Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mi...
34. Konkurentsipoliitika Konkurents on indiviidide või gruppide eesmärgipärane püüe parema situatsiooni poole võrreldes teistega. Konkurentsipoliitika on konkurentsi reeglite kehtestamine. Eesmärk on luua reeglid, mis tagavad ausa konkureerimise äriühingute vahel. See soodustab tõhusust ja ettevõtlust, loob tarbijate jaoks suurema valiku, parema kättesaadava kvaliteedi ja alandab hindu. 35. Sektoriaalne struktuuripoliitika Majanduse sektoraalne struktuur on sisemajanduse kogutoodangu jaotus erinevate majandussektorite vahel. Allan Fisher toob välja kolm sektorit, mis kirjeldavad turumajanduse pikaajalisi struktuurseid muudatusi: 1) primaarsektor: põllumajandus, kalandus, metsandus 2) sekundaarsektor: maavarade kaevandamine, käsitöö, tööstustootmine 3) tertsiaarsektor: teenused (kaubandus, transport, haridus, tervishoid jne) +
põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldava elatustase, eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurenemise teel. Stabiliseerida turud. Tagada toiduainetega normaalne varustamine. Tagada mõistlikud tarbijahinnad. CAPi turukorraldussüsteemi põhimõtted ühtne turg (ilma tollikitsenduste ja koguseliste piiranguteta); ühenduse ülimuslikkus, hinnatase on kõrgemal maailmaturu hinnatasemest; CAPi kulud kaetakse ELi eelarvest. CAPi struktuuripoliitika tööstuse moderniseerimine; põllumajanduses töötamise soodustamine; sotsiaal- majandusliku informatsiooni ja erialase kvalifikatsiooni edendamine; mägirajoonide ja maha jäänud piirkondade programm; otsesed sissetulekutoetused hektari või kariloomade arvu järgi. ÜPP/CAP reformid reformimine algas 1992. aastal, ,,McSherry" reform: meetmed keskkonna kaitsmiseks tootmise puhul; keskkonnakaitse roll ÜPPs suurenes, agrokeskkonna programmide algus;
10. Missugune alljärgnev väide EL ühise põllumajanduspoliitika kohta on korrektne a) Põllumajanduspoliitika osakaal EL eelarves on läbi ajaloo pidevalt suurenenud b) EL põllumajanduspoliitikaga kehtestatakse ühtsed hinnad kõikidele põllumajandustoodetele c) Sekkumishindade langetamine ei ole EL püllumajandustootjate reaalsissetulekuid langetanud d) Nii turukorralduse kui struktuuripoliitika põhieesmärgiks on EL põllumajandustootjate toetamine
tasakaalustamatuse menetluse tsükli järeldusi, teiste puhul teeb komisjon põhjalikku analüüsi esimest korda. Neil mitmel liikmesriigil, mille kohta komisjon kavatseb koostada põhjaliku analüüsi, on mitmesugused probleemid ja võimalikud riskid, sh mõju ülekandumine partneritele. Hispaania ja Sloveenia põhjalikus analüüsis hinnatakse seda, kas ülemäärane tasakaalustamatus püsib või väheneb, ning nende liikmesriikide rakendatud struktuuripoliitika osatähtsust tasakaalustamatuse korrigeerimisel. Prantsusmaa, Itaalia ja Ungari on liikmesriigid, kus esineb tasakaalustamatus ja kelle kohta märkis komisjon, et vaja on vastu võtta otsustavad poliitikameetmed; nende põhjalikus analüüsis hinnatakse tasakaalustamatuse püsimist. Teiste liikmesriikide (Belgia, Bulgaaria, Taani, Malta, Madalamaad, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik) puhul, kus tasakaalustamatus tuvastati varem, aitab põhjalik analüüs hinnata,
[email protected] Kodune ÜLESANNE: Töötada V2LJA MAJANDUSPOLTIILISE ESSE TEEMA EHK ARVAMUSARTIKLI PEALKIRI näiteks: kuidas muuta perepolitikat? kuidas saavutada eelarve tasakaal praeguses olukorras`? pealkirjas peab oleme n2ha millise aktuuaalse maj. poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühisko...
1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Majanduspoliitika võib olla suunatud: 1) territooriumile; 2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele; 3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseselt endogeenseid muutujaid. Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada: 1) Otsustusinstitutsioonid 2) Mõjuinstitutsioonid Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: · kontrollil;
millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. 10 Majanduspoliitika võib olla suunatud: 1) territooriumile; 2) rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele; 3) ressursside liigile; 4) infrastruktuurilistele funktsioonidele. Majanduspoliitika jaguneb: 1) Korrapoliitika 2) Struktuuripoliitika 3) Protsessipoliitika Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseseltendogeenseid muutujaid. Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada: 1) Otsustusinstitutsioonid 2) Mõjuinstitutsioonid Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad: •kontrollil; •sõltumatusel;
mida väljendatakse sisemajanduse kogutoodanguna. Iga liikmesriigi panus arvutatakse solidaarsuspõhimõtte ja maksevõime järgi. Siinkohal on siiski võimalik teha muudatusi, kui tundub, et makse on liikmesriigile ülemääraseks koormaks. Ülejäänud raha saadakse tollimaksudest ja põllumajandusmaksudest ning kindlast osast liikmesriikides kogutud käibemaksust. EL abiprogrammid *SAPARDI programm on liitumiseelne struktuuripoliitika vahend, mille eesmärgiks on aidata lahendada põllumajanduse ja maaelu probleeme Eesti liitumisel Euroopa Liiduga, s.h seadusandlike aktide rakendamisel põllumajanduspoliitikas; tutvustada kandidaatriikidele EL poliitikat ja protseduure. Sapard aitab eelkõige viia põllumajandustootmist Eestis vastavusse EL veterinaaria, keskkonna, fütosanitaaria ja toidukvaliteedi nõuetaga ning loomakaitse ja keskkonnanõuetega. *PHARE programm loodi 1989. aastal
· Suuname krediidisüsteemi täiendavalt riiklikke vahendeid Eesti ettevõtluse toetamiseks. · Toetame käibemaksu erisusi. Madalam käibemaks kohalikele teenustele, laste- ja toidukaupadele. · Toetame tegutsevaid ettevõtteid ja aitame kaasa uute ettevõtete loomisele. · Peame vajalikuks riigi jõulisemat sekkumist majandusse. · Kehtestame maksusoodustusi uusi töökohti loovatele ning innovatsioonile ja ekspordile suunatud ettevõtetele. · Edendame maksupoliitika, struktuuripoliitika ja tööhõivepoliitika vahelist sidusust. · Toetame euro kasutuselevõttu tänase kursiga, kuid mitte inimeste elukvaliteedi arvel. · Tõhustame Euroopa Liidu fondide raha kasutamist majanduskriisi ületamiseks./6/ Haridus- ja teaduspoliitika Eesti majanduse tõusuteele viimine on võimalik vaid jõuliste haridus- ja teaduspoliitiliste otsuste toel. Eesti saab tulla kriisist võitjana välja vaid siis, kui toimub jõuline hariduse ja
Prantsusmaal Seadusandlusest Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika on igasugune riiklik tegevus, mis teadlikult ja sihipäraselt Ettevõtluspoliitika mõjutab tööstusettevõtete käitumisviise ja otsuseid Tööstuspoliitika sisaldab kõiki riigi meetmeid tööstuse säilitamiseks, kohandamiseks, kujundamiseks ja kasvu Sektoriaalne Konkurentsipoliitika struktuuripoliitika: toetamiseks Tööstuspoliitika Tööstuspoliitika liigid Eesmärgid Tüüpilised tunnused Tööstuse säilitamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega Tööstuse kujundamine Vertikaalne, interventsionistlik, selektiivne, vastuolus turumehhanismidega
Heuss'i 4 turu arengufaasi. 27. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon). Nõudluse dünaamika (kasvav per capita sissetulek, suhteliste hindade muutus). Väikese sissetuleku korral on nõudlus toidu, riiete ning korterite järele kõrge. Kuid kasvava per capita sissetuleku korral suureneb nõudlus selliste tarbekaupade järele nagu autod, kodusisustus ning teenused. 28. Struktuuripoliitika strateegiad: korrapoliitika, sekkuvat tüüpi majanduspoliitika. Võimalikud ülesanded (ex-ante probleem): o Rahvusvaheliselt konkurentsivõimetute, kuid tulevikus edukate sektorite toetamine o Uute innovaatiliste, kuid ka riskantsete arenevate sektorite toetamine o Uute energiaallikate arendamise toetamine o Energiat ja keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamise toetamine Turuprotsesside aeglustamine (sotsiaalsete probleemide leevendamine): o Fikseeritud hinnad
domineerib tertsiaarsektor. Heuss’i 4 turu arengufaasi. 29. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon). Nõudluse dünaamika (kasvav per capita sissetulek, suhteliste hindade muutus). Väikese sissetuleku korral on nõudlus toidu, riiete ning korterite järele kõrge. Kuid kasvava per capita sissetuleku korral suureneb nõudlus selliste tarbekaupade järele nagu autod, kodusisustus ning teenused. 30. Struktuuripoliitika strateegiad: korrapoliitika, sekkuvat tüüpi majanduspoliitika. Võimalikud ülesanded (ex-ante probleem): Rahvusvaheliselt konkurentsivõimetute, kuid tulevikus edukate sektorite toetamine Uute innovaatiliste, kuid ka riskantsete arenevate sektorite toetamine Uute energiaallikate arendamise toetamine Energiat ja keskkonda säästvate tehnoloogiate väljatöötamise toetamine Turuprotsesside aeglustamine(sotsiaalsete probleemide leevendamine): Fikseeritud hinnad
faas. Nõudlus reageerib väga elastselt seoses kasvava sissetulekuga. Kui nõudlus on täielikult välja kujunenud, algab neljas, küpsuse faas. Sissetulekuelastsus on 1 või väiksem (0< ŋ <1). Kui sissetuleku elastsus muutub viimases faasis väiksemaks nullist (ŋ < 0), järgneb langusfaas. Majanduse struktuuri muutuste jaoks on väga oluline eelistuste areng, mida näitab nõudluse tuluelastsus. 44. Struktuuripoliitika eesmärgid ja strateegiad Turuprotsesside toetamine (struktuurimuutused ning investeeringud): korrapoliitika ja sekkuva innovatsioonitoe poliitika; Majanduse efektiivsuse kõrge tase ning kasvumäär, siis peab ta tuginema intensiivsele konkurentsipoliitikale. Toimiv konkurentsiprotsess viib kulude vähenemiseni ning tootmistegurite efektiivse kasutamiseni. B. Turuprotsesside aeglustamine ning asendamine Kui sektorit või
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta • Ühine põllumajanduspoliitika • Regionaalpoliitika • Energeetika ja keskkonnapoliitika • Justiits- ja siseküsimused • Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu...
Demokraatlik süsteem ei toeta pikaajalist planeerimist. Demokraatlike riikide valitsused ei saa tihti paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. 4. Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika püüdmine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga. Süsteeme (terviklik) poliitika. Lähtub
Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 35 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 36 VE/E poliitika teoreetilised lähtekohad on viimasel ajal muutunud: Ettevõtteid 1000 elaniku kohta maakonniti (2007) · Traditsiooniline: väikeettevõtluspoliitika on struktuuripoliitika (majanduspoliitika ühe põhivaldkonna) allvaldkond (nagu ka nt regionaal- ja sektoriaalpoliitika). · Uus: väikeettevõtluspoliitika võib olla ettevõtluspoliitika alus,
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt „Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad): 1) õigusliku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli; 2) õigussuhteid teiste - nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike - õigussubjektidega. Seega on kohaliku omavalitsuse õiguse puhul tegu nii inertse (nt KOVi organite sisemine tööjaotus, ja korraldus) kui eksternse (nt valla ja linna õigussuhted oma elanikega reguleerivad avalik-õiguslikud õigusnormid) õigusega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) omavalitsuskorraldusõigus - kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesanded ning nende organite õiguslik staatus ...
väljaehitamine n Kartelli- ja eramonopolivastane poliitika n Maksupoliitika: majandusarengut soosivad maksusoodustused n Investeeringuriskide vähendamine (laenud ja laenutagatised) n Riigihankepoliitika (ostetakse kodumaist kaupa) n Majanduspoliitika valdkonnad (Wrobel): n Korrapoliitika n Konkurentsipoliitika n Stabilisatsioonipoliitika n Rahapoliitika n Struktuuripoliitika n Regionaalpoliitika n Väliskaubanduspoliitika n Sotsiaalpoliitika Näide: majanduspoliitika vahendid Soomes ® Traditsiooniline: (a) subsideerimine, (b) siseturu kaitse, (c) edukate rahvusvaheliste ettevõtete loomine ® Planeeriv lähenemine ® Positiivsed poliitikad (struktuursele muutusele kaasaaitamine) ® Turule suunatud (finantsturgude, insti-tutsioonide, infrastruktuuri arendus)
EUROOPA KOMISJON teeb esialgse eelarve projekti MINISTRITE NÕUKOGU esimene lugemine, eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega PARLAMENT esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas PARLAMENT teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL poliitikad 6% Administratsioon 5% Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 17 64.EL siseturg: 4 "vabadust" * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine
MINISTRITE NÕUKOGU – esimene lugemine, eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega PARLAMENT – esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU – teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas PARLAMENT – teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP – 48% Struktuuripoliitika – 35% EL poliitikad – 6% Administratsioon – 5% Välistegevus – 5% Kompensatsioonid – 1% 17 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 64.EL siseturg: 4 “vabadust” * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine
EUROOPA KOMISJON teeb esialgse eelarve projekti MINISTRITE NÕUKOGU esimene lugemine, eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega PARLAMENT esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas PARLAMENT teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL poliitikad 6% Administratsioon 5% Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 17 64.EL siseturg: 4 "vabadust" * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine
EUROOPA KOMISJON teeb esialgse eelarve projekti MINISTRITE NÕUKOGU esimene lugemine, eelarve eelnõu vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega PARLAMENT esimene lugemine, muudatused vabade ja kohustuslike kulude osas MINISTRITE NÕUKOGU teine lugemine, lõplik otsus kohustuslike kulude osas, muudatused vabade kulude osas PARLAMENT teine lugemine, lõplik otsus vabade kulude osas, eelarve vastuvõtmine 62.EL eelarve kulude struktuur ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL poliitikad 6% Administratsioon 5% Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% 63.EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45% * VAT ressurss 38% * Traditsioonilised omavahendid 17% 17 64.EL siseturg: 4 "vabadust" * Kaupade vaba liikumine * Isikute vaba liikumine
muudatused vabade kulude osas -> · Parlament: o Teine lugemine: Lõplik otsus vabade kulude osas Eelarve vastuvõtmine Kohustuslike kuludega mittenõustumisel võib eelarve tervikuna tagasi lükata (absoluutne häälteenamuse ja 3/5 kogutud häältega) -> tagasi Euroopa Komisjoni 3. EL eelarve kulude struktuur · ÜPP 48% · Struktuuripoliitika 35% · EL poliitikad 6% · Administratsioon 5% · Välistegevus 5% · Kompensatsioonid 1% 4. EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) · Traditsioonilised omavahendid · VAT ressurss · Osamaks liikmesriikide RKPst SISETURG 5. EL siseturg: 4 "vabadust" · Kaupade vaba liikumine o Tolliliit, kaupade vaba liikumine, erandid · Isikute vaba liikumine o Töötajate vaba liikumine, asutamisõigus, vastastikune tunnustamine, viisa,
on märgatavalt heterogeensem talupidajad, väike PARLAMENT teine lugemine, lõplik otsus vabade ettevõtjad, käsitöölised, liberaalsed elukutsed (juristid kulude osas, eelarve vastuvõtmine jms). NGOd, tarbijate esindajat, keskkonnaorganisatsioonide esindajad, perekondade 62. EL eelarve kulude struktuur esindajad, naised, puuetega isikud, teadlased. Komiteel on 344 liiget. ÜPP 48% Struktuuripoliitika 35% EL MSKi on kolm peamist ülesannet: poliitikad 6% Administratsioon 5% - Konsultatiivne roll kolme suure institutsiooni Välistegevus 5% Kompensatsioonid 1% nõustamisel - Kodanikuühiskonna kaasamine EL otsustegemisse 63. EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) - Kodanikuühiskonna tugevdamine väljaspool Euroopa Liitu, arendades dialoogi ja toetades * Osamaks liikmesriikide RKP-st 45%
tihti ja paljudes valdkondades mõelda kaugemale järgmistest valimistest. 4. Haruspetsiifiline ja süsteemne (majandus)poliitika Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide lõtv seos ehk sisuliselt rahvamajandusliku sektoraalse struktuuripoliitika puudumine. Siin võiks rääkida iseseisvast tööstus-, põllumajandus-, transpordi- jms poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga. Süsteemne (terviklik) poliitika. Lähtub rahvamajanduslikest eesmärkidest,
Majandus- ja rahaliidu peamised osalised on: Euroopa Ülemkogu määratleb peamised poliitikasuunad Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) koordineerib majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmist ja otsustab, kas liikmesriik võib euro kasutusele võtta Eurorühm koordineerib euroalasse kuuluvatele liikmesriikidele ühist huvi pakkuvat tegevust Liikmesriigid koostavad riiklikud eelarved kokkulepitud puudujäägi ja riigivõla piirides ning määravad kindlaks oma struktuuripoliitika, mis on seotud tööjõu, pensionite ja kapitaliturgudega Euroopa Komisjon kontrollib õigusaktide järgimist Euroopa Keskpank sätestab rahanduspoliitika, mille peamine eesmärk on hindade stabiilsus Euroopa Parlament - tegeleb õigusloomega koostöös nõukoguga ja teostab majanduse juhtimise üle demokraatlikku kontrolli eelkõige uue majandusdialoogi raames. Mida tähendab ,,majanduslik lõimumine"? Üldiselt on majandus- ja rahaliit samm edasi majanduslikus lõimumises. Majandusliku
4. Tööhõive tagamiseks peame eriti oluliseks keskmiste ja väikeettevõtete arengut. Keskendume kohaliku majanduselu arenguvõimaluste avamisele, kohalike eelduste ning eripärade ärakasutamisele ning avaliku ja majandussektori koostööle. Peame otstarbekaks ettevõtlusinkubaatorite loomist kõikidesse maakonnakeskustesse. 5. Peame oluliseks Eesti tervikliku ja tasakaalustatud regionaalse arendamise vajadustest lähtuva sisemaise regionaalpoliitika integreerimist Euroopa Liidu struktuuripoliitika võimalustega. See eeldab riigi regionaalarengu strateegiat ning arendustegevust käsitleva seaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist. 6. Peame regionaalpoliitika üheks vormiks piiriülese koostöö arendamist ning erinevate keskkonnakaitse- ja kultuurialaste, aga samuti majandus- ja haridusalaste ühisprojektide käivitamist Eesti vahetusse naabrusse jäävate piirkondadega. 7. Regionaalpoliitika eeldab kogu Eesti rahva solidaarsust kaugemate ning majanduslikult
Olen veendunud, et Eesti võimalikult kiireks väljumiseks finants ja majanduskriisist peab eeldused looma valitsus, mis peaks oma struktuuri ja koosseisu uuendama. Valitsuses peaks olema rohkem majanduskompetentsi, koostöövõimet ja haldussuutlikkust, et viia läbi majanduspoliitika ja haldusreform, abistada ettevõtteid konkurentsivõime suurendamisel ja hättasattunud inimesi nende elumurede lahendamisel, sealhulgas ELi pakutud abi ja struktuuripoliitika vahendeid kasutades. President ootab valitsuselt otsustavat tegutsemist 03.02.2009 Postimees President Toomas Hendrik Ilves ütles teisipäeval koalitsioonierakondade esimeestega kohtudes, et ootab kujunenud majanduskriisi olukorras valitsuselt otsustavat tegutsemist. «Ootan valitsuselt läbimõeldud ja otsustavat tegutsemist, mis tagab riigi jätkusuutliku toimimise ka keerulistel
ülemaailmsele tootmisele. Välishangete määrus (Offshore Assembly Provision) võimaldab nimelt odava töö teostamise välisriikides, peamiselt Mehhikos ja Ida-Aasias ja mis on mõjutanud oluliselt USA elektroonikatööstust.Tugevaima majandusena on USA pidevalt surunud vabakaubanduse peale, kuid on sageli kasutanud ka tollipoliitikat ning muid meetmeid teatud oma huvide läbisurumiseks. Euroopa: Ühtne põllumajanduspoliitika Kohesiooni ja struktuuripoliitika Saksa mudel Prantsuse mudel Briti mudel Põhjamaade mudel PIGS Ida-Euroopa Aasia maade poliitika: IMPORDIASENDUS JA EKSPORTTÖÖSTUS Ladina-Ameerika: IMPORDIASENDUS JA TOORMEEKSPORT Riigid kui koostöö tegijad (collaborators) – võistlemisele lisaks peavad riigid oma majanduslike ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks riikidevahelistes organisatsioonides koostööd tegema. Regionaalsete kaubanduslepete 2 traditsioonilist
Protsessipoliitika kui toimepoliitika ehk kulgemispoliitika on oma olemuselt makro- poliitika, mille puhul mõjutatakse rahvamajanduse agregeeritud komponente (nõudlust ja/või pakkumist) näiteks raha- ning maksupoliitikaga. Protsessipoliitika tegeleb otseselt raha ja rahas mõõdetavate suurustega. Mõningates majanduspoliitilistes käsitlustes tuuakse veel eraldi välja struktuuripoliitika (enamasti vaadeldakse struktuuripoliitikat siiski protsessipoliitika osana). Struktuuripoliitika 9 mõjutab majanduse koostist selle suuremate moodulite (tavaliselt sektorite/majandusharude ja/või regioonide) tasandil. Angloameerika majandusalases kirjanduses on enamasti kasutusel järgmine majandus- poliitika liigendamine (Raudjärv, 1995, lk 22). Kvalitatiivne majanduspoliitika, mis hõlmab majandusstruktuuri muudatusi.
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
