab lbi mngida erinevaid varjante valides neist parima lastiplaan koost. siis kui : Kogu plaanitud last ei ole saabunud osa lastist vi lastipakendist ei vasta nuetele Lastiplaan jrjekorras: arvutatakse laeva puhas kandevime vttes arvesse reisiks vajalikud tagavarad Arvutatakse maksimaalse prahiraha saamiseks iga erineva lasti kogus laeva...
Breadth (beam) Laius B m Depth Parda kõrgus D m Freeboard Vabaparda kõrgus f m Aft keel draught Ahtri kiilusüvis TAK m Fore keel draught Vööri kiilusüvis TFK m Trim Trimm t m Displacement volume Mahuline veeväljasurve (DISV) m3 Displacement mass Mass-veeväljasurve (DISM) t Waterplane area coefficient Veeliinitasandi täidlustegur CWP - Block coefficient Üldtäidlus- e. plokktegur CB - Ship's speed Laeva kiirus v sõlm...
= W GM L 57,3 26 3. Laeva püstuvus Korrutist lugejas laeva kaal kord metatsentri kõrgus nimetatakse ka püstuvuse koefitsiendiks või kriteeriumiks: K = W GM K = W GML . Trimmi nurga asemel on otstarbekam avaldada trimm t = TF - TA meetrites valemiga: M tr t = TF TA = 100MTC , kus MTC moment, mis trimmib 1cm. Laeva teoreetilise joonise kõveratel või tabelites funktsioonina süvisest on see alati olemas. m Keeleline abi: Angle of Heel [´OFgl Gf hi:l] kreeninurk Centre of Gravity [´sentC Gf ´grOviti] raskuskese Centre of Buoyancy[´sentC Gf ´bGiCnsi] ujuvuskese...
SBT-süsteem vähendab lastitankide pesemise vajadust ja õliseguste vete tekkimist. Eraldatud ballastitankideks loetakse tanke, mis on täiesti eraldatud lasti- ja kütusetankide süsteemist ning mida kasutatakse vaid ballasti jaoks. Eraldatud ballastitankidel on oma pumbad ja torujuhtmete süsteem. Nende mahutavus peab olema selline, et reisi jooksul: - süvis keskkaarel on vähemalt 2,0 + 0,02 L meetrit, kus L on püstjoontevaheline kaugus - trimm ahtrisse ei ületa 0,015 L - sõukruvi on alati üleni vees. 14 Lisaks nõutud süvise ja trimmi tagamisele peavad eraldatud ballastitankid olema paigutatud selliselt, et välditaks lasti väljavalgumist tankeri sattumisel madalikule või kokkupõrke tagajärjel. Ideaalsel juhul peaksid eraldatud ballastitankid moodustama topeltpõhja ja topeltpoordid. Praktikas see siiski vajalik pole, kaitstud poordid ja põhi peavad moodustama teatud protsendi laeva vastavatest pindaladst...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ester Poolak TERVISESPORT juhendaja: Reet Parind Pärnu 2010 Sissejuhatus ,,Sport" on algupäralt inglise termin, mis on evinud koos vastavate egevustega teistesse maadesse. Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Spordil on väga erinevaid definitsioone : tegevuses kui sellises peavad sisalduma: võistlus, reeglid, institutsionaalsus ja füüsilis- psüühiline pingutus, mis omakorda võimaldavad eristada kolme spordi tasandit: tippsport, võistlussport ja harrastussport/tervisesport. · Tippsport- sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. · Tervisesport- liikumisharrastuste alaliik, mida tehakse eesmärg...