Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond KNT2 Nadezda Vassiljeva ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja- Uusberg Urve Tallinn 2012 Sisukord Sotsiaalne areng............................................................................................................................... 3 2. Sotsialiseerimine......................................................................................................................
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus........................................................................
Statistika uurimistöö. Õpilaste koolitee pikkus 1) Kogum: 12 klass Valim: 12a klassi 26 õpilast 2) Variatsioonirida (km): 0,2; 0,3; 1; 1; 1; 1; 1,5; 1,5; 1,5; 1,8; 2; 2,5; 3; 3; 5; 6; 7; 9; 9; 9; 10; 10; 20; 20; 20; 24 3) Sagedustabel ja sagedus-jaotustabel X (km) f W (%) 03 14 53,8 3,1 6 2 7,7 6,1 9 4 15,5 9,1 12 2 7,7 12,1 15 0 0 15,1 18 0 0 18,1 21 3 11,5 21,1 24 1 3,8 N= 26 100 4) Koolitee pikkus protsentuaalselt 60 50 40 w (%) 30 ...
Autor: Juhendaja: Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade õige toitumise tervislikkusest, vajalikkusest ja selle tähtsuse väljakujundamisest juba lapseeas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, millised on toitumisharjumused (kool) õpilaste seas. (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilased toituvad enamvähem tervislikult 1.3. klasside õpilased toituvad tervislikumalt kui 7.9. klasside õpilased Uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb teoreetilist poolt, mis on koostatud erinevate interneti allikate ja brosüüride ning raamatutest saadud teadmiste põhjal. Teine osa koosneb küsitlusest, mis sai läbi viidud (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilaste seas.
Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...............................................................
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi
Nõo Reaalgümnaasium MATEMAATILISE STATISTIKA UURIMUS Õpilaste hinnang ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidule. Joonas Hallikas 12A Juhendajad: Kaja Kasak Sirje Sild Nõo 2010 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Üllesande püstitus..........................
PÕLVA GÜMNAASIUM 12.B klass Karina Käo VEGANIKS PÖÖRDUMISE PÕHJUSED KAHE RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Marit Oimet Põlva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. TEOREETILINE TAUST ..................................................................................... 5 1.1. Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?.................................................5 1.2
avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid muutuseks koolikorralduses , gümnaasiumi õpilastel on õigus olla valitud kooli hoolekogusse , kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli ruume , raamatukogu, õppe- , spordi- , tehnilisi ja muid vahendeid vastavalt koolis kehtestatud korrale . Saada soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Tallinna linna volikogu poolt kehtestatud ulatusest ja korras , saada kooli juhtkonnalt ja õpetajatelt teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta , samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta , saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta õpetajatelt ja klassijuhatajalt , saada meditsiinilist ja psüholoogilist abi koolis viibimise ajalm jm. Tugiteenuseid , kasutada õppepäevadel einestamiseks sööklat ja puhvetit , turvalisuse leidmiseks on sul õigus kaitsta ennast , eemalduses kiusajatest , pöörduda oma õiguste kaitseks kooli
Rapla Ühisgümnaasium Birgit Paiba 10.h klass ÕPILASTE KOOLIVÄLINE SPORDITEGEVUS Uurimistöö Juhendaja õp. Tiiu Kosk Rapla 2011 Sissejuhatus Paljud noored inimesed vaevlevad tervisehädades ja seda just vähese liikumise tõttu. Kõik noorukid peaksid olema kehaliselt aktiivsed vähemalt 1 tund päevas Vähem aktiivsed noored võiksid alustada treenigutega 30 minuti jooksul ja seda siis ajajooksul pikendades. See kõik aga oleneb inimese enda soovist ja tahtejõust.
KURESAARE AMETIKOOLI ÕPILASTE SISEKORRAEESKIRI ÜLDSÄTTED Sisekorraeeskiri määrab ära kooli õpilaste käitumisreeglid ja muud tegutsemiskokkulepped koolis §1. Käitumine koolis ja selle territooriumil Õpilane 1. Suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Võtab osa õppetundidest ja täidab õpetaja poolt antud ülesandeid. 2. Hoiab oma õpilaspiletit ja muid dokumente. 3. Hoiab ja kaitseb kooli ning valitud eriala mainet. 4. Hoiab kooli ja kaasõpilaste vara. 5. Hoidub tegudest, mis takistavad teistel õpilastel ja kooli töötajatel oma
Kuressaare Gümnaasium ÕPILASTE SUHTUMINE SEKSUAALVÄHEMUSTESSE Uurimistöö Kuressaare 2008 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1 1. Seksuaalne orientatsioon...........................................
PASSIIVNE SUITSETAMINE ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS...........
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid........................................................................
Maarja Lepind Kaks õppe-meetodilist näidet Õppemeetod nr.1 Rollimäng + koomiks Teema: Suhtlemisoskus (Kuidas öelda EI ja ennast kehtestada) Sobilik 7.-9. Klassile Kasutust leiab eesti keeles, inimeseõpetuse ja kunsti tunnis. Rollimäng: Kolm õpilast plaanivad koolimaja taha minna väiksemaid õpilasi kiusama ja narrima. Kutsuvad ka sind kaasa. Ütled neile, et sa ei taha minna teisi kiusama ja narrima, sest see on vale. . Noorukid hakkavad naerma ja narrivad ka teada, mitte nende mõttega kaasa mineku eest. Ütled uuest, teisi pole ilus narrida ja ärge narrige ka mind. KUIDAS VASTAD? (Jah, lähen kaasa, kardan tõrjutust/ ei lähe, jään oma seisukohale kindlaks, et narrida pole ilus. MIKS?) Näiteks: EI, ma ei taha teiega minna kaasa nooremaid narrima ja kiusama, sest see pole ilus tegevu ning teine võib narrimist väga hinge...
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 11. klass KIVIÕLI 1. KESKKOOLI ÕPILASTE ÕPIHARJUMUSED 3., 6. JA 9. KLASSI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Anu Vau Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS......................................................................4 2.METOODIKA......................................
Kirjandiõpetus Ülesanne 45. Õpilaste hooletus või hoopis saatus. Väga palju õpilasi jätab põhikooli pooleli kuna lähevad tööle või isegi mõnel teisel põhjusel. Kindlasti on põhikooli pooleli jätmine suur viga, mida hiljem kahetseda võid. Paljud lapsevanemad süüdistavad selles kooli kuid vahel nad ei märkagi, et nad ise on hoopis midagi teinud või siis tegemata jätnud, et laps on otsustanud põhikooli pooleli jätta.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond KASVATUSE ERITINGIMUSI VAJAVATE ÕPILASTE SOTSIALISEERUMINE ÜHISKONDA Essee Õppejõud: Meri-Liis Laherand Tallinn 2010 1 Õigustrikkuvaid alaealisi on ühiskonnas olnud läbi aegade alati. Nendega toimetulekumehhanismid on olnud läbi ajaloo katsetamise ja efektiivsemate sekkumismeetodite otsimise rajal
.... ÕPILASTE EESNIMEDE ESITÄHTEDE STATISTIKA Matemaatika statstiline uurimustöö ... Juhendaja: 1. 3. KLASSI ÕPILASTE EESNIMEDE ESITÄHED Nimede esitähed Esitähtede arv A 4 C 2 E 5 G 1 H 1 J 3 K 17 L 6 M 6 P 2 R 5 S 4 T 1 U 1 Kokku 58 4. 6
Andis esimest korda seletuse, miks mood tekib. Allanõristumise teooria (klassiteooriast lähtuvalt)- kõrgklass võtab vastu riietusstiili ja see imbub madalamasse- madalam klass matkib kõrgklassi väga agaralt. Paul Nystrom (..... 2. Varajased teooriad riietumise kohta. 19. saj. algus. Instinkti teooriad. Enne kirjas teooriad- 1-5. (Westermach...) 3. Riietuse teadusliku uurimise algus. Riietuse kui inimese baasvajaduse uurimine. Riietuse ajaloo uurimine. Algul üliõpilaste riietuse uurimine. Siis naiste riietuse uurimine. G. Dearborn ,,The psychology of clothing" 1918. E. Hurlock..........? 4. Riietuse sotsiaalpsühholoogiline uurimine tänapäeval. 40- 50ndad aastad. Tähendus. G. Hartman. Journal of Home Economics. 1949, 41 (3) ,,Clothing: Personal and social issue" 1956. a. esimene teaduslik konverents. Riietuse? multidistsiplinaarne olemus???? 60ndad aastad. Tõid sotsioloogilise aspekti riietuses. M. Horn ,,The Second Skin" 1965
Tarvastu Gümnaasium ÕPILASTE TEADLIKKUS TEISEST MAAILMASÕJAST Uurimistöö Artur Jarmolenko 10.klass Juhendaja: õp Enna Ojaots Mustla 2018 Sisukord 1.Sissejuhatus.....................................................................3 2
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4
ARVUTI KASUTAMINE AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE SEAS Alex Lõvi 11.D Juhendaja: Olga Tsasova Teema valik Pakus huvi Teema aktuaalsus Eesmärk Tahtsin teada konkreetstest inimestest. Palju veedavad arvuti taga. Millega õpilastele meeldib arvuti/internetis tegeleda. Arvuti mõju spordile, tervisele, õppimisele. Teoreetiline osa Kirjutasin arvutitest Arvuti mõju tervisele. Arvuti mõju spordile. Arvuti mõju õppimisele. Arvuti sõltuvused. Uurimuslik osa Tegin küsimutiku 15 küsimust Analüüsisin vastuseid Võrdlesin poisse ja tüdrukuid. Võrdlesin spordialasid. Kokkuvõte Poiste ja tüdrukute võrdlus Spordialade võrdlus Arvuti mõju Spordile Tervisele Õppimisele Millega meeldib tegeleda arvuti taga Tänan tähelepanu eest ...
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
Kohila Gümnaasium Sinu nimi 8. a INTERNETI KASUTAMINE 8. A KLASSI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Kohila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. INTERNETI KASUTAMINE NOORTE SEAS.......................................4 2. TULEMUSTE ARUTELU................................................................6 2.1 Valim ja meetod..........................................................................6 2
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade................................................
Aravete Keskkool SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST Uurimistöö Koostaja: Helena Teras 11.klass Juhendaja: Kristiina Ots Aravete 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna üha enam on hakatud solaariumi teenuseid kasutama. Kõige suurema hulga moodustavad neist noorukid, kellel puuduvad täpsed teadmised kunstpäikese riskide kohta
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................
6. Mis erinevus on väärtuskasvatuse ja kõlbelise kasvatuse vahel? Kõlbelisus seotud moraaliga. Milline on õige käitumine- miks, analüüsimine, erinevate tahkude kaalumine, võrdlemine. Kohlbergi teooria. Väärtuskasvatus seotud edastada õpilastele ühiskonna poolt tunnustatud põhiväärtusi. (kuulekus, ausus, austus, vastutulelikkus, rahvuslik identiteet, käitumine erinevates olukordades nt. Lipuheiskamisel jne. 7. Millised on tuntumad lähenemised õpilaste väärtuskasvatuseks. Mis põhimõtetel need rajanevad?. Tuntumkas väärtuskasvatuse meetoditeks on väärtuste otsene õpetamine, selgitamine, analüüs ja Kohlbergi teooriale toetuv ühiskondliku õiglusteadvuse arendamine. Väärtuste otsene õpetamine- eesmärgiks on ühiskonna enamuse tunnustatud põhiväärtuste edastamine õpilastele. Väärtuste selgitamine-kasvataja ülesaaneteks on aidata lapsel teadvustada tal olemasolevaid väärtusi ja
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas.....................
Käesolev kirjalike tööde juhend on koostatud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (PKHK) kirjalike tööde vormistamise ühtlustamiseks. Kõik kirjalikud tööd tuleb korrektselt ja nõuetekohaselt vormistada lähtudes kirjalike tööde juhendist ja töö iseloomust. Töö sisu peab vastama töö ju- hendile (näiteks praktikaaruande) või aineõpetaja poolt määratud juhistele. Juhendi koostami- sel on võetud aluseks seni koolis kehtinud juhend „Õpilaste kirjalike tööde koostamine ja vor- mistamine“ (2005). Vormistamisjuhiste andmisel on eelkõige silmas peetud tekstitöötlusprogrammi Microsoft Word ja selle võimalusi. Mõne teise tekstitöötlusprogrammi kasutamisel tuleb vormistus viia täpsesse vastavusse käesoleva juhendi nõuetega. 3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA TÄHTSUS KSG 6. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS loovtöö Albert Korban, Rudolf Aun 7.B Juhendaja: Katre Tuisk Tallinn 2019 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS …………………………………………………………………….. 3 2
Õpilaste probleemne käitumine ja võimalused sellega toimetulekul 26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud ...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3
............................................................................. 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine........................................................... 11 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli?..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2.1 Vastajate jaotumine............................................................................ 14 2.1.1 Õpilaste olulisus võõrkeelte õppimisele........................................ 16 2.1.2 Õpilaste kartlikus rääkida võõrkeeltes.......................................... 17 2.1.3 Vene/saksa keele õppimine on raskem kui inglise keele ...............19 2.1
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu.
Rakke Gümnaasium ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST INTERNETIST. Õpilasuurimus Rakke 2013 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kaasajal on internet peaaegu kõiki eluvaldkondi haarav teenus. Juba Interneti lühiajaline puudumine tekitab probleeme paljudes elutähtsates valdkondades. Inimestel, kellel ei ole ligipääsu internetile või puudub oskus seda kasutada, on paljusid vajalikke teenuseid tegelikult raske kasutada.
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM SUHTUMISEST ENERGIAJOOKIDESSE JA NENDE TARBIMISEST TALLINNA NELJATEIST KUNI ÜHEKSATEISTAASTASTE ÕPILASTE HULGAS Uurimustöö bioloogias Kristi Rannat 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2010 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 ENERGIAJOOGID JA NENDE KOOSTIS ...........................................
(intellectually normal) ja ,,vähem arenenud" (inferior) lapsi. Selle eesmärgiks oli panna viimatinimetatud erikoolidesse, kus nad saaksid rohkem individuaalset tähelepanu, seda eelkõige õppimise efektiivsuse parandamiseks (IQ Test: Where Does..., s.a.). Seejuures hoiatas Binet skaala valesti kasutamise ja selle tulemi vääriti mõistmise eest. Binet´ kohaselt oli skaala loodud ainult ühe eesmärgiga leidmaks õpilasi, kes vajavad eriharidust. Skaala ei olnud mõeldud ,,õpilaste järjestamiseks vaimsete võimete järgi" (ibid.). Kuna intelligentsus ei ole kirjeldatav skoorina, oleks Binet arvates intelligentsuskvoodi (Intelligence Quotient IQ) kui määrava väite kasutamine näitamaks lapse intellektuaalset võimekust tõsine viga. Binet kartis lausa, et IQ mõõtmine võib lapse jaoks tähendada, et talle omistatakse igaveseks ,,diagnoos rumal", seejuures mõjutades negatiivselt tema haridust ja toimetulekut (ibid.). 1905
See võib tunduda iseenesestmõistetavana, ometi see pole seda. Õppimine on õpitav. Tunnid on enamasti sisutihedad. Kõige rohkem meeldivad mulle tunnid, kus õppimine toimub läbi mängu. Tavaliselt võtab mängimine aega terve tunni, sellepärast ei saa seda kahjuks teha iga päev ja igas tunnis. Mäng on ainuke õppimise viis, mis ei vaja õpetamist mängus jäävad asjad iseenesest paremini meelde. Minu jaoks huvitavad õppeaineid on keemia, geograafia ja inimeseõpetus. Õpilaste huvid on erinevad, mõnele meeldib inimeseõpetus, mõnele matemaatika. Kindlasti sõltub huvitavus ka õpetajast. Hea õpetaja teeb igava aine huvitavaks ja mõne õpetajaga võib muutuda igavaks muidu väga huvitav aine. Huvitavaid aineid on meeldiv ja kergem õppida. Seetõttu on oluline, et õpetaja teeks tunni huvitavaks. Õpilaste oskused on ka erinevad mõni on matemaatikas helge pea, mõnel jälle on annet kirjutamise peale. Kindlasti mõjutab see ka seda, mis kellegi
Niisiis petaks ma kasvi seda ainsat pilast, kellel on asi arusaamatu, kuni temalgi kik korralikult peas. Kuigi ka pilasel endal peab pihimu olema. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma aktiivne ning teeksin tihti pilastega koos midagi toredat. Niteks viiksin nad tihti ekskursioonidele, teatrisse ja reisidele. See jtab pilastele petajast hea mulje ning pilastele meeldib selle petajaga tunnis kia ja ppida. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma suhteliselt leebe. Ma ei karjuks pilaste peale ja kohe kindlasti mitte ei solvaks neid. Liigne pahandamine tekitab pilastes ainult viha ja nad ei taha selle petajaga enam ldse tegemist teha. Kui ei tohi olla ka liiga leebe, sest nagu eldakse, pole halba ilma heata ja see thendab, et ka head olma halvata. pilased hakkaksid arvama, et nad vivad teha mida tahavad - petaja ju niikuinii lubab. Kuid ei. Ma ei lubaks neil kva hlega le klassi jutustada, pabereid loopida vi telefoniga rkida
sealsed inimesed tunnevad end koduselt. Eesti riigis neme, et kui kia linna koolis, siis petajal istub klassis 30 vi rohkemgi noort pilast ja iga hega personaalselt tegelemine ei ole lihtsalt vimalik. See viitab aga sellele, et tema teeb ra oma t ja see on sinu asi, kas sa haarad sellest kinni, vi mitte. Sinu edasisest tulevikust ja tulemustest ei hooli keegi. Maakoolis seevastu on keskeltlbi 15 pilast klassis. See teeb tervelt poole vi rohkemgi pilaste arvu vhem kui linnas, mis htlasi thendab petajale poole vrra rohkem aega. pilase jaoks thendab see aga seda, et ta tunneb, et ta on olemas ning petaja tunneb Sinu kui eraldi seisva indiviidi prast rohkem muret. Sa oled hoitud. Ja seda tunnet vajab iga inimene. Kui Eestis on 30 klassipilast meie jaoks palju ja Tallinnas knnib tnaval vastu 100 inimest ja me ei tea, kuhu poole joosta, siis mida teeksime Ameerikas, kus tnaval
viia. Huviringides osalemine peaks olema vimalik igal lapsel, kes seda soovib. Mistahes vgivald hiskonnas, eriti aga haridusasutuses peaks olema rangelt vlistatud. Talguliste ja meie arvates saaks koolivgivalda ja kiusamist vltida/vhendada, muutes koolissteemi laste jaoks huvitavamaks ja loovamaks, et oleks rohkem praktilist td ning suhtlemist ja vhem faktikeskset tuupimist. pilased on siis rohkem motiveeritud ppima, nad saavad thelepanu, nendega arvestatakse. Oluline on ka petaja roll pilaste suunamisel, petaja positiivne suhtumine lapsesse. Lugedes talguliste mtteid hariduse kohta, tekkis mulje, et enamus talgulisi ei olnud petajad. Seda seetttu, et enamus vljapakutud lahendusi on seotud petajatega, petaja tegevustega, sooviga, et petajad muudaks hariduse omandamise atraktiivsemaks. Oma kogemuse phjal usume, et petajad teevad vga palju ja vga head td ning oleks vaja just kogukonna ja krgemal seisvate organite toetavat ktt. Samas peaksid ka petajad olema aktiivsemad ja mitte
Mningaid npuniteid. Kesoleva ainekava juurde kuuluvas tjuhendite kogumikus on toodud konspektiivselt ka teoreetiliselt ksitletavad teemad, mida petaja peab oma selgitustega tiendama. Esimeste praktiliste tde lbiviimisel peab petaja pilasi pidevalt juhendama, et nad piksid igesti mistma tjuhendeid ja sooritama katseid. Hiljem peaks pilased prduma petaja poole vaid selliste probleemide leskerkimisel, mida nad ei suuda juhendi abil lahendada. petaja peab pidevalt jlgima ohutusnuete titmist pilaste poolt. Ka peab ta alati olema valmis seletama pikemalt reaktsioonidel toimuvat. Kui mne iooni mramine ei nnestu, siis peaks petaja alati analsima, mis vis juhtuda ja kas phjus on pilase t ebannestumises vi mnes muus teguris (antud juhendid on suurel mral lihtsustatud ning seetttu vib esineda soovimatuid krvalreaktsioone). Mnede ioonide testamiseks on toodud mitu varianti, millest pilane ise valib sobiva. Fe+2 ja Fe+3-ioonid vivad sltuvalt tingimustest ksteiseks le minna ning
, -. , 34 , , ( ). , . , , , . . . , , . . , , . . . , . 35 RESÜMEE Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada koolikonfliktide omadused, lahendamise meetodid ja vastuseis nendele lähtudes Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpilaste ja õpetajate vaatenurgast. Läbiviidud uurimistöö põhjal saab vastata küsimusele: milles seisneb koolikonfliktide erilisus lähtudes õpilaste ja õpetajate arvamustest? Koolikonfliktid erinevad üksteisest oma tekkimise liikide, põhjuste ja lahendamise meetodite järgi. Läbiviidud uurimistöö põhjal võib järeldada, et igapäevases koolielus esineb kõige rohkem konflikte õpilaste vahel või õpetajate ja õpilaste vahel.
likoolina ja eestlased said k?ige arvukamaks rahvusr? hmaks ?li?pilaskonnas. Rahvus?likooli aitasid rajada Soome ja Rootsi teadlased, kuid Tartus t??tas ka Saksa ja Vene professoreid. 1930. aastate l?pul oli eestikeelne Tartu ?likool igati euroopalik teadus- ja hariduskeskus. K?rgharidust andsid veel Tallinna Tehnika?likool, Riigi K?rgem Kunstikool, Tartu kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu K?rgem Muusikakool, K?rgem S?jakool; palju ?ppis eesti tudengeid ka v?lismaal. Keskkooli?pilaste ja ?li?pilaste suhtelise arvu poolest ?letas Eesti enamikku Euroopa riike..Rahvahariduse edendamisele aitas palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste v?rgustik: 1930. aastate l?pul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja ?le 500 rahvamaja. Teadus T?htsad teaduskeskused olid Tartu ?likool, Tallinna Tehnikakool, teaduslikud seltsid (n?iteks Akadeemiline Ajaloo Selts) ja muud asutused (n?iteks Loodusvarade Instituut, Eesti Rahva Muuseum)
Visualiseerimiseks on sobiv kasutada radardiagrammi, mida nimetataks arengu rombiks (development diamond) . Sama sissetulekuga Eesti riikidegrupi keskmine Suhe Keskmine eluiga, aastates 69 69 1 Algkooli õpilaste hõive, % 85 105 0,810 Veevärgi olemasolu, % peredest 83 86,7 0,957 RKT* ühe elaniku kohta, $ 3080 4350 0,708 RKT on rahvamajanduse kogutoodang Suhe Keskmine eluiga, aastates
annaabi.ee 
