aadressi localhost ning andmebaasi muusikapood. Kui kõik on valmis, siis valin koha kuhu salvestada ja faili nime. Seejärel küsitakse uuesti parooli, vajuta lihtsalt Enter ja korras. Tekkinud faili sisu võid vabalt mõne tekstiredaktoriga vaadata. Läbi phpMyAdmin liidese: 1. vali soovitud andmebaas 'muusikapood' 2. kliki 'Ekspordi' 3. eksportimise meetod 'Kiire' 4. formaat 'SQL' 5. lõpetamiseks vajuta 'Mine' Andmebaasi taastamine Kui on kätte jõudnud aeg, et oleks vaja andmeid olemasolevast failist taastada. Nüüd ei kasuta enam mysqldump programmi, vaid mysql konsooli ennast. Enne taastamist pead andmebaasi looma. ? 1 mysql> CREATE DATABASE muusikapood; Seejärel aktiveeri see. ? 1 mysql> USE muusikapood; Ja nüüd loe sisse oma loodud koopia. ? 1 mysql> source c:/muusikapood.sql 2 Query OK, 0 rows affected (0.00 sec) 3 Query OK, 0 rows affected (0.00 sec) 4 Query OK, 0 rows affected (0.00 sec)
Koopast v�lja j�udes, oli ilm palju muutunud. Tuiskas. See oli k�ll halb. Nikko ei olnud endas enam kindel. Ta ei teadnudki, kas leiab isa. Siiski oli v�ike p�hjap�der ka enda �le uhke. Huntide k�est oli ta v�hemalt p��senud. Nikko oli juba palju k�ndinud. Ta oli lootust kaotamas. L�puks paistsid ka tuled. Need olid p�ris kaugel, aga siiski andis see veidikenegi lootust juurde. �kki hakkas pimedaks minema. Nikko oli ka majadele l�hedale j�udnud. Ta teadis, et �hes neist toimetavad p�kapikud ja m�nes teises tegutseb j�uluvana. Edasi j�udis Nikko valgustatus teerajale. See oli lai ning lumest puhtaks p�hitud rada. Nikko k�ndis m��da seda rada, lootes veel midagi leida. �kki vuhises midagi �le ta pea. Kas t�esti? Kas Nikko n�gi �igesti? Jah, kindlasti n�gi Nikko k�ike �igelt. Saan oli vuhisenud �le Nikko. Muidugi mitte tavaline. Seda saani juhtisid lendavad p�hjap�drad ning selles istus j�uluvana
Anna ei tahtnud minna kuid Villu suutis teda veenda sellega, et laseb need kivid Anna auks �hku. Aga Annalgi oli �ks tingimus, see et Villu ei tohi enam juua, mitte kunagi. Samal ajal m�tles K�rboja endine peremees Katku Villust, Annast, jaanitulest ja meeste jutust. Kivim�el meisterdasid Villu ja Mikk pauku. Meisterdamine v�ttis neil aega palju rohkem kui tavaliselt ning viimaks k�ib k�rakas. T�iesti ootamatult, nii et Villu ja Mikk ei j�udnud kaugemale joosta ja said pauguga pihta. Mikk oli ainult verega koos kuid Villu kaotas oma parema k�e kaks s�rme t�ielikult ning kahest j�i alles pool, ka teise silma n�gemisv�ime kadus suuresti. Anna tegutses kiiresti, et Villut aidata. Ta sidus talle riide �mber k�e, et takistada verejooksu ja jootis talle ohtralt viina sisse, et valu v�hendada. Anna lasi ta l�puks vankriga haiglasse viia.
edasitagasi hüpates vaest meest piirama hakkas. See tõrjus koera käte ja jalgadega eemale, pööras ning väänas oma kuivetanud keha naljakal viisil, kraaksus, kähvis mitu korda «uist! uist!» -- aga kus kuri vaenlane kuulab! Krauh! -- - ja ülbe looma hambais kõigub hõlma-tükk, millega ta uhkesti, nagu sõjamees võidu järel, peremehe poole traavib. See aga hoiab kõhtu naeru pärast, hoolimata Emmi noomimisest, kes Jaanusega koos oli ka sinna jõudnud. Kubjas katsus haleda näoga oma kätkenud kuuehõlma ja vingus: «Tarapitale oleks tõesti taplemist vaja (tema altkulmu koera poole luuriv pilk ütles: «Küll ma su kaela murraksin, hundi-sööt!»), näe nüüd, mis ta tegi! Hõlm puru! Kanz fei jereisst! Miks noorhärrad ei keelanud, ta oleks 22 mu püksid peaaegu lõhki kiskunud, kanz fi heine alte Sack! Häh tu teivel! Häh tu-u teivel!» «Oh, Tarapita, kuldne Tarapita!» karjus Oodo naeru vahel. «Omaenese ristiisa hõlma krapsti