Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu neto...
Sotsiaalhoolekande ülesanded: -abi osutamine isikule või perekonnale toimetuleku raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/kl...
Diskretsioon Diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorgan ile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Haldus võib seaduses sätestatud faktilise koosseisu rakendamisel valida erinevate käitumisviiside vahel. Haldusel on õigus ise õiguslik tagajärg kindlaks määrata: •kahe või enama võimaluse näol •teatava tegutsemisvaldkonna kindlaks määramise näo Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Subsidiaarsuse printsiip tähendab, et valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võib õhendus võtta meetmeid vaid niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada õhenduse tasandil. Teisisõnu on vajalik teatud lisaväärtuse olemasolu. Proportsionaalsuse printsiip tähendab seda, et ükski
ei oleks keskkonnanõuetest tulenevaid konkurentsipiiranguid teiste riikide ettevõtetega võrreldes. Teiseks: Laias laastus ei püüdnud liikmesriigid mitte kaotada ettevõtlust kitsendavaid keskkonnapiiranguid, vaid pigem püüdsid luua ühtsed ELi keskkonnakaitse standardid. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika probleemidena toob Warleigh2 välja mitmed keskkonnaeesmärkide saavutamist takistvad asjaolud probleemid poliitika rakendamisel, laienemine, subsidiaarsus, poliitika põhisuund, uued debatid poliitika kujundamisel. Warleigh teeb teemat käsitledes kokkuvõtte, et tänapäevaks on Eli keskkonnapoliitika väljavaated segased. Kasvav üleilmastumine seab oma tingimusi ja piiranguid. Asutamislepingus3 sätestatud säästlikkuse põhimõte on väga oluline, kuid selle saavutamise suunas liikumine väga aeglane. Keskkonnapoliitika eeldused anda ELle suuremat legitiimsust nii sisendi kui väljundi mõttes pole realiseeritud
Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud...
moodustada se esindus ja täitevorganite süsteem, õigus khtestada oma eelarve, kohalikud maksud, tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingutele , keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus. KOV mudelid: Suurbritannia ja Saksamaa-detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus. Prantsusmaa-tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna. Lähimus e subsidiaarsus e täiendavus- otsustamine võimalikult madalal otstarbekas tasandil Kohalikud küsimused: Kõik, mis on selgesõnaliselt seadustega antud. Kõik, mida KOV võtab endale lepingutega. Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel mõne teise institutsiooni pädevusse ning on ilmselt kohaliku tähtsusega. KOV TAVATEGEVUSALAD: Üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine,
(Liikmesriigid+EL) Liikmesriigid ja EL otsustavad. Valdkonnad: inimeste tervise kaitse ja parandamine, tööstus, kultuur, turism, haridus noorsugu ja sport, halduskoostöö, kodanikkekaitse. e. Erandlikud valdkonnad f. Subsidiaarsuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Subsidiaarsus. Kui ei ole EÜ/EL ainupädevus, kuid liikmesriigid ei ole midagi ette võtnud ja paremat tulemust saaks saavutada just Euroopa Liidu tasandil, võib EL meetmeid võtta, tingimused niisiis, et liikmesriigid ei ole tegutsenud; - EL saaks paremini tulemust saavutada Liikmesriikide parlamentide järelevalve oma valitsuste üle Euroopa Liidu tegevuse suhtes
8. Absoluutne vaesus - ressursside puudumine mingi minimaalse vajaduste rahuldatuse tasandi suhtes. 9. Toimetulekutoetus - mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vajalike minimaalsete tarbimiskulude katmiseks. Toimetulekutoetust makstakse allpool toimetulekupiiri elavatele, sealhulgas ka elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks. 10. Subsidiaarsus - põhimõtet järgides on hoolekandeteenuste arendamine, korraldamine ning neile juurdepääsu tagamine kliendile kõige lähemal seisva võimuorgani ülesanne. Enamuse teenuste puhul on selleks kohalik omavalitsus. 11. Erivajadus - tagajärg. organismi teatud funktisooni puudumine, alatalitus või kõrvalekalle 12. Asenduskodu - vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust. Eesmärk on rahuldada lapse
Eestis olemasolevatest menetluse pikkuse heastamise õiguskaitsevahenditest kriminaal-, tsiviil- ja haldus- kohtumenetluses. Lõpetuseks tuuakse välja, mida tuleb veel arvesse võtta juhul, kui isik siiski soovib pärast riigisiseste meetmete läbimist EIK-sse pöörduda. 1. Subsidiaarsuspõhimõte Arvestades EIK lahendada olevate kaebuste arvu pidevat suurenemist, on konventsiooniga loodud järele- valvemehhanismi subsidiaarsus – s.t valitsuste, kohtute ja parlamentide põhiroll inimõiguste tagamisel ja kaitsmisel riigi tasandil – üks enim rõhutatud põhimõtetest, mille aktiivsemat järgimist oodatakse nii riiki- delt kui ka EIK-lt.*5 20. aprillil 2012 vastu võetud Brightoni deklaratsioonis otsustasid konventsiooniosali- sed riigid, et seni EIK kohtupraktikaga kujundatud subsidiaarsuse ja kaalutlusõiguse doktriini põhimõtted
minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. 37) Vältimatu sotsiaalabi- Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. 8) Subsidiaarsus ( lähimus )- inimese abistamine tema lähiümbruses 5) Lapse väärkohtlemine- tegu või tegevusetus mis takistab lapse eakohast arengut või valmistab talle kannatusi 9) Erivajadus- vajadus kõrvalise abi järele 18) Ohvriabiteenus- avalik teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine.
kes töötavad ELi rahaliste vahenditega. Aruande esitatakse Komisjonile ja liikmesriikide valitsustele. Pettuse juhul - teatakse Euroopa pettuste vastasele ametile (OLAF). III EUROOPA LIIDU PRAKTILINE TOIMIMINE 12. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') Põhiväärtused: Inimväärikus vabadus demokraatia võrdsus õigusriik inimõiguste sh vähemuste austamine Õigusprintsiibid: Subsidiaarsus - otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel Proportsionaalsus - kas meede, mida rakendatakse on mõistlik ja kas seda tehakse mõistlikus ulatuses Võrdsus enne õigust Inimõigused Legal certainty (seadused peavad kaitsma neid, kes ei rikku seadusi sh valitsuse võimu eest) 13. Põhiväärtused demokraatia & turumajandus turumajandus kui demokraatia alus kui majandusega on kõik korras siis ka demokraatiaga kõik korras
SA arengu põhimõtted (14): · KK kui ühine rikkus ja vastutus · SA põhimõtete arvestamine planeerimisel · Majanduse arengu mõjutamine KK säästvas suunas · KK-kahjustuste ennetamine ja vältimine · Ettevaatuspõhimõtte arvestamine otsustamisel · KK-nõuete lülitamine teistesse valdkondadesse · KK- nõuete järgimine saastaja maksab põhimõttel · Koostöö teiste riikidega regionaalsete ja ülemaailmsete probleemide lahendamisel · Subsidiaarsus PM kasutamine, mille kohaselt poliitilised otsused tuleb teha alati madalaimal võimalikul haldus-poliitilisel tasandil ja võimalikult lähedal kodanikule. · Traditsioonilise LK edendamine · Jäätmete vähendamine · Fossiilkütuse tarbimise piiramine · Toodete eluea pikendamine · Tootmine tarbijale võimalikult lähedale tuua. Dunoff: üks või teine valitsustase on enam vähem õige, kõik oleneb probleemist. Viimased kom
b) spetsiifilised mõõtmed (sektoripõhised, valdkonna) üldised (paljudele kehtivad) c) detailne reguleerimine (posit integratsioon, põllumajandus ja keskkond) barjääride eemaldamine (negatiivne integratsioon või liberaliseerimine). Alates 1990.ndatest on näha, et ühisotsused on liikunud pehmest sekkumisest range sekkumiseni, spetsiifilistest üldiste meetmeteni ja positiivsest negatiivse integratsioonini. Võimu tasakaalus 1) Subsidiaarsus 2) Parlamendil peab olema formaalne võim keelduda seaduseelnõudest (kaasotsustamise positsioon) 3) Regioonidel peab olema võimalus avaldada vähemalt nõuandval tasandil mõju (Regioonide Komitee kaudu) 4) Esindajad organiseeritud juhtkondadest ja töötajad (arvan, et peetakse silmas formaalseid liite) omavad õigust teha ettepanekuid ELi päevakavale. Tundlikud valdkonnad nagu tervis ja maksundus eeldavad aga avatud koordinatsiooni meetodist
raamprogrammi, mis määratleb, millised programmid vajavad lahendamist ja kuidas püstitatud eesmärgid saavutatakse. · Partnerlus o Euroopa Komisjon, liikmesriik, riigisisesed sotsiaalpartnerid o Projektide väljatöötamisel, elluviimisel, järelvalves ja kontrollis osalevad riigi, regiooni ja kohaliku omavalitsuse asutused ning sotsiaalsed partnerid ja huvigrupid. · Subsidiaarsus · Monitooring ja hindamine (efektiivsus ja kontroll) o Al 200 reserveeritakse 4-7% projektide eelarvest nende tegevuste läbiviimiseks 40. PHARE programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted) · Toetati KIE riike, et neid ettevalmistada ELiga liitumiseks. Keskendub kandidaatriikide toetamisele investeerides ELiga ühinemise protsessi. Endistest NSVL välja astunud riikide (KIE) abistamiseks
Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks ettevalmistamisel 1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti. Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. Liberaalid käsitlesid vabaturgu kui sotsiaalse koordineerimise mehhanismi, kui spontaanset korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks ringlust ja rikkuseks raha (kuld, hõbe) ning nõudsid valitseja tegutsemist selles suunas, et raha rohkem riiki sisse tuleks, kui välja läheb. Smith leidis, et liikumapanevaks jõuks on indiviidide toimimine, lähtudest oma individuaalses...
moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1. Spetsiaalsus – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt. Mõrv neelab endasse tapmise koosseisu. 2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See hõlmamine toimub õigushüvede kaudu. Teod peavad olema ühe õigushüve kaitse all. Formaalne subsidiaarsus: KarS §143 Vägistamine, Seadus ütleb, et kui juhul kui esinevad selles teos sellised tunnused, kuid puuduvad vägistamise koosseisus olevad vägivalla kasutamine. Materiaalne subsidiaarsus - tuleb tõlgendada normi. 3. Konsumeerimine – põhidelikt kui raskem tarvitab ära vähemas ebaõiguses avalduva ning seejärel kaasdelikti... Riigikohtu lahend: 3-1-1-92-07. (seal on nii konsumeerimise kui subsidiaarsuse näide)
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGU...
1. Millest tulenevad põhiliselt (majandus)poliitika alternatiivid? Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast. Alternatiivid tulenevad aga põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest. (Majanduslik) huvi on inimeste käitumist motiveerivate teadvustatud (osalt ka teadvustamata) väärtushinnangute kompleks, mis kujundab vajadusi ja ajendab neid rahuldama. Majandusteaduses käsitletakse huvi kui inimese selgelt väljendatud taotlust rahuldada oma vajadusi. Elementaarsel kujul on inimeste huvid suhteliselt ühesugused, väljendudes vajaduses rahuldada nälga, külma, tagada oma isiklik julgeolek jne. Mida enam võimalusi tekib, seda individualiseeritumaks inimeste huvid muutuvad ja üksteisest erinevad, seda rohkem avaldub nende vahel ka vastuolusid. Inimeste huvid on väga erinevad. Ka nn ühiskondlike gruppide huvid on äärmiselt erinevad. Huvigruppe iseloomustab eelkõige soov maksumaksjatelt k...
Euroopa Liidu eesmärk: ,,To become the most competitive and dynamic knowledge-based economy in the world capable of sustainable economic growth with more and better jobs and greater social cohesion" Ohud: Globaalne soojenemine Rahva tervis Vaesus Vananev elanikkond Bioloogiline mitmekesisus Linnastumine EL seisukohad Johannesburgi tippkohtumisel 2002 Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted: Saastaja maksab Ettevaatlus ja ennetamine Lähedus Subsidiaarsus (lähimus) 16 Integreerimine Õigus puhtale keskkonnale Kliima soojenemine: keskmine temperatuur ja selle kõikumine: Külmemad perioodid vahelduvad soojematega Jääajad Viimase sajandi jooksul soojenemine u. 0,5°-1°C 1850ndast aastast on keskmine temperatuur tõusnud 13,7°C > 14,5°C Suurim soojenemine on leidnud aset kõrgematel laiuskraadidel> Põhja-Jäämeri, Alaska,
majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; - Konservatism – toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid või suuremad kogukonnad, peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete vastutuse kasv, kompetentsus, harjumus ise probleemidega toime tulla (nendele lahendusi otsides ja leides)
olemasolu. Säästev areng ja selle tuumikelemendid, nt. põlvkondadevaheline õiglus, Saastaja maksab, Ettevaatus ja ennetamine, s.h. Piirideülese KK-kahju vältimine, KK-mõjude hindamine, Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, Õigus puhtale keskkonnale. Ühised, kuid erinevad kohustused, Abistavad printsiibid, nt. BAT , EL tasandil rõhutatakse lisaks veel järgmiseid põhimõtteid: Lähedus, Subsidiaarsus, KKP eesmärkide integreerimine teistesse poliitikatesse. Vastutus KKÕ-s : KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid. Ennetamine: kk -normatiivid, kvaliteedinõuded, standardid; kk -load, kk -mõjude hindamine. Rakenduslikud: seire, järelevalve, audit, Vastutus, Vastutuse omapära . Traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, Praegu ennetamine, st ideaalis kk -vastutuse süsteemi ei peaks üldse kasutama
6. Struktuurifond > tõukefond 7. Task force > rakkerühm (ühe kindla ülesande täitmiseks loodud töörühm, erioperatsiooniks moodustatud väeüksus) 8. Twinning > mestimine (ELi liikmesriigi ametnik lähetatakse kandidaatriiki nõustama kindlat projekti) 9. Valitsusväline organisatsioon > vabaühendus (rahvusvaheline või sisemaine valitsustest sõltumatu organisatsioon) 10. Ühenduse acquis > ühenduse õigustik (ELi liikmesriike siduvate õigusaktide kogum) 11. Subsidiaarsus > lähimus, lähimuspõhimõte (valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab EL meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest) H 23. Rektsioon. alla kirjutama: Minister kirjutab kirjale alla. allkirjastama: Minister allkirjastab kirja. H 24. Lause sõnajärg. * Ajamäärus paikneb kohamäärusest tavaliselt eespool: Selts korraldas möödunud aastal (ajamäärus) Krimmis (kohamäärus) keelepäeva.
Subsidiaarsuse põhimõte otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 1 Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas. KOV tunnused: · territoriaalsus · autonoomsus · otsene demokraatia · demokraatlikult valitud esinduskogu · legaalsus · suhteline vabadus moodustada ise esindus-ja täitevorganite süsteem · õigus kehtestada oma eelarve,kohalikud maksud tuluallikana ja koormised · subsidiaarsus põhimõte · detsentraliseeritus üldhariduses · riigi KOV suhted põhinevad seadusele · keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus KOV tegevusalad Euroopas: · üldharidus,raamatukogud,rahvakultuur · avalikud teenused,tööhõive,sotsiaalhoolekanne,perearstivõrk · planeerimine,ehitus,hoonestus,kohalik liiklus,teed ja veondus · elekter ja soojus,veemajandus,kommunaalvõrgustik · avalik kord ja heakord,kodanikukaitse ja
Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. KOV mudelid ® Suurbritannia ja Saksamaa detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus ® Prantsusmaa tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna Lähimus e. subsidiaarsus e. täiendavus otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil KOV tavategevusalad Euroopas n üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, n avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, n planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, n elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, n avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism,
Eesti regionaalpoliitika Esimene Eesti regionaalpoliitika alusdokument oli regionaalpoliitika kontseptsioon, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 1994. a.. Eesti regionaalpoliitika korralduslikud põhimõtted järgmised: programmilisus. Meetmete kompleksne rakendamine pika-ajaliste eesmärgistatud programmide raames; kontsentreeritus. Meetmete suunamine eelkõige piiratud arvule sihtpiirkondadele ja sihtvaldkondadele; subsidiaarsus. Meetmete rakendamine ja selleks eraldatud vahendite haldamine toimub madalaimal pädeval haldustasandil; partnerlus. Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine meetmete kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel; täiendavus. Regionaalpoliitiliste vahendite eraldamine ei tohi asendada abisaaja omafinantseerimist ega olla õigustuseks piirkonna teistest allikatest finantseerimise vähendamisel; seire ja hindamise rakendamine. Meetmete
Kui midagi juhtub, siis maksad ise. Kindlustus otsustab, kas kulud olid põhjendatud või mitte ja mis suuruses see kompenseeritakse. Erakindlustusseltsid - täiendav pensionikindlustus (praegu), tööõnnetus ja kutsehaigused (tulevikus). Ennetustegevuse profülaktika sots.kindlustusel on reserv, mis kutsub inimesi mitte haigeks jääda. Sundkindlustus ei ole valikut, kus ennast kindlustada nt haigekassa ja töötukassa. Sotsiaalhoolekanne - subsidiaarsus raha antakse, siis kui te olete kõik oma võimalused kasutanud - individualiseeritus kõik saavad ühtemoodi, üks % nt kui oled töötu, siis toetus on 70%; kontrolliväga detailselt isiku varalist seisu nt kas on eluruum ,kellega me elame jne - kohalik omavalitsusüksus osutab sots.teenuseid, väiksemad KOVid ei saa kõiki teenuseid pakkuda; raha maksmisega ei ole probleeme, kuna riik tuleb appi
Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
Euroopa Liidu Institutsioonid ja õigus Lektor Peep Jaagant Piirivalvekolledz 2007 Õppeaine eesmärk Anda õppuritele üldised teadmised EL'i haldusorganite ülesehitusest ja funktsioonidest Iseseisev töö Kutsehariduse õpe: Õppematerjalide lugemine Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 60% eksamitöö ja 40% kontrolltöö. Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Eur...
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdk...
* EL missioon ja pädevus poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale * Õigus- ja siseküsimused liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: * Välissuhted - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, * Subsidiaarsus inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate * Rahvusparlamendid institutsioonide stabiilsuse. Konvendi töö lõpptulemus: - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla * EL põhiseadusliku lepingu projekt konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. 21
Rahva osalemine riiklike otsuste tegemisel Demokraatlik võrdsus: otsustes osaluse õigus on kogu rahval, kõigil üks hääl. Enamusotsused, mis arvestavad vähemuste õiguste kaitstust Arvamusvabadus: vaba levitamise võimalus, eriarvamusele jäämise sallimine, sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus Otsustajate teadlikkus: otsuste langetamisel osalevad isikud mõistavad piisavalt otsuste sisu Subsidiaarsus e täiendavus: otsuse tegemine võimalikult madalal otstarbekal tasandil Rahva osalus: otsene demokraatia (rahvaalgatus, -hääletus jt), valimised, osalusdemokraatia Riigi kohustus tagada igale rahva liikmele vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine ja turvatunne (sotsiaalne kodakondsus: toetused puuduse korral, ravikindlustus, töökaitse, tervisekaitse- ja arstiabisüsteem jne)
o Õigustuste avatud mudel inimesi võib erinevalt kohelda, eelkõige siis, kui see on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Eristamisel peab olema legitiimne eesmärk ja peab olema täidetud proportsionaalsuse nõue. Legitiimne eesmärk nt tagada sisuline võrdsus. Proportsionaalsuse nõue tähendab, et need meetmed, mida võetakse peavad olema proportsionaalsed võimaliku diskrimineerimisega. Oluline ka subsidiaarsus ehk kas polnud mingit muud võimalust, et saavutada samasugune tulemus. o Õigustuste kinnine mudel 30.03.09 · Millal võib inimesi erinevalt kohelda? Kui see on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. 15 Diskrimineerimine võib olla
areneb (+ 600 000 lasteaiakohta). Föderaaleelarve (esmakordne!)+ tööandjate subsiidiumid 2000ndad. Mõlemail vanemail õigus lapsepuhkusele, paindlikum. Kui puhkust kasutavad mõlemad, siis + 2 kuud. Vanemahüvitis 67% netopalgast 1 a. jooksul. Järeldus Bismarcki mudelile: Olulised muutused : lastepoliitikat serveeritakse majandusarengu võtmes, mitte sooline võrdõiguslikkus või sotsiaalabi, ka kristlikud ja muud parempoolsed parteid hakkavad reforme toetama (sh Merkel), subsidiaarsus väheneb, keskvõimu roll kasvab, konservatismi jooned jäävad, madalapalgalisi õhutatakse vanemapuhkusele (mis on madalalt tasustatud), kõrgemapalgalistel rohkem valikuid. Paindlikud hõivevõimalused. Erinevad lastehoiuvõimalused (üpris kallid, seega maksusoodustused). Perepoliitika USAs: Segu liberalismist ja konservatismist (töö eetika) ja üha karmistuv. Ainult 1 eesmärk- vaesuse leevendamine. Universaalsed meetmed (emaduspuhkus, avalik lastehoid, lapsetoetus)
, vaid riigikogu saab otsutada rahvahääletuse korraldamist. Rahvahääletusel vastu võetud seadus võib põhiseadusega vastuolus olla. President peab rahvahääletusel oleva otsuse välja kuulutama. 2.1.3.3 Rahvaküsitlus Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks. Rahaküsitluse asemel tuleb teha rahvahääletus, sest rahvaküsitlus võiks omandada poliitiliselt sisuliselt siduva jõu ,kuigi õiguslik siduvus võib puududa. 2.1.4 Omavalitsus ja subsidiaarsus Demokraatia printsiibiga on seotud omavalitsuse ja subsidiaarsuse küsimused. Need võimaldavad asjassepuutuvatel isikutel iseennast puudutavaid otsuseid teha, ilma et nad oleksid seotud kõrgemalseisvate organite ettekirjutustega. 2.1.4.1 Subsidiaarsusprintsiip Selle kohaselt tuleb ülesanded täita võimalikult madalal tasemel. Hierarhias kõrgemal paiknevad üksused võivad ül täitmise võtta enda peale vaid siis kui nad täidavad seda ülparemini
Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises Aluslepingute süsteemi lihtsustamine EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat, 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: EL missioon ja pädevus Õigus- ja siseküsimused Välissuhted Subsidiaarsus Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt · EL põhiseaduse leping (jõustumata) Lihtsustamine ja läbipaistvus Lepingute struktuuri lihtsustamine- et tuua EL kodanikele lähemale, muuta arusaadavamaks · Kolme samba asemel üks- EL on üks organisatsioon, ei räägita enam sammastest · EL saab juriidilise isiku staatuse Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
73 Maruste, R. Põhiseadus ja selle järelvalve, Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 1997, lk. 57. 74 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 2. 27 vabaduspõhiõigus.75 Seega iseloomudstab üldise vabadusõiguse ja erilise vabadusõiguse omvahelisi seoseid subsidiaarsus: kui kohaldamisele kuulub eriline vabadusõigus, ei kuulu üldine vabadusõigus enam kohaldamisele. Kui piirangud erilise vabadusõiguse kaitsealas on lubatud, peavad olema lubatud piirangud ka üldisele tegutsemisvabadusele.76 Kui § 19 lõige 1 tähendab üldist vabadusõigust, tähendab see samas ka seda, et kõiki teisi põhiõigusi võib piirata selle õiguse kaitseks. Kõnealuse paragrahvi lõige 2 alusel peab igaüks
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
Õigusloome kvaliteedi hindamise meetodi omapärane defineerimine läbib seitsme üldise põhimõtte. 1. vajalikkus – enne uue poliitika rakendamist tuleb kindlaks teha, kas selleks on ilmtingimata vaja uue õigusakti väljatöötamine 2. proportsionaalsus – seostub vajalikkusega – erinevate instrumentide vahel valides tuleb leida kõige sobivam eesmärgi saavutamiseks 3. subsidiaarsus – otsused tuleb vastu võtta kodanikule võimalikult lähedal või madalamal oleval võimalusel 4. läbipaistvus – õigusakti kvaliteedi tõstmiseks on vajalik nii selle kavandamise faasis kui järgnevatel etappidel kaasata või konsulteerida huvitatud või puudutatud isikutega 5. vastutus – poliitika autor, algatajad peavad teada olema 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
