PÕLLUMAJANDUSTAIMED II KORDAMISKÜSIMUSED (0)

PÕLLUMAJANDUSTAIMED II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Süstemaatika, taksonoomia ja nomenklatuur. Olemus, taksonoomilised rühmad ning nomenklatuuri alused. Binaarne nomenklatuur, peamiste taksonoomiliste
ühikute nimetamisviis. Süstemaatika on arengulooline teadus, mille meetodeid kasutatakse erinevates valdkondades 
(näit. keeleteaduses). Kasutusel paralleelselt biosüstemaatikaga. 
Süstemaatika põhiühik: liik (species). Kõiki nii varem esinenud kui ka praegu elavaid 
organisme peetakse kuuluvaks mingi liigi koosseisu. 
Olemas on: 
-  liigist kõrgemaid rühmi 
-  madalamaid rühmi  Taksoniteks nimetatakse liike, neid ühendavaid kõrgemaid klassifitseerimisastmeid ja 
liigisiseseid astmeid. 
Taksonite kategooriad: 
-  Takson kui süstemaatika kategooria, hierarhilise liigitamise järku (süstematiseerimise 
teoreetiline alus) 
-  Takson kui organismide kogum Klassifitseerimine e süstematiseerimine: Organismide 
taksoniteks ühendamine 
Liigisisesed süstemaatika ühikud (indiviidide kogum) :  Alamliik (subspecies) – rass, millel on erinev geograafiline või ökoloogiline levik, 
pärilikud erisused morfoloogias ja ökoloogias, kuid ristuvad teiste, liiki kuuluvate 
alamliikide esindajatega   Varieteet (varietas) – morfoloogiliselt (eeldatavast pärilikult) vähemalt ühe tunnuse 
poolest erinevate isendite rühm, millel pole oma areaali.   Vorm (forma) - morfoloogiliselt (tõenäoliselt mittepäritavate) tunnustega teisend, mis
enamasti esineb ainult üksikindiviididena (mitte populatsioonina)   Mitteformaalsed ühikud – klastrid, deemid, mestid, seeriad, poolliik  Liigist kõrgemad süstemaatika ühikud (põhilised):  Perekond   Sugukond   Selts   Klass   Hõimkond   Riik  Domeen  Nomenklatuur - süstemaatika ühikute nimetamisviis, mis lähtub kindlatest kokkulepitud 
rahvusvahelistest reeglitest (koodeksitest)  Nomenklatuuri alused / Ühised aluspõhimõtted:   Kõik nimed kirjutatakse ja käsitletakse ladina keeles   Liigi nimi koosneb kahest osast (binaarne nomenklatuur) – perekonna nimest ja liiki 
iseloomustavast täiendsõnast   Nomenklatuuri algusajaks loetakse taimede ja seente puhul 01.01.1753, loomade 
puhul 01.01.1758, bakterite puhul 01.01.1980  Nomenklatuuri alused liigist kõrgemate ühikute nimetamisel taimesüstemaatikas   Perekonnanimi esineb ainsuses (ülane, anemone)   Sugukonnanimi tuletatakse tüüpperekonna nimele lisatava liitega –lised (lad.–aceae)   Seltsinimi: tüüpperekonna nimi + „-laadsed“ (-ales)  Klassi nimi: teatud tunnus (kaheidulehelised; -opsida: Magnoliopsida)   Hõimkonna nimi: (-taimed; -phyta: Magnoliophyta 


2. Eluriikide mudelid ajaloolises kontekstis I. Kaheriigiline süsteem: loomad ja taimed (ülejääk) II. Neljariigiline süsteem: taimed, 
loomad, seened, bakterid – aluseks eluvorm: 1950-1960.-ndatel 
III. Viieriigiline süsteem    :  taimed, loomad, seened, bakterid, protistid (kõik ülejääk):  1970.ndatel 
IV. Paljuriigiline süsteem: 1970.-ndatel avastati arhed.  1. Eelrakuliste domeen: viirused, viroidid, prioonid, virusoidid, viroonid 
2. Eeltuumsete (prokarüoodid) domeen: bakterid ja arhebakterid 
3. Päristuumsete (eukarüoodid) domeen: protistid, seened, taimed, loomad  Uusim käsitlus: 
- Esimene tase: eeleluline (viirused ja plasmiidid – elusaine) 
- Teine tase: eeltuumne (bakterid) 
- Kolmas tase: päristuumne (taimed, loomad ja seened) 
- Neljas tase: sümbiootiline (päristuumsete liitorganismid – samblikud jm. kooselulised 
vormid 
Kokkuvõte: ühtne vastus puudub, mitmesse riiki elusloodus paigutada. Sõltub käsitlusviisist.  3. Eeleluliste,   prokarüootsete  ja   peamiste   eukarüootsete   (sammaltaimede, sõnajalgtaimede ja paljasseemnetaimede) organismide üldised iseärasused EELELULISED – Elusa/eluta piiri peal, rakulise ehituseta, ainult elusrakkudes paljunevate 
bioloogiliste objektidega. Üks või mitu DNA või RNA molekuli, mida ümbritsevad 
valgulised kapslid. Päritolu pole selge (oletus -„iseseisvunud“ DNA või RNA) Näited: 
viroidid, prioonid, virusoidid, bakteriaalsed plasmiidid Prokarüoodid -  BAKTERID: Kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel esinevad 
kõik elu tunnused – suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Kujult väga erinevad. 
Rakutuum puudub, kuid on tuumapiirkond, kus paikneb rõngasjas kromosoom ja plasmiidid. 
Võivad olla viburitega, limaja kapsliga. 
Bakterite paljunemine: pooldumine, paljunemisrakkudega (goniididega), pungudes, spoore 
moodustades või sünnitamisega. 
Bakterite toitumine: enamik kasutab valmis orgaanilist ainet (heterotroofid), mõned on 
võimelised fotosünteesiks (autotroofid) 
Suhted teiste organismidega: kahjutud (toituvad surnud org. ainest; enamik), kasulikud 
(soolekepikesed), kahjulikud (toodavad toksiine, toituvad elusast org. ainest: antraks, süüfilis 
jmt.)  Prokarüoodid – ARHED: valdavalt viburitega mikroorganismid. Ehituslikult sarnased nii 
bakteritega kui ka eukarüootidega. Puudub rakutuum ja teised menbraaniga ümbritsetud 
organellid (eri talitusega rakuosad). Toodavad metaani. 
Kuju poolest arhed eriti ei eristu bakteritest. 
Geenistruktuurid: sarnane eukarüootidega 
Paljunemine: peamiselt pooldumisega, aga on kirjeldatud ka pungumist ja fragmenteerumist. Eukarüoodid – SAMMALTAIMED: Väiksed niiskuselembelised kahekojalised (eri 
suguorganid eri isenditel) taimed, vegetatiivne keha (jagunenud organiteks või tallustaimed), 
puudub juur – nende asemel risoidid, omastavad vett ja toitaineid kogu kehaga, eostaimed 
(puuduvad õied ja seemned), puudub juhtkude, lehed rootsunud ja enamasti üherakukihilised, 
lihtsad varred
Paljunemine: vegetatiivne, eoseline, generatiivne paljunemine


Eukarüoodid – SÕNAJALGTAIMED: ürgsed taimed (enamik välja surnud), elavad 
niisketes metsades (esineb ka müüri- või kivipragudes). Olemas vars, juur, leht, säsi, arenenud
tugikude, ksüleem, floeem, kambium AGA PUUDUVAD õied ja viljad. 
Eukarüoodid – PALJASSEEMNETAIMED: Väga vana rühm, tuultolmlejad puud ja 
põõsad, seemnealgmed paiknevad avatuna käbisoomustel, puuduvad õied ja viljad, viljade 
asemel on ühesugulised käbid (emas- ja isaskäbid)  4. Prokarüootide suuremad süstemaatilised rühmad - Bakterid ja arhed. Bakterite liigitamine   väliskuju   järgi.   Gram-negatiivsed   ja   gramm-positiivsed   bakterid
(tooge näiteid) Gram-positiivsed: värvuvad kristallvioletiga värvides siniseks ning värvi pole võimalik 
rakukesta eripära (rakukest paks) tõttu maha pesta NÄITEKS : piimhappebakterid, 
listeeriabakter (?)
Gram-negatiivsed: rakukest õhuke, mistõttu värv on maha pestav. Teistkordsel värvimisel 
safraniiniga värvuvad punaseks NÄITEKS : Tsüanobakterid,  mügarbakterid, 
äädikhappebakterid
Gram-neutraalsed  Liigitamine väliskuju järgi:
KERABAKTERID – kokid (ladina keeles seeme, tera)  - üherakulised – mikrokokid (suured gram- positiivsed bakterid, põhjustavad 
toiduainete roiskumist, higihaisu) 
- kaherakulised – diplokokid (peale pooldumist jäävad kokku; meningiiditekitaja, 
„tuulest toodud“ jt 
- neljarakuline ristkülik – tetrakokid (toatolmus jm.) 
- kuubikujuline – oktakokid/sarcinia (paljud Clostridium esindajad) 
- ahelat moodustavad – streptokokid (leidub kõikjal: suus 27 liiki jm. Tavaliselt 
probleeme ei tekita, kuid siiski ka paljude haiguste tekitaja: angiin, kopsupõletik, 
lehmadel udarapõletik)
- kogumit moodustavad – stafülokokid (esineb kõikjal meie ümber, mõned ka 
toidumürgitust ja nahamädanike tekitajad; S. aurelius  PULKBAKTERID – batsillid (lad. keelest „jalutuskepp“)  - Mikrobatsillid (palju haigusetekitajaid: siberi katk, tuberkuloos; reeglina siiski 
neutraalsed või kasulikud: soolekepike – Escherichia coli)
- Streptobatsillid – paljudes probiootilistes preparaatides (bifodobatsillid, 
laktobatsillid), aga ka haigustekitajad (antraks, kerge šankriit) 
- Palisaadid (meenutavad roigasaeda; difteeriabatsill)  KRUVIBAKTERID:  - komajad bakterid – vibroonid (koolerabakter) 
- nõrgalt spiraalsed bakterid – spirillid (helikobakter, toidumürgituste tekitaja –
Campylobacter jejuni) 
- tugevalt keerdunud bakterid – spiroheet (Leptospira sp, Treponema pallidum - 
süüfilisetekitaja, Borrelia recurrentis)  5. Protistid.   Nende   olemus   ja   liikide   arvult   olulisemad   süstemaatilised suurrühmad.   Alveolaadid,   stramenopiilid,   punavetikad,   haptofüüdid,
kaelusflagellaadid ja amööbid. Ehituslik eripära ja esindajad Protistide olemus : Eukarüoodid e päristuumsed   Kunstlik rühm: kõik, mis jääb üle taimedest, loomadest ja seentest   Valdavalt üherakulised mikroskoopilised organismid 


 Pruun-, rohe- ja punavetikad on mitmerakulised   Mitmekesisem rühm, kui taimed, loomad ja seened  ALVEOLAADID : Suhteliselt uus takson
Kolm väga erinevat rühma:   Vaguviburlased e dinoflagellaadid: kahe viburiga üherakulised organismid, 
heterotroofid ja fototroofid.   Ripsloomad e tsiliaadi: paljude viburitega heterotroofsed organismid   Tippeoslased e apicomplexa: paljude viburitega heterotroofsed organismid. 
Rakusisesed parasiidid ja haigustekitajad.  STRAMENOPIILID : Suur protistide rühm. Üherakulised ja hulkraksed 
(mitmemeetrised)
 Tuntumad :   Koldvetikad ehk krüsofüüdid  Ränivetikad (Bacillariophyceae)   Rafidiofüüdid (Raphidophyceae)   Ksantofüüdid (Xanthophyceae)   Pruunvetikad (Phaeophyceae)  PUNAVETIKAD : Punavetikad on peamiselt makroskoopilised hulkraksed mereorganismid,
mis   kinnituvad   kaldavöötmes   põhjale   (või   muule   kõvale   substraadile).  Tallus   roosa   kuni
tumepunane kuni 1m pikk. Viburid puuduvad.   Ehituselt: erinevad - põõsasjad, plaatjad jm  Liikide  arv ca ́5000 liiki. Läänemeres  tavalised perekond Ceramium  ja Furcellaria
lumbricalis ehk agarik.  HAPTOFÜÜDID : Meres, harva ka magevees elavad mikroskoolilised monaadid. Mõned 
liigid võivad põhjustada vee õitsemist. Haptofüütide suurus: 2–20 mikromeetrit. 
Ehituslikud erisused :  Üherakulised organismid, mida katavad elliptilised orgaanilisest ainest soomused - 
kokoliidid   Neil on olemas kloroplastid   Neil on olemas kaks siledat ühepikkust viburit (harva eripikkusega) ning eripärane 
organell – haptoneema (funktsioon: kinnitamine, kompamine, liikumine jm)  Enamasti rakk ujub lühikese maa, siis teeb kiire asendi muutuse ja muudab järsult 
ujumissuunda  KAELUSFLAGELLAADID : Reeglina üksikrakulised, kuid harvem ka koloniaalsed. 
Elavad nii mere- kui magevees.  Ehituslikud erisused :  ümmargune või munajas rakukuju millel on suur vibur ning selle ümber lehterja 
kujuga ‘kaelus’  Rakku katavad erineva struktuurid, mis on aluseks nende määramisel   Toituvad peamiselt bakteritest; milleks kasutatakse viburit ja kaelust 


AMÖÖBID : Esineb amööbne eluvorm. Esinevad kulendid – kuju muutvad protoplasma 
jätked (funktsioon: liikumine ja toitumine)
Rühm jagatakse kaheks alamrühmaks (hõimkonnaks):  - Amoeboza : Suuruselt väga varieeruv (10-800 μm) Toitumistüübilt: parasiidid ja m) Toitumistüübilt: parasiidid ja 
sümbiondid, ka ohtlike haiguste tekitajad taimedel ja inimesel (düsenteeria tekitaja). 
Sageli elutsüklis viburitega staadium. Ühendatud amööbid, mis sisaldab looma- ja 
seeneriiki 
- Rhizaria : Liigirikas ja väga mitmepalgeline ainuraksete amööbsete organismide 
rühm. Sarnasus on molekulaarsel tasandil. Elutsüklis domineerib amööbne staadium. 
Enamik on teatud elutsüklis ka viburitega. Paljud moodustavad skelette või kesti  6. Vetikate süstemaatiline kuuluvus, ehituslik eripära ja süstemaatilised rühmad Vetikate olemus - Päristuumsed (eukarüootsed) protistid. Ühe- või mitmerakulised kuni 
mitmekümne meetri pikkused. Võivad olla üksikult, aga ka moodustada ka tallusja ehitusega 
keerulisi organisme. Viburitega või ilma. Suuresti autotroofid. Suur niiskusevajadus: 
kasvavad niisketes kohtades ja vees. 
Vetikate paljunemine   Suguliselt:
- sugurakkude ühinemine 
- keharakkude ühinemine: konjugatsioon   Mittesuguliselt: 
- Eoseliselt: tavaliselt viburitega zoospooridega, harvem aplanospooridega või 
autospooridega (ei suuda viburit kasvatada) 
- Vegetatiivselt: keha tükkide abil, või eriliste sigikehade abil 
- Pooldumine  Vetikate olulisemad funktsionaalsed rühmad – Rohevetikad, Pruunvetikad, Punavetikad, 
Ränivetikad  ROHEVETIKATE olulisemad tunnused - Klorofülli olemasolu – organismid on rohelise 
värviga Klorofüll asub kloroplastides, millel on kaksikmenbraanne kest. Tselluloosi 
olemasolu rakuseintes. Tärklise ladestumine varuainena kloroplastides  
NÄITED: kerasvibulane ehk volvox (viburrohevetikad), klorella (algrohevetikad), harilik 
vesiujus (niitrohevetikad), chara (mändrohevetikad)
PRUUNVETIKATE olulisemad tunnused - merede ja ookeanide asukad. xSisaldavad 
klorofülli, karotiini ja ksantofülli ka fukoksantiini, mis muudab nad oliivroheliseks (surnud 
peast aga tumepruuniks). Mitmerakulised, rakud on diferentseerunud kudedeks. Kuni 300 m 
pikkused. 
NÄIDE: harilik põisadru (toitude paksendaja ja värv- aine, kosmeetikatööstus (nahakreemid))
PUNAVETIKATE olulisemad tunnused - Peamiselt lõunamerede asukad. Peale klorofülli 
on neil veel fükotsüaani (sinine pigment) ja fükoerütriini (punane pigment, mis soodustab 
fotosünteesi sügaval meres). Valdavalt hulgirakulised, rakud diferentseerunud kudedeks. 
Rakis niitjas, lehtjas või plaatjas 
NÄITED: fustellaris (marmelaadi tootmine), pilota plumosa (kondiiter, meditsiin)
RÄNIVETIKAD - Mulla ja veekogude asukad. Katab ränipantser Dekoratiivsed 
üherakulised või koloniaalsed organismid. 


7. Bakterite ja protistide olulisus ning praktiline tähtsus. Bakterite kasutamine:   Liblikõielised heintaimed kasvavad sümbioosis mügarbakteritega   Toiduainetööstus: fermentatsioon   Söödatootmine: silo   Biokütuste tootmine   Kahjuritõrje vahendid   Biorelv   Ravimite ja vaktsiinide tootmine (eritavad antibiootikume)   Keskkonnaseisundi hindamine ja reostuse likvideerimine  Protistide kasutamine:  Looduslikud värvained: pruun- ja punavetikad   Toiduainetööstus: agarik   Kosmeetika ja ravimitööstus (stabilisaatorid ja paksendajad)   Vetikad sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid aktiivaineid, millel on täheldatud 
antibakteriaalseid, viirusevastaseid, malaariavastaseid, vähivastaseid, 
põletikuprotsesse vähendavaid ja vere kolesteroolitaset normaliseerivaid omadusi.   Merevetikad on rikkalik mineraalainete ja mikroelementide allikas (Ca, Mg, K, Fe, I)  Kasutamine põlluväetisena   Kasutamine inimtoiduna (vetikafarmid)   Kasutamine bioõli tootmiseks   Vetikad koguvad endasse keskkonnas leiduvaid toksilisi raskmetalle.   Hinnanguliselt 70–80% atmosfääris esinevast hapnikust on produtseerinud 
maailmameres elavad üherakulised vetikad.   Mullaviljakuse indikaatorid ning tõstjad   Mäletsejaliste loomade seedekulglas aitavad ligniini ja tselluloosi seedida  8. Seened,   nende   olemus,   ehituslik   eripära   ja   praktiline   tähtsus.   Seente paljunemine: vegetatiivne, eoseline, suguline Seente olemus : Eukarüoodid, KlorofülliTA heterotroofsed organismid. Paljunevad 
suguliselt ja mittesuguliselt, sh eoste abil. Niitja kujuga rakud moodustavad seeneniidi e 
hüüfi, millest omakorda areneb välja seeneniidistik e mütseel. Paljude tunnuste poolest 
sarnasemad loomadega kui taimedega. 
Seente tunnused :   Mõned võivad moodustavad pungrakke (pärmid)   Dimorfism: võime lülituda ümber erinevatele rakutüüpidele   Rakuvaheseinad:  - primitiivsetel seentel: puuduvad  - arenenumatel seentel: rakuvaheseinte keskel avad, läbi mille liigub tsütoplasma  Seente rakukest:  - sisemine kiht koosneb glükaanist ja kitiinist (iseloomulik loomsetele 
organismidele)  - välimine kiht peamiselt polüsahhariididest  - tselluloos puudub (iseloomulik taimedele)   Seeneniit: kasvab ainult tipust (apikaalne kasv – kuidas, täpselt ei teata veel)  SEENTE vegetatiivne paljunemine :   Oiididega – hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub 
puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf   Klamüdospooridega – paksukestalised üleelamisrakud hüüfides   Blastospooridega – õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel)   Mütseeli jagunedes - aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks  SEENTE eoseline paljunemine : Eripära: paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. 
hüüfidel.  1) Endogeenne teke: rakusisese tekkega eoslates tekivad enamasti ümarad eosed:


- Eosed viburitega: zoospoorid (levivad veekeskkonnas)  - Eosed viburiteta: aplanospoorid (levivad tuulega)  2) Eksogeenne teke: hüüfi tipmise tekkega eoslad  - Koniidid (lülieosed). Hallitusseentel  - Koniidikandjate rühm: pükniid  SEENTE Suguline paljunemine : 1) Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude (tsütoplasma)  ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine.  2) Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon – kakstuumsete rakkudega  hüüf, mille tuumad jagunevad samaaegselt, tuumade ühinemine toimub enamasti 
vahetult enne meioosi (kott- ja kandseentel).  3) Viljakeha moodustumine ja eoste arenemine 
4) Hüüfirakkude ühinemisega areneb välja: 
- Puhkeos ehk sügospoor (ikkesseentel) - Eoseid tootev viljakeha, milleks on:  o eoskott (kottseentel) – kotteosed
o eoskand (kandseentel) - kandeosed  9. Seente süstemaatilised rühmad, nende morfoloogiline eripära  HK: Viburseened - Chytridiomycota 2. HK: Ikkesseened – Zygomycota  HK: Kottseened – Ascomycota  HK: Kandseened – Basidiomycota  HK: Krohmseened – Glomeromycota   Rühm: Teisseened – Fungi imperfecti, Deuteromycetes  10. Kott- ja kandseente suguline paljunemine. Viljakehad ja nende tüübid. Askus, askukarp, askospoor KOTTSEENED :   Eosed arenevad ENDOgeenselt   Sugulise protsessi tulemusena arenevad haploidsed eoskotid – askused   Askustes arenevad haploidsed spoorid - askuspoorid   Askused arenevad viljakehadel - askukarpidel   Olenevalt viljakeha tüübist jagatakse kottseened:  - väliskottseened - põimiskottseened  - tungalseened - ketasseened  KANDSEENED :  Eosed arenevad EKSOgeenselt   Sugulise protsessi tulemusena valmivad eoskandade erilistel väljakasvudel ehk 
eostugedel (stigmadel) kandeosed (basidiospoorid)   Kandeosed on haploidsed ja diferentseerunud sugupoolte järgi, mis idanemisel 
annavad vastava sugupoole seeneniidi   Elutsüklis domineerib kaksiktuumaline staadium  11. Samblike olemus, nende ehituslikud erisused ning süstemaatilised rühmad 


SAMBLIKE olemus - Süstemaatiliselt lähedased seentega. Morfoloogiliselt (välimuselt ja 
ehituslikult) sarnased pigem sammaldega. Puuduvad taimele iseloomulikud organid (vars, 
leht, juur) või on need eristumatud. Sambliku vegetatiivne keha – tallus ehk rakis.     
Kinnitub substraadile: ritsiinid (talluse kompaktse ehitusega väljakasvud), risoidid (niitjad 
väljakasvud), risoidikimbud.  Kooseluline liitorganism - domineerib seenkomponent (tavaliselt kottseen, harvem 
kandseen) - mükobiont VÕI rohevetikas/tsüanobakter (sinivetikas) – fotosünteesiv organism 
- fotobiont 
SAMBLIKE ehitus :
1. Homöomeerne tallus (Kopsusamblikud, neersamblikud, nõgisamblikud) :  Seeneniidistik ühtlaselt jaotunud   Fotobiondiks valdavalt tsüanobakter   Vähem levinud. Meil enamik looduskaitse all.   Tundlikumad õhusaaste suhtes   Kopsusamblikud, neersamblikud, nõgisamblikud  2. Heteromeerne tallus (Põdrasamblikud, korpsamblikud) :  Väljast kaetud tiheda seeneniidistiku põimikuga – koorkiht   Fotobiondiks valdavalt rohevetikas   Vetikakiht asub ülemise koorkihi läheduses   Vetikakihi all hõredam seeneniitide põimik – südamikukiht   Laialt levinud.  Samblike süsteem - samblikke käsitletakse kui omapäraseid seeni. Enamik neist kuulub 
kottseente (Ascomycotina) alla, vähemus kandseente (Basidomycotina) alla, palju 
ebaselgust  12. Sammaltaimed,   nende   ehituslik   eripära   ja   süstemaatilised   rühmad. Sammaltaimede paljunemine : vegetatiivne, eoseline ja suguline SAMMALTAIMEDE ehituslik eripära : Väiksed niiskuselembelised kahekojalised (eri 
suguorganid eri isenditel) taimed, vegetatiivne keha (jagunenud organiteks- LEHT,VARS 
või tallustaimed), puudub juur – nende asemel risoidid, omastavad vett ja toitaineid kogu 
kehaga, eostaimed (puuduvad õied ja seemned), puudub juhtkude, lehed rootsunud ja 
enamasti üherakukihilised, lihtsad varred
Lähtudes ehituslikest iseärasustest jagatakse samblad kolme klassi: 
1. Helviksamblad – tallusjad  Nt: harilik helvik
2. Kõdersamblad – tallused rosetjad. Nt: kõdersammal, nõelsammal
3. Lehtsamblad - koosneb varrest, lehtedest ja harilikult hulkraksetest risoididest                   
Nt: turbasammal, laanik SAMMALTAIMEDE Vegetatiivne paljunemine :
1. Paljude gametofüütide tekkimine ühest eelniidist 
2. Gametofüüdi jagunemine selle vanemate osade hävimise tõttu 
3. Uute gametofüütide teke risoomidest või stoolonitest 
4. Regeneratsioon gametofüüdi fragmentidest 
5. Spetsiaalsete sigikehade teke lehtedel, vartel või risoididel 
GAMEOFÜÜT – seksuaalne põlvkond SAMMALTAIMEDE Eoseline paljunemine :  Haploidne eos  Haploidne eelniit  Haploidne gametofüüt 


SAMMALTAIMEDE Suguline paljunemine :  Gametofüüdil arenevad suguorganid ehk gametangiumid: isastaimedel isas- ja 
emastaimel emassuguorganid (anteriidid ja arhegoonid)   Seemneraku jõudmiseks munarakuni on vaja tilkvett (vihm, kaste)   Viljastumisel areneb diploidne sporofüüt (eoskupar ja kupra jalg)   Meioos ja mitoos   Sporofüüdil (eoskupral) arenevad haploidsed eosed  13. Samblike   ja   sammaltaimede   praktiline   tähtsus   looduskeskkonna   ja inimühiskonna kontekstis Samblike tähtsus Sammaltaimede tähtsus  Liigirikkuse hoidjad   Toit ja sööt (põdrasamblik)   Ravimid ja värvained (islandi käokõrv, 
lõhnasamblikud)   Õhusaaste indikaatorid (habesamblikud, 
narmassamblikud)   Liigirikkuse hoidjad ja elukeskkond  Pioneerid, esmased kohatäitjad (harilik helvik)   Vee ja süsiniku sidujad (turbasammal)  Küte: turvas   Ehitusmaterjal: metsakäharik ja laanik 
soojustusmaterjalina   Kasutusel rahvameditsiinis  Keemiatööstuse tooraine  Õhu ja vee reostuse indikaatorid   Erosiooni takistajad  14. Sõnajalgtaimede olemus, morfoloogilised erisused ning peamised süstemaatilised rühmad SÕNAJALGTAIMED:  ürgsed   taimed   (enamik   välja   surnud),   elavad   niisketes   metsades
(esineb   ka   müüri-   või   kivipragudes).  Olemas   vars,   juur,   leht,   säsi,   arenenud   tugikude,
ksüleem, floeem, kambium AGA PUUDUVAD õied ja viljad. SÕNAJALGTAIMEDE Süstemaatilised rühmad (klassid ja alamklassid)  Pärisraikad :
- Kollad 
- Selaginellid   Keerdlehikud 
- Osjad 
- Maokeeled 
- Marattid 
- Keerdlehikud 


 Lisanduvad mitmed väljasurnud taimerühmad  15. Sõnajalgtaimede suguline paljunemine ja elutsükkel SÕNAJALGTAIMEDE Suguline paljunemine:   Sõnajalgtaimed paljunevad ja levivad eoste abil.   Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid.   Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim.   Sõnajalgtaimed võivad olla – sarnaseoselised (eosed on kõik sarnased) või 
erieoselised (mikrosporangiumid toodavad mikrospoore, makrosporangiumi 
megaspoore e markorspoore) SÕNALAGTAIMEDE Elutsükkel :
1. Varre harudel või lehe alumistel külgedel asuvad eoskuhilates eoslad e sporangiumid 
2. Nendes valmivad üherakulised eosed (algab gametofaas, 1n), mis soodsates tingimustes 
idanevad. 
3. Moodustub eelleht ( suurus 2-20 mm). 
4. Eelleht meenutab maksasammalt ja kinnitub risoididega substraadile 
5. Mullas paiknedes esineb sümbioos seentega. 
6. Eellehe pindmistest rakkudest tekivad sugulise paljunemise organid:  - anteriidid – moodustub suur hulk viburiga isassugurakke (spermatosoide) 
- arhegoonid – moodustub üks munarakk  7. Viljastumiseks on vajalik vee olemasolu. Piisab ühest tilgast. 
8. Viljastumise järel areneb sügoot ja sellest areneb uus taim (sporofüüdi staadium, 2n)  16. Paljasseemnetaimede   olemus,   nende   ehituslik   eripära   ning   peamised süstemaatilised rühmad PALJASSEEMNETAIMED. Üldised iseärasused - Väga vana rühm. Tuultolmlejad puud 
ja põõsad. Seemnealgmed paiknevad avatuna käbisoomuste. Puuduvad õied ja viljad. Viljade 
asemel on ühesugulised käbid (emas- ja isaskäbid).  PALJASSEEMNETAIMEDE Süstemaatika :  Lyginopteridopsida ehk Pteridospermatopsida (väljasurnud)  Ürgpalmlehikud (väljasurnud)  Palmlehikud nt rahupalmhelmik  Hõlmikpuud nt harilik hõlmikpuu  Okspuud   Ebaokaspuud  17. Okaspuude suguline paljunemine ja elutsükkel  Okaspuud on ühekojalised taimed, mis kasvatavad nii isas- kui ka emaskäbisid.   Kõik paljasseemnetaimed on heterospoorid, valmistades kahte tüüpi eoseid: 
isased mikrospoorid ja emased megaspoorid.   Isaskäbide mikrospoorides arenevad õietolmuterad. Suur osa õietolmust vabastatakse 
ja kantakse edasi tuulega ning mõned terad maanduvad emaskäbisse, kus 
toimub tolmlemine.   Mitoosi käigus jaguneb õietolmutera sigimisrakk kaheks haploidseks seemnerakuks, 
mis juhitakse emakasuudmele, kus need hakkavad arenema.   Viljastumise käigus ühineb üks seemnerakk munarakuga. Emaskäbi valmistab 
kaks seemnepunga, mis sisaldavad megaspoori.  Meioosi käigus jaguneb eellasrakust neli haploidse kromosoomistikuga gametofüüti.


 Üks rakk neljast jääb ellu ning sellest areneb emane hulkrakne gametofüüt.   Emane gametofüüt kasvab ja valmistab kaks või enam organelli, milles areneb seeme. 
Seejärel emaskäbi avaneb ja seemned vabastatakse ning nendest hakkab kasvama uus 
taim.  18.  sõnajalgtaimede ja paljasseemnetaimede tähtsus ning kasutamine Sõnajalgtaimede tähtsus Paljasseemnetaimede tähtsus  Fossiilsed kütused   Mõningad sõnajalad on söödavad   Ilutaimed aias ja toas   Ravimtaimed (maarja sõnajalg, osjad),  Akvaariumitaimed,   Loomasööt     Värvitaimed (roheline pigment)   Tööstuslikud lubrikandid jpm   Käsitöötoodete tooraine (korvid jm)   Bioväetiste tooraine (azolla): seob 
õhulämmastikku   Oluline tööstuslik tooraine: puit, tõrv, tärpentiin, 
palsamid, kampol, eeterlikud õlid, parkained jm   Tervisevaldkond: efedriin, kadakamarjad  Soojusenergia   Iluaiandus: dekoratiivsed igihaljad liigid  Toiduvaldkond: seedripähklid, saago, araukaaria  Vitamiinirikas loomasööt: noored võrsed   Tuulekaitseribade elemendid   Keskkonna stabiilsus: (erosiooni vältimine, 
veeolude regulaatorid)   Elukeskkonna moodustajad paljudele liikidele: 
seentele, vetikatele, samblikele, sammaldele’   Liigirikkuse tagajad: sümbioos paljude teiste 
organismidega (seened, taimed) ning elupaik 
ulukitele ja lindudele  19. Katteseemnetaimed,   õistaimed   ja   soontaimed.   Nende   morfoloogiline   eripära ning praktiline tähtsus Katteseemnetaimed – seemned arenevad kaetult viljalehtede (sigimiku) vahel 
Soontaimed – iseloomulik sekundaarne kudede kasv ja juhtsoonte olemasolu 
Õistaimed – generatiivsed organid koondunud omapäraseks moodustiseks - õieks 
Tähtsus – mesilased, viljad, dekoratiivtaimed 1. Õis  2. Emakas ja sigimik: seemnealgmed arenevad sigimikus kaetuna ja kaitstuna 
3. Trahheed ja trahheiidid: vedelike ja toitainete transportimise sooned 
4. Lehed roodudega  20. Katteseemnetaimede   suguline   paljunemine   ja  elutsükkel.  Kaheliviljastumine. Gametofüüt ja sporofüüt Kaheliviljastumine:  Tolmutera koosneb kahest rakust:  - vegetatiivne – areneb tolmutoru 
- generatiivne – areneb 2 spermiumit (meioos)   Viljastumisel:
- üks spermium ühineb munarakuga. Tekib diploidne loode (idu) 


- teine spermium ühineb diploidse lootekoti teistuumaga. Tekib triploidne toitekude 
(endosperm)  Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.
Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim. ELUTSÜKLI ERIPÄRA:   Elutsüklis domineerib diploidne arengustaadium. Haploidne staadium on äärmiselt 
lühiajaline.  21. Õie   valemi   määratlemine   (märgid   ja   nende   tähendused),   okaspuude, liblikõieliste, roosõieliste, sarikaliste ja astriliste (keel- ja putkõieliste) üldine õie
valem ÕIE VALEM 1) Õie korrapärasus: ¤, %
2) Õietupp : K
3) Perogoon (lihtne õiekate): P 
4) Õiekroon : C
5) Tolmukkond : A 
6) Emakkond : G  Õieosade arv tuuakse indeksina tähe järel. Kui õieosad on kokku kasvanud, pannakse indeks 
ümarsulgudesse. Näide: ¤K5C5A5G(2)a  Valem Okaspuud
Liblikõielised %K(5)C1+2+(2)A(9)+G1ü Tulikalised ¤K5C5A∞G∞ü  Roosõielised  ¤K5C5A∞G1-∞ü Sarikalised K5C5A5G(2)a Ristõielised ¤K2+2C4A2+4G(2+2)ü  Maavitsalised  ¤K(5)C(5)A5G(2)ü  Mailaselised %K(5-4)C(5-4)A2-5G(2)ü  Korvõielised – putkõis
Korvõielised – keelõis ¤K0C(5)A(5)G(2)a 
% K0C(5)A(5)G(2)a  22. Taime juur ja vars. Tunnused, funktsioonid ja tüübid TAIME JUUR   Juur on reeglina maasisene organ, mis kasvab gravitatsioonijõuga ühes suunas  Juure funktsioonid - taim kinnitub pinnasesse, hangib vett ja toitaineid,  varuainete  säilituspaik, paljunemisorgan, ronitaimedel pakuvad varrele tuge ja aitavad tal kinnituda  JUURE LIIGID:
Peajuur – kujuneb idanemisel
Külgjuur – kasvab välja peajuurest 
Lisajuur – vartest, lehtedest välja kasvavad  Juuresüsteemid:
1. Narmasjuureline juuresüsteem: üheidulehelistel 
2. Sammasjuureline juuresüsteem: kaheidulehelistel  TAIME VARS 


 Valdavalt taime maapealne organ, millel on negatiivne geotaksis ja positiivne 
fototaksis  Varre funktsioonid - ühendab taime organid omavahel ühtseks tervikuks. Kannab lehti, õisi 
ja vilju. Ainete liikumine taime ühest osast teise. Vee ja varuainete kogunemis- ja 
säilitusorgan. Tugiorgan puittaimedel. Paljunemisorgan  VARRE LIIGID Asendi järgi: Läbilõikelt 1. Püstised: puud
2. Tõusvad: sirplutsern
3. Lamavad: sea- ja kassitapp
4. Väänduvad: liaanid
5. Roomavad: valge ristik
6. Maa-alused: orashein, naat 1. Ümmargused 
2. Nelinurksed 
3. Kolmnurksed 
4. Lamedad  23. Katteseemnetaimede   leht.   Funktsioonid   ja   morfoloogilised   iseärasused   ning tüübid (tooge näiteid) TAIME LEHT   Valdavalt taime maapealne organ  Lehe funktsioonid - Fotosüntees. Transpiratsioon ja gaasivahetus. Vee ja varuainete 
kogunemis- ja säilitusorgan. Püünisorgan. Paljunemisorgan. Kaitsefunktsioon  LEHTEDE TÜÜBID  1. Lihtlehed             1.1. Terved lihtlehed (ümmargused, ovaalsed, elliptilised, süstjad, lineaarsed, 
nõeljad, munajad, südajad, neerjad, kolmnurksed, odajad jne) Haab                                                          Toomingas          Teeleht                          1.2. Lõhestunud lihtlehed (hõlmised, lõhised, jagused) Kortsleht                                          Tamm      


2. Liitlehed             2.1. Sulgjad liitlehed (Paarisulgjad liitlehed – sulglehekeste arv paarisarv, 
Paaritusulgjad liitlehed –sulglehekesi paarituarv)    Paaris – hiirehernes           Paaritu - pihlakas 2.2. Sõrmjad liitlehe (Kahetised, kolmetised, neljatised, mitmetised) 2- mets-seahernes          3- ristik                      4- väike läätspuu      Mitu- lupiin   24. Õistaimede õisikute tüübid (tooge näiteid) ÕISIKUTE TÜÜBID :  Õied võivad paikneda üksikuna või koonduda õisikuteks:  1. LIHTÕISIKUD on õisikud, kus õied kinnituvad peateljele (õisikuraole) vahetult või 
õierao abil.  Peatelg kasvab pidevalt : - Tähkõisik – teeleht - Kobarõisik – harilik hiirekõrv  - Sarikõisik – karulauk - Kännasõisik – harilik soolikarohi  Peatelg lõpeb õiega :  - Monohaasiumid
-Sirpõisik (keerispea)
-Võnkõisik (lõosilmad)  - Dihaasiumid (nelgid) - Pleiohaasiumid (piimalilled)  Õisikupõhi/telg paksenenud :  - Nuttõisik – metsristik - Korvõisik – päevalill - Tõlvikõisik - mais  2. LIITÕISIKUD on õisikud, mis koosnevad lihtõisikutest. Õied paiknevad peatelje harudel.  - Pöörisõisik – paljud kõrrelised 


- Liittähkõisik – orashein, raihein - Liitsarikõisik - sarikalised  25. Vili: ehitus, kuiv- ja lihakad viljad, liht- ja liitviljad, nende alltüübid (näited) VILI :  Taimeorgan, mille funktsioon on seotud paljunemisega ja mis kannavad seemneid  VILJA TÜÜBID: 
1. LIHTVILI (üks emakas; üks kuni mitu viljalehte)   KUIVVILI  Sulgviljad  - Pähkel (sarapuu) – puitunud välisseinaga, viljakest ja seemnekest lahus; mitu 
viljalehte  - Pähklike (pärn) – nahkse välisseinaga, viljakest ja seemnekest lahus; 1 viljaleht  - Tõru (tamm) – pähklisarnane vili, mille alus asub õiekattelehtedest lüdis  - Seemis (päevalill?)– alumisest sigimikust tekkinud; viljakest ja seemnekest lahus  - Teris (rukkis) – seemnekest ja viljakest kokku kasvanud  Avaviljad – vilja valmides avanevad  - Kaun (hernes) – ühest viljalehest tekkinud vaheseinteta vili, avaneb kahest õmblusest  - Kukkur (kurekell) – ühest viljalehest tekkinud vaheseinteta vili, avaneb ühest 
õmblusest  - Kõder (raps) - kahepesaline kaheks poolmeks avaneb vili. Pikkus ületab laiust üle 3 
korra  - Kõdrake (põld-litterhein)  - kahepesaline kaheks poolmeks avaneb vili. Pikkus ületab 
laiust kuni 3 korda  - Kupar/karp (ogaõun) – kahest või mitmest viljalehest tekkinud ühe kuni 
paljupesaline vili. Avaneb kaanekesega   LIHAKAS: õiepõhi või vilja osad muutuvad lihakateks  - Mari (viinamari, mustikas) – mitmest viljalehest moodustunud mitmepesaline ja 
paljuseemneline vili. Siia kuulub ka kõrvitsvili  - Õunvili (õunapuu) – alumise sigimikuga vili, mille põhilise lihaka osa moodustab 
lihakas õiepõhi ja mis on kokku kasvanud viljakestadega; 5 viljalehte (kilejad 
moodustised õuna keskel). Seemneid palju  - Luuvili (ploom) – üheseemneline vili; endokarp puitunud, mesokarp lihakas, eksokarp
nahkjas  - Pomerantsvili (apelsin) – endokarp lihakas, mesokarp säsikas ja eksokarp nahkjas, 
sisaldab eeterlikke õlisid  2. KOGUVILI (LIITVILI) (mitmest lihtviljast moodustunud)  - Koguluuvili vaarikas - Kogupählike maasikas - Kogukukkurvili – kurekellad - Kogumari näide? Rüüsviljad ja paljasviljad  Paljasvili- Vili moodustub vaid sigimikust. Tavaline ülemise sigimiku asetusega taimedele 


Rüüsvili- Vilja tekkele aitavad kaasa ka teised õie osad, eelkõige õiekattelehed ja õiepõhi. 
Iseloomulik alumise emaka asetusega roosõielistele  26. Kultuurtaimed, nende erinevus looduslikest (metsikutest) liikidest/vormidest 27. Kultuurtaimede majanduslikud rühmad (tooge näiteid) Rühm Kasvatamine Näide Põllukultuurid  kasvatatakse põllukülvikorras  Teraviljad - kaer  Liblikõielised kultuurid - hernes  Õlikultuurid - raps  Rühvelkultuurid – mais, kartul  Kiukultuurid  Aiakultuurid kasvatatakse aedades ja istandikes  Köögiviljad  Marjakultuurid   Puuviljad  Maitsetaimed  Ornamenttaimed  Rohumaakultuurid  kasvatatakse rohumaadel  Karjamaataimed   Heinamaataimed   Murutaimed  Metsakultuurid  metsa- ja rabataimede kasvatus  Rabataimed   Metsataimed  Muud kultuurid  Vesikultuurid  Meetaimed  28. Kultuurtaimede   põlvnemiskeskused.   Mõiste   ja   peamised   keskused   (tooge näiteid) PÕLVNEMISKESKUS: piirkond, kus on esindatud kultuurtaime suurim geneetiline 
mitmekesisus. 
1. Primaarne põlvnemiskeskus: piirkond, kus taim on kultuuristatud
2. Sekundaarne põlvnemiskeskus: piirkond, kus varieerumine jätkub ka peale 
kultuuristamist.  Peamised keskused:


1. Hiina keskus: sojauba, hirss, seesam, kaer 
2. India, sh Indo-Malaisia: riis, suhkruroog, banaan, kookospalm  
3. Kesk-Aasia keskus: nisu, lina, lääts, hernes, sibul, sinep, liblikõielised rohttaimed 
4. Lähis-Ida keskus: oder, melon, sibul, liblikõielised heintaimed 
5. Vahemere keskus: söödataimed, kõvanisu, kapsas, salat, redis, prokoli 
6. Etioopia keskus: oder, kikerhernes, hernes, lääts, seesam, tetraploidne nisu, arbuus
7. Lõuna-Mehhiko ja Kesk-Ameerika keskus: uba, mais, puuvill 
8. Lõuna-Ameerika keskus: puuvill, kartul, tomat, tubakas, ananass