Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Subsidiaarsus- probleemidega tegelevad kõige lähemal asuvad instantsid. Erivajadus- kaasasündinud või elu jooksul tekkinud organi ala talitluse vajadus saada kõrvalikst abi. Asenduskodu- ehk vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust. Toetatud elamine- Toetatud elamise teenus on üks erihoolekande teenustest, mida pakutakse psüühikahäirega inimestele toimetuleku parandamiseks. Toetatud elamise teenuse saamiseks peab
roll; -analüüsiga info hankimine; -sotsiaalregistri pidamine; -õpetaja/eeskuju; -õppija/oma töövõime ja elurõõmu sülitamine. Lapse väärkohtlemine: on tegu või tegevusetus, mis pidurdab lapse arengut või valmistab talle kannatusi. füüsiline(seksuaalne, löömine); -vaimne(arengupidurdamine); -emotsionaalne(alandamine); -üle-ja alahoolitsemine; -ükskõiksus. Absoluutne vaesus: on olukord, kus inimesel ei piisa vahendeid oma esmavajaduste rahuldamiseks. Subsidiaarsus: probleemidega tegelevad kõige lähemal asuvad inimesed. ...toimetulekuraskuste põhjused ja tagajärjed: Põhjused Vaesuse tagajärjed Abi Majanduslikud põhjused -marginaliseerimine(maha -õpetamine sh kantud) võlanõustamine -töötus -heitumus -märkamine -madal, ebasobiv haridus -tõrjutus -toetused
Diskretsioon Diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorgan ile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Haldus võib seaduses sätestatud faktilise koosseisu rakendamisel valida erinevate käitumisviiside vahel. Haldusel on õigus ise õiguslik tagajärg kindlaks määrata: •kahe või enama võimaluse näol •teatava tegutsemisvaldkonna kindlaks määramise näo Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Subsidiaarsuse printsiip tähendab, et valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võib õhendus võtta meetmeid vaid niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada õhenduse tasandil. Teisisõnu on vajalik teatud lisaväärtuse olemasolu. Proportsionaalsuse printsiip tähendab seda, et ükski
ei oleks keskkonnanõuetest tulenevaid konkurentsipiiranguid teiste riikide ettevõtetega võrreldes. Teiseks: Laias laastus ei püüdnud liikmesriigid mitte kaotada ettevõtlust kitsendavaid keskkonnapiiranguid, vaid pigem püüdsid luua ühtsed ELi keskkonnakaitse standardid. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika probleemidena toob Warleigh2 välja mitmed keskkonnaeesmärkide saavutamist takistvad asjaolud probleemid poliitika rakendamisel, laienemine, subsidiaarsus, poliitika põhisuund, uued debatid poliitika kujundamisel. Warleigh teeb teemat käsitledes kokkuvõtte, et tänapäevaks on Eli keskkonnapoliitika väljavaated segased. Kasvav üleilmastumine seab oma tingimusi ja piiranguid. Asutamislepingus3 sätestatud säästlikkuse põhimõte on väga oluline, kuid selle saavutamise suunas liikumine väga aeglane. Keskkonnapoliitika eeldused anda ELle suuremat legitiimsust nii sisendi kui väljundi mõttes pole realiseeritud
emotsionaalsele seisundile. Absoluutne vaesus – (juhul, kui esmavajadused on rahuldamata) (inimese sissetulekud on alla teatud taset) rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. Sotsiaaltoetused ja sotsiaalteenused: Sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus; Sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. Subsidiaarsus – põhimõte, mille järgi abivajajaid tuleb toetada neile lähimal tasandil (probleemi kohalik lahendus). Erivajadus – inimene, kes erineb keskmisest, kes vajab tegevuste ja õppeprotsessi, sh kehalistegevuse kohandamist. Asenduskodu – lastele asenduskoduteenuse osutamise koht. Toetatud elamine – sotsiaalteenus, kus tagatakse teenuse saajale võimalikult iseseisev toimetulek, elades tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas.
moodustada se esindus ja täitevorganite süsteem, õigus khtestada oma eelarve, kohalikud maksud, tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingutele , keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus. KOV mudelid: Suurbritannia ja Saksamaa-detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus. Prantsusmaa-tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna. Lähimus e subsidiaarsus e täiendavus- otsustamine võimalikult madalal otstarbekas tasandil Kohalikud küsimused: Kõik, mis on selgesõnaliselt seadustega antud. Kõik, mida KOV võtab endale lepingutega. Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel mõne teise institutsiooni pädevusse ning on ilmselt kohaliku tähtsusega. KOV TAVATEGEVUSALAD: Üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine,
(Liikmesriigid+EL) Liikmesriigid ja EL otsustavad. Valdkonnad: inimeste tervise kaitse ja parandamine, tööstus, kultuur, turism, haridus noorsugu ja sport, halduskoostöö, kodanikkekaitse. e. Erandlikud valdkonnad f. Subsidiaarsuse põhimõte + liikmesriikide parlamentide järelevalve Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Subsidiaarsus. Kui ei ole EÜ/EL ainupädevus, kuid liikmesriigid ei ole midagi ette võtnud ja paremat tulemust saaks saavutada just Euroopa Liidu tasandil, võib EL meetmeid võtta, tingimused niisiis, et liikmesriigid ei ole tegutsenud; - EL saaks paremini tulemust saavutada Liikmesriikide parlamentide järelevalve oma valitsuste üle Euroopa Liidu tegevuse suhtes
8. Absoluutne vaesus - ressursside puudumine mingi minimaalse vajaduste rahuldatuse tasandi suhtes. 9. Toimetulekutoetus - mõeldud minimaalse sissetuleku tagamiseks ja inimeste esmavajaduste rahuldamiseks vajalike minimaalsete tarbimiskulude katmiseks. Toimetulekutoetust makstakse allpool toimetulekupiiri elavatele, sealhulgas ka elukohata inimestele toidu, riietuse ja muude esmavajalike kaupade ja teenuste ostmiseks. 10. Subsidiaarsus - põhimõtet järgides on hoolekandeteenuste arendamine, korraldamine ning neile juurdepääsu tagamine kliendile kõige lähemal seisva võimuorgani ülesanne. Enamuse teenuste puhul on selleks kohalik omavalitsus. 11. Erivajadus - tagajärg. organismi teatud funktisooni puudumine, alatalitus või kõrvalekalle 12. Asenduskodu - vananenud mõiste järgi lastekodu on sotsiaalhoolekande seaduse järgi institutsioon, mis osutab asenduskoduteenust. Eesmärk on rahuldada lapse
Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljakujunenud põhi- mõtetega, võib muude vastuvõetavuse tingimuste täitmisel olla alust pöörduda EIK-sse. Artiklis selgitatakse esmalt riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamise ehk subsidiaarsus- põhimõtte tähendust ja eesmärki. Seejärel antakse EIK kohtupraktika ja riigisisese arengu alusel ülevaade Eestis olemasolevatest menetluse pikkuse heastamise õiguskaitsevahenditest kriminaal-, tsiviil- ja haldus- kohtumenetluses. Lõpetuseks tuuakse välja, mida tuleb veel arvesse võtta juhul, kui isik siiski soovib pärast riigisiseste meetmete läbimist EIK-sse pöörduda. 1. Subsidiaarsuspõhimõte
minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. 37) Vältimatu sotsiaalabi- Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. 8) Subsidiaarsus ( lähimus )- inimese abistamine tema lähiümbruses 5) Lapse väärkohtlemine- tegu või tegevusetus mis takistab lapse eakohast arengut või valmistab talle kannatusi 9) Erivajadus- vajadus kõrvalise abi järele 18) Ohvriabiteenus- avalik teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine.
kes töötavad ELi rahaliste vahenditega. Aruande esitatakse Komisjonile ja liikmesriikide valitsustele. Pettuse juhul - teatakse Euroopa pettuste vastasele ametile (OLAF). III EUROOPA LIIDU PRAKTILINE TOIMIMINE 12. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') Põhiväärtused: Inimväärikus vabadus demokraatia võrdsus õigusriik inimõiguste sh vähemuste austamine Õigusprintsiibid: Subsidiaarsus - otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel Proportsionaalsus - kas meede, mida rakendatakse on mõistlik ja kas seda tehakse mõistlikus ulatuses Võrdsus enne õigust Inimõigused Legal certainty (seadused peavad kaitsma neid, kes ei rikku seadusi sh valitsuse võimu eest) 13. Põhiväärtused demokraatia & turumajandus turumajandus kui demokraatia alus kui majandusega on kõik korras siis ka demokraatiaga kõik korras
SA arengu põhimõtted (14): · KK kui ühine rikkus ja vastutus · SA põhimõtete arvestamine planeerimisel · Majanduse arengu mõjutamine KK säästvas suunas · KK-kahjustuste ennetamine ja vältimine · Ettevaatuspõhimõtte arvestamine otsustamisel · KK-nõuete lülitamine teistesse valdkondadesse · KK- nõuete järgimine saastaja maksab põhimõttel · Koostöö teiste riikidega regionaalsete ja ülemaailmsete probleemide lahendamisel · Subsidiaarsus PM kasutamine, mille kohaselt poliitilised otsused tuleb teha alati madalaimal võimalikul haldus-poliitilisel tasandil ja võimalikult lähedal kodanikule. · Traditsioonilise LK edendamine · Jäätmete vähendamine · Fossiilkütuse tarbimise piiramine · Toodete eluea pikendamine · Tootmine tarbijale võimalikult lähedale tuua. Dunoff: üks või teine valitsustase on enam vähem õige, kõik oleneb probleemist. Viimased kom
b) spetsiifilised mõõtmed (sektoripõhised, valdkonna) üldised (paljudele kehtivad) c) detailne reguleerimine (posit integratsioon, põllumajandus ja keskkond) barjääride eemaldamine (negatiivne integratsioon või liberaliseerimine). Alates 1990.ndatest on näha, et ühisotsused on liikunud pehmest sekkumisest range sekkumiseni, spetsiifilistest üldiste meetmeteni ja positiivsest negatiivse integratsioonini. Võimu tasakaalus 1) Subsidiaarsus 2) Parlamendil peab olema formaalne võim keelduda seaduseelnõudest (kaasotsustamise positsioon) 3) Regioonidel peab olema võimalus avaldada vähemalt nõuandval tasandil mõju (Regioonide Komitee kaudu) 4) Esindajad organiseeritud juhtkondadest ja töötajad (arvan, et peetakse silmas formaalseid liite) omavad õigust teha ettepanekuid ELi päevakavale. Tundlikud valdkonnad nagu tervis ja maksundus eeldavad aga avatud koordinatsiooni meetodist
esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat · Lähteülesanded: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; o Rahvusparlamentide roll EL otsustetegemises; o Aluslepingute süsteemi lihtsustamine; o EL Põhiõiguste harta seadus. · Peamised arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; o Õigus- ja siseküsimused; o Välissuhted; o Subsidiaarsus; o Rahvusparlamendid · Tulem: EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga · Eesm: Lihtsustamine ja läbipaistvus (Lepingute struktuuri lihtsustamine: kolme samba asemel üks, EL saab juriidilise isiku staatuse); o Õigusmeetmete ja protseduuride lihtsustamine (Kvalifitseeritud häälteenamuse ja
kui tegelik konkreetne riik, hõlmates ka riigiüleste organisatsioonide (EL) finantstehinguid. EL toimib subsidiaarsuse põhimõttel. See eeldab, et kõik, mis saab lahendada riigi tasandil, tuleb seal ka lahendada. ELil on liikmesriikidest sõltumatu eelarve. Igal valitsustasandil on oma eelarve. Eelarve on põhiline instrument, mille kaudu seadusandlik võim suunab ja kontrollib täidesaatva võimu tegevust. Subsidiaarsus eeldab, et keskvalitsuse tasandil tuleb lahendada vaid neid probleeme, mida kohalikul tasandil lahendada ei saa. 17. Mis on fiskaalpoliitika? Kirjelda fiskaalpoliitika funktsioone. Tänapäeval on fiskaalpoliitika ja eelarvepoliitika peaaegu sünonüümid. Fiskaalpoliitika väljendub selles, kuidas riik (keskvalitsus ja KOVid) kasutab oma õigust maksustada (ressursse koguda) ning mis otstarbeks ja kuidas ta maksudena kogutud raha
moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1. Spetsiaalsus – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt. Mõrv neelab endasse tapmise koosseisu. 2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See hõlmamine toimub õigushüvede kaudu. Teod peavad olema ühe õigushüve kaitse all. Formaalne subsidiaarsus: KarS §143 Vägistamine, Seadus ütleb, et kui juhul kui esinevad selles teos sellised tunnused, kuid puuduvad vägistamise koosseisus olevad vägivalla kasutamine. Materiaalne subsidiaarsus - tuleb tõlgendada normi. 3. Konsumeerimine – põhidelikt kui raskem tarvitab ära vähemas ebaõiguses avalduva ning seejärel kaasdelikti... Riigikohtu lahend: 3-1-1-92-07. (seal on nii konsumeerimise kui subsidiaarsuse näide)
huvigruppide arvamusest, Euroopa Ülemkogu poliitilistest juhistest, liikmesriikide parlamentide ning valitsuste positsioonidest, Ekspertide, komiteede ning töögruppide arvamustest. ELi institutsioonid peavad õigusakti vastuvõtmisel arvestama: Pädevust. EL-i institutsioonidel on piiratud pädevus ning nad annavad õigusakte kooskõlas aluslepingutega. Pädevust reguleerivaid põhimõtteid. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus. Põhjendamiskohustust. ELTL art 296: Õigusaktides esitatakse nende vastuvõtmise põhjendused. Lihtsus, selgus, arusaadavus. KUIDAS RAKENDATAKSE LIIKMESRIIKIDES MÄÄRUSEID JA DIREKTIIVE- Euroopa Liidu õigust rakendavad ELi institutsioonid, liikmesriigid, sh liikmesriikide kohtud. Vahetult kohaldatavaid õigusakte peavad rakendama ka liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud
aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; konservatism toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid (ühiskondlikud ühendused, seltsid ja teised omaalgatuslikud institutsioonid) või suuremad kogukonnad (vallad, maakonnad, linnad), peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete
Euroopa Liidu eesmärk: ,,To become the most competitive and dynamic knowledge-based economy in the world capable of sustainable economic growth with more and better jobs and greater social cohesion" Ohud: Globaalne soojenemine Rahva tervis Vaesus Vananev elanikkond Bioloogiline mitmekesisus Linnastumine EL seisukohad Johannesburgi tippkohtumisel 2002 Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted: Saastaja maksab Ettevaatlus ja ennetamine Lähedus Subsidiaarsus (lähimus) 16 Integreerimine Õigus puhtale keskkonnale Kliima soojenemine: keskmine temperatuur ja selle kõikumine: Külmemad perioodid vahelduvad soojematega Jääajad Viimase sajandi jooksul soojenemine u. 0,5°-1°C 1850ndast aastast on keskmine temperatuur tõusnud 13,7°C > 14,5°C Suurim soojenemine on leidnud aset kõrgematel laiuskraadidel> Põhja-Jäämeri, Alaska,
majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; - Konservatism – toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid või suuremad kogukonnad, peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete vastutuse kasv, kompetentsus, harjumus ise probleemidega toime tulla (nendele lahendusi otsides ja leides)
olemasolu. Säästev areng ja selle tuumikelemendid, nt. põlvkondadevaheline õiglus, Saastaja maksab, Ettevaatus ja ennetamine, s.h. Piirideülese KK-kahju vältimine, KK-mõjude hindamine, Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine, Õigus puhtale keskkonnale. Ühised, kuid erinevad kohustused, Abistavad printsiibid, nt. BAT , EL tasandil rõhutatakse lisaks veel järgmiseid põhimõtteid: Lähedus, Subsidiaarsus, KKP eesmärkide integreerimine teistesse poliitikatesse. Vastutus KKÕ-s : KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid. Ennetamine: kk -normatiivid, kvaliteedinõuded, standardid; kk -load, kk -mõjude hindamine. Rakenduslikud: seire, järelevalve, audit, Vastutus, Vastutuse omapära . Traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, Praegu ennetamine, st ideaalis kk -vastutuse süsteemi ei peaks üldse kasutama
6. Struktuurifond > tõukefond 7. Task force > rakkerühm (ühe kindla ülesande täitmiseks loodud töörühm, erioperatsiooniks moodustatud väeüksus) 8. Twinning > mestimine (ELi liikmesriigi ametnik lähetatakse kandidaatriiki nõustama kindlat projekti) 9. Valitsusväline organisatsioon > vabaühendus (rahvusvaheline või sisemaine valitsustest sõltumatu organisatsioon) 10. Ühenduse acquis > ühenduse õigustik (ELi liikmesriike siduvate õigusaktide kogum) 11. Subsidiaarsus > lähimus, lähimuspõhimõte (valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab EL meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest) H 23. Rektsioon. alla kirjutama: Minister kirjutab kirjale alla. allkirjastama: Minister allkirjastab kirja. H 24. Lause sõnajärg. * Ajamäärus paikneb kohamäärusest tavaliselt eespool: Selts korraldas möödunud aastal (ajamäärus) Krimmis (kohamäärus) keelepäeva.
Subsidiaarsuse põhimõte otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 1 Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas. KOV tunnused: · territoriaalsus · autonoomsus · otsene demokraatia · demokraatlikult valitud esinduskogu · legaalsus · suhteline vabadus moodustada ise esindus-ja täitevorganite süsteem · õigus kehtestada oma eelarve,kohalikud maksud tuluallikana ja koormised · subsidiaarsus põhimõte · detsentraliseeritus üldhariduses · riigi KOV suhted põhinevad seadusele · keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus KOV tegevusalad Euroopas: · üldharidus,raamatukogud,rahvakultuur · avalikud teenused,tööhõive,sotsiaalhoolekanne,perearstivõrk · planeerimine,ehitus,hoonestus,kohalik liiklus,teed ja veondus · elekter ja soojus,veemajandus,kommunaalvõrgustik · avalik kord ja heakord,kodanikukaitse ja
Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid. Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe- või mitmetasandiline. KOV mudelid ® Suurbritannia ja Saksamaa detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus ® Prantsusmaa tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna Lähimus e. subsidiaarsus e. täiendavus otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil KOV tavategevusalad Euroopas n üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, n avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, n planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, n elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, n avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism,
Eesti regionaalpoliitika Esimene Eesti regionaalpoliitika alusdokument oli regionaalpoliitika kontseptsioon, mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks 1994. a.. Eesti regionaalpoliitika korralduslikud põhimõtted järgmised: programmilisus. Meetmete kompleksne rakendamine pika-ajaliste eesmärgistatud programmide raames; kontsentreeritus. Meetmete suunamine eelkõige piiratud arvule sihtpiirkondadele ja sihtvaldkondadele; subsidiaarsus. Meetmete rakendamine ja selleks eraldatud vahendite haldamine toimub madalaimal pädeval haldustasandil; partnerlus. Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine meetmete kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel; täiendavus. Regionaalpoliitiliste vahendite eraldamine ei tohi asendada abisaaja omafinantseerimist ega olla õigustuseks piirkonna teistest allikatest finantseerimise vähendamisel; seire ja hindamise rakendamine. Meetmete
Kui midagi juhtub, siis maksad ise. Kindlustus otsustab, kas kulud olid põhjendatud või mitte ja mis suuruses see kompenseeritakse. Erakindlustusseltsid - täiendav pensionikindlustus (praegu), tööõnnetus ja kutsehaigused (tulevikus). Ennetustegevuse profülaktika sots.kindlustusel on reserv, mis kutsub inimesi mitte haigeks jääda. Sundkindlustus ei ole valikut, kus ennast kindlustada nt haigekassa ja töötukassa. Sotsiaalhoolekanne - subsidiaarsus raha antakse, siis kui te olete kõik oma võimalused kasutanud - individualiseeritus kõik saavad ühtemoodi, üks % nt kui oled töötu, siis toetus on 70%; kontrolliväga detailselt isiku varalist seisu nt kas on eluruum ,kellega me elame jne - kohalik omavalitsusüksus osutab sots.teenuseid, väiksemad KOVid ei saa kõiki teenuseid pakkuda; raha maksmisega ei ole probleeme, kuna riik tuleb appi
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
* Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
Nimeta EL organisatsioonid ja agentuurid ning nimeta nende loomise vajadus ja põhiülesanded 4x3=12P. EKSAM 2 tundi Eksami küsimused ainekava teemade alusel: Nimeta Euroopa Liidu õigusaktid (seleta mõistet esmane ja teisene õigus ning nimeta nende õiguste õigusaktid 8P) EKSAM 2 tundi Eksami küsimused ainekava teemade alusel: Euroopa Liidu õiguse printsiibid 4x3=12P(ülimuslikkus, vahetu kohaldatavus, proportsionaalsus, subsidiaarsus) EKSAM 2 tundi Eksami küsimused ainekava teemade alusel: Selgita vaba liikumise põhimõtted ning nende järgimine: Isikud (Isikute vaba liikumise peatüki all reguleeritakse alljärgnevaid valdkondi 8P) Kapital (mida käsitleb kapitali vaba liikumise peatükk-3P) , Kaubad (lähenemisviisid- 5P) Teenused (nimeta seitse olulist7P) KOKKU: 100 punkti
suhtes kohtumenetlust eesmärgiga müista tema üle kohut, tuleks teha Euroopa vahistamismäärus vastavalt vahistamismääruse raamotsusele. Suhe varasema regulatsiooniga – kui asjakohastes rahvusvahelistes õigusaktides, nagu Euroopa Nõukogus sõlmitud konventsioonid, viidatakse vastastikusele õigusabile, tuleks asuda seisukohale, et liikmesriikides, kellele käesolev direktiiv on siduv, on käesolev direktiiv käesolevate konventsioonide suhtes paindlik. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus preambulas – kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõendite saamise eesmärgil tehtud otsuste vastastikust tunnustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid direktiivi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte
* EL missioon ja pädevus poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale * Õigus- ja siseküsimused liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: * Välissuhted - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, * Subsidiaarsus inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate * Rahvusparlamendid institutsioonide stabiilsuse. Konvendi töö lõpptulemus: - Toimiva turumajanduse olemasolu, samuti suutlikkust toime tulla * EL põhiseadusliku lepingu projekt konkurentsisurve ja turujõududega liidu piires. 21
Rahva osalemine riiklike otsuste tegemisel Demokraatlik võrdsus: otsustes osaluse õigus on kogu rahval, kõigil üks hääl. Enamusotsused, mis arvestavad vähemuste õiguste kaitstust Arvamusvabadus: vaba levitamise võimalus, eriarvamusele jäämise sallimine, sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadus Otsustajate teadlikkus: otsuste langetamisel osalevad isikud mõistavad piisavalt otsuste sisu Subsidiaarsus e täiendavus: otsuse tegemine võimalikult madalal otstarbekal tasandil Rahva osalus: otsene demokraatia (rahvaalgatus, -hääletus jt), valimised, osalusdemokraatia Riigi kohustus tagada igale rahva liikmele vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine ja turvatunne (sotsiaalne kodakondsus: toetused puuduse korral, ravikindlustus, töökaitse, tervisekaitse- ja arstiabisüsteem jne)
o Õigustuste avatud mudel inimesi võib erinevalt kohelda, eelkõige siis, kui see on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Eristamisel peab olema legitiimne eesmärk ja peab olema täidetud proportsionaalsuse nõue. Legitiimne eesmärk nt tagada sisuline võrdsus. Proportsionaalsuse nõue tähendab, et need meetmed, mida võetakse peavad olema proportsionaalsed võimaliku diskrimineerimisega. Oluline ka subsidiaarsus ehk kas polnud mingit muud võimalust, et saavutada samasugune tulemus. o Õigustuste kinnine mudel 30.03.09 · Millal võib inimesi erinevalt kohelda? Kui see on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. 15 Diskrimineerimine võib olla
areneb (+ 600 000 lasteaiakohta). Föderaaleelarve (esmakordne!)+ tööandjate subsiidiumid 2000ndad. Mõlemail vanemail õigus lapsepuhkusele, paindlikum. Kui puhkust kasutavad mõlemad, siis + 2 kuud. Vanemahüvitis 67% netopalgast 1 a. jooksul. Järeldus Bismarcki mudelile: Olulised muutused : lastepoliitikat serveeritakse majandusarengu võtmes, mitte sooline võrdõiguslikkus või sotsiaalabi, ka kristlikud ja muud parempoolsed parteid hakkavad reforme toetama (sh Merkel), subsidiaarsus väheneb, keskvõimu roll kasvab, konservatismi jooned jäävad, madalapalgalisi õhutatakse vanemapuhkusele (mis on madalalt tasustatud), kõrgemapalgalistel rohkem valikuid. Paindlikud hõivevõimalused. Erinevad lastehoiuvõimalused (üpris kallid, seega maksusoodustused). Perepoliitika USAs: Segu liberalismist ja konservatismist (töö eetika) ja üha karmistuv. Ainult 1 eesmärk- vaesuse leevendamine. Universaalsed meetmed (emaduspuhkus, avalik lastehoid, lapsetoetus)
, vaid riigikogu saab otsutada rahvahääletuse korraldamist. Rahvahääletusel vastu võetud seadus võib põhiseadusega vastuolus olla. President peab rahvahääletusel oleva otsuse välja kuulutama. 2.1.3.3 Rahvaküsitlus Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks. Rahaküsitluse asemel tuleb teha rahvahääletus, sest rahvaküsitlus võiks omandada poliitiliselt sisuliselt siduva jõu ,kuigi õiguslik siduvus võib puududa. 2.1.4 Omavalitsus ja subsidiaarsus Demokraatia printsiibiga on seotud omavalitsuse ja subsidiaarsuse küsimused. Need võimaldavad asjassepuutuvatel isikutel iseennast puudutavaid otsuseid teha, ilma et nad oleksid seotud kõrgemalseisvate organite ettekirjutustega. 2.1.4.1 Subsidiaarsusprintsiip Selle kohaselt tuleb ülesanded täita võimalikult madalal tasemel. Hierarhias kõrgemal paiknevad üksused võivad ül täitmise võtta enda peale vaid siis kui nad täidavad seda ülparemini
Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises Aluslepingute süsteemi lihtsustamine EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat, 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: EL missioon ja pädevus Õigus- ja siseküsimused Välissuhted Subsidiaarsus Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt · EL põhiseaduse leping (jõustumata) Lihtsustamine ja läbipaistvus Lepingute struktuuri lihtsustamine- et tuua EL kodanikele lähemale, muuta arusaadavamaks · Kolme samba asemel üks- EL on üks organisatsioon, ei räägita enam sammastest · EL saab juriidilise isiku staatuse Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
73 Maruste, R. Põhiseadus ja selle järelvalve, Tallinn: Õigusteabe AS Juura, 1997, lk. 57. 74 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 2. 27 vabaduspõhiõigus.75 Seega iseloomudstab üldise vabadusõiguse ja erilise vabadusõiguse omvahelisi seoseid subsidiaarsus: kui kohaldamisele kuulub eriline vabadusõigus, ei kuulu üldine vabadusõigus enam kohaldamisele. Kui piirangud erilise vabadusõiguse kaitsealas on lubatud, peavad olema lubatud piirangud ka üldisele tegutsemisvabadusele.76 Kui § 19 lõige 1 tähendab üldist vabadusõigust, tähendab see samas ka seda, et kõiki teisi põhiõigusi võib piirata selle õiguse kaitseks. Kõnealuse paragrahvi lõige 2 alusel peab igaüks
Kas ikka on mõtet ülal pidada väga kallist, suuresti korrumpeerunud, poliitiliselt heitlikku ja ebaefektiivset rahade ümberjagamisaparaati või oleks juba aeg hakata oma makse otse üle kandma nendele operaatoritele, kes tegelikult tarviliku töö ära teevad? 1.3.6. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid (ühiskondlikud ühendused, seltsid ja teised omaalgatuslikud institutsioonid) või suuremad kogukonnad (vallad, maakonnad, linnad), peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete vastu- 45
Õigusloome kvaliteedi hindamise meetodi omapärane defineerimine läbib seitsme üldise põhimõtte. 1. vajalikkus – enne uue poliitika rakendamist tuleb kindlaks teha, kas selleks on ilmtingimata vaja uue õigusakti väljatöötamine 2. proportsionaalsus – seostub vajalikkusega – erinevate instrumentide vahel valides tuleb leida kõige sobivam eesmärgi saavutamiseks 3. subsidiaarsus – otsused tuleb vastu võtta kodanikule võimalikult lähedal või madalamal oleval võimalusel 4. läbipaistvus – õigusakti kvaliteedi tõstmiseks on vajalik nii selle kavandamise faasis kui järgnevatel etappidel kaasata või konsulteerida huvitatud või puudutatud isikutega 5. vastutus – poliitika autor, algatajad peavad teada olema 6
annaabi.ee 
