3. Mis järeldub ERT II printsiibist? Valguse kiirus ei sõltu suunast. 4. Milles seisneb kaksikute paradoks? Kui näiteks üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, siis pole ta oma kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks 5. Aja sõltuvus keha liikumise kiirusest. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6. Milline suurus ERT-s ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valgusekiirus 7. Massi sõltuvus liikumise kiirusest. Keha mass sõltub liikumise kiirusest. 8. Massi ja energia ekvivalentsus. E = mc2 9. Mis on seisuenergia? Energia, mis vabaneb elementaarosakeste muundumisel seisumassita osakesteks. 10. Mis on omaaeg? Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. 11. Ekvivalentsus printsiip
Aga sündmus ise on midagi absoluutset: ta on olemas igas inertsiaalsüsteemis, olgugi et tema koordinaadid on igas süsteemis erinevad. Neljamõõtmelisel aegruumil on oma eriline geomeetria. See pole midagi muud kui relativistlik kinemaatika. Järgnevalt toome juba tuletatud kujul üldised teisendusvalemid sündmuste ruumkoordinaatide ja aja jaoks. Nad annavad täieliku iseloomustuse aegruumi geomeetriale ja võimaldavad tuletada peale meie poolt vaadeldavate kinemaatilise efektide (omaaeg, mitteühtlane omaaeg, kellaparadoks, pikkuste ja masside teisenemine, Doppleri efekt jt.) ka kõik teised geomeetrilised (kinemaatilised) seosed. Neid teisendusvalemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.[1]
tuumaenergiat. Tuumareaktorites saadakse energiat just tänu sellele, et uraanituumade pooldumisel muutub osa tuumade massist energiaks. Veel rohkem energiat vabaneb reaktsioonises, kus vesiniku aatomituumad liituvad ja tekib heelium. Selline reaktsioon toimub meie Päikese ja kõigi teiste tähtede sisemuses. Päikese hõõgumine on kinnituseks, et vaatamata raskesti usutavusele maksab relatiivsusteooriat siiski tõsiselt võtta AJA SUHTELISUS JA OMAAEG Klassikalises Newtoni füüsikas on aeg absoluutne, s.t. aja kulg on kõikjal ühesugune (ühtlane) ja ei sõltu millestki. Oma relatiivsusteoorias aga tõestas Albert Einstein, et absoluutset aega pole olemas ja aja kulg sõltub keha liikumisest. Aja suhtelisus ilmneb suurte, valguse kiirusega võrreldavate kiiruste puhul ja/või ülitugevas gravitatsiooniväljas (näiteks musta augu läheduses). Näiteks kui kosmoselaev eemaldub meist
ehk sündmused on samaaegsed. 4) Kaksikute paradoks: seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini. Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemikku tagasi. 5) Aja sõltuvus, keha liikumise kiirusest. Valem. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6) Milline suurus ERT ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valem Valguskiirus 7) Massi sõltuvus liikumise kiirusest. Valem : Keha mass sõltub liikumise kiirusest. (m)-mass mõõdetuna süsteemis mille suhtes toimub liikumine (m0)-seisumass (v)- keha kiirus vaatleja suhtes (c) - apsoluutkiirus 8) Massi ja energia ekvivalentsi valem? E = mc2 ekvivalentsi energia (E) ja massi (m) valguse kiirus vaakumis (c2)
jõudude summa on null. Relatevistlik kiiruste liitumisseadus rõhutab piirkiiruse c saavutamatuse nõuet. Kui üks keha liigub ühes taustsüsteemis sirgjooneliselt kiirusega v1 ja süsteem ise kiirusega v2, siis keha kiirus u juhul v1 = c on c. Knemaatiline tegur näitab aja aeglustumist. Kui kiirus kasvab, kasvab ka piiramatult. Aja aeglustumiseks e. dilatatsiooniks nimetatakse nähtust, mille tõttu igale vaatlejale tundub, et teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. Omaaeg t0 korrutatud kinemaatilise teguriga annab ajavahemiku t, mis suureneb. Pikkuse suhtelisus e. kontraktsioon e. lühenemine on tõestatav näitega, et 100 m pika rongi liikumisel kiirusega 100 km/h lüheneb ta 4*10-15 mm. Seisumass m0 on keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Kineetiline mass mkin on kehale lisandunud kineetiline energia Ekin keha liikumisel suurel kiirusel. Kui keha kineetiline energia kasvab, siis kasvab tema mass piiramatult, kuid kiirus läheneb c-le.
struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageerivad mälu vormid individuaalne mälu (tingitud refleks) ja edasantav, meemipõhine mälu. Meemipõhine mälu on väga plastiline võrreldes geenipõhisega selle toime energiamahukus on väga väike ja omaaeg lühike. Geeni- ja meemimälu on mõlemad kodeeritud, vaid koodi kandjad on erinevad, seetõttu on nende aluspõhimõtted väga sarnased. Inimesel on kujunenud täiendavalt kehaväline meemimälu kiri, arvuti kõvaketas. Meemimälu uurimisega inimesel tegelevad sotsiaalteadused. Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida
256. Mis on pikkuse kontraktsioon? Inertsiaalsüsteemis, mille suhtes vaadeldavad punktid on paigal, on punktidevaheline kaugus suurem sellest, mida annaksid eelmise suhtes liikuvast inertsiaalsüsteemist tehtud mõõtmised. 257. Milline on erirelatiivsusteooria põhipostulaat? Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused (erirelatiivsusteooria teine postulaat) 258. Mis on omaaeg? Aja relatiivsus- liikudes suure kiirusega, aja kulg aeglustub 259. Mis on omapikkus? Pikkuse relatiivsus- liikudes suure kiirusega, pikkus väheneb 260. Mis on inertsiaalsüsteem? Inertsiaalne taustsüsteem on selline, milles kehtib Newtoni esimene seadus [kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt] 261. Mis on seisumass? m m = m0 m0 = 262. Mis on relativistlik mass
.........................................................................................60 1.3.1.6 Keha pikkuse kontraktsioon .................................................................................................................................62 1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine ............................................................................................................................63 1.3.1.8 Keha omaaeg ja omapikkus .................................................................................................................................63 1.3.1.9 Valguse kiiruse jäävusseadus ...............................................................................................................................64 1.3.1.10 Kaksikute paradoks ....................................................................................................................
.........................................................................................62 1.3.1.6 Keha pikkuse kontraktsioon .................................................................................................................................64 1.3.1.7 Aja ja ruumi koos-teisenemine ............................................................................................................................65 1.3.1.8 Keha omaaeg ja omapikkus .................................................................................................................................65 1.3.1.9 Valguse kiiruse jäävusseadus ...............................................................................................................................66 1.3.1.10 Kaksikute paradoks ....................................................................................................................
Kuna kosmoselaeva X kons- tantne liikumiskiirus on v = c d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa ruumis. Kuid aja dilatatsiooni olemasolu korral läbib kosmoselaev X sellise vahemaa ruumis ainult ühe päevaga ( tegemist on kosmoselaeva X omaajaga ), kuid tegelikult ( näiteks kosmoselaeva Y omaaeg ) möödub ikkagi 33 aastat. Teekonna aeg ühest ruumipunktist teise jõudmiseks on kosmoselaevale X lühenenud. 40 Joonis 18 Kaks kosmoselaeva: X ja Y. http://www.friends-partners.org/oldfriends/mwade/graphics/a/a9a10com.gif Valguse kiirus vaakumis on 299 792 458 m/s, d = 1 m/s ja v = 299 792 457 m/s. Aastas on 365 ööpäeva ja ühes ööpäevas on 24 tundi.
maailma valitsejaiks. Kosmoselaeva lend jätkub Kõik kaasaegsed arutlused ajasrännakust kõveras aegruumis lähtuvad Einsteini üldrelatiivsusteooriast: muudavad aja ja ruumi dünaamiliseks, kirjeldades, kuidas need Universumis leiduva aine ja energia mõjul kõverduvad ja moonduvad. Igaühe isiklik aeg, omaaeg, mida Kosmoselaev liigub piki suurt tema randmekell mõõdab, pikeneb ka silmust läbi kõvera aegruumi
maailma valitsejaiks. Kosmoselaeva lend jätkub Kõik kaasaegsed arutlused ajasrännakust kõveras aegruumis lähtuvad Einsteini üldrelatiivsusteooriast: muudavad aja ja ruumi dünaamiliseks, kirjeldades, kuidas need Universumis leiduva aine ja energia mõjul kõverduvad ja moonduvad. Igaühe isiklik aeg, omaaeg, mida Kosmoselaev liigub piki tema randmekell mõõdab, pikeneb ka suurt silmust läbi kõvera
Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on lõpmatuse omadused. Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 -( v 2 / c 2 ) suureneb kiiruse suurenemisel. Erirelatiivsusteooria (ERT) vaatleb vaid ühtlaselt liikuvaid (ehk inertsiaalseid) taustsüsteeme.
kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on aktuaalse lõpmatuse omadused (võid juurde liita, kui palju tahad, see ei muuda midagi). Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 - ( v / c ) suureneb kiiruse suurenemisel. 2 2 Massi all mõistetakse siin inertset massi. 11
kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Relativistlik kiiruste liitumisseadus rahuldab piirkiiruse saavutamatuse nõuet: kiiruste v1 ja v2 summa u = (v1 + v2) / (1 + v1 v2/c2), millest v1 = c korral ka u = c. Piirkiirusel on aktuaalse lõpmatuse omadused (võid juurde liita, kui palju tahad, see ei muuda midagi). Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: t = t0 , kus t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella järgi). Pikkused lühenevad: l = l0 / , kus l0 on omapikkus (pikkus eseme taustsüsteemis). Mass suureneb: m = m0 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud taustsüsteemis). Kinemaatiline (Lorentzi) tegur = 1 / 1 -( v 2 / c 2 ) suureneb kiiruse suurenemisel. Relativistlik impulss vaba osakese (U = 0) jaoks: p = ± (m2 m02)1/2c ja energia E = ±[p 2c2 + m02c4]1/2
klasside vajadustele ning ühis- konna majanduselu korraldamist turumajanduslikel põhimõtetel. Praktilises poliitilises tege- vuses peab konservatism oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja välimiste ohutegurite vastu ning pöörab seetõttu suurt tähelepanu välis- ja kaitsepoliitikale ning sisemise julgeoleku ning õiguskorra tugevdamisele. Neokonservatiivse liikumise poliitilisteks liidriteks olid omaaeg- sed Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher ja USA president Ronald Reagan. Neokonservatiivid on valmis teatud piirini leppima mõttega heaoluriigist ja riikliku sekku- misega kodanike ellu, nii nagu seda põhjendab liberaalne ideoloogia. Ehkki nad peavad põhimõtteliselt vajalikuks vähendada riigi osa majanduses ja sotsiaalhooldussüsteemis, on nad valmis teatud tingimustel toetama riiklikke sotsiaalprogramme. Kuid nad kritiseerivad
annaabi.ee 
