Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ravad" - 13 õppematerjali

thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Lipiidid

Lipiidid ­ struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ühiseks tunnuseks on lahustumatus vees. Küllastamata rasvhape ­ rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. Kõrge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. Küllastatud rasvhape ­ kõik esinevad sidemed on üksiksidemed. Kõrge sulamistemperatuur, annab membraanile jäikuse. Saab tihedalt kokku pakkida. Rasv ­ ehk triatsetüülglütserool ­ glütserooli ja rasvhappe triester. Seebistumine ­ estersideme hüdrolüüs leelise toimel, mille tulemusena moodustuvad rasvhapete soolad (seebid) ja alkohol. Seep ­ (vees lahustuv) rasvhappe sool. Vaha ­ pika c-ahelaga alkoholide ja pika c-ahelaga rasvhapete estrid. Isoprenoidid ­ ehk terpeenid ­ rühm peamiselt taimseid, avatud ahelaga või tsüklilise struktuurigaühendeid, mille biosüntees lähtub isopreenist ­...

Keemia ja materjaliõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Õpimapp maisist toiduainete õpetuses

Süsivesi kud Rasvad Valgud Süsivesikud Süsivesikud Tervislik toitumine on inimesele väga tähtis. Tuleb süüa õiges vahekorras toitaineid. Toitained saab aga toiduainetest mida päeva jooksul tarbid. Päevas peaks sõsivesikute protsent olema 55-60. Ravad võiksid moodustada 30% ja valgud 10%. Kuna hommikusöök peaks olema suhteliselt tähtis söögikord, siis püüan alati hommikuti süüa. Osadel inimestel on raskusi hommikuti isuga, kuid minul seda probleemi ei ole. Hommikuks sõin siis praetud muna ja selle kõrvale saiaviilu koos määrdevõi ja singiga, millele panin peale tomatit. Muna on kindlasti üks valgurikkamaid toite ja nii ka sink.Saiaviil ja tomat kuuluvad süsivesikute hulka. Esimese toidukorra kõrvale jõin ma kohvi piimaga...

Toiduainete ja toitumisõpetuse...
38 allalaadimist
thumbnail
186
pdf

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . ....

Kultuuriajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
30
doc

ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE

Karjääri kompon. ja müüte on mõnikord raske erald., sest nende mõju oleneb indivii- di, org-i ja ühisk. arengutasemest. Täiend. karjääri kompon. koos müütidega: · töö ja kodu erald. ­ pärsib tööt. individuaalsust ja töövõimet. Ei ole võimalik ignor. töövälist tegevust pikema aja jooksul ja selle arvel saavut. tööalast edu; · nõrkuste ja puuduste kõrvald. ­ ei ole karjääri tegem. määravad, kui need ei takista tööd. Mää- ravad on tööt. tugevad küljed, mida org-s hinnat. ja vajat.; · heast spetsialistist hea juhi tegem. ­ ühele töök. sobivus ei garanteeri veel sobivust teisele töök. Tuleb võrrelda töök. ja tööt. omavah. ning ühend. neid oskusl.; · juhtivate kohtade piiramatus ­ väärarvamus, et alati on org-s ruumi veel ühele juhile, kui on võimekas in. Org. strukt. ja ülesehitus peab olema loogil. ning töökorraldusest tulenev;...

Majandusarvestus
58 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Avatäited: aknad

89%, 6 10mm: 10mm: 87% 87%,, 19mm: 19mm: 81% 3 Klaasi liigid ja -tooted „ Tavaline klaas e. float- klaas: pindade ja äärte float-klaas: äärte praod mää määravad ravad tõmbetugevuse (norm.tugevus fg.keskel=44MPa, fg.ää res=0.8MPa g.ääres arvutustugevus 6.5… 6.5…25MPa) - „ Karastatud klaas: pindpinevuse survepingete tõttu tõmbetugevus suureneb + (norm.tugevus feg.k=120MPa, arvut.tug 63- 63-88MPa) „ Lamineeritud klaas: kahest või enamast...

Ehitus materjalid ja...
29 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Elektropneumaatika alused

ELEKTROPNEUMAATIKA ALUSED Õptķ FESTO DIDACTIC Tallinn 1997 Sisįįltõrd,,',,:, FESTO DIDACTiT Sisukord Į.SissejuĮratĮļS 3 5 2.Ltihitilevaade elektrotehnika põhialustest 6 saamine 2. I Elektrivoolu liigid ja elektrivoolu 6 2.Į .l Valrelduwool (AC) 6 2.l .2 AĮaļisvool (DC) 6 2'L.3 h.rĮseerįv vool 1 2.2 Elektrotelrnikas kasutatavad mõõtülrikud 7 2.3 Ohmi seadus g 2.4 Elektrilise võimsuse aryĮļtarnįne g 3. Elektropneumaatika...

Automaatika
28 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Andmebaasid eksami kordamisküsimused

9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objekt­orienteeritud) ja  vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈   (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid ­ puustruktuuriga  hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on  palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad ­ on relatsioonid ehk tabelid,  ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige  viimaks objekt­orienteeritud andmebaasisusteemid ­ neis saab hoida objekt­ oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku  jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...

Andmebaasid
78 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Geneetika I ja II KT

Mis on komplimentaarsus? Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed. A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vah...

Geneetika
70 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

TÜ biokeemia õpik

Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioonid Biokeemia I osa (Sissejuhatavad peatükid) Tartu 2018 BIOKEEMIA OSAKOND BIO– JA SIIRDEMEDITSIINI INSTITUUT MEDITSIINITEADUSTE VALDKOND TARTU ÜLIKOOL Inimese ainevahetusega seotud metaboliitide struktuur, reaktsioonivõime ja biofunktsioo- nid. Biokeemia I osa. (Sissejuhatavad peatükid) Toimetajad: Rando Porosk, Riina Mahlapuu, Kalle Kilk, Ursel Soomets Disain: Mihkel Zilmer, Ursel Soomets Autoriõigus © U. Soomets, K. Kilk, A. Ottas, R. Porosk, R. Mahlapuu, M. Zilmer Kõik õigused antud väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjali- ku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada e...

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
473
pdf

NANDA õendusdiagnoosid 2012-2014 e-raamat

Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...

Õendus
184 allalaadimist
thumbnail
49
docx

Rakubioloogia II kordamisküsimused

LOENG 1. Tuum 1. Tuumaümbris: tuumalähedane ruum, tuuma laamina (koostis, funktsioonid), karüoplasma, tuuma maatriks (kirjeldus, funktsioonid). Tuumaümbris koosneb kahest membraanist – sisemine, välimine tuumamembraan. Tuumalähedane ruum (perinuclear space) – see on ala, mis jääb kahe tuumamembraani vahele. Sisemises membraanis asuvad lamiinid, mis seovad endaga kromatiini ja tuuma valke. Tuuma laamina – valkude võrgustik, mis annab tuumaümbrisele toese. 1) Reguleerib genoomi organiseeritust ja kromatiini struktuuri a. interakteerudes otseselt kromatiiniga ja seostudes kaudselt kromatiini modifitseerivate ja reguleerivate valkudega 2) Reguleerib geeniekspressiooni a. Eraldab transkriptsioonifaktorid tuumaümbrisesse – piirab nende kättesaadavust nukleoplasmas 3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurs...

Rakubioloogia
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun