Kaubamärkide referaat (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
I K
KAUBAMÄRGID JA TOIDUAINETÖÖSTUSED EESTIS
Referaat
Õppejõud: Liina Maasik
Mõdriku
2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 4
1KAUBAMÄRGI MÕISTE JA FUNKTSIOONID. TOIDUAINETÖÖSTUS. 5
1.1Kaubamärgi mõiste 5
1.2Kaubamärgi funktsioonid 5
1.3Toiduainetööstus 6
2LEIBUR 7
2.1Ajalugu 7
2.2Tooted 8
3BALBIINO 9
3.1Tooted 9
4RAKVERE LIHAKOMBINAAT 10
4.1Ajalugu 10
4.2Tooted 11
5KALEV 13
5.1Ajalugu 13
5.2Tooted 15
6EESTI PAGAR 17
6.1Tooted 17
7FELIX 18
7.1Tooted 18
8NÕO LIHAVÜRST 20
8.1Ajalugu 20
8.2Tooted 20
9NOPRI TALUMEIEREI 21
9.1Tooted 21
10SAKU LÄTE 22
10.1Tooted 22
11TERE 23
11.1Ajalugu 23
11.2Tooted 23
12SUUREMAD TOIDUAINETÖÖSTUSED 24
12.1OÜ Saaremaa Lihatööstus 24
12.2AS Paljassaare kalatööstus 24
12.3Valio Eesti AS 25
12.4AS Hallik 26
KOKKUVÕTE 28
KASUTATUD KIRJANDUS 29

SISSEJUHATUS

Teema “Kaubamärgid ja toiduainetööstused Eestis“ on tänapäeval väga aktuaalne. Praegu on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad teenuseid ning tooteid, peaaegu kõigil on olemas oma käubamärk. Kaubamärke kasutatakse äriisukute toodetud kaubade ja teenuste individualiseerimiseks, st kaubamärk eristab üht firmat , kaupa või teenust teistest, ja on olemas praegusel turul. Kaasaegse konkurentsi tingimustes kaitseb kaubamärgi registreerimine ebaseadusliku kasutamise ja kopeerimise vastu. Kaubamärk on omandiõigus ja ettevõtte mittemateriaalne vara. Kaubamärgi omanik võib lubada või takistada kaubamärgi kasutamist teiste isikute poolt. Tuntud kaubamärk suurendab kasumit, tõstab mainet ning seeläbi suurendab müügikäivet.
Antud referaadis käsitletakse ainult Eesti käubamärke ja toiduainetööstuseid, sest põhieesmärk on uurida Eesti turgu. Referaat käsitleb kümmet tuntud kaubamärki ning nelja suuremat toiduanetööstust.

KAUBAMÄRGI MÕISTE JA FUNKTSIOONID. TOIDUAINETÖÖSTUS.

Kaubamärgi mõiste

Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (kaubamärgiseadus § 3).
Kaubamärgiks võib olla:

• sõna või sõnad (nt tehissõna, fraas , loosung jms);
  
• kujutised (nt sümbolid, ornamendid, geomeetrilised kujundid , esemete, loomade, inimeste stiliseeritud kujundid jms);
  
• sõna või sõnade ja kujutiste kombinatsioon;
  
• etikett;
  
• ruumiline kujund (originaalne pakend või toote originaalne kuju);
  
• tähtede kombinatsioon;
  
• numbri ja tähe (tähtede) kombinatsioon;
  
• ärinimi jms.
  

(Eesti Patendiamet 2011)

Kaubamärgi funktsioonid

Lisaks eristusfunktsioonile kannab kaubamärk endas ka päritolufunktsiooni, näidates millise tootja juurest kaup pärineb. Kaubamärgil on ka kvaliteedi- ja garantiifunktsioon, mis annab tarbijale kauba suhtes teatud kvaliteediootused ja kindluse, et kaup vastab nendele ootustele. Kaubamärgil on oluline tähendus ka reklaami ja turunduse seisukohalt. Kui kaup ei vasta aga tarbija ootustele, võib kaubamärgist saada ka hoiatav tähis.
Kaubamärgi valikul tuleks läbi mõelda, kas kaubamärki plaanitakse kasutada mõne kindla toote või tootegrupi tähistamiseks või on soov, et kõiki tooteid tuntakse selle tähise kaudu. Samuti tuleks silmas pidada sihtgruppi ja turgu, kus kaubamärki soovitakse kasutama hakata. Arvestada tuleks nii kultuuriliste kui ka keeleliste erisustega, et valitud tähis reaalselt ka kasutatav oleks.
(Jents 2011)

Toiduainetööstus

Toiduainetööstus tegeleb põllumajandus- ja kalatoodangu töötlemisega. Seega sõltub see tugevasti kohaliku põllumajanduse ja kalanduse arengust. Kuna Eestis puudub siiani kindlasuunaline põllumajanduspoliitika, siis tulenevad sellest ka raskused toiduainete tootmises ja vastava kaubanduse arendamises. Sellegipoolest on toiduainetööstus Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimesele ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %.
Eesti toiduainetööstus jaotatakse allharudeks:

LEIBUR

Leibur on Eesti lemmikleibade küpsetaja aastast 1762. Juba 247 aastat on Leibur teinud leiba kohalike traditsioonide ja retseptide järgi Eesti tarbija toidulauale.

Ajalugu

1762 – novembris ostis linnakodanik Julius Valentin Jaeksch Tallinna vanalinna krundi koos kahekorruselise kivimajaga ja asutas sinna pagaritöökoja. Seda aega loetakse tööstusliku leivatootmise alguseks Eestis.
1899 – rajati sõjaväe leivatehas – tehas nr 3.
1912 – käivitati leivatehas Rotermanni kvartalis aadressil Hobujaama 1, mis oli 1886 . aastal ostetud Dethloffi leivavabriku teine käivitamine. Tootmise taasalustamise põhjuseks oli Tallinna elanike arvu kiire kasv.
1949 – kirjutati alla korraldusele Tallinna leivatehase nr 2 käivitamiseks Peterburi maanteel .
1962 – moodustati Tallinna Leivakombinaat seniste Tallinna Leivakombinaadi, Tallinna Leiva- ja Makaronikombinaadi ning Tallinna Leivatehase nr 2 ühendamisel.
1976 – liideti neli tehast ja viis tootmisüksust ning võeti kasutusele nimi Leibur.
1993 – erastati ¾ ettevõttest toiduainetööstuskontsernile Cultor ja ¼ kontsernile Cerealia. (Cultor leivadivisjonist arenes hiljem välja tänane VAASAN Grupi tehaste kett).
1998 – vahetus Leiburi omanik ning uuteks omanikeks said 55% osalusega Vaasan & Vaasan Oy ja 45 % osalusega Cerealia AB.
2000 – osteti Tartus paiknev leivatehas Ceres Pagar.
2006 – alustati röstsaia eksporti Baltikumi.
2009 – omistati Leiburile ISO 22000 :2005 standardile vastava toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat .
2009 – alustati Leiburi toodete eksporti Soome.

Tooted

Leibur pakub parimate rukkileivatraditsioonide kohaselt valmistatud leiba, kasutades selleks tänapäevast tehnoloogiat. Valikus leidub lisaks sellisele leivale, mida on eestlased harjunud sööma läbi aegade, rohkesti ka uudseid pagaritooteid. Eesti populaarseim sai on Leiburi Kirde sai, populaarseim leib aga Leiburi Tallinna peenleib .
Lähtudes tarbijate soovidest ja nõudmistest, on Leibur uuendanud oma pagaritoodete valikut. Nii näiteks tulid 1990. aastate keskpaigast müügile röstsaiad, seejärel lisandusid traditsioonilistele pagaritoodetele täisteraleivad ja - saiad ning koorikleivad . 2009. aastal tuli Leibur turule innovaatiliste 100% täisteranisust Ela saiadega, 2010. aastal aga täiesti uudse ja ainulaadse vaid rukkijahust küpsetatud, kuid saia pehmuse ja struktuuriga Leiburi Saibiga.
(Leiburi koduleht : http://www.leibur.ee/ )

BALBIINO

1995. aastal asutatud AS Balbiino on üks Eesti suurimaid jäätisetootjaid, kelle koduturuks on Balti riigid. Ettevõte põhineb 100% Eesti kapitalil, kuulub NG Investeeringute kontserni ning annab tööd enam kui 200 inimesele, suviti ligikaudu 300 inimesele. Balbiino on külmavaldkonna ekspert ning pakub külmutatud kauba logistikateenust .
Balbiino toodang, käitlemisprotsessid ja teenused on kvaliteetsed ja vastavad toiduainetööstusele seatud kõrgetele nõudmistele. Ainsa Eesti jäätisetootjana on Balbiinole omistatud rahvusvaheline BRC ( British Retail Consortium) toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise sertifikaat. British Retail Consortium sertifikaat hõlmab Balbiino jäätise ja toidujää tootmist ning jahutatud ja külmutatud toodete hulgikaubandust ja ladustamist. Sertifikaadi olemasolu kindlustab nii müüjale kui ka tarbijale ostetud kauba stabiilse kvaliteedi. Lisaks omistati sellel suvel Balbiinole õiglase kaubanduse ehk Fair trade sertifikaat, mis garanteerib, et lähtume tootmisel keskkonnasäästlikest põhimõtetest ja lubab toodetel kasutada Fairtrade märki. Märk tagab kauba keskkonnahoidliku tootmise ja sotsiaalse õigluse. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamise tootmises.

Tooted

Balbiino toodab naturaalsest toorainest jäätist, ei lisa sinna säilitusaineid ega tervisele kahjulikke värvi- ja lõhnaaineid (asovärve). Balbiino tootearendus peab alati silmas tervislikkust ning eelistab seetõttu naturaalseid lisandeid nagu keedised, pähklid ja rosinad.
Praegu on Balbiino sortimendis ligi 100 erineva nimetusega jäätist. See valik hõlmab pere-, topsi-, vahvli - ja pulgajäätiseid, mahlapulkasid, jäätiste multipakke ning kohvikujäätiseid. Eriti olulisel kohal Balbiino toodete seas on klassikalised koorejäätised, mida võib pidada Eesti magusasõprade tõelisteks lemmikuteks.
Samas ei pea pettuma jogurtijäätise sõbrad, sest Balbiino sortimendis on jätkuvalt biojogurtijäätis Dixi , milles on säilinud nn elus jogurt . Dixi jogurtijäätised on funktsionaalsete omadustega jäätised, mis sisaldavad atsidofil- ja bifidobaktereid.
(Balbiino koduleht: http://www.balbiino.ee/ )

RAKVERE LIHAKOMBINAAT

Rakvere Lihakombinaat on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. On turuliidrid nii liha, kui lihatoodete osas. Rakvere toodangust leiab nii värsket liha, roavalmistustooteid, kui ka võileivapealset. Sealiha kõrval kasutatakse toorainena veel veise- ja linnuliha.
Rakvere pakub oma toodangut mitme kaubamärgi all. Tuntum neist on Rakvere, mis on 2008. aasta andmetel Eesti nelja tuntuima brändi seas. Lisaks toodetakse lihatooteid ka Valla ning Järlepa sarjas. Tervislikke tooteid võib leida Kerge ning Eesti Lihaveise märgiga varustatud toodete seast.
Rakveres asuval emaettevõttel on ka kolm tütarfirmat, nendest kaks paiknevad Balti riikides. Lisaks sellele on Rakverel ka Viljandi lähedal asuv Balti riikide suurim seakasvatusfarm Ekseko, mis tagab kindla seljataguse tooraine varumises. 100% Rakvere lihalõikuses olevast sea- ja veiselihast on Eestimaise päritoluga. Rakveres realiseeritakse ca 65% Eestimaa sigadest ning ligi 50% veistest.
Rakvere Lihakombinaadis ja tütarettevõtetes töötab kokku ca 1200 inimest, neist ligikaudu 900 Rakveres. Ollakse ühed suurimad tööandjad Lääne-Viru maakonnas.
Rakvere ekspordib oma toodangut Venemaast Angolani, tooteid võib leida lisaks Saksamaalt, Poolast, Taanist , Rootsist, Soomest, Ukrainast, Moldaaviast, Kreekast, Itaaliast , Valgevenest, Lätist ja Leedust . Eksport moodustab käibest ca 30%.

Ajalugu

1890. aastal alustas Rakveres tööd esimene linna tapamaja .
1905. aastal avati uus ja nõuetele vastav tapamaja.
1944. aastal ühendati Baumani ja Schenkeli vorstitööstus ning asutati Rakvere Lihakombinaat.
1963. aastal ühendati Rakvere Lihakombinaadiga Kohtla-Järve ja Narva Lihakombinaadid.
1990. aastal valmis Rakveres uus, Euroopa tasemele vastava tehnoloogiaga, moodsaim ja suurim lihakombinaat Baltikumis (seda positsiooni hoiab Rakvere tänaseni).
1995. aastal erastatakse Rakvere Lihakombinaat.
1997. aastal sisenes AS Rakvere Lihakombinaat börsile ning lahkus sealt 2006 aastal.

Tooted

Keeduvorstid: Lastevorst, Moskva keeduvorst , Juustuvorst, Doktorivorst, Nimeta keeduvorst.
Viinerid : Rakvere viiner , Pereviiner, Juustuviiner, Lasteviiner, Vinku viiner, Järelepaviiner, Rakvere grillviiner juustuga .
Singid : Rakvere suitsusink, Rakvere suitsusingike, Einepeekon, Lihaveise-suitsusink, Talurulaad, Suitsutatud kaelakarbonaad , Suitsutatud seavälisfilee, Suitsurulaad, Suitsupeekon, Suitsustatud veisevälisfilee, Suitsutatud veisesink, Sealihasink, Kerge sink, Viru keedusink, Järelepa kalkunisink, Kodusink.
Suituvorstid: Tallinna poolsuitsuvorst, Mõisa poolsuitsuvorst, Keedusalaami, Rakvere täissuitsuvorst, Moskva täissuitsuvorst, Haanja poolsuitsuvorst, Rakvere Krakov juustuga.
Hakktooted: Pikkpoiss , Pihvid, Lihapallid.
Sardellid: Peresardell, Rakvere suitsusardell, Sardell juustuga, Sardell sinepiga.
Võileivamäärded: Hõrk pasteet, Maksarõngas, Maksapasteet , Maksavorst, Saiakate.
Snäkid: Rakvere õllesigar.
Jahutatud sealiha: Ungari pekk, Seakaelakarbonaad, Seakaelakarbonaadi lõigud, Seavälisfilee, Seavälisfilee kamaraga, Seavälisfileest minutipihv, Seasisefilee, Seaabaliha kondita , Sea strooganov, Sea guljašš, Seapraad kamaraga, Seapraad kondita, Seapraad kondiga ja kamaraga, Sea abapraad kondiga ja kamaraga, Peekon , Peekonilõigud, Peekon kamaraga, Šašlõkiliha, Klassikaline seapraad, Seapraad Rakvere, Sea tagakoot, Sea esikoot, Soolapekk, Kodune soolapeekon viilutatud.
Jahutatud veiseliha : Veise välisfilee, Veise abaliha kondita, Veisepraad kondita, Veise böfstrooganov, Lihaveise sisefilee , Lihaveise tagaosa välistükk, Ligaveise tagaosa sisetükk, Lihaveise antrekoot, Lihaveise välisfilee, Lihaveise praelõigud, Lihaveise böfstrooganov, Lihaveise sisefilee lõigud, Lihaveise välisfilee lõigud.
Hakkliha: Veisehakkliha, Seahakkliha, Kodune hakkliha, Pere hakklihasegu, Kodune kotletisegu, Kodune hakklihasegu Perenaise , Lihaveise-delikatesshakkliha, Sea-delikatesshakkliha.
Külmutatud tooted: frikadellid, pelmeenid .
Talvetooted: praevorstid, hakktooted, küpsetatud ahjupraed, küpsetamata ajhupraed, verivorstid .
(Rakvere Lihakombinaadi koduleht: http://www.rlk.ee/et )

KALEV

AS Kalev Chocolate Factory on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille esimene eelkäija alustas tegevust 1806. aastal Tallinnas. Kalev on olnud aastaid Eesti tuntuim ja mainekaim kaubamärk.
Ettevõtte põhitegevuseks on šokolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning šokolaadi-, suhkru- ja jahukondiitritoodete müük. Lisaks tavasortimendile valmistab Kalevi šokolaadivabrik tooteid ka eritellimuste alusel, töötades koostöös kliendiga välja kliendi sõnumiga tooteid.
Enamik, s.o. ca 88% Kalevi šokolaadivabriku toodangust müüakse Eesti turul. Ettevõttele kuulub muuhulgas ka viiest šokolaadipoest koosnev jaemüügikett. Samas tegeleb Kalevi šokolaadivabrik ka aktiivselt ekspordiga. Peamisteks välisturgudeks on Balti riigid, Skandinaaviamaad ja Venemaa.
Kalevi šokolaadivabriku tütarettevõte Maiasmokk on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev kohvik Tallinna vanalinnas , mis pakub laias valikus kohapeal valmistatud kondiitritooteid ja käsitöökompvekke.
AS Kalev Chocolate Factory kuulub rahvusvahelisse Orkla kontserni. Ettevõte annab tööd ca 350-le inimesele.

Ajalugu

1806 - Eesti kondiitritööstuse sünd, suhkrupagar Lorenz Caviezel hakkas pidama kondiitriäri Tallinnas Pikal tänaval kohviku Maiasmokk asukohas .
1864 - Georg Stude ostab kondiitriäri ja laiendab seda. Stude äri toodangust olid eriti nõutud martsipanist figuurid ja käsitsi valmistatud šokolaadikompvekid. Muuhulgas tellis Stude ärist regulaarselt maiustusi ka Vene keisri õukond. Kalev valmistab vanu retsepte ja töövõtteid kasutades tänaseni martsipanifiguure ning valikkäsitöö kompvekke.
1921 - asutatakse ASi Kalev tuntuim eelkäija šokolaadi- ja kompvekivabrik Kawe . Tolleaegse Eesti suurima kondiitrivabriku Kawe toodang oli hästi tuntud kodumaal ja mitmel pool mujalgi. Ettevõtte eksportis tähelepanuväärse osa oma toodetest erinevatesse sihtriikidesse: Ameerikasse, Inglismaale , Tuneesiasse, Marokosse, Prantsusmaale, Indiasse , Hiinasse ja mujale. Teistest suurtest tolleaegsetest magusatootjatest tasub nimetada Ginovkeri (asutatud 1906), Brandmanni (1901) ja Klaussoni (1920) vabrikuid. Neis ettevõtetes koos Kawega töötas 1930.-ndate aastate lõpus üle 75% kogu Eesti kondiitritööstuse töötajatest. Suurtele tootjatele pakkusid konkurentsi mitmed väiksemad ettevõtted: Riola, Endla, Eelis, Efekt ja muud.
1940 - algab kondiitritööstusettevõtete natsionaliseerimine ja liitmine . Brandmanni äri ühendati vabrikuga Riola, ettevõte sai uueks nimeks kompvekitehas Karamell . Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja šokolaadikompvekkide osakond . Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos . Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all.
1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, et Kawe nimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud sobiv nõukogude ettevõttele. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut “Punane Kompu" ja “Kalev" – vaid ühe häälega jäi peale nimi “Kalev".
1957 - aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev, millega aasta hiljem liidetakse vabrik Karamell.
1962 - kondiitritööstusettevõtete liitmine jõuab lõpule: Uus Kalev ja Kalev ühendatakse, ettevõtte nimeks saab kondiitritoodete vabrik Kalev. Eestisse jääb üks maiustustetootja asukohaga Pärnu mnt. 139.
1991 - kondiitritoodetevabriku Kalev baasil moodustatakse RAS Kalev.
1995 - RAS Kalev erastatakse ning moodustatakse aktsiaselts .
2003 - AS Kalev lahkub Tallinnast Harjumaale Rae valda Põrguväljale uude kaasaegsesse tootmiskompleksi.
2006 - AS Kalev tähistas oma 200. juubelit.
13.06. 2006 – AS Kalev asutab tütarettevõtte AS Kalev Chocolate Factory, mis võtab emaettevõttelt üle šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmise ja müügi.
27.05.2010 – AS-ist Kalev Chocolate Factory saab Norra päritolu rahvusvahelise Orkla kontserni liige.

Tooted

Šokolaadid: Kalev piimašokolaad küpsisetükkide ja ploomiga, Kalev piimašokolaad metspähklitega, Kalev tiramisumaitseline piimašokolaad küpsisetükkidega, Kalev tikrimaitseline piimašokolaad mandlitega, Kalev piimašokolaad tervete metspähklitega, Kalev piimašokolaad metspähklitega, Kalev Nurr täispiimašokolaad metspähklitega, Kalev Nurr täispiimašokolaad, Anneke piimašokolaad, Mesikäpp piimašokolaad vahvliga, Kalev Estonia piimašokolaad mandlitega, Kalevipoeg piimašokolaad mandlitega, Linda piimašokolaad metspähklitega, Kalev Finest piimašokolaad soolatud mandlitega, Kalev tume šokolaad kirsiga, Kalev tume šokolaad vaarikaga, Kalev tume šokolaad greibiga, Kalev tume šokolaad kirsiga, Bitter tume šokolaad, Kalev Finest Chocolate tume šokolaad apelsini ja rohelise teega , Kalev Finest Chocolate mõru šokolaad, Kalev tume šokolaad metspähklitega, Kalev šokolaadimedal, Kalev valge šokolaad tervete metspähklitega, Kalev valge šokolaad küpsisetükkidega ja maasikaga, Kalev valge šokolaad õhitud riisi ja mustikaga, Kalev Finest juustukoogimaitseline valge šokolaad vahvlitükkidega, Kalev White valge šokolaad, Kalev Désirée tume šokolaad espresso maitselise täidisega,Kalev Désirée piimašokolaad Caffé latte maitselise täidisega, Désirée piimašokolaad créme brulée maitselise täidisega, Kamatahvel.
Kompvekid: Mesikäpp batoonike, Pilveke piimabatoonike, Kaseke batoonike, Kalev Marmelade mustsõstramaitseline marmelaadikompvek, Kalev Marmelade kirsimaitseline marmelaadikompvek, Kalev Marmelade Lily jõhvikamaitseline marmelaadikompvek, Kalev Marmelade Mari marjamaitseline marmelaadikompvek, Kalev Marmelade Tiina rummimaitseline marmelaadikompvek, Kalev apelsinimaitseline marmelaadikompvek, Kalev marmelaadikompvekkide mix, Kalev Praliné pralineekompvek kohvi ja karamelliseeritud pähkliga, Kalev Praliné pralineekompvek india pähkliga, Kalev Praliné šokolaadikreemi maitseline pralineekompvek, Kalev pralineekompvek pistaatsiapähkliga, Kalev Praliné tiramisumaitseline pralineekompvek, Kalev Praliné juustukoogimaitseline pralineekompvek vahvlitükkidega, Kaevur pralineekompvek, Kalev pralineekompvek, Oravake pralineekompvek, Karakum pralineekompvek, Komeet pralineekompvek, Teekonna pralineekompvek, Kalev Fondant Irish Creami koorelikööri maitseline pumatikompvek, jne.
Küpsised: Kalev krõbe vanillimaitseline küpsis, Kalev kaneeliküpsis, Kalev Nisukliiküpsis vaarika ja kõrvitsaseemnetega, Kalev Ekstra teeküpsis, Kalev vanillimaitseline küpsis, Kalev klassikaline küpsis, Kalev sidrunimaitseline küpsis, Kalev rosinaküpsis, Kalev sokolaadimaitseline küpsis.
(Kalevi koduleht: http://www.kalev.eu/ )

EESTI PAGAR

Eesti Pagari kaubamärk on turul olnud alates 2004 aastast, kuid tema eelkäijad ulatuvad eelmisesse sajandisse. Tänu pagaritoodete suurepärastele omadusetele võideti klientide poolehoid ning väiksemad ärid koondasid oma jõud, et täita tarbijate vajadusi.
1960-ndatel koondati leivatehased ETK kaubamärgi alla, mis varustas erinevaid ETK(Eesti Tarbijate Kooperatiiv) süsteemi kuuluvaid kauplusi. Et tulla tarbijatele lähemale ning keskenduda oma põhitegevusele-pagaritoodete küpsetamisele, otsustati tooted koondada Eesti Pagari kaubamärgi alla, seepärast on traditsioone edasi kantud juba 90 aastat.
Pagaritooteid küpsetatakse Paide ja Võru tehastes ning tööd antakse üle 300 inimesele.

Tooted

Eesti Pagari toodete alla kuuluvad: Õnne tooted(Õnne sepik ), Rukkileivad (Must vormileib), Koorikleivad(Rukkitasku), Rukki-nisusegaleivad(Naabrimeheleib), Peenleivad(Pealinna peenleib), Terade ja seemnetega rukkileivad(Jassi seemneleib), Delikatessleivad(Puuviljaleib), Lauasaiad(Perenaise sai), Magusad lauasaiad( Juubeli sai), Röstsaiad(TOSTA), Sepikud (Õnne sepik), Kuklid(Juustukukkel), Kringlid( Pidupäeva kringel ), Tordid( Maasikatort ), Koogid(Jogurti-puuviljakook), Rullid (Kohupiimarull).
(Eesti Pagari koduleht: http://www.eestipagar.ee )

FELIX

AS Felix on Põltsamaa suurim ettevõte, mille traditsiooniks on toota toiduaineid ja jooke .
1993 aastal loodi AS Põltsamaa Felix ühisettevõtena, mis hiljem liideti AB Felix Rootsis Procordia Food AB-ga. 1996 aastal seati eesmärgiks valmistoidu ning võileivakurgi tootmine Rootsi ja Soome turule, et keskenduda enam jaekaubanduse arendamisele. 2000 aastal ostis AS Felix Formeer majoneesitootmise Tallinnas ning sellest ajast valmistatakse suurem osa eesti majoneesist Põltsamaal. 2004 aastal said Felixi aktsiate 100% omanikuks Procordia Food. 2006 aastal võttis Felix kasutusele uue mahlapakendamisliini käivitamise. 2007 aastal osteti Nordic Foods varad ning rajati valmistoidutehas Põltsamaale. Suuremahulise kõrvitsatootmise algus ekspordiks Soome turule.
AS Felixi väärtused on olla sihikindlad, pühendunud ja täpsed. Felixi missioon on teha tervislikku ja maitsvat toitu, valmistades sellega inimestele rõõmu iga päev.
Felix on suurim tööandja Jõgevamaal. Tegutsetakse selle nimel, et vähendada oma tegevusega negatiivset mõju keskonnale ning pakuda oma töötajatele sõbralikku, puhast ja turvalist töökeskkonda.

Tooted

Felix tootdab kastmeid , toite, magustoite, salateid, jooke ja tooteid suurköögile. Salatite alt võib väla tuua populaarsemad: Felixi perekurk, Felixi aedviljasegu, Felixi grillsalat. Kastmed : Felixi kerge majonees , Felixi Tomatiketšup, Felixi Põltsamaa sinep, Felixi Itaalia salatikaste, Felixi Kartulikaste, Felixi Pannikaste, Felixi Tomatikaste purustatud tomatitest, Felixi Pastakaste köögiviljadega, Felixi mädarõigas. Toidud: Felixi Lihapallisupp, Felixi Pilaff, Grandiosa Hawaii pizza , Abba Lõhepasteet. Magustoidud: Põltsamaa maasikamoos. Joogid: Põltsamaa õunajook, Põltsamaa multimahlajook, Pai smuuti banaani- maasika , Põltsamaa kannujook musika-õuna, Põltsamaa Lossivein.
(Felixi koduleht: http://www.felix.ee )

NÕO LIHAVÜRST

Nõo Lihavürst on AS Nõo Lihatööstuse kaubamärk. Seda sellepärast, et „vürst“ seostub hea ja kallima toidu valikuga , pidulikuma ja küllaslikuma söömaajaga ja peenema maitsega. AS Nõo on üks väheseid lihatööstusettevõtteid, kes ei kasuta mehaaniliselt töödeldud kondimassi, seepärast on tal ka tunnustatud märk nimega Aus Kaup. Nõo tooteid valmistatakse Tartumaal Nõo vallas.

Ajalugu

AS Nõo Lihatööstus asutati 1992 aastal. 1. augustil 1992 aastal valmis esimene toodang , kus päevas toodeti 100 kg Nõo rulaadi. Esimene kauplus avati Tartus, kui tootega kaubeldi ka turgudel . Aastatel 1993-1995 laiendati pidevalt tööruume ning nendel aastatel viidi 40% toodangust Venemaale. Kuid kui Venemaa sulges oma piirid pidi Nõo välja töötama uue müügistrateegia. 1996 aastal oli AS Nõol 18miljoni kroonine aastakäive ning sigade tapamaju ehitati pidevalt juurde. 1999 aastal võttis Nõo kasutusele uue kaubamärgi nimega Lihavürst. 2002 aastal sai Nõo endale Tunnustatud Eesti Maitse märgi ning liitus Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooniga(ELA). 2006 aastal oli Nõu käive juba nii suur, et alustati oma toodangu eksportimist Lätti ning 2008.aastal moodustas see eksport juba 15%. 2009-2010 aasta plaanid on laiendada ettevõtlust, arendada uusi tooteid ja tehnoloogiat.

Tooted

Nõo toodab: Grillvorste, Marinaadis liha, Šašlõkki, Grillitud liha, Suitsusinke ja rulaade, Keeduvorste, Viinereid ja sardelle, Täissuitsuvorste, Snäkktooteid, Maksapasteete ja määrdevõideid. Neist tuntuimad tooted on: Toorjuustuga grillvorstid, Punases marinaadis grill-liha, Šašlõkk jogurtikastmes, Grillitud seapraad, Suitsusingi medaljonid , Nõo sült, Suitsustatud keeduvorst, Nõo viiner, täissuitsuvorst Vürst, Kodune maksapasteet, Snack Chicken.
(Nõo Lihavürst koduleht: http://www.lihavyrst.ee/ )

NOPRI TALUMEIEREI

Nopri Talumeierei asub Võrumaal Misso vallas Kärinä külas. Nopri Talumeierei on välja kasvanud Nopri talust, mille peamine tegevussuund on karjakasvatus ja piima tootmine. Nopri Talumeierei hing on talu peremees Niilo Tiit.
Otse piimalehmade kõrval asuvas meiereis valmivad tooted. Need on tehtud keskkonnasõbralikult toodetud piimast, kohalike elanike usinate kätega ja kaasaegsetes tingimustes. Talukohupiim ja -või, sõir, koorekaramell, jogurt, juust valmivad traditsioonilise talus kasutatud tehnoloogia alusel. Koositses kasutatakse võimalusel alati eestimaiseid komponente. Taimerasva, säilitusaineid ja muud puhta toidu sisse sobimatud Nopri talumeierei toodetest ei leia.
Teadlikule tarbijale peaks huvi pakkuma Nopri toidu teekond põllult toidulauale. See on üles ehitatud nõnda, et ehe kraam jõuab alati värskena ja mööda lühimat teed poodidesse üle Eesti. Veiste sööda toodame ise, lüpsame piima, hapendame, vajadusel maitsestame, pakendame ja saadame toidulaua poole teele. Talu majandame esiisade maadel juba seitsmendat põlvkonda, meiereid peame aastast 1998, traditsioonilisel ja läbipaistval moel.

Tooted

Kohupiimakreemid: astelpajuga, sidruni , rosinatega, šokolaaditükkidega, marjadega, kakaoga, vaniljega, Talukohupiim koorega, Talukohupiim lahja.
Jogurtid: marjajogurt, maitsestamata jogurt, astelpajujogurt.
Võided: koorekaramell, kurgivõie, küüslauguvõie, mädarõikavõie.
Muu: sõir, hapukoor , rõõsk koor, või, piim.
(Nopri Talumeierei koduleht: http://www.nopri.ee )

SAKU LÄTE

1997. aastal asutatud Saku Läte on esimene ettevõte Eestis, mis alustas puhta joogivee tootmist ja villimist suurpudelitesse.
Kaubamärgi motivatsiooniks oli ja on pakkuda Eestimaa elanikkonnale taskukohast ja kvaliteetset joogivett.
Ettevõte käib ajaga kaasas, sest on alates 1997. aastast rahvusvahelise veetootjate assotsiatsiooni IBWA liige kui ka EBWA liige.
Novembris 2006 sõlmiti Põllumajandusministeeriumiga ˝Riigi tegevusvaru ressursside leping˝ - ettevõtte on riigile partneriks hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorras elanikkonna veega varustamise korraldamisel.

Tooted

Joogivesi SAKU LÄTE saab alguse kvaliteetse veega põhjaveehorisondist. USA villimistehnoloogia tagab joogivee kõrge kvaliteedi.
Ühekordsete korkide kasutamine garanteerib toote autentsuse ning tagab SAKU LÄTE vee pikaajalise säilimise. Vesi võib säilida kvaliteeti kaotamata kuni 6 kuud.
(Saku Läte koduleht: http://www.sakulate.ee/ )

TERE

AS Tere on väga efektiivne ja laiahaardeline tootmis-ja müügiettevõte, mis on tõusnud piimatöötlejast hästi organiseeritud uuenduslik ettevõte. Tere peamisteks eesmärkideks on piimatoodete tootmine ja müük ja toorpiima kokkuost . Samuti turustatakse kastmeid,sojajooke ja mittepiimapõhiseid tooteid. Tere tooteid toodetakse Paides , Tallinnas, Viljandis ja Põlvas. Tere tütarettevõte on Meieri Transport. Ettevõttes töötab ligikaudu 615 töötajat. Tere pakub kodumaiseid traditsioone ja rahulolu igale tarbijale.

Ajalugu

Tere kaubamärk loodi 1996.aastal ning see oli esimene piima kaubamärk. 2006.aastal muudeti ettevõtte nimi Tallinna Piimatööstusest Tere AS-iks. 2007.aasta juulil asutas Tere aktsiaselts struktuuri korrastamiseks uue tütarettevõtte, kuhu koondus piima varumise, töötlemise ja piimatoodete müügiga seotud tegevus. Samuti loodi etevõttesse kohukeste tootmine. Tere läks üle uuele tütarettevõttele Tere AS, mille uus ärinimi on AS Rubla .

Tooted

Tere tootenimekirjas on kokku üle 250 kõrge kvaliteediga toote. Tuntumad kaubamärgid, mille all tooteid müüme on Tere, Hellus , Haps , Merevaik, Emma, Kohuke , Black Mama ja Mumuu. Kõigi toodete valmistamine on kooskõlas riiklike õigusaktidega, ISO 22000:2005 standardiga ning hea tootmistava nõuetega.
Tooted: Hellus piim, Hellus Haps maasika, Hellus hapukoor, Meloodia maasika jogurt, Helluse jogurtijook maasika, Vanilli kohupiim magus, Meloodia kodujuust sibula ja küüslauguga, banaani kohupiimakreem, Emma kohuke kakao, Karamellipuding, Tere piimajäätis, Merevaik, Taluvõie, Küüslaugu-juustu dipikaste, Joya sojajook šokolaadi, Mustikakissell, Krõbedad teraviljahelbed punaste marjadega, StarLight mango .
(Tere koduleht: http://www.tere.eu )

SUUREMAD TOIDUAINETÖÖSTUSED

OÜ Saaremaa Lihatööstus

Ettevõte alustas tegevust 1803 . aastal ehitatud majas, mis jäi vaatamata korduvatele laiendamistele ja ümberehitustele lõplikult ajale ja arengule jalgu . Uue tööstuse ehitamist alustati 1981. aastal ning 1984. aastal käivitati külmhoone. Pärast seda alustati uue olmehoone ja vorstitsehhi rajamist , 1987. a avati lihatööstuse II järk. Tapamaja valmis täielikult 1993. a. Tänaseks on Saaremaa Lihatööstusest saanud üks Saare maakonna juhtivaid ettevõtteid. Saaremaa Lihatööstus OÜ-na tegutseb ettevõte 2007. a aprillist.
Saaremaa lihatooted on teada-tuntud eelkõige oma kõrge kvaliteedi poolest. Tapamaja töötleb kuus ligi 400 veist ja 3000 siga. Kuus turustame ligi 500 tonni toodangut, millest 350 t moodustavad lihatooted. Toodame roavalmistusvorste, keeduvorste nii säilekestas kui ka suitsutatuna, poolsuitsu- ja täissuitsuvorste, vere- ja tangutooteid, pasteete, sülte. Enamik toodetest läheb turule pakendatult: vaakum -, termokahanev- või modifitseeritud atmosfääri pakendis. Saaremaa Lihatööstuse "Nokiaks" kutsutakse Saaremaa delikatess-sülti, mida toodame aastaringselt 10–15 t kuus. Tööstus on edukalt osalenud paljudel tootekonkurssidel. Vilniuses toimunud konkursil Agrobalt 97 pälvis kuldmedali Saaremaa keedusalaami, mis on tootmises tänini.
Tootevalik jaguneb 4 rühma: valmistooted(maksavorstid, poolsuitsuvorstid, sardellid jne), värske liha(hakklihad, sealiha, veiseliha), suvetooted(grillvorstid, snäckvorstid, suvelihad) ja talvetooted(jõuluvorstid, talvelihad).
(Saaremaa Lihatööstuse koduleht: http://slt.ee/et/index.php?p=home )

AS Paljassaare kalatööstus

AS Paljassaare Kalatööstus alustas tootmist 1990 aastal kui Soome-Eesti ühisettevõte. Tootmisliinid on pärit Euroopa, USA ja Jaapani parimatelt selle valdkonna masinate tootjatelt (Koppens, Baader, Kliklok, AEW, Ilapack, Ishida, Neinstedt, Econocorp jt.) Toorainena kasutatakse peamiselt valgelihalisi ja väherasvaseid ookeanikalu Peruust, Norrast, Venemaalt, Islandilt, Uus-Meremaalt, Tsiilist ja USA'st (Mintai, Putassuu, Heik , Hoki, Tursk , Saida, aga ka Lõhe). Kogu tooraine pärineb Euroopas tunnustatud püügi- ja tootmisettevõtetel. Kogu tooraine kontrollitakse ettevõte kvaliteedi laboratooriumis.Abiained nagu paneering ja maitseained , ostetakse Saksamaalt, Inglismaalt ja Soomest.
95% AS Paljassaare Kalatööstuse toodangust eksporditakse. Ekspordi regioonid: Balti riigid, Skandinaavia , Lääne-Euroopa, Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa ja Lähis-Ida ( Liibanon , Türgi).
Alates 2001. aasta juunist kuulub AS Paljassaare Kalatööstus Vičiūnai gruppi.
AS Paljassaare Kalatööstuse põhitoodang on paneeritud, eelküpsetatud ja külmutatud kalatooted . Tootevalikus leidub lisaks veel naturaalseid (glasuuritud või ilma) kalafileepalasid, paneeritud hakitud kalamassi palasid, paneeritud köögiviljatooteid, paneeritud surimitooteid ning erinevaid külmutatud kondiitritooteid pannkookidest pitsadeni. Kõik paneeritud tooted on eelküpsetatud ning külmutatud. Tooteid on võimalik leida ESVA ja VICI kaubamärgi all.
(AS Paljassaare Kalatööstus koduleht: http://www.esva.ee/ )

Valio Eesti AS

Valio Eesti on 1992. aastal asutatud suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid, mis toodab ja turustab peamiselt Lõuna-Eesti farmide piimast valmistatud värskeid piimatooteid ja juustusid. Valio Eesti täiendab oma tootevalikut igal aastal, kokku toodab ettevõte üle150 erineva piima- ja juustutoote. Valio Eesti piimatooteid leiab nii Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest, Rootsist kui Itaaliast. Eesti turul on Valio esindatud olulisimates piimatoodete kategooriates – piimad , koored, jogurtid, hapupiimad, desserdid , juustud ja ka määrded – Eestist väljaspool tegutsetakse peamiselt juustu- aga ka funktsionaalsete ja tervist tugevdavate värskete piimatoodete segmendis.
Valio Eesti tooted valmivad kahes Lõuna-Eestis paiknevas tehases – Valio Laeva Meierei ja Valio Võru juustutehases.
Ettevõtte äritegevuse aluseks on kvaliteetsed, tervislikud ja maitsvad piimatooted ning rohulolevad tarbijad, koostööpartnerid ja töötajad. Sellest on kantud ka tunnuslause: „Et tunneksid end hästi!“. Valio Eesti toodete eestimaist päritolu ja kvaliteeti on tunnustatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt välja antava Tunnustatud Eesti Maitse kvaliteedimärgiga. 2006. aasta lõpus väljastati Valio Eestile ISO 9001 :2000 piima- ja teiste toiduainete turunduse, tootearenduse, müügi, tootmise ja logistika sertifikaat. Valio Eesti laboratoorium on akrediteeritud ISO 17025 järgi. Ettevõttes on juurutatud HACCP ( Hazard Analysis of Critical Control Points ) toiduohutuse süsteem.
Valio Eesti ostab toorpiima pea 40 tootjalt üle Eesti, kellest suurem tegutseb just Lõuna-Eestis. Ettevõte väärtustab pikaajalisi partnerlussuhteid, mistõttu on paljude piimafarmidega koostööd tehtud juba enne 1990ndat aastat. Kokkuostetud toorpiim jaguneb Laeva Meierei ja Võru juustutehase vahel järgmiselt: veidi üle poole piimast kulub Võru juustutehases juustu tootmiseks, ülejäänust valmistatakse Laeva meiereis erinevaid toortooteid.
Valio Eesti on Eesti Piimaliidu liige. Toodeteks on piimad, keefirid, hapupiimad, hapukoored, kohvi- ja vahukoored, kohupiimakreemid, jogurtid, Gefilus joogid, juust, kodujuustud, või, margariin , laktoosivabad tooted ja kohukesed.
(Valio Eesti koduleht: http://www.valio.ee/ )

AS Hallik

AS HALLIK on asutatud 1992 aastal. Äriregistris registreeritud alates 17.detsember 1992.a. Firma asutajateks Anne ja Toivo Hallik. Esimestel aastatel 1993-1996 turustati toodangut peamiselt Lääne-Virumaal. AS Hallik kuulub Eesti 6 suurema pagari- ja kondiitritööstuse hulka (Leibur, ETK Leib, Fazer Pagarid , Pere Leib, Hallik, Kalev).
Mis on Hagar ?

• Hagar on 15 aastat tegutsenud pagaritööstus.
  
• Hagar on Eesti ettevõte.
  
• Hagar on pereettevõte.
  
• Hagari nimi on tuletatud perekonnanimest Hallik ja sõnast “pagar” – ühest esimene, teisest teine pool.
  
• Aeg Hagari kaubamärgi loomiseks on küps – lisaks heale tootele ostab tarbija täna ka nägusat pakendit, head reklaami ja usaldusväärset kaubamärki. Seda kõike Hagar pakubki, säilitades väärtusliku vana ja luues huvitavat uut.
  

Võrreldes suurte vabrikute masstoodanguga on Hagari toodetes jätkuvalt hulk käsitööd ja klassikalisi pagaritöö võtteid. Terad ja puisted on Hagari spetsialiteet. Hagari kondiitritooted põhinevad ainulaadsetel kodustel retseptidel.
Hagari toodeteks on koogid, biskviidid, taignad, ciabattad, kooriktooted, magusad saiad, rukkileivad, sepikud, saiad, kuklid, magusad väikesaiad, soolased väikesaiad, rasvküpsetised ja stritslid.
(AS Halliku koduleht: http://www.hagar.ee/est )

KOKKUVÕTE

Referaadis on antud ülevaade tuntuimatest Eesti kaubamärkidest. Töö autorid said palju uusi teadmisi Eesti turu kohta.
Kujutlegem ette olukorda, kus ettevõte teeb häid tooteid või pakub kvaliteetseid teenuseid, kuid on registreerimata. Sellisel juhul pakub ta ebaausat konkurentsi, sest iga FIE või äriisik võib registreerida kaupa või teenust endale, omada mainet. See tähendab, et kaubamärgi registreerimine on hädavajalik tänapäevases julmas maailamas .
Eesti põhilised toiduainetööstused on liha-, kala-, piima- ning pagaritööstus. Referaadis on esitatud neli suuremat tööstust (OÜ Saaremaa Lihatööstus, AS Paljassaare kalatööstus, Valio Eesti AS, AS Hallik).

KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti Patendiamet ─ [WWW] URL http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=943&wa_id_key=#1 (03.10.2011).

Jents ─ [WWW] URL http://borenius.ee/2011/02/kaubamargi-registreerimisel/ (03.10.2011).

Leiburi koduleht ─ [WWW] URL http://www.leibur.ee (04.10.2011)

Balbiino koduleht ─ [WWW] URL http://www.balbiino.ee/balbiino (04.10.2011)

Rakvere Lihakombinaadi koduleht ─ [WWW] URL http://www.rlk.ee/ (05.10.2011)

Kalevi koduleht ─ [WWW] URL http://www.kalev.eu/ (05.10.2011)

Eesti Pagari koduleht ─ [WWW] URL http://www.eestipagar.ee (06.10.2011)

Felixi koduleht ─ [WWW] URL http://www.felix.ee (06.10.2011)

Nõo Lihavürst koduleht ─ [WWW] URL http://www.lihavyrst.ee/ (06.10.2011)

Nopri Talumeierei koduleht ─ [WWW] URL http://www.nopri.ee (06.10.2011)

Saku Läte koduleht ─ [WWW] URL http://www.sakulate.ee/ (07.10.2011)

Tere koduleht ─ [WWW] URL http://www.tere.eu (07.10.2011)

OÜ Saaremaa Lihatööstuse koduleht ─ [WWW] URL http://slt.ee/et/index.php?p=home (08.10.2011)

AS Paljassaare Kalatööstuse koduleht ─ [WWW] URL http://www.esva.ee/ (08.10.2011)

Valio Eesti AS koduleht ─ [WWW] URL http://www.valio.ee/ (08.10.2011)

AS Halliku koduleht ─ [WWW] URL http://www.hagar.ee/est (09.10.2011)
29