a21 a22 a2 n x2 b2 c2 A , x , b , c , am1 am 2 amn xn bm cn võime lineaarse planeerimise ülesande kirjutada maatrikskujul maxcT x : Ax b, x 0. Lubatavate lahendite hulk on kirjapandav kujul R x : Ax b, x 0 . Duaalne simpleksmeetod. Kui aga simplekstabel ei ole lubatav, kuid on duaalselt lubatav, siis tuleb optimaalse lahendi leidmiseks kasutada duaalset simpleksmeetodit. Erinevalt harilikust simpleksmeetodist tuleb duaalse simpleksmeetodi korral valida simplekstabelist esmalt välja juhtrida, ja seejärel juhtveerg ning viia siis läbi tabeli ridade teisendus. Kui simplekstabel ei ole lubatav, siis peab vähemalt üks bk 0. Juhtrida uuele simplekstabelile üleminekuks valitakse selliste ridade
Kui negatiivseid elemente ei ole, on üles-anne vastuoluline Hinnang selle rea negatiivsele elemendile saadakse sihifunktsiooni rea elemendi jagamisel hinnatava elemendiga Duaalne ülesanne Igale LP ülesandele saab seada vastavusse temaga duaalse LP ülesande Duaalse ülesande lahend iseloomustab lähteülesande lahendi tundlikkust kitsenduste suhtes Standardkujul antud lähteülesande korral ontemaga duaalne ülesanne miinimumülesanne, kitsendused aga tüüpi võrratused Järeldused duaalteoreemidest · sihifunktsioonide optimaalsed väärtused on võrdsed · lähteülesande põhimuutujate optimaalsete väärtuste korrutis duaalse ülesande lisa- muutujate optimaalsete väärtustega on 0 · lähteülesande lisamuutujate optimaalsete väärtuste korrutis duaalse ülesande põhi- muutujate optimaalsete väärtustega on 0
3. Lahendada ülesanne simpleksmeetodil. 4. Optimaalse lahendi analüüs: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlg b) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub teise toote kasum c2 c) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub I tootmisressurss b1 d) kirjutada välja duaalne lahend ja tõlgendada saadud lahendit. 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend 7. Lahendada duaalne ülesanne duaalse simpleksmeetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend 1
1 0 -1 2 0 0 1000 0 0 -1 1 0 1 100 0 0 1 -2 1 0 200 0 1 1 -1 0 0 500 0 0 15 75 0 0 142500 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. duaalse ülesande lahendi leiame optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni reast ning see on: y1 15 y2 75 y3 0 y4 0 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend y1+y2+y3>=90 2y1+y2+y4>=105 y1...y4>=0 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min
1 0 -1 2 0 0 1000 0 0 -1 1 0 1 100 0 0 1 -2 1 0 200 0 1 1 -1 0 0 500 0 0 15 75 0 0 142500 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. duaalse ülesande lahendi leiame optimaalse baasitabeli sihifunktsiooni reast ning see on: y1 15 y2 75 y3 0 y4 0 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgend y1+y2+y3>=90 2y1+y2+y4>=105 y1...y4>=0 w=2000y1+1500y2+1200y3+600y4->min
Leida, kui palju tooteid M1 ja M2 peaks firma tootma, et kasum kujuneks suurimaks, kui on teada, et ühe toote M1 tootmiskulu on 50 € ja toodet müüakse hinnaga 100 € tükk ja ühe toote M2 tootmiskulu on 60 € ja müüakse hinnaga 80 € tükk. 1. Püstitada lineaarse planeerimise ülesanne põhikujul: a) tundmatud b) kitsendused c) sihifunktsioon 2. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. 3. Koostada algsimplekstabel ülesande lahendamiseks simpleksmeetodil. 4. Lahendada ülesanne simpleksmeetodil. 5. Analüüsida optimaalset lahendit: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgendus; b) leida duaalne lahend ning anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgendus; c) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub esimese toote kasum c 1;
. . . siis, kui mõlemas avaldises sisalduvad samad muutujad ja samad loogikatehted . . . siis, kui mõlemad sisaldavad samu loogikamuutujaid . . . siis, kui need mõlemad avaldised omandavad sama tõeväärtuse vähemalt ühe muutujaväärtuste komplekti korral kaks loogikaavaldist on alati võrdsed, kuna nad on mõlemad loogikaavaldised Küsimus 3 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Kas järgnev väide on õige ? Kui mingi avaldise duaalsele kujule leida omakorda edasi selle duaalne kuju, siis on tulemuseks esialgne avaldis. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millise loogikatehtega on samaväärne tehtemärgi puudumine operandide vahel ? Vali üks: ekvivalents disjunktsioon implikatsioon konjunktsioon inversioon Küsimus 5 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevad võrdused on loogikaalgebra põhiseosteks (ehk kehtivad nende muutujate x y z suvaliste väärtuste korral) Vali üks või enam: 1 2 3 4 5 6 7 8
3. Ülesandel puudub lahend, sest lubatavate lahendite piirkond on tühi hulk. 4. Sihifunktsiooni väärtus on tõkestamata ja ülesandel lahend selle tavalises mõttes puudub. DUAALSED PLANEERIMISÜLESANDED Duaalne planeermisülesanne-Iga lineaarse planeerimisülesandega seotud teine lineaarne planeerimisülesanne. Duaalsete ülesannete paar-selle moodustavad esialgne ülesanne ja temaga duaalne ülesanne. Lineaarne planeerimisülesanne (esialgne ülesanne) ja temale vastav duaalne ülesanne on seotud nii formaalselt (s.t. vormiliselt – nende valises kujus esineb teatav sümmeetria) kui sisuliselt. Duaalse ülesande saamiseks tuleb teha järgmist: 1. Esialgse ülesande igale tingimusele seada vastavusse duaalse ülesande tundmatu ehk esialgse ülesande m tingimusele vastavad duaalsed tundmatud yi ( y1, y2, ..., ym). 2. Esialgse ülesande n tundmatule xj (x1 , x2 ,…, xn) seada vastavusse sama arv tingimusi duaalses ülesandes. 3
Püüab mõista, mis toimub sõnumitega siis kui need ringlevad inimeste seas Radikaalkonstruktivislik- Keskne küsimus on meedia ja reaalsuse suhe. Kas meedia peegeldab reaalsust? Põhiidee: mõisteid ja reaalsuse kirjeldusi saab võrrelda ainult teiste kontseptsioonide ja reaalsuskirjeldustega, mitte reaalsuse endaga. NB! Kommunikatsiooniteooria tekkis mehaanilise lähenemisviisi raames ja paljud tema mõisted on pärit sealt. Descartes'ilt on pärit duaalne maailmapilt- lahutab materiaalse ja vaimse maailma. Asjade maailm on: Staatiline Jumala loodud Asjade maailma elemendid on üksikud asjad, mis koosnevad väiksematest asjadest Tunnetus: Tunnetav vaim seisab masinast väljaspool ja tunnetus- kui see õnnestub- on reaalsuse kujutis või pilt sellest Tunnetuse ideaal- objektiivsus: sama asja vaatlevad eri vaatlejad peavad jõudma samadele tulemustele
loogikatehe EKVIVALENTS väärtus "1" Küsimus 3 Kas järgnev väide on õige ? Õige Kui mingi avaldise duaalsele kujule leida omakorda Mark 1 out of 1 edasi selle duaalne kuju, siis on tulemuseks esialgne avaldis. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Millised järgnevad võrdused on loogikaalgebra
1. loeng Keel kui märgisüsteem, inimkeel ja teised keeled. Sümbol, indeks, ikoon. 1. Keele all mõistetakse eelkõige loomulikku inimkeelt. See on keel üldisemas mõttes. Konkreetselt võib rääkida eesti, saksa, suahiili jms keelest. On ka tehiskeeli, millel on hulk inimkeelega ühiseid omadusi. Ainult inimesel kui liigil on keeleomandamisvõime. Loomad, linnud, putukad jms suhtlevad ka ja neil on omamoodi keel, kuid seda ei saa keerukuse poolest võrrelda inimkeelega. 2. Keelt võib vaadelda erinvalt: - Kui sotsiaalset nähtust - Kui kultuurilist nähtust - Kui mentaalset/psühholoogilist nähtust - Kui semiootilist nähtust (märgisüsteemina) - jne 3. Loomulikud keeled: Normaalse kognitiivse arenguga inimesed valdavad mingisugust (mingisuguseid) loomuilikku keelt (loomulikke keeli). Keel on loomulik selles mõttes, et (1) see ei ole tehissüsteem ja (2) esimest/esimesi ke...
Optika tuleb kreeka keelest. Opsis-nägemine. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtuseid. Optika jaguneb kaheks kvantusoptika ja laineoptika. Valgusel on duaalne iseloom- ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguse osakest nim. valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste all, nim. kiirte optikaks. Valgus on elektromagnetlaine, milles elektriväli ning magnetväli võnguvad teineteisega ristuvates suundades. Valgus on ristlaine. W=2£, f=2 £/T, K= 2£/^. E- elektrivälja tugevus(V/m), E0- amplituut(V/m), w-ringsagedus(rad/s), t-aeg(s), k-laine arv(rad/s), f-sagedus. Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f. Laine faasiks nim. lainet. Laine front on pind, mis koosneb ühes faasis võnkuvatest punktidest. Kiir on suunaga joon, mis näitab laine energia leviku suunda. Laine fondi kuju järgi saab laineid jaotada tasalaineteks ja keralaineteks. Laine fondid ja kiired ...
ning intervjuud 13 sotsiaalhoolekande valdkonnas tegutseva vabatahtliku organisatsiooniga, mis jagunevad eneseabiühendusteks, heategevuslikeks ja oma liikmete huve esindavateks organisatsioonideks. Taani sotsiaalhoolekandes saab riigi ja vabatahtliku sektori suhteid kirjeldada nelja mudeli abil (Gidron, 1992). Esiteks duaalne mudel: nii riik kui ka vabatahtlik sektor osalevad teenuste rahastamises ja osutamises, kuid selgelt piiritletud sfäärides. Duaalne mudel domineeris Taanis 18501890. Teiseks on koostöömudel: riik ja vabatahtlikud organisatsioonid tegutsevad koos, riik eraldab teenuste osutamiseks vajalikud vahendid ning vabatahtlikud organisatsioonid on teenuste osutajateks. Koostöömudel domineeris Taanis 18901930/40. Kolmanda mudeli puhul on domineeriv pool valitsus, seda nii teenuste rahastamisel kui ka teenuste osutamisel. See mudel iseloomustab riigi ja vabatahtliku sektori vahelisi suhteid perioodil 19401980
IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keeled Viipekeel Mereliiklus Lennundus Duaalne olemus Tähendus+häälikud= kaheplaaniline ehk duaalne olemus Sümbol osutab referendile Arbitraarne sümbol= motiveerimata , suvaline Assotsiatsioon on võimalik selletõttu, et tunneme keele konventsiooni. (seostame sümbolit tähendusega) Onomatopoeetilised sõnad Auh-auh, kikerikii, tilisema , sahisema Kaksikliigendus I tähendus / vorm II vorm jaguneb elementideks ( foneemideks) Foneemid on ehitusmaterjal Igas keeles 20-40 Eesti keeles 26 foneemi
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
· hinnakujundust vaadeltakse isoleeritult, mitte turundusplaani komplekse osana · hinnakujundus ei ole piisavalt paindlik, et kasutada ära erinevate turusegmentide (või riikide) potensiaali ja arvestada nende nõuetega 2. Milline peaks olema turgu hõlvav hinnakujundus · Standardne ülemaailmne eksporthind- võib olla ühetaoline sõltumata ostjast või olla arvutatud ühiku keskmiste kulude baasil · Duaalne hind (erinev kodu- ja välisturul)- erinevad kodused ja eksporthinnad · Turgude järgi diferentseeritud hind 3. Mis on hinna-kulude hüsterees Seos kahe muutuja vahel sõltub minevikus kujunenud olukorrast. Hüsteress võib tekkida, kui firma saab kasvavat kasumit saavutatud mastaabisäästu efektist või kui tarbijad on lojaalsed teatud toodetele/kaubamärkidele, mis teeb uustulnukatele raskeks müüa oma
ülesandega seotud, kuid millel on oma majanduslik sisu. Näiteks, kui ül4sanne on koostatud ressursside optimaalsele kasutamisele, eesmärgiga toota võimalikult suurt kasumit, siis duaalse ülesande muutujad annavad ressurssidele hinnangud ehk ,,fiktiivsed hinnad", mis näitavad, kui palju on võimalik suurendada kasumit, suurendades vastava ressursi mahtu ühe ühiku võrra. Algülesanne Duaalne ülesanne f(x) = c1x1 + c2x2 + . . . +cnxn (max ) L(y) = b1y1 + b2y2 + . . . + bmym( min) a11 x1 + a12 x 2 + ... + a1n x n b1 a11 y1 + a 21 y 2 + ... + a m1 y m c1 a x + a x + ... + a x b a y + a y + ... + a y c 21 1 22 2 2n n 2 12 1 22 2 m2 m 2 ............................................... ................................................ a x + a x + ..
ülesandega seotud, kuid millel on oma majanduslik sisu. Näiteks, kui ül4sanne on koostatud ressursside optimaalsele kasutamisele, eesmärgiga toota võimalikult suurt kasumit, siis duaalse ülesande muutujad annavad ressurssidele hinnangud ehk ,,fiktiivsed hinnad", mis näitavad, kui palju on võimalik suurendada kasumit, suurendades vastava ressursi mahtu ühe ühiku võrra. Algülesanne Duaalne ülesanne f(x) = c1x1 + c2x2 + . . . +cnxn (max ) L(y) = b1y1 + b2y2 + . . . + bmym( min) a11 x1 + a12 x 2 +... + a1n x n b1 a11 y1 +a 21 y 2 +... +a m1 y m c1 a x + a x +... + a x b a y +a y +... +a y c 21 1 22 2 2n n 2 12 1 22 2 m2 m 2 ............................................... .................... ........
Optimaalsest baastabelist saame ülesande lahendiks: Kui Z = 1100 siis X1 = 50 X5 = 350 X2 = 0 X6 = 0 X3 = 0 X7 = 0 X4 = 12,5 X8 = 30 Sihifunktsiooni kontroll: MAX Z = 20x1+10x2 + 4x3+8x4 20*50+0*10+0*4+12,5*8=1100 Duaalne ülesanne: W=400y1 + 200y2 + 100y3 80y4 min 2y1 + 4y2 + y3 20 2y2 + y3 + y4 10 y1 + 4y2 + 2y3 4 4y1 +4 y3+4 y4 8 Duaalse ülesande lahendiks on (optim. baastabelist): Y1= 0 Y2= 4,5 (täiendav 1 m kangast nr 1 annab kasumit 4,5 kr Y3 = 2 (täiendav 1 m kunstnahka annab kasumit 2 kr Y4= 0 Kontroll: 400y1 + 200y2 + 100y3 80y4 = 1100 400*0+200*4,5+100*2+80*0=1100 1100=1100 Järeldused:
On samaväärne tehtega konjuktsioon. Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igalühel on? 3, konjuktsioon, disjunktsioon ja inversioon. Esimesel kahel 2, inversioonil 1, unaarne. Millisel tingimusel on kaks loogikaavaldist omavahel võrdsed? Kaks erinevat loogikaavaldist on võrdväärsed ehk võrdset, kui nad mõlemad omandavad muutujate samade väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 1 või 0 Kuidas saadakse mingi loogikaavaldise jaoks tema duaalne kuju? Konjuktsioon disjunktsiooniks, disjunktsioon konjuktsiooniks, konstandid 0 konstandiks 1 ja konstandid 1 konstandiks 0. Milline seos on omavahel hulgaalgebral ja loogikaalgebral? Loogikaaalgebra ja hulgaalgebra on isomorfsed, kõik hulgaalgebra seadused kehtivad ka loogikaalgebras, tehes järgnevad asendused: ühend disjunktsiooniks, ühisosa konjuktsiooni,s tühi hulk konstandiks 0 ja universaalhulk konstandiks 1 Vaata põhiseoseid ja õpi selgeks lk 156-157
Eksperimentaalmuusika. Väga palju elektroonikat. John Cage. Minimalism- 1960 ameerika, kordused, lühikesed John Cage. Minimalism- 1960 ameerika, kordused, lühikesed teosed. Steve Raich, Philip Gloss. teosed. Steve Raich, Philip Gloss. Optika tuleb kreeka keelest Opsis. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtused. Optika jaguneb kaheks kvantoptika ja laine optika. Valgusel on duaalne iseloom ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguseosakest nim. Valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste nimetatakse kiirte optikaks.
Koerale ub 6m3 vatti, 4m2 riiet , 3 rulli niiti ja 2h aega.Soovitakse teada saada, millistes kogustes nguasju kõige optimaalsem toota oleks.Mänguasjadeks kuluvat vatti on varutud 320m3, riiet 0m2 ja niiti 235 rulli. Aega oleks kokku 150h. 1 Puhhi pealt saadakse kasumit 32 eurot, Maasiku alt 65 eurot, Lille pealt 12 eurot ja Koera pealt 35 eurot Kulu Duaalne ülesanne Vatt 117.5 320y1+450y2+235y3+150y4-> min Riie 176.25 4y1+5y2+3y3+2y4 ≥ 32 => Puhhile kulvad r Niit 235 2y1+3y2+4y3+1y4≥65 => Maaskale kuluv 4y1+3y2+5y3+2y4≥12 => Lillele kuluvad r Tööjõud 58.75
on piiramata Duaalne planeerimisülesanne: Olgu antud esialgne ülesanne max-põhikujul: z = c1 x1 + c 2 x 2 +...+ c n x n + c max a11x1 + a12 x2 + ... + a1n xn b1 a21x1 + a22 x2 + ... + a 2 n xn b2 ... ... ... ... ... am1x1 + am2 x2 + ... + amn xn bm x1 0, x 2 0, , ... , x n 0 Vastav duaalne ülesanne on: w = b1 y1 + b2 y 2 +...+ bm y m + c min a11y1 + a21y2 + ... + am1ym c1 a12 y1 + a22 y2 + ... + am2 ym c2 ... ... ... ... ... a1n y1 + a2 n y2 + ... + amn ym cn y1 0, y2 0, , ..., ym 0 Duaalse ülesande lahendamine: 1. Esialgse ülesande m tingimusele vastavad duaalsed tundmatud yi ( y1, y2, ..., ym). 2. Esialgse ülesande n tundmatule xj (x1 , x2 ,..
Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kirjutamisel ning ajus tekib kohesel kassi pilt ja inimene saab aru, et jutt käib kassist, täna nende tähtede selgeks õppimisele ja lugemisoskusele. See, et keelemärk on duaalne tähendab seda, et keelemärk koosneb kahest osast, ehk tähistajast (p+u+u) ja tähendusest (puu). Motiveerimata ja motiveeritud seos. Motiveeritud seos on see, kui märgi tähistaja näeb tähenduse moodi välja, st, et nt kui on mingi pilt, millel on kriips peal või kõrval sõrme viibutav märk, tähendab see, et tegevus või pildil olev asi on keelatud, kui on aga roheline
riigis (nii käsitoo kui tehnikakoole). Nagu öeldud Riik võttis järk-järgult üle "ambachtsschool" koolide rahastamise koorma. Need koolid jäid ka 20. sajandil edukalt tegutsema. Teine kooli tüüp olid ka nn `burgeravondschool' tsiviilisikute õhtukoolid kus osaleti õhtul pärast tööd, nende koolid eesmärgiks oli üldhariduse täiendamine, hiljem toimus nende koolide operatiivne ümber struktureerimine samuti kutsekoolideks. Duaalne õppesüsteem on levinud peale Teist Maailma sõda, kuid samas on ikkagi olukord, kus nn ,,nauditakse täiskohaga õppimist" Soome on olnud Rootsi ja Venemaa mõjusfääris. Olulisemad tööstusharud olid metsandus, põllumajandus. Soome sai autonoomse 1809. aastal Vene tsaari impeeriumist. Soome ühiskond hakkas muutuma. Poliitika, majandus ja haridussfääris toimusid ulatuslikud muudatused. Esialgu
Neid fabritseeritakse, mitte ei tuvastata. Fakt on semiootilise analüüsi tulemus ja alati seotud väärtussüsteemidega. Kultuuri vertikaalse dimensiooni aluseks on kujutlus mikro- ja makroisomorfismist. Universum on vertikaalselt hierarhiline, igas selle osas peegeldub tervik. (Sellel uskumusel põhineb ennustamine.) Kultuur sisaldab semiootiliselt endas kõik. Nietzsche eristab oma essees "Tragöödia sünd muusika vaimust" Apolloni ja Dionysose kunsti. Tegelikult on ka Apollon duaalne ja sisaldab endas htoonilist alget. Dionüsoslik Apollonlik Kuum Külm Kollektivistlik Individuaalne Pessimistlik Optimistlik Pimedus Valgus, selgus Kaos Harmoonia Tume Hele Väljendub performance's Jätab endast maha tekstid
Karnaugh' kaardi igale ruudule vastab üks konkreetne argumentvektor Vali üks: Tõene Väär LOOGIKAALGEBRA Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Kas järgnev väide on õige või vale: ? Pikk inversioon avaldise mingi osa kohal on samaväärne sulgude olemasoluga avaldise selle osa ümber Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Kas järgnev väide on õige ? Kui mingi avaldise duaalsele kujule leida omakorda edasi selle duaalne kuju, siis on tulemuseks esialgne avaldis. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Leia vastavad (võrdsed) avaldised Vastus 1 vasakpoolne 1. avaldis võrdub parempoolse avaldisega nr. 3 Vastus 2 vasakpoolne 2. avaldis võrdub parempoolse avaldisega nr. 1
LPÜ teisendamine max-kanoonilisele kujule 1) Kui Z nõutakse miinimumi, siis seda saab esitada max nõudele Min z=max (z´= -z)=-c1x1-c2x2.. 2) Kui kitsendused on esitatud võrratustena, tuleb sisse tuua täiendavad muutujat (abimuutujad, ülejäägi näitajad) 3) Kui mõne muutuja kohta pole esitatud mittenegatiivsuse nõuet, siis seda võib defineerida kahe mittenegatiivse muutuja vahena x2=x2´-x2´´ x2 ≥0, x2´´≥0 LPÜ-ga duaalne ülesanne max-põhikujul LPÜ duaalne ülesanne 1. Esialgse ül igale kitsenduele seame vastavusse duaalse ül tundmatud: y1, y2,..,ym 2. Duaalse ül kitsenduste süsteemi vabaliikmeteks on esialgse ül sihifunktsiooni kordajad c1,c2 Duaalse ül kitsenduste arv sõltub esialgse ül muutujate arvuga 3. DÜ kitsenduste süsteemi kordajate maatriks on esialgse ül kitsenduste süsteemi kordajate maatriksi transponeeritud kuju. 4
kuidas kehtestatakse sotsiaalseid norme 2. milliste tingimuste korral neid norme rikutakse 3. milliseid sotsiaalseid grupid on tõenäolisemalt seotud erinevate hälbiva käitumise vormidega 4. kuidas reageerivad teised inimesed mittekonformsele käitumisele 5. kelle võimuses ühiskonnas on määrata, milline on normaalne ja milline hälbiv käitumine. Sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Hälbelisusel on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupiskehtivad normid ja väärtused. Hälbiva käitumise peamine ülesanne on kehtivate normidega rahulolematuse avaldamine. Moraliseeritud väljakutsed normidele on tahtlikud katsed astuda vastuseisu normide kehtestajatega. Sotsiaalne kontroll on planeeritud, planeerimata protsess, millega õpetatakse, veendakse, sunnitakse inimesi normidele alluma.
Tehtemärgi puudumine tähendab konjunktsiooni. 7. Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igaühel on? Lausearvutuses kasutatakse 5 loogikatehet: 1 unaarne ja 4 binaarne. Unaarsel loogikatehtel on 1 operand ja binaarsel loogikatehtel on 2 operandi. 8. Millisel tingimusel on kaks loogikaavaldist omavahel võrdsed? Kaks loogikaavaldist on võrdsed, kui nad arvutavad muutujate väärtustamisel samad väärtused. 9. Kuidas saadakse mingi loogikavaldise jaoks tema duaalne kuju? Loogikaavaldise duaalne kuju saadakse konjunktsiooni asendamisel disjunktsiooniga, disjunktsiooni asendamisel konjunktsiooniga, konstandi 0 asendamisel konstandiga 1 ning konstandi 1 asendamisel konstandiga 0. 10. Milline seos on omavahel hulgaalgebral ja loogikaalgebral? Loogikaalgebra ja hulgaalgebra on isomorfsed. Kõik loogikaalgebra seadused kehtivad ka hulgaalgebras, kui teha asendused:
harjumuslikult fikseeritud nähtus. Efektiivne palgateooria efektiivne palgateooria eeldab seda, et kui firmad maksavad töötajatele keskmisest kõrgemat palka, on firmal võimalik tõsta tööviljakust (töötootlikkust), valida paremaid töötajaid, vähendad tööjõu väljaõppega seotud kulutusi. Kõrge töötasu võib aga vähendada tööhõivet, sest see kujundab omakorda jäigemat palgataset ja hõivestruktuuri. Duaalsete tööturgude teooria peaaegu igas riigis on olemas duaalne majandus, mis tähendab, et suurtes keskustes ja perifeerias on erinev tehnoloogia, erineva suuruse ja mastaabiefektiga ettevõtted. Duaalne majandus on nii ajaloolise arengu kui ka ebaühtlase majandusliku arengu tagajärg. Kui on duaalne majandus, siis eksisteerivad ka duaalsed tööturud, mis tekitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid probleeme. Eluteooria töölisi saab klassifitseerida asukoha, oskuste ja ka oskuste taseme järgi. Tööturg
TALLINNA ÜLIKOOL KOHALIK VALITSEMINE SEMINARITÖÖ ........................ Õppejõud: 2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon nin...
Formaalkeelte väljendusjõud on väike. Vaatamata eranditele, mitmetähenduslikkusele, avatusele jms on keel ikkagi süsteem. See eeldab struktuuri, ilma selleta ei saaks suhelda ega lauseid moodustada. Keele süsteem koosneb mitmest alasüsteemist. Keelel on kaheplaaniline iseloom, selle sees on olemas häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keel koosneb sümbolitest ja nende ühendustest. Mitte ainult keel ise, vaid ka keeleline sümbol koosneb kahest osast ehk on duaalne. Loomulikus keeles on seos sümboli vormi ja tähenduse vahel onkonventsionaalne. Ei ole põhjust, miks mõnda tähendust väljendab just antud sümbol, seega seos vormi ja tähenduse vahel on arbitraarne. Märgid on sümbol, ikoon ja indeks. Kommunikatsiooni jaoks on vaja sõnumit, sõnumisaatjat, vastuvõtjat ja kanalit. Keele vahendusel edastatud info jaguneb kaheks: konkreetse sõnumi tähendus on semantiline informatsioon; märkide arv ning nende esinemissagedus ja -tõenäosus
Heterogeensemad ressursid; Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid: Positiivne Negatiivne Võimalused grupi liikmetele Piirangud teistele Innovatiivsus Konformsus Individuaalne vabadus Kohustused Habituse- tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Habitus: kapitalid ja hoiakud: Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes egevusväljal suutlikkuse tegutseda oma huvidele vastavalt. Individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/ praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatav kapitalide maht, struktuur ja olemus aktualiseerub konkreetsete suhete tasandil, konstrueerib hoiakuid ja informeerib käitumist ajas ja ruumis. Kapitalide liigid P
Agent vastab subjektile. S nominaalfraas, millele vastab subjekt inglise intransitiivses lauses. A nominaalfraas, millele vastab subjekt transitiivlauses. P nominaalfraas, millele vastab objekt transitiivlauses. Keeltes on 2 lause põhitüüpi: 1) Poiss magab. sihitist pole, seega intransitiivne lause. ,,Poiss" = ainus nominaalfraas. 2) Poiss keedab suppi. ,,suppi" = objekt, ,,poiss" = subjekt, nominatiivis nominaalfraas. Intransitiivsed verbid jagunevad 2 rühma, st on duaalne strateegia intransitiivse lause argumendi vormistamisel: 1) Mitteergatiivsed verbid on süvasubjekt (jooksma, laulma) 2) Mitteakusatiivsed verbid pole süvasubjekti, pindsubjekt on süvasubjekti väljendus (kukkuma, jääma). 10. Sõnajärje tüpoloogia tüpoloogilise liigituse alus, millega määratakse sõnade järjekord lauses. Tüpoloogia huvitub sellest, mis järjekorras subjekt, objekt ja verb esinevad. Põhiprobleemid määramisel: I
millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon; osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jm)
few.vu.nl/ Ahja, kuuenda loengu ajal ma photoshoppisin Rogeri näole kivi-paber-kääre peale seega ma väga ei kuulanud. Sorry! 6. e3 - Value notatsioonist Mõeldud ärivõrgustike (business networks) modelleerimiseks. Põhifookus: ● Kuidas luuakse, vahetatakse ja tarbitakse väärtust mitme osapooltega võrgustikus (majandusliku väärtuse vaatenurgast) ● Kes kellega mida (kakoi majandusliku väärtuse liiki) vahetab (Äritehingu/transaktsiooni duaalne iseloom anna-ja-võta) Väärtussadamad ühendatud läbi value exchange noole, mis tähistab ühte või enamat potentsiaalset kauplemist/transaktsiooni väärtusobjektidega väärtussadamate vahel. Dependency path - transaktsiooni algatamise kohta (kes peab algatama), eduka lõpetamise kohta (kes peab algatama? No mees võiks ikka välja kutsuda, ma oleks super meelitatud) Eduka lõpetamise kohta (millised väärtusvahetused peavad olema tehtud?).
iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). • Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital – nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: • Habituse mõiste – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. • Habitus: kapitalid ja hoiakud • Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused
igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Väljasuhted: - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon duaalsuse tees - Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele
P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: 1. Habituse mõiste 7. Habituse mõiste Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Pierre Bourdieu (1930-2002) – Habitus – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, Pierre Bourdieu (1930-2002) – Habitus – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes tegevusväljal. tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes tegevusväljal. 2
firma kogutulu langes 20% b. firma kogutulu langes 10% c. firma kogutulu tõusis 8%; d. firma kogutulu tõusis 10% 63. Mingil põhjusel on toimunud nõudluse ja/või pakkumise muutused. Vasta, kas mainitud muutused toovad endaga kaasa kauba tasakaaluhinna (p) ja koguse (q) kasvu (+), kahanemise (-) või ei saa muutust täpselt kindlaks määrata (?).c) Mis juhtub, kui pakkumine kahaneb ja nõudlus jääb samaks: a. p = + q= + b. p = + q= - c. p = - q= - d. p = ? q= ? 64. Duaalne tööturu teooria majanduses selgitab palgaerinevusi a. ametiühingute poolt sõlmitavate kollektiivlepingute jäikuses b. kõrgtehnoloogilise „tuuma“ ja halvemates tingimustes töötava „perifeeria“ olemasolus c. töötajate vastuseisuga palga alandamise küsimuses tööpuuduse suurenemise ajal d. sellega, et mõnedes ettevõtetes makstakse keskmisest kõrgemat palka 65. Kas töötajad saavad oma reaalpalka mõjutada: a
weak ties“, Granovetter 1973) • Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); • Heterogeensemad ressursid, • Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt
tootmistaludena ja on end registritest kustutada lasknud. Teisalt on ka Eestis käimas põllumajandustootjate arvu vähenemise protsess, mis on iseloomulik enamikule arenenud riikidest, kuid mis Eestis toimub mõnevõrra kiiremini. Seega on selles aspektis siirdeprotsess veel mingil määral pooleli. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur maakasutuse järgi: põhitunnused Nagu paljudes teistes Ida-Euroopa riikides on ka Eesti põllumajandustootjate struktuur duaalne. See tähendab, et põllumajanduslike majapidamiste üldarvust moodustavad suhteliselt suure osa väikesed majapidamised, mis kasutavad kokku suhteliselt väikest osa põllumajandusmaast. Muutused põllumajanduslikus tööhõives Põllumajandustootmise restruktureerimisega kaasnes põllumajandusliku tööhõive drastiline vähenemine. 1990ndat aastat 2010 aastaga võrreldes on põllumajanduses tööhõive langenud 85%. Maakasutus ja selle dünaamika Eestis
(kõne lõppedes suunab kõneleja pilgu mujale). 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Keeleline suhtlus tähendus ja heli (keele duaalne põhiolemus). Keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Sümbol viitab referendile. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne. Tähenduse ja vormi suhe sümbolis on arbitraarne (meelevaldne) ning konventsionaalsuse tõttu ka paratamatu (minevikus loodud sõnad). Sümboli motiveerimatus. Sündmuse ja referendi arbitraarse seose tõttu erinevad sama tähendusega sõnad eri keeltes vormi poolest täiesti suvaliselt
soositav. Seega sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Sots.funktsioonid: durkheim rõhutas ka, et kuritegevus on iga ühiskonna vajalik osa. Vastupidiselt üldisele arvamusele liidab kuritegevus tegelikult ühiskonda. Sellega, kui ühiskonnaliikmed avaldavad viha kuritegevuse pärast, moodustavad nad tegelikult seesmiseid tihedaid sidemeid, mis neid seesmiselt liidavad. Seega on hälbelisusel duaalne 6 funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sots.grupis kehtivad normid ja väärtused. Piirid seatakse käitumise kaugemaile rajale nind selle abil muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiva käitumise üheks peamiseks ülesandeks on kehtivate normidega
tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Väljasuhted: o pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; o tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; o muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: o tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon o habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon ‘Konverteeritavuse tees’ - Kapitalid on konverteeritavad erinevate: kapitalide, väljade, eluetappide, kultuurikontekstide, sotsiaalsete süsteemide vaheliselt Sotsiaalne ruum abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt
ühiskonnas vajalike rollide õpetamine. Tähtsamateks vanemad, sõbrad, õpetajad, massimeedia. 6. Konformsus ja hälbimine Kuidas tekivad normid ? kkujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kijutavad endast läbirääkimiste tulemusel kujunenud tegelikkust, mis vormib inimeste käitumist ja taju. Normid võivad olla nii keelavad kui sundivad. Hälbelisuse sotsiaalsed funktsioonid Durkheim : on duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Häbivate inimeste (kurjategijad näiteks ) karistamise läbi liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga. Erikson : inimesed õpivad käitumise piire vastuseisu kaudu ja katsetades aktsepteeriva käitumise piire ja tehes need sellega enda jaoks kindlaks. Sotsiaalse kontrolli mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste hekaskiitu ja laitust
mõlemapoolset kokkulepet, mis võimaldaks koduriigis säilitada sama sotsiaalkindlustuse õiguse. (Holzmann et al 2005) Tuues näiteid mõningate Euroopa Liidu ja maailma sotsiaalkindlustuse hüvede, seal hulgas ka pensionisüsteemide eksportimisvõimaluste koha pealt, on enamuses Euroopa Liidu riikides lubatud pensionite väljamaksmine sisuliselt igas maailma riigis vaid mõne üksiku piiranguga. Kanadas on duaalne universaalne sotsiaalkindlustuse süsteem, mis lubab vaid elementaarset põhikaitset pensioni ja tervisekaitse koha pealt kõigile residentidele, sh ka immigrantidele peale mõne leebe tingimuse täitmist. Lisaks sellele süsteemile saavad immigrandid osaleda ka sissetulekuga seotud kogumissüsteemis. USA-s aga vastupidi on väga karmid reeglid rahvusvahelistele migrantidele, mis nõuavad pikaajalist tööga hõivatust USA- s, et sealse pensionisüsteemiga liituda
1973) · Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed ,,tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); · Heterogeensemad ressursid, · Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; · Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. 5) Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: 6) Habituse mõiste habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. 7) Habituse ja välja suhe 8) Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud,
mässumeelsus. 22. Maatriksstruktuur Maatriks on strukturaalne disain, mis koondab spetsialistid erinevatest funktsionaalsetest osakondadest töötama ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas, mida juhivad projektijuhid. Maatriks lisab painduvuse bürokraatia spetsialiseeritusest tulenevale ökonoomsusele. Samas rikutakse maatriksorganisatsioonis bürokraatia keskseimat reeglit - käsuliini ühtsust, mis nõuab, et igal töötajal oleks ainult üks ülemus. Duaalne käsuliin viitab sellele, et maatriksorganisatsioonis tekivad üksused erinevate juhtide vastutuse ühisosale. Maatriksorganisatsioone erasektoris iseloomustab tootmise kõrgem tase ning keskendumine kvaliteedile ja tootele. Maatriksorganisatsioon võib olla püsiv või ajutine. Maatriksstruktuuri iseloomustab vastastikuse kohandumise kõrgem aste. 23. Meeskondlik struktuur Liigendub kahe näitaja järgi: territoriaalselt ja funktsionaalselt. Paindlik kiire
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
