9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt.
rünnakute all. Esimene avalik konflikt Poola ja saksa ordu vahel alles 14. saj keskel kui ordu 1388 vallutas Gdanski. Poola rannikuala läks Ordu kätte. Leedu läänepoolsemaid alu on samuti üritanud ristiusustada Taani riik. Taani on 12. saj teisel poolel ja 13. saj algul rünnanud korduvalt Lääne-Leedut ja tõenäoliselt on hästi lühiajaliselt need alad ka taani võimu all olnud. 13. saj alguseks olid Leedus olemas muinasmaakonnad, kus eesotsas olid juba päritava võimuga vürstid (10 maakonda 1 neist lietuva). Leedulaste röövretked jõudsid praktiliselt üle aasta jõudnud otsaga välja eesti aladele. Leedulaste röövretked aga hakkasid järjest asenduma vallutusretkedega territooriumi laiendamiseks. Tajudes aga ristiusu ohtu Liivi Ordu poolt, üritasid leedukad ka ühendada balti hõime ja sõlmisid ka rahulepinguid sakslastega. Esimene rahuleping orduga juba 1201. Samas aga toetanud teisi balti hõime võitluses Ordu vastu. 13
1559.a lõppenud Itaalia sõjad andsid võimaluse pöörata rohkem tähelepanu siseasjadele ning viisid ligikaudu 30 aastat kestnud ususõdadeni. KOLMAS SLIDE Kolmekümneaastane sõda algas 23. mail 1618 tsehhide ülestõusuga Prahas ja lõppes Vestfaali rahuga 24. oktoobril 1648. Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda, samas ka viimane ulatuslik Vana- Maailma ususõda. Ühelt poolt sõdisid katoliiklik Habsburgide Hispaania ja Austria, neid toetasid paavst, katoliiklikud Saksa vürstid ning Poola-Leedu. Nende vastas olid Saksa protestantlikud vürstid, keda sõjaliselt toetasid Prantsusmaa, Taani ja Rootsi. Konflikti olid haaratud ka Madalmaad, Inglismaa ja Venemaa. NELJAS SLIDE Sõja tulemusel muutus Euroopa poliitiline ja majanduslik olukord -- Saksamaa vaesus ja käis poliitiliselt alla, Habsburgide domineerimine Euroopa asjades taandus. Esile kerkisid tugevad mereriigid Madalmaad ja Inglismaa, kes hakkasid juhtima Euroopa ja maailma majandust. Samuti oli
-leiutised(tükikunst,mikroskoop) -uued teoorias(Kopernik,Galilei,Gutenberg) -maadeavastused(Kolumbus,Vasco de Gama,Marco Polo) Renessanss on lahutamatu humanismist ja humanistide tegevusest. Nad olid veendunud inimeste piiramatus arenemisvõimes. Keskuseks sai Firenze. Kirjanikud Fransesco Petrarka-sonett Giovanni Boccaccio-novell Thomas Moore-utoopia Michel de Montaigne Fransesco Petrarca: ,, ...see vaid näib nii, et ma elasin vürstide juures, tegelikult elasid vürstid minu juures,'' 1304-1374 Oli päris Firenze lähedalt 1312. aastast elas Prantsusmaal ja õppis õigusteadust. 1327 nägi kirikus Laurat-naiest,kellesse kiindus ning kes inspireeris tema loomingut. Laura-mitmetähenduslik nimi: - loorber ehk kuulsuse sümbol - l'aura- kerge tuuleiil ,,Laulude raamat'' jaguneb kahte ossa: ,, Madonna Laura eluajal'' ja ''Pärast madonna Laura surma'', sisaldab 366 luuletust,neist 317 sonetti. 1341 krooniti Roomas poeta laureaadiks Sonett
Ferdinandi nimetas Karl 1531. aastal aga Saksa kuningaks ehk oma järglaseks Saksa- Rooma troonil. Tema enda vanim poeg Philipp (tulevane Felipe II) oli veel liialt noor ja pealegi olid vennad juba sisuliselt kokku leppinud Habsburgide impeeriumi jagamises. 1526. aastal oli Ferdinand pärinud ka Böömimaa ja Ungari troonid ning seega Habsburgide võimubaasi veelgi laiendanud. Esimesed vastuolud protestantlike vürstidega 1526. aastal olid Saksa protestantlikud vürstid, kasutades ära Karli viibimist Itaalias, kuulutanud esimesel Speyeri riigipäeval välja aadelliku usuvabaduse ehk alamad pidid järgima seda usku, mida tunnistas nende valitseja. 1529. aastal korraldas Ferdinand Karli nõudmisel teise Speyeri riigipäeva, kus püüti Wormsi edikti reaalselt ellu rakendada ehk luterlust illegaalseks muuta. Seepeale esitasid luterlikud vürstid protesti ning teenisid nõnda protestantide nimetuse. Kompromissi püüti leida 1530.
See seletaks ka asjaolu, et riialased pikka aega enam Saaremaale ei tunginud ja prioriteediks võeti hoopis Eestimaa mandriosa alistamine. Riia ründamise kava Alates 1215. aasta kevadest polnud eestlased käimasolevas sõjas enam aktiivsust ja initsiatiivi üles näidanud ning Ugandi, Sakala ja Soontagana olid üksteise järel Riia kiriku ülemvõimu alla läinud. Sellise olukorraga ei leppinud aga eelkõige saarlased ja Riia mõjuala laienemisest häiritud Vene vürstid. Saarlased, ilmselt koos teiste eestlastega, kavandasid uut, eelmise aasta omaga sarnast otserünnakut Riiale, mille eduvõimaluste tõstmiseks tehti sõjalise liidu loomise ettepanek Polotski vürtsile Vladimirile. Vladimir, kes oli Riia piiskop Albertile kaotanud varem tema võimupiirkonda kuulunud Jersika ja Koknese vürstiriigid ning Väina liivlaste ala, oli meelsasti nõus. Kava kohaselt pidid eestlased
annaabi.ee 
