Mikro- ja makroökonoomika põhikursus Ressursid: Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid. Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind. Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks.
1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid
finantseerida investeerimiskaupade ostusid. Avalik sektor, valitsus saab tulusid maksudest ning kasutab neid selleks, et teha kulutusi, see tähendab maksta ostetavate toodete ning teenuste eest. Igasuguse majanduse tootmise väljund ehk SKP sõltub esmajoones kahest tegurist: · kasutatavate tootmistegurite hulgast ning · võimest muuta tootmisprotsessi käigus tootmistegurid ehk tootmissisendid väljundiks. Tootmistegurid on sisendid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Kaks tähtsamat: tööjõud L´ , kapital ´ K Tehnoloogia määrab ära kui palju kogutoodangut saab valmistada etteantud kapitali ja tööjõu kogusega. Tootmisfunktsioon väljendab tehnoloogia mõju, mis näitab, kuidas tootmistegurid määravad toodetud hüviste hulga. Y=F(K,L) Konstantne mastaabiefekt kui tootmistegurite hulk suureneb mingi protsendi võrra, siis kogutoodang kasvab sellesama suuruse võrra
Secarse ennast kuivatama me seco te secas se seca nos secamos os secais se secan Sentarse istuma me sento te sentas se senta nos sentamos os sentais se sentan Sentirse end tundma (hästi) me siento te sientes se siente nos sentimos os sentis se sienten Vestirse riietuma me visto te vistes se viste nos vestimos os vestis se visten
Riik kui maksimeerija vs riik kui institutsionaalne raamistik ehk Edgeworth vs Wicksell. TURU EFEKTIIVSUS Pareto efektiivne jaotus – ressursid on jaotatud nii, et kellegi olukorda ei ole enam võimalik parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata. Kui see ei ole täidetud, siis on ressursse võimalik paremini kasutada. Näiteks spetsialiseerumine – võimaldab vähendada toodangu omahinda ja seega suurendada kõigi hüviste toodangut. Kui kõigi hüviste tootmiseks juba kasutatakse võimalikult odavat tootmisviisi ja ei ole võimalik toota rohkem ilma, et mõne teise toodan väheneks, siis on ressursid jaotatud Pareto efektiivselt. Näiteks kaubavahetus – mõlemad kauplejad annavad ära hüviseid, mida neil on palju ja saavad vastu midagi, mida neil pole. Ka jaotus, mille korral kuulub kõik ühele inimesele on Pareto efektiivne – kellegi heaolu ei ole võimalik parandada ilma, et ainsa omaniku heaolu väheneks. See
või seadusandlikud kitsendused). majandustegevus majanduslik subjekt Piirang soodsa hinnaga kaubad ja teenused puhastamata reovesi avalikes veekogudes toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük stipendiumid ja toetused kõigile abivajajatele TARBIMINE ja ettevõtluse seos tarbimisega seonduvalt Vajadus on inimese puuduse tunne, mida saab rahuldada hüviste tarbimisega. Abraham Maslow (1908 1970) oli Ameerika psühholoog, kelle üheks tuntumaks ideeks on vajaduste kirjeldamine astmelises ehk hierarhilises struktuuris. Maslow järgi saavad kõrgema astme vajadused realiseeruda alles siis kui madalamad on rahuldatud. Joonis 2. Maslow vajaduste hierharhia. Ülesanne 3. Millised vajadusi rahuldad oma igapäeva tegemistes sina? Võta aluseks ülesandes 1 kirjeldatud tegevused, valikuvõimalused ja tehtud valikud
1) Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö. 2) Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg 3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne) 4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess 5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed.
otsustusi oma eesmärkide saavutamiseks. Kogu majanduselu seisukohalt huvitab meid situatsioon, kus nii tarbijad kui ka tootjad saavutavad eesmärgi samal ajal. Sellist olukorda nimetatakse tasakaaluseisundiks. (Majandusteoorias kasutatakse mõistet tasakaal erinevates tähendustes.) Nõudlus ja pakkumine võivad tasakaalustuda turu vahendusel. (Kuid on ka teisi reguleerimisvõimalusi, kuid neil siinkohal ei peatuta.) Mikroökonoomikas defineeritaksegi turgu tihti hüviste nõudluse ja pakkumise kohtumisena. See definitsioon ei ole vale, kuid on siiski liiga üldine. Täpsemalt on turg mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ning kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni ehk turgu iseloomustavad järgmised omadused: · ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ning pakkuda (koht);
Kontrolltöö kordamisküsimused Muutused maailma majanduses 1 Mis on RKT? Rahvamajanduse kogutoodang. (Majanduses teatud ajavahemikus toodetud lõpphüviste summa) 2 Mis on tööhõive struktuur? Tööhõive struktuuri iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsust. Tööhõive struktuur näitab riigi majanduse arengutaset. 3 Millised on tööhõive struktuuri olulisemad muutused viimastel aastakümnetel? Esimese sektori osakaal on vähenenud ja kolmanda sektori osakaal suurenenud. 4 Selgita mõistet - rahvusvaheline firma. (näit.) Rahvusvaheline firma on firma, mis tegutseb mitmes riigis.
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks
c. on enamike Eesti ettevõtete omanik. d. ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid. 1 Junior Achievementi Arengufond __a_ 5. Missuguses majandusharus kasutatakse turumajandusriikides riiklikku reguleerimist kõige tõenäolisemalt? a. Elektrienergia. b. Autotööstus. c. Lambakasvatus. d. Bensiinitootmine. _b__ 6. Avalike hüviste (ühishüvede) puhul on monopolid sageli lubatud, sest nendes majandus- harudes a. on reguleerimine suhteliselt kerge. b. on kulud ühe suure tootja puhul madalaimad. c. kommunaalettevõtted saavad finantsabi valitsuselt. d. kommunaalettevõtted on suured firmad. __d_ 7. Autotööstuses domineerivad mõned suured aktsiaseltsid. Selle tulemusel konkurents a. puudub. b. põhineb täiesti hinnal. c. põhjustab ebaefektiivset tootmist. d. toob esile teised jooned peale hindade. __a_ 8
o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed), inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 43 9. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. 9.1. Turumajandus ja efektiivsus Juba päris õpiku alguses püstitasime kolm olulist küsimust, millele iga majandussüsteem peab vastuse leidma. Eesmärgiks on anda küsimustele, mida toota, kuidas toota ja kellele, toota parim võimalik vastus. Kõigi vajalike hüviste optimaalsete koguste tootmise tagab turg, mis jagab ressursse tööstusharude vahel vastavalt tarbijate nõudmisele. Kui me soovime tarbida rohkem sokolaadi, hakkavad ressursid liikuma teistest tööstusharudest sokolaadi tootmisesse. Piimatoodete tarbimise vähenemine omakorda toob kaasa nii tööliste kui muude vajalike ressursside liikumise piimatööstusest teistesse harudesse. Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu
ESCUCHA & REPÍTE 47 Umbmäärased asesõnad Sõna ALGO (midagi) ja NADA (mitte midagi) kasutatakse tavaliselt siis, kui räägi- takse ebamäärasest hulgast esemetest. ¿Compraste algo? Kas sa ostsid midagi? No compré nada. Ma ei ostnud mitte midagi. Sõnad ALGUIEN (keegi) ja NADIE (mitte keegi) kasutatakse rääkides inimes- test. ¿Viste a alguien? Kas sa nägid kedagi? No vi a nadie. Ma ei näinud mitte kedagi. ALGÚN ja NINGÚN Sõnu ALGÚN (mingi) ja NINGÚN (mitte mingi) kasutatakse tavaliselt siis, kui räägitakse ebamäärasest või teadmata hulgast esemetest, olenditest vms. Mõlemad sõnad muutuvad vastavalt järgneva nimisõna soole ja arvule. ¿Puedes darme algún analgésico? Kas te võite anda mulle mingit valu
Esialgne jõukus tuleb ümber jaotada ja edasine jätta turumehhanismi hooleks. Heaoluteooria teisest teoreemist tuleneb, et konkureerivad firmad, püüdes oma kasumeid suurendada, saavutavad sama ja valdavalt isegi parema tulemuse kui keskne planeerija. Selle teoreemi kohaselt teeb otsuseid, mida ja kui palju toota ning kes kui palju saab, lugematu arv firmasid ja üksikisikuid, kellest majandus koosneb. Detsentraliseeritud turumehhanism. 5. Selgita avalike hüviste mõistet ja iseloomulikke tunnuseid. Avalikud kaubad on näiteks riigikaitse, seadusandlus, maksusüsteem ja teadus. Majakas (kõik saavad selle valguse järgi orienteeruda) Avalikele kaupadele on iseloomulikud 2 põhilist omadust: • Kui on kättesaadav ühele, saab neid tarbida igaüks • Neid saab tarbida konkurentsitult ehk kui tarbib üks, siis see ei vähenda teise võimalusi sama kaupa tarbida Uue tarbija lisandumine ei too kaasa täiendavaid kulutusi.
ellos, -as, ustedes (Vds) vuelven elegir, despedirse, pedir, elegir, sonreír, reír, servir, etc. EI vestir yo visto tú vistes él, ella, usted (Vd) viste nosotros, -as vestimos vosotros, -as vestís ellos, -as, ustedes (Vds) visten advertir, entender, preferir, sentir, divertirse, etc. E IE; E I sentir yo siento tú sientes él, ella, usted (Vd) siente
toodetakse vaid kas nälgijate hulk väheneb. Üksiktulemusi mõõtvatest kasutatavamad: oodatav eluiga, kirjaoskuste tase, imikute suremus, kirjaoskuse tase. Koondindeksitest: enamkasutatav indeks on inimarenguindeks (oodatav eluiga,; haridus (kirjaoskus+koolis käidud aastate arv); rahuldav elustandard (reaaltulu in kohta) 4. SKP- ehk sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. Ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed ja teiselt poolt kogu kulutused ehk kaupade ja teenuste tarbimine. RKP- aasta jooksul riigi tootmisressurssidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. SKP kui maj. indikaatori puudused: Riikide rahvaarv on erinev; Hinnataseme muutused; Valuutade ostujõu erinevused; SKP ei arvesta vaba aja väärtust; SKP ei näita, milliseid kaupu ja teenuseid ning
annaabi.ee 
