Islami kultuur talletas ja aren da s eda si antiigi p ärandit, rikastad e s sed a orientaals et e joonte g a, mida ühtlasi vah en d ati euro o pla st el e. Araabla st e vahen du s e sai euro o p a s tuntuks India arvus ü st e e m nn araabia numbrid ja arv 0, male m ä n g . Paljud euroo p a s üldkasutatavad m õiste d siffer, alman a h h, alge br a, ma g a sin, tariif; teadla s e d: Ibn Sina( arst, filoso of, poe et) ja Ibn Rusd(filoso of); Islami kirjandu s e tuntuim teos on araabiak e e ln e muinasjutukogu Tuhat ja üks ööd 9. Mongolite riik, selle ühiskonnakorraldus, vallutused ja mõju euroopale. Milles seisnesid mongolite sõjalise edu põhjused? Hästi juhitud ratsav ä gi, mis oli allutatud rang el e distsipliinile, kiirus ja man ö ö ö ö v e r d a mi s v õi m e , tulejõud, distsipliin ja suure p ära s e d juhid. Esm alt tabas
Baconi õpetus meetodist: õige induktsioon 1. Afroismid I-III. Millisena näeb Bacon looduse ja inimese vahekorda (iga afroism esitab selle vahekorra erinevast küljest)? Inimene on looduse osa ning seega saab inimese võimuses olla ainult looduse avastamine. Ta saab loodusest nii palju aru kui palju on ta loodust mõttega vaadelnud. Selleks, et loodust rohkem avastada on inimesel vaja riistu ja vahendeid, kuid need vahendid on kasulikud ainuüksi siis kui need on loodud läbi mõeldes. Riistad ja vahendid, mille kasulikkust või vajalikkust pole läbi mõeldud, ei ole lisaväärtuseks, et loodust rohkem avastada. Tarvilike riistade ja vahenditega saab inimene endale looduse allutada, kuid seda ka sellisel juhul, kui ta tunneb ja teab looduse korda. Ilma teadmisteta ei ole inimene võimeline end usaldama loodusele, sest loodus usaldab end inimesele siis...
Püütakse välja töötada täpseid rahvusvahelisi reegleid ja kokkuleppeid. Analoogiliselt USA suurte korporatsioonidega on ka väikeste (Euroopa) rahvusriikide rahvusvahelised ettevõtted mõjutatud erinevate ühiskondade (kuhu nende tegevus laieneb) suhtumisest, rahvusvahelisest meediast jne. Mitmed majanduspoliitika õpikud käsitlevad eetilisi aspekte ka tunduvalt laiemalt ja filoso- feerivad neil teemadel võrdlemisi pikalt. Kirjutatakse, et meie ühiskonda hoiavad koos tehnika võidukäik, optimaalne ratsionaalsus, ulatuslik tootmine ja tarbimine. Kultuur, vaimsus, filosoo- fia – üldiselt humanitaaria – muutuvad järjest tähtsusetumaks. Eetikast ei räägi enam keegi. Tänapäeva ühiskonnale on omane püüelda aina edasi, rahuldada järjest kasvavaid nõudmisi: kõik peab muutuma järjest paremaks, eelkõige
annaabi.ee 
