Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Majanduspoliitika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistes kogustes?
  • Kes saab sellest toodangust kasu?
  • Keskaegne feodaal?
  • Kes talupoegade too arvel elas?
  • Miks kujunes erinevate mandrite ja regioonide ajalugu nii erinevaks?
  • Miks uhed rahvad said domineerivateks ja teised jaid mahajaanuteks?
  • Miljonarid Aga kas seda saab pidada uhiskondliku rikkuse kasvuks?
  • Milliseid vaartusi millist identiteeti see meeskond esindab?
  • Milles on ikkagi asi?
  • Kellele seda vaja on?
  • Millised on prioriteedid?
  • Kuidas maarata tingimustele vastavust?
  • Milliseid instrumente poliitika elluviimiseks kasutada?
Vasakule Paremale
Majanduspoliitika #1 Majanduspoliitika #2 Majanduspoliitika #3 Majanduspoliitika #4 Majanduspoliitika #5 Majanduspoliitika #6 Majanduspoliitika #7 Majanduspoliitika #8 Majanduspoliitika #9 Majanduspoliitika #10 Majanduspoliitika #11 Majanduspoliitika #12 Majanduspoliitika #13 Majanduspoliitika #14 Majanduspoliitika #15 Majanduspoliitika #16 Majanduspoliitika #17 Majanduspoliitika #18 Majanduspoliitika #19 Majanduspoliitika #20 Majanduspoliitika #21 Majanduspoliitika #22 Majanduspoliitika #23 Majanduspoliitika #24 Majanduspoliitika #25 Majanduspoliitika #26 Majanduspoliitika #27 Majanduspoliitika #28 Majanduspoliitika #29 Majanduspoliitika #30 Majanduspoliitika #31 Majanduspoliitika #32 Majanduspoliitika #33 Majanduspoliitika #34 Majanduspoliitika #35 Majanduspoliitika #36 Majanduspoliitika #37 Majanduspoliitika #38 Majanduspoliitika #39 Majanduspoliitika #40 Majanduspoliitika #41 Majanduspoliitika #42 Majanduspoliitika #43 Majanduspoliitika #44 Majanduspoliitika #45 Majanduspoliitika #46 Majanduspoliitika #47 Majanduspoliitika #48 Majanduspoliitika #49 Majanduspoliitika #50 Majanduspoliitika #51 Majanduspoliitika #52 Majanduspoliitika #53 Majanduspoliitika #54 Majanduspoliitika #55 Majanduspoliitika #56 Majanduspoliitika #57 Majanduspoliitika #58 Majanduspoliitika #59 Majanduspoliitika #60 Majanduspoliitika #61 Majanduspoliitika #62 Majanduspoliitika #63 Majanduspoliitika #64 Majanduspoliitika #65 Majanduspoliitika #66 Majanduspoliitika #67 Majanduspoliitika #68 Majanduspoliitika #69 Majanduspoliitika #70 Majanduspoliitika #71 Majanduspoliitika #72 Majanduspoliitika #73 Majanduspoliitika #74 Majanduspoliitika #75 Majanduspoliitika #76 Majanduspoliitika #77 Majanduspoliitika #78 Majanduspoliitika #79 Majanduspoliitika #80 Majanduspoliitika #81 Majanduspoliitika #82 Majanduspoliitika #83 Majanduspoliitika #84 Majanduspoliitika #85 Majanduspoliitika #86 Majanduspoliitika #87 Majanduspoliitika #88 Majanduspoliitika #89 Majanduspoliitika #90 Majanduspoliitika #91 Majanduspoliitika #92 Majanduspoliitika #93 Majanduspoliitika #94 Majanduspoliitika #95 Majanduspoliitika #96 Majanduspoliitika #97 Majanduspoliitika #98 Majanduspoliitika #99 Majanduspoliitika #100 Majanduspoliitika #101 Majanduspoliitika #102 Majanduspoliitika #103 Majanduspoliitika #104 Majanduspoliitika #105 Majanduspoliitika #106 Majanduspoliitika #107 Majanduspoliitika #108 Majanduspoliitika #109 Majanduspoliitika #110 Majanduspoliitika #111 Majanduspoliitika #112 Majanduspoliitika #113 Majanduspoliitika #114 Majanduspoliitika #115 Majanduspoliitika #116 Majanduspoliitika #117 Majanduspoliitika #118 Majanduspoliitika #119 Majanduspoliitika #120 Majanduspoliitika #121 Majanduspoliitika #122 Majanduspoliitika #123 Majanduspoliitika #124 Majanduspoliitika #125 Majanduspoliitika #126 Majanduspoliitika #127 Majanduspoliitika #128 Majanduspoliitika #129 Majanduspoliitika #130 Majanduspoliitika #131 Majanduspoliitika #132 Majanduspoliitika #133 Majanduspoliitika #134 Majanduspoliitika #135 Majanduspoliitika #136 Majanduspoliitika #137 Majanduspoliitika #138 Majanduspoliitika #139 Majanduspoliitika #140 Majanduspoliitika #141 Majanduspoliitika #142 Majanduspoliitika #143 Majanduspoliitika #144 Majanduspoliitika #145 Majanduspoliitika #146 Majanduspoliitika #147 Majanduspoliitika #148 Majanduspoliitika #149 Majanduspoliitika #150 Majanduspoliitika #151 Majanduspoliitika #152 Majanduspoliitika #153 Majanduspoliitika #154 Majanduspoliitika #155 Majanduspoliitika #156 Majanduspoliitika #157 Majanduspoliitika #158 Majanduspoliitika #159 Majanduspoliitika #160
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 160 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor studentin123 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

Majanduspoliitika eksamiküsimused

vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt kogutud raha enda huvides ümber jagada. Kõik huvigrupid tahavad riigipirukast tükki saada: mida suuremat, seda parem. Rikkad ei taha sisemajanduse koguprodukti (SKP) suurt ümberjagamist. Vaesed tahaksid aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitsekulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne. Põllumajandustootjad on sügavalt veendunud, et riik on kohustatud neid eelarvest toetama. Toiduainete importijad arvavad aga, et seda pole üldse vaja teha jne. 2

Majanduspoliitika
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ­ ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe

Õigus
thumbnail
58
docx

MAJANDUSTEOORIA

MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus)

Sissejuhatus...
thumbnail
64
pdf

Majandusteooria

MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota

Majandus
thumbnail
26
doc

Majanduspoliitika 1. Kontroltöö

c)on poliitikute eesmärgiks häälte arvu malcsimeerirnine valimistel. 44.Ajalooliselt olid Euraasias teistest mandritest paremad tingimused taimede ja loomade geograafiliseks levikuks-levitamiseks, sest a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arendamata; c)tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhustades. 26. Aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a) sotsiaaldemokraatia; b)anarhism; c) kommunism 96

Majanduspoliitika
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri. Selle ülesandeks on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse 1 normideks ning nende üksikharude normideks. Õigusnormide sotsiaalse sisu järgi saab neid liigitada regulatiivseteks ja õigust kaitsvateks. Regulatiivsed normid kehtestavad õiguselus osalejatele juriidilised õigused ja kohustused. Põhiseadus: Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku

Politoloogia
thumbnail
11
doc

Majanduspoliitika KT 1 valikvastused

l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid;

Majanduspoliitika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun