raskusjõu tasakaalustab Archimedese seaduse kohaselt üleslükkejõud. PÜSTUVUS Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. TRIMM Laeva trimmiks nimetatakse laeva asendit vee horisontaalpinna suhtes. Trimmi määratakse kolme parameetriga: keskmine süvis, kreeninurk ja diferendinurk. JUHITAVUS Laeva juhitavuseks nimetatakse võimet püsida etteantud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus sõltub laeva kere kujust (saledusest) ja juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel. ujuvusvaru Ujuvusvaruks nimetatakse laevakere veekindlat osa, mis paikneb lastveejoonest kõrgemal.
3jardi Massimthikud ton = 1016 kg , short ton 954 kg Stoovimistegur ( stowage factor)-V(ruumala)laeva trmmis 1tonni lasti paigaldamiseks.hik on m3/t vi kuupjalg/tonn Lastiplaan __________ lastiplaan peab tagama: Meeskonna ja lasti ohutuse Lasti vigastuseta sihtsadamasse toimetamise Laeva kandevime ja mahutavuse efektiivseima kasutamine Lhima lastimise ja lossimise aja Lastiplaan koost. lasti andmete phjal arvestades: Pstuvus peab olema positiivne Peab olema tagatud optimaalne trimm Peab olema tagatud pikitugevus Mustand lastiplaan -koost. mitu peva enne laeva judmist laadimissadamasse.See vimaldab lbi mngida erinevaid varjante valides neist parima lastiplaan koost. siis kui : Kogu plaanitud last ei ole saabunud osa lastist vi lastipakendist ei vasta nuetele Lastiplaan jrjekorras: arvutatakse laeva puhas kandevime vttes arvesse reisiks vajalikud tagavarad Arvutatakse maksimaalse prahiraha saamiseks iga erineva lasti kogus laeva
Breadth (beam) Laius B m Depth Parda kõrgus D m Freeboard Vabaparda kõrgus f m Aft keel draught Ahtri kiilusüvis TAK m Fore keel draught Vööri kiilusüvis TFK m Trim Trimm t m Displacement volume Mahuline veeväljasurve (DISV) m3 Displacement mass Mass-veeväljasurve (DISM) t Waterplane area coefficient Veeliinitasandi täidlustegur CWP - Block coefficient Üldtäidlus- e. plokktegur CB - Ship's speed Laeva kiirus v sõlm
56. Kas IMO ilmakriteerium võtab arvesse lainetuse toimet? 57. Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna suurus? 58. Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna keskme kõrgus? 59. Kas ilmakriteeriumi tulemus sõltub laeva kimmikiilude mõõdetest? 60. Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res.749 kohaselt? 61. Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes? 62. Kumb mõjutab BML suurust rohkem laeva pikkus või laius? 63. Mis on trimm? 64. Kas trimmi olemasolu mõjub laeva kiirusele positiivselt või negatiivselt? 65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist? 70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta? 71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel? 72
M tr . = W GM L 57,3 26 3. Laeva püstuvus Korrutist lugejas laeva kaal kord metatsentri kõrgus nimetatakse ka püstuvuse koefitsiendiks või kriteeriumiks: K = W GM K = W GML . Trimmi nurga asemel on otstarbekam avaldada trimm t = TF - TA meetrites valemiga: M tr t = TF TA = 100MTC , kus MTC moment, mis trimmib 1cm. Laeva teoreetilise joonise kõveratel või tabelites funktsioonina süvisest on see alati olemas. m Keeleline abi: Angle of Heel [´OFgl Gf hi:l] kreeninurk Centre of Gravity [´sentC Gf ´grOviti] raskuskese Centre of Buoyancy[´sentC Gf ´bGiCnsi] ujuvuskese
Kõige esimene ja oluline samm on võitlus vee sisevooluga ning üksnes erandjuhtudel toimub see teiste uppumatuse eest rakendavate meetmetega samaaegselt. Vee sissevoolu tõkestamisega lõppeb uppumatuse eest võitlemise eesimene etall , mille lõpils peab laev saavutama teatud stabiilse asendi ja püstuvuse. Seejuures võib osutada , et laeva algpüstuvus on väike aga isegi negatiivne , asendit aga iseloomustavad suur kreen ning trimm ning v2ike minimaalse vabaparda kõrgus või isegi teki vettesukeldumine. nendel juhtudel tuleb selleks , et tagada sõidu jätkamise ohutus ning laeva sihtotstarbeline kasutamine , rakendada meetmeid laeva püstuvuse taastamiseks. Kui olukord lubab , tuleb püstuvus taastada samaaegselt vee sissevoolu peatamisega , siiski tuleb seejuures piirduda vaid nende meetmetega , mis kas või lühiajaliselt ei vähenda laeva algpüstuvust
erandjuhtudel. SBT-süsteem vähendab lastitankide pesemise vajadust ja õliseguste vete tekkimist. Eraldatud ballastitankideks loetakse tanke, mis on täiesti eraldatud lasti- ja kütusetankide süsteemist ning mida kasutatakse vaid ballasti jaoks. Eraldatud ballastitankidel on oma pumbad ja torujuhtmete süsteem. Nende mahutavus peab olema selline, et reisi jooksul: - süvis keskkaarel on vähemalt 2,0 + 0,02 L meetrit, kus L on püstjoontevaheline kaugus - trimm ahtrisse ei ületa 0,015 L - sõukruvi on alati üleni vees. 14 Lisaks nõutud süvise ja trimmi tagamisele peavad eraldatud ballastitankid olema paigutatud selliselt, et välditaks lasti väljavalgumist tankeri sattumisel madalikule või kokkupõrke tagajärjel. Ideaalsel juhul peaksid eraldatud ballastitankid moodustama topeltpõhja ja topeltpoordid. Praktikas see siiski vajalik pole, kaitstud poordid ja põhi peavad moodustama teatud protsendi laeva vastavatest pindaladst
ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3 8. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsu- mine. (Vaata ka Joon. 3.9. ja Joon. 3.10.). Ekspluatatsioonilis-tehnilised andmed (ekspluatatsiooniomadused). (Tahvel 3.III). Puhas kandevõime (Tahvel 3.IV) See on kasuliku lasti mass, millesse kuulub ka reisijate, nende pagasi ja nende jaoks
Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Joon. 3.28. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2, vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine), halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal
sageli mitu, kõige ülemist nim ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse, moodustavad lasiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati lastiruum, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Kahekordse e topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruume emasinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri lastiruumi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e tankid, et muuta laeva trimmi.
Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. T = ( 1 - 2 ) ja sellest: 1 2 AW See on väga tähtis arvutus, mida praktilises tegevuses tuleb väga tihti teha. Bonjeani maastaap. (Joon. 5.8.) Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem V=A WT ei anna õiget vastust. Sel juhul kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid. Joon.5.8. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1. Ahtri- ja vööriloodile kantakse süvisele vastavad näidud, mis ühendatakse sirgega. 2
30-40 deg. 0,030 mrad sisestatud I andmete GM 0,15m Max. GZ 0,2m VASTAB õigsust ja teha uus IMO weather criterion 1,000 arvutus. Kreen 0 deg. NÕUETELE Trimm 0 15 cm ahtrisse Kauba laadimine Andmed väljumisel Kauba lõppmanifest LOAD TANKS Tankide update, heeling tankide seis vastavalt Püstuvuse arvutamine LOAD STORES ilmastikule LOAD CARGO väljumisel prog-s
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laeva kütuse, magevee ja määrdeõlide varu hoitakse tsisternides, mida nimetatakse ka tankideks. Samuti vajab laev tsisterne ballastvee tarvis, mille abil reguleeritakse laeva meresõiduomadusi (püstuvus, trimm). Kütusevaru hoitakse enamasti topeltpõhja ruumides ehk põhjatankides. Need ruumid on alt piiratud põhjaplaadistusega, ülevalt tankilaega, otstest veetihedate vahe- seintega. Põhjatanki jagab pikuti pooleks veetihe kiilutala, parraste poolt piirab kimmi- stringer. Seega moodustuvad parema ja vasaku parda tankid, mis omakorda võivad olla pikuti pooleks jagatud veetihedate stringeritega. Joon. 9.14.
optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO- le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuurireziimist kaubatrümmides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa;
sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuurireziimist kaubatrümmides jagunevad külmutus-laevad: · madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa;
optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e. topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruum e. masinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri trümmi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Külmutus-segalastilaevad See alaliigilaev on sarnane tavalise segalastilaevaga. Erinevus on, et lisaks MO- le peab olema külmutusseadmete osakond, trümmid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuurireziimist kaubatrümmides jagunevad külmutus-laevad: madalatemperatuurilised laevad, mis veavad sügavkülmutatud kaupa;
Ahtris - sageli kasutatav variant. Kindlasti on masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. Võrdluseks vaatleme selle asetuse häid ja halbu aspekte. Hea - 1. Vabastab ülejäänud laevakere täielikult lastile (ka kere kõige laiemas osas). Jätab vabaks teki kuni vöörini. 2. vähendab masinaruumi kubatuuri, 3. lühendab sõuvõlli 4. vabastab võllitunneli vajadusest. Halb - 1. Tühjal laeval tekkib suur trimm (diferent) ahtrisse, 2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine),halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsu- mine. 2.Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. JOONISED Universaalsed segalastilaevad on pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode,
muu lisavarustus, mida klassifikatsiooniühingud nõuavad jääs sõitvatele laevadele. Igal juhul peab kapten enne reisi, mille käigus võidakse sattuda jääoludesse, koos tüürimeestega läbi töötama vahtide skeemid jääs sõiduks, tuletama meelde rahvusvahelisi reegleid ja signaale koostööks jäämurdjaga, valmistama ette side- ja signaalvahendid. Kogu reisi vältel tuleb püüda hoida sellist trimmi, et sõukruvi ja rool oleksid alati vee all ja enam-vähem jää eest kaitstud. Trimm ahtrisse parandab laeva jäädläbivust ja tema manööverdavust jääs. 3. Laeva iseseisev liikumine jääs. Iseseisev liikumine jääs on lubatud vaid neile laevadele, kelle klassifikatsiooniühingu poolt omistatud klass sellist tegevust ette näeb. Kui laev jõuab võimaliku jääga kohtumise rajooni, tuleb kanda hoolt, et jää oleks õigeaegselt märgatud. Öisel ajal ja viletsa nähtavuse korral tuleb vähendada kiirust.
FWA kuid w= ×TPC SW 10 FWA W ×TPC SW = 10 40 Δ summer FWA= [mm] 4 ×TPC SW 3.1.11 Bonjeani maastaap. (Joon. 3.16.) Ekspluatatsiooni käigus, eriti aga avariisituatsioonides võib laeval olla väga suur trimm, mille korral vööri ja ahtri süviste vahe on väga suur. Sel juhul valem 14 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. δV=AWδT ei anna õiget vastust. Siis kasutatakse Bonjeani maastaapi ehk kaarte pindalade kõveraid
Saibi pala porgandiga, Ruksi pala, Saibi pala, Rukkipala Leiburi Eesti Rukkileib. Foto: Saiad Saiad: Klassikaline Suur Kirde sai, Klassikaline Kirde sai, Kuldne sai, Maias rosinasai kardemoniga, Maias 11 Sepikud ja segasaiad: Klassikaline kodune sepik Röstid ja vormisaiad: Kuldne D-vitamiiniga kaera röstsai, Röst 3-vilja, Kuldne prantsusepärane röstsai, Kuldne sepik, Röst mitmeviljakukkel, Trimm, Röst mitmevilja, Röst, Klassikaline kuldne röstsai, Kuldne täisteraröstsai Kuklid: Maias rosinakukkel, Maias šokolaadikukkel, Klassikaline terakukkel, Klassikaline juustukukkel Rahvuslikud tooted: Etnia lavaši pala (käsitöö, Armeenia-pärane käsitsi vormitud lavašš, mis on käepäraselt paladeks lõigatud), Etnia lavaši pala (Gruusiapärane lavašš, mis on käepäraselt paladeks lõigatud), Etnia lavaš (Punases pakendis Armeenia lavašš on
Kõige esimene ja oluline samm on võitlus vee sisevooluga ning üksnes erandjuhtudel toimub see teiste uppumatuse eest rakendavate meetmetega samaaegselt. Vee sissevoolu tõkestamisega lõppeb uppumatuse eest võitlemise eesimene etall , mille lõpils peab laev saavutama teatud stabiilse asendi ja püstuvuse. Seejuures võib osutada , et laeva algpüstuvus on väike aga isegi negatiivne , asendit aga iseloomustavad suur kreen ning trimm ning v2ike minimaalse vabaparda kõrgus või isegi teki vettesukeldumine. nendel juhtudel tuleb selleks , et tagada sõidu jätkamise ohutus ning laeva sihtotstarbeline kasutamine , rakendada meetmeid laeva püstuvuse taastamiseks. Vedellast , mis täidab suurt hulka ruume vaid oluliselt , tuleb kokku pumbata ruumi , tagadesselle täieliku täitumise Vesiballast vähendab laeva ujuvusvaru ent see eest on väga tõhus vahend püstuvuse taastammiseks.
annaabi.ee 
