Majandus. Linn. Ühiskond (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ühiskond - Ühiskonnaõpetus

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel
(põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine
on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka
soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid
tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja
kindlasti seminarides! 1.
Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised
püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni
ja staatust sotsiaalses süsteemis  (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm
sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh
väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega ‘ KULTUURI KOMPONENDID  väärtuseline - väärtussüsteemid  normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja
tegevussüsteemid  keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija, kujundaja;  kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis on materialiseerunud kirjasõnas, jooniste, fotode, filmide
jne. kujul  esemeline ehk materiaalne - asjad ja nende kasutusviisid Keel - Üks olulisim kultuuri element: kultuur väljendub keeles, keel on kultuuri
edasikandja Verbaalne ja mitteverbaalne. Märgid ja sümbolid - esindavad
ühiskonnas omaks võetud sotsiaalselt tähenduslikke toiminguid või objekte.
Keelekasutus ei ole kunagi neutraalne!
Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv,
õige, vale  abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted;

 afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust vastavalt väärtushierarhiatele;  suhteliselt kestvad;  tugevalt seotud kindla kultuuriga; Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi;
• reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt;
• informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus);
• sotsiaalse kontrolli mehhanism – normide järgimise eeldus
(sanktsioonid - nii positiivsed kui negatiivsed). Sotsiaalsed rollid 2.
Sotsialiseerumine –
primaarne ja sekundaarne sotsialiseerumine –
sotsialiseerumise agendid -
Identiteet -
Kapitali üldmõiste -
Inimkapital -
P.Bourdieu, teooria praktikast, mõisted: habitus ja väli - Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt”
igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi
tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm
Väljasuhted:
- pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade
tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; - tegutsejate
suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada;
- muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis.
Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe:
• tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon
• habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon duaalsuse tees -
Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse
keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust.
Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal.
Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele
tegutseda antud struktuurses keskkonnas
Habituse (operatsionaliseeritult: suutlikkuse) kujundavad: individuaalses ja
kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/praktikas
(sotsiaalne trajektoor)
omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis
kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis
aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal
käitumisstrateegiatena. põhikapitalid –

Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses
potentsiaalselt realiseeritav ressurss
(‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/ asjad/ kinnisvara jm)
Kultuuriline kapital – erinevatel tegevusväljadel (perekond, haridus, töö,
harrastused jm) omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused
(kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud)
(nt alaliigid: infokapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
Sotsiaalne kapital – kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks
kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid,
tuttavad jt); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital
(nt alaliik: poliitiline kapital)
Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis
(tegevusväljal, sotsiaalses/ professionaalses/ subkultuuri grupis, ühiskonnas)
tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel) kapitalide konverteeritavuse tees - Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, erinevate kultuurikontekstide,
erinevate sotsiaalsete süsteemide vaheliselt. sümboliline võim - Sümboliline kapital –
sümboliline võim (tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide
realiseerimiseks, identiteedi konstrueerimiseks) ‘Ikoonilise murrangu’ ajastul – kesksel kohal
visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolite ja identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe Nt- eluasemeväljal: identiteedi konstrueerimine elamisviisi
kujundamise protsessis – erinevatele eeldatavatele elamisviisidele (kui elustiili
ühele tahule) orienteeruvad residentaalsed (kinnisvara) turud; 3.
Sotsiaalne stratifikatsioon – Sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine
- Sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja
tegevustes;
- Sotsiaalsete gruppide erinev ligipääs materiaalsele ja sümbolilistele hüvedele
(jõukus, võim, tunnustus)
- Inimeste jaotumine kihtidesse ‘sotsiaalses hierarhias’ – positsioneerumine
sotsiaalses ruumis (P.Bourdieu) avatud ja suletud süsteemid – Avatud ja suletud stratifikatsioonisüsteemid->
Erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks
mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel
Kihtide “distantsi” institutsionaliseeritus ja põhjused:
- Formaliseeritud eristamine (st seadused jms)
- Informaalne eristamine (st “kirjutamata” normid ja hoiakud)
- Struktuursed põhjused (nt ligipääs haridusele, töökohtadele jne) Omistatud ja omandatud status - Omistatud staatus – omandatud
sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel
(perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-,
kastiühiskond, apartheid)
Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud,
klassiühiskondadele Meritokraatia / meritokraatlik ühiskond - Meritokraatial põhinev sotsiaalse
hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt
panusele (võimekus, ettevalmistus)

Klassisüsteem kui kaasaegne stratifikatsioonisüsteem - Domineeriv
sotsiaalse stratifikatsiooni vorm kaasajal – SOTSIAALNE KLASS / KIHT
-  Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased
majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende
elustiili;
-  Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiratud (nt õiguslikul või
religioossel pinnal) -> klasside-vaheliste piiride suhteline hägusus;
-  Impersonaalsem kui varasemad stratifikatsioonisüsteemid
(nt seisuslik ühiskond: personaalsed suhted, kohustused, privileegid)
-  Sotsiaalne mobiilsus - tõenäolisem kui teistes süsteemides; Intersektsionaalne lähenemine ebavõrdsusele - Intersektsionaalsus
(mõjukas käsitlus 1990test alates) -  Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine ->
rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks
ebavõrdsuse ilminguteks
(nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon,
erivajadused, rass, jne; nende kombineerumine - midagi muud kui
‘üksikelementide summa’ – seega võimalikud ‘lahendused’ erinevad)
-  Rõhutab vajadust ebavõrdsuse kontekstuaalseks käsitluseks, kaasaegse
sotsiaalse ja kultuuriline mitmekesisuse arvestamist (kriitika üldistustele nagu
‘töölisklass’, ‘naised’ jms)
-  Kvalitatiivne lähenemine, individuaalsete kogemuste, biograafiate süvitsi
käsitlemine Sotsiaalne tõrjutus - SOTSIAALNE TÕRJUTUS
Viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda
-  ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused (nt kodutus,
(maa)elupiirkonna eraldatus, noorte võimalused tööturule sisenemiseks);
-  tekitab ühiskondliku osalemise vähenemist, jõuetus- ja pettumustunde
süvenemist, ühiskonnaelust eemaldumist;
-  kompleksne iseloom (probleemide kuhjumine); struktuursed ja individuaalsed
põhjused; subjektiivne tajumine
-  mõju ühiskonna toimimisele tervikuna ja integreerituna, solidaarsusele
(NB! Seda mõjutab ka jõukamate gruppide enese-eraldamine ülejäänud
ühiskonnast!)
Sotsiaalse tõrjutuse avaldumisvorme
• Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja
tarbimises (individuaalne või kollektiivne)
• Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, kogetud
sallimatus, ksenofoobia (nt rahvusvähemused)
• Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete
tugisüsteemide puudumine.
• Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine,
võõrandumine
• Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus
• Institutsionaalne tõrjutus - avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine
tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande- programmides osalemisel, avalike
teenuste ja koolituse saamisel.
• Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde
mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö
tasustamine

Sotsiaalne mobiilsus: erinevad ligiid - SOTSIAALNE MOBIILSUS - indiviidide ja
gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel
-  Vertikaalne mobiilsus: liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev
-  Horisontaalne mobiilsus: liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal
ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus)
-  Põlvkonnasisene mobiilsus: individuaalne karjäär tööelu jooksul
-  Põlvkondadevaheline mobiilsus: põlvkondade-vahelised
erinevused
-  Struktuurne mobiilsus: majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis
mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna
-  ühiskonna avatuse näitaja sotsiaalne mobiilsus kaasajal  - SOTSIAALSEST MOBIILSUSEST KAASAJAL
Kombinatsioon: perekondlik taust + ühiskondlik kontekst
• Perekondlik taust – kultuuriline (sh hariduslik) kapital: võimaluste, piirangute ja
valikuvõimaluste tajumus ja mõtestamine; sotsiaalne kapital; majanduslik kapital
(+ konverteeritavus!)
• Ühiskondlik kontekst – ligipääs haridusele, poliitilised strateegiad (domineeriv
ideoloogia), institutsionaalsed struktuurid (sh heaolusüsteem), eliidi
formeerumise teed, majanduse struktuurimuutused
• (Hariduslik) meritokraatia?
-  erineva taustaga lapsed võivad kogeda erinevaid ‘nõudeid’ ja on
erinevalt kaitstud tagasilöökide eest;
-  tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – nn „soft skills“, mida
omandatakse sotsialiseerumise käigus. 4. Urbaniseerumine ja urbanism – Urbaniseerumine/linnastumine –
kvantitatiivne suhete muutus - rahvastiku juurdevool linnadesse/linnastute kasv
Urbanism –
kvalitatiivne suhete muutus;
“maa-linn” elulaadi vastandamisest
elustiilide vältimatu mitmekesisustumiseni linnaühiskonnas Ökobränding - Võtmesõnad: keskkonnasõbralik energiakasutus, tehnoloogia,
disain, liikuvusvõimalused; multifunktsionaalsus, PPP, huvigruppide osalus,
teadmistepõhine majandus - Linnakonkurentsivõime-„ökobränding“
-  Näited pigem kõrgema heaolutasemega linnades ja parasvöötme kliimas
-  Kriitika “hedonisticsustainability”,“green gentrification” – vähe tähelepanu
sotsiaalsel jätkusuutlikkusel Jätkusuutlikkus ja selle dimensioonid – Erinevad arusaamad jätkusuutlikkuse
dimensioonide omavahelisest suhtest (majandus/keskkond/sotsiaalne heaolu):
- „Triple Bottom Line“(Elkington, 1994, 1997) – majandusliku kasvu
soodustamine, tagades sotsiaalse kaasatuse ja keskkonnamõjude
minimiseerimise
- „Three Pillars“ – majanduse, sotsiaalse heaolu ja keskkonna integreeritus
- „Matrjoška“ mudel (O’Riordan et al 2001) – keskmes majanduslik kapital kui
arengumootor, piiritletud keskkondlike ja sotsiaalsete kaalutluste poolt Linna sotsiaalne jätkusuutlikkus - Linna sotsiaalne jätkusuutlikkus

Mida tähendab?
-  Keskkonnale-orienteeritud lähenemine: keskendub sotsiaalsete tingimuste
määratlemisele, mis on vajalikud keskkondliku jätkusuutlikkuse saavutamiseks
(milliseid norme, väärtusi, struktuure oleks vaja muuta?)
-  Inimkeskne lähenemine: fookuses inimeste heaolu parandamine ja ressursside
võrdsem jaotus, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 6.
Fordism - Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”.
– FordismonH.Forditehasteskasutuselevõetudtootmisekorraldus, mis jagas kogu
tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks
operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise
organiseerimise viis. Konsumerism - Konsumerism (alates 19. saj. lõpp/20. saj. algus):
– kaasagneelamisviis;
– sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja
kasutamine. Demonstratiivne tarbimine (Veblen) –
– Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine.
– Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad.
–  Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu
kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale.
–  Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida
sellest tekkivat üleolekutunnet. Elustiil –  Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste
ja sotsiaalsete praktikate.  Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus.  Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, väärtused ja
hoiakud, lastekasvatamise meetodid, kriminaalne käitumine.  Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus.  Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda.  Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. Subkultuurid - Noorsoouurimustekontekstisvõibelustiili defineerida kui vabalt valitud mängu – indiviidid valivad teatud tarbekaupu ja tarbimismudeleid ning
esitavad neid kui eneseväljenduse viise.
• Kaasaegneühiskondsunnibindiviiditegema valikuid.

• Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on
oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Sümboliline majandus - linna sümbolid ja müüdid + majanduslik tegevus
linnas ja linnajuhtimine Kultuuridevaheline tarbimine ja globaliseerumine –
Disniseerimise aspektid:
– tematiseerimine (theming),
– hübriidne tarbimine (hybrid consumption), – kauplemine (merchandising),
– perfomatiivne tööjõud (performative labor).
McDonaldization (Ritzer 1993). McDonaldiseerumine/Macdonaldiseerumine. de-
McDonaldization
– Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll
Cocacolonization/coca-colonization (Wagnleitner 1994).
Kokakoloniseerimine 7.
Kohaturundus – Kohaturundus tähendab koha kujundamist-arendamist viisil, mis rahuldab selle sihtturgude vajadused.
Kohaturundus on õnnestunud, kui linnaelanikud ja ettevõtted on rahul ja
õnnelikud oma elupaigaga ning külastajate ja investorite ootustele vastatakse. sihtkoha brändimine – turism. Luuakse turistilie emotsionaalne pilt kohast.
linna brändimine – Linnade brändimise puhul on tegemist linnaga, mis on keeruline nähtus. Linnal on midai erilist ja külge tõmbavat Linna konkurentsieelis - Linna põhilised kompetentsid ja unikaalsed
ressursid, mis on paremad kui konkurendi omad ja mida on raske jäljendada.
• Ressursid: unikaalne loodus või kultuuripärand, kultuuritraditsioonid jms.
• Kompetentsid: turistide kohale meelitamise oskused, teenindamise tase,
tsiviilelu korraldamine, tööeetika, teadmised ja teadmiste kasutamise kogemus
mingis valdkonnas (suurte ürituste, festivalide, näituste ja konveretside
korraldamine) jms. Loovlinn - Linnad on mitmete oluliste valdkondade, nt linliku kultuuri, meedia, spordi, meelelahutuse ja koolituse keskusteks – Creative City (Laundry 2000) 8.
Sotsiaalne muutus ja selle mõjutegurid - Sotsiaalne muutus – sotsiaalsete
struktuuride, kultuuri ja kommunikatsioonivormide ning sotsiaalse käitumise
muutumine -
Arengutee – katkestused ja jätkuvused (minevik-olevik-tulevik); unikaalsused ja
sarnasused;
Komplekssus – sotsiaalse muutuste põhifaktorite mitmekesisus, vastasmõju;
Ajadimensioon – enamasti järk-järguline, piirid hägusad, muutuste sünkroonsus
ja asünkroonsus (erinevad ‘kellad’ – P. Sztompka)
->
Kultuurilised – nt kollektiivsed käitumismustrid, sotsiaalsete suhete mustrid,
domineerimistüübid, tähendussüsteemid ja mõtlemisviisid; religioon
Füüsilised ja keskkondlikud – ligipääs ja ökoloogilised aspektid, mis
mõjutavad elulaade ja elustiile

Poliitilised – poliitilised süsteemid; sotsiaalsed liikumised
Majanduslikud – tootmisviisid, tegutsemisviisid, majandussuhted
Demograafilised – migratsioon, struktuursed: sündivus/surevus, vanusstruktuur
jm
Tehnoloogilised – IT ja kommunikatsioon, transport
Õigussüsteem – nii muutuste kinnistaja kui algatajana Personaalne ja sotsiaalne aeg nende sünkroonsus ja asünkroonsus – -
Personaalne aeg
(nt argipäev, elukaar, seotud institutsionaliseeritud elukorraldusega) ja
-  Sotsiaalne aeg
(nt ühiskondlikud sündmused, perioodid, muutused)
Kaasaegne ühiskond: individuaalse ja sotsiaalse aja kiirendus, aktseleratsioon
ning suurenev asünkroonsus ühiskonnaelu valdkondade ning erinevate
sotsiaalsete gruppide vahel sotsiaalne aktseleratsioon – Sotsiaalne aktseleratsioon (Rosa 2013) –
suhtevõrgustikes ja – praktikates osalemise aja tihenemine, kaasnev
sotsiaalsete suhete ja kommunikatsiooni asünkroonsus, mis vähendab
ühiskonnaliikmete ja institutsioonide omavahelist kooskõla Gesellschaft/Gemeinschaft-tüüpi sotsiaalsed suhted (F.Tönnies) -
Gemeinschaft – (ingl k community) – traditsiooniline kogukond
Gesellschaft – (ingl k society) – modernne ühiskond ja sellele omased
sotsiaalsed suhted
Gemeinschaft – kogukondlikud suhted, sotsiaalne kontroll, solidaarsus,
traditsioonilised tavade ja kohustuste olulisus, afektiivne lojaalsus;
traditsiooniline ühiskond, perekond
Gesellschaft – ratsionaalsed ja individuaalsed huvid, formaliseeritud suhted,
professionaalsed/mittepersonaalsed rollid; linnastunud modernne ühiskond, riik,
firmad Orgaaniline ja mehhaaniline solidaarsus (E.Durkheim) - Mehhaaniline
solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja
sarnasus;
Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine
suurem tööjaotuse tõttu; Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (M.Weber, põhiidee) - Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism,
puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid
iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem:  −  Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk
jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks;

 −  Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - Hilismodernne ühiskond – pidev enesemääratluse (identiteedi) rekonstrueerimine (R. Jenkins, A. Giddens),
pidevalt ja asünkroonselt muutuvas sotsiaalses kontekstis Ühiskonna refleksiivsus - Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine
ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui
individuaalsel tasandil;
Samaaegne teadmiste mittetäielikkus: „probabilistic - possibilistic knowledge“ (S.
Lash);
Sotsiaalsete teadmiste tsirkulaarsus – refleksiivsete teadmiste põhine süsteemi
reprodutseerimine muudab neid tingimusi, millest vastavad teadmised lähtuvad
– „isetäituvad ennustused“ – meedia roll!
Individuaalne vastutus otsuste tegemiseks – „we have no choice but to choose“
(A. Giddens)
Suurendab nii avatust kui ebakindlust („tõejärgne ühiskond“ ja
ekspertteadmiste küsitavuse alla seadmine?) Globaliseerumise mõiste ja mõjutegurid - maailma „kokkutõmbumine“,
samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide
ja ühiskondade vahel
kommunikatsioonitehnoloogiate areng
uut tüüpi informatsioon, teadlikkus globaalsetest teemadest
mobiilsus (ka tunnetuslikult)
globaalne tööjaotus
globaalse ja lokaalse segunemine, mitmesuunalisus;
sulandumine ja vastandumine
erinev globaliseerituse „aste“ (nt finants- vs tööturg)
Globaalsed kommunikatsiooni- ja mobiilsusvood:
Aja ja ruumi kokkutõmbumine (Harvey 1989)
Suhete seotus vahetu ruumiga väheneb
Liikumisvood: migratsioon, turism jm mobiilsus
Globaalsed meediakuvandid, „tuttavad võõrad“
Sotsiaalmeedia – mass-kättesaadavus, poliitilise kontrolli vähenemine
Suurenev teadlikkus globaalsetest teemadest
Identiteediloome võimaluste (tunnetuslik) laienemine Globaalse riskiühiskonna mõiste (U.Beck), sh riskide sotsiaalne
tootmine ja definitsioonikonfliktid- Kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitiliste ja sotsiaalsete institutsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi;
selle mõju ettearvamatud tagajärjed
Riskide süstemaatiline sotsiaalne tootmine, ületades olemasolevate
institutsionaalsete struktuuride, ressursside, teadmiste ulatust;
Definitsiooni-konfliktid: millised riskid? Kuidas ennustada? Kuidas hinnata
majanduslikku väärtust? (nt kliimamuutus, keskkonnakaitse) Millised prioriteedid,
vajadused uute tegevusmudelite järele?
Uus individualism - pidev enesereflektsiooni, aktiivse identiteediloome surve; Riskide individualiseerimine –

„Do-it-yourself“-eluteed - ksperimentaalsus ilma traditsioonist tulenevate mudeliteta; positiivse enesekuvandi pidev otsing, kohandamine

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MartaKiigemagi Õppematerjali autor

TSS0004 Majandus.Linn.Ühiskond. TTÜ, kevad 2019
Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis
Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus.
Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides!
1.
Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond

Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused)

Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega ‘
KULTUURI KOMPONENDID
• väärtuseline - väärtussüsteemid
• normatiivne (normid) - ettekirjutused käitumise kohta, tulenevad tavadest, kommetest, õigusnormidest, seadustest; käitumis- ja tegevussüsteemid
• keel, märgid ja sümbolid - keel kui kultuuri edastaja, säilitaja, konstrueerija, kujundaja;
• kognitiivne – tähendussüsteemid, inimtegevuse mittemateriaalsed produktid, mis on materialiseerunud kirjasõnas, jooniste, fotode, filmide jne. kujul
• esemeline ehk materiaalne - asjad ja nende kasutusviisid
Keel - Üks olulisim kultuuri element: kultuur väljendub keeles, keel on kultuuri edasikandja Verbaalne ja mitteverbaalne. Märgid ja sümbolid - esindavad ühiskonnas omaks võetud sotsiaalselt tähenduslikke toiminguid või objekte. Keelekasutus ei ole kunagi neutraalne!
Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale
• abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted;

majandus linn ühiskond

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandussotsialoogia eksami materjal

indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet)  piirid ja territoorium  institutsioonid  reproduktsioon  poliitiline ja majanduslik organiseeritus  võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused)  sotsiaal-majanduslik struktuur,  institutsionaalne,  tähendusstruktuurid Sotsiaalne struktuur vs tegutseja I -> Strukturalistlik lähenemine, ehk – struktuur määrab! Nt Durkheim (1858-1917) – sotsiaalsed faktid Durkheim’i käsitlus suitsiidist “Le Suicide” (1897): põhjused sotsiaalsed, mitte individuaalsed:

Majandussotsioloogia

320

doc

Majanduspoliitika

makroökonoomika, mis enamasti lihtsustatult käsitlevad turgu ja riiki ideaalsetena ning inimesi arukatena (ratsionaalselt tegutsevatena, oma kasusid – jõukust või sissetulekut – maksi- meerivatena). Reaalses majanduses ja elus üldse pole aga turg ning riik täiuslikud ega inimesed arukad. On – väga pehmelt väljendudes – mõningaid raskusi kapitalismi ja demokraatia, efektiivsuse ja õigluse, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide kokkusobitamisega. Majandus- poliitika kujundamisel ja elluviimisel sõltub palju kultuurist, religioonist, ajaloost, sotsiaalsest võrgustikust, geopoliitikast, üldistest arengutest maailmas ning regioonis või muust seesugusest. Tihti pole määrav töö dokumentidega ja formaalne suhtlemine läbirääkimispartneritega koosolekusaalis, vaid hoopis töö kuluaarides ning mitteformaalne jutt. Suur osa on mitte- formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandus-

Akadeemiline kirjutamine

pdf

Majandus. Linn. Ühiskond arvestuse põhimõisted

regionaalsed valitsemissüsteemid; valitsuste-vaheline koostöö; transnatsionaalne valitsusteväline koostöö; suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikidekesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid; ,,võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel) - Majanduslikud muutused (kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine; globaalne majanduse integreeritus, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine; majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus; tehnoloogilised muutused) Glokaliseerumine - globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio- kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt Globaalne riskiühiskond (U.Beck) rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski olemasolu (kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitilise ja

Majandus

docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused

Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi; Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel 3. Loeng Muutuv ühiskond ja muutuv majandus *Sotsiaalne muutus: olemus- Sotsiaalne muutus- sotsiaalsete struktuuride, kultuuri ja kommunikatsioonivormide ning stsiaalse käitumise muutumine- Ajadimensioon- enamasti järk-järguline piiridhägusad Arengutee- katkestused ja jätkuvused; unikaalsused ja sarnasused Komplekssus- sotsiaalsete muutuste põhifa29ktorite mitmekesisus, vastasmõju Mõjufaktorid- Kultuurilised- nt kollektiivsed käitumismustrid, religioon,

Majandussotsioloogia

docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:

Sotsioloogia

docx

Majandussotsioloogia kordamismaterjal

Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse

Majandussotsioloogia

docx

Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal

Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist Stabiliseerivad tegevuskeskkonda Institutsioonide stabiilsus: Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel Ühiskonna areng ja (majandus)sotsiloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi: Majandustegevus (eriti koloniaalmaaldes) vajas riigilt poliitilist ja militaarsed kaitset. Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents Arengu eeldus 3: kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt K. Marx: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism;

Majandussotsioloogia

docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles

Töökeskkond ja ergonoomika

Rohkem sarnaseid