kaasa ka kodune kasvatus, see kuidas ja mis v��rtustega on sind maast ja madalast �les kasvatatud. Igal perel on omad seisukohad ning v��rtushinnangud, mida antakse edasi oma j�reltulijatele. See kas jakui palju keegi seda kodust endaga kaasa v�tab on juba individuaalne. Arvamust kujundab ka allikas, kust on info p�rit. Allikaid on palju erinevaid: raadio, ajaleht, televiisor, internet. V�ga palju informatsiooni saame t�nap�eval meediast. Meedia on k�ikjal me �mber. Iga p�evaselt istume internetis, vaatame televiisorit ning loeme ajakirjandust. K�ik need allikad on t�is erineva taustaga uudiseid ja artikleid. Noored kahjuks ei tunne huvi traditsioonilise meedia ja ajakirjanduse vastu. Rohkem huvitab t�nap�eva noori uus meedia. Uusmeedia kujutab endas internetis levivat informatsiooni, mis on koosk�las tarbija, ehk lugejaskonna n�udlusega. Internetti
is ikuandme te faili. · Klie ndi jao ks s ääs tab ID-kaart klie ndikaardina väg a palju ae g a. · Apo llo raamatupo o d, Ilve s Extra, paljud raamatuko g ud Ele ktro o niline is ikutuvas tus Mis o n dig iallkiri · Dig iallkiri o n nag u tavaline allkiri, kuid antaks e e le ktro o nilis e lt · Ee s ti ID-kaardi ja Mo biil-ID abil s aab anda dig iallkirja Kus s aab kas utada ? · Kõ ikjal kus me kas utame o makäe lis t allkirja: · Tellimused ja arved · Lepingud · Ametlikud teated · Käskkirjade kooskõlastamine ja tutvumine · Seaduste loomine ja kooskõlastamine · Dig itaalallkirja s e adus t järg iv allkiri o n võ rds us tatud o makäe lis e allkirjag a · Jus iits minis te e rium o n kinnitanud dig itaalallkirja võ rds us tamis e no tariaals e kinnitus e g a te atavate l juhtude l.