Geneetika I ja II KT (0)

Geneetika I ja II KT
1. Mis on komplimentaarsus?
Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed.
A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga.
2. Millest koosneb DNA?
DNA on polümeer , mille elementaarlülideks on nukleotiidid . Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest.
Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T).
3. Kaksikahelalise DNA ehitus
DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vahelisel interaktsioonil tekivad fosfodiestersidemed. Nukleotiidid on kahe ahela vahel seotud aluspaaridest tulevate vesiniksidemetega.
DNA ahelatel on suund, ahela lõppe nimetatakse 3’(kolm prim) ning 5’(viis prim) otsteks. Need väljendid viitavad desoksüriboosi süsiniku aatomile, millele järgmine fosfaat ahelas kinnitub. Lisaks komplementaarsusele on paarduvad DNA ahelad antiparalleelsed: nad on orienteeritud vastupidistele suundandele. Selle põhjuseks on asjaolu, et DNA polümeraas suudab DNAd sünteesida ainult ühes suunas: lisades nukleotiide DNA ahela 3’ otsale.
4. Nimeta kõik nukleotiidid ja nende lühendid
adeniin – A
guaniin – G
tsütosiin – C
tümiin – T
uratsiil – U
5. Millega on Crick ja Watson geneetika ajalukku läinud?
Nad avastasid DNA kaksikheeliks mudeli (1953) ja pälvisid selle eest Nobeli preemia (1962).
6. Mis on pärilikkuse ja päritavuse erinevus?
Pärilikkus - organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Päritavus - kvantitatiivses geneetikas fenotüübi koguhajuvuse osa, mis on põhjustatud isendite geneetilistest erinevustest.
7. Miks on mikroobid head uurimisobjektid?
Paljunevad kiiresti, odav pidada, kiire põlvkonnavahetus, suguline ja mittesuguline paljunemine.
8. Nimeta üks enim uuritud mikroob
E. coli
9. Nimeta nukleiinhapete komponendid
Lämmastikalus, süsivesinik, fosforhappe jääk
10. Nimeta RNA erinevad vormid
Messenger RNA (mRNA) – rakutuumas
Transport RNA (tRNA) – tsütoplasmas
Ribosoomaalne RNA (rRNA) – tsütoplasmas ribosoomis
11. Mis on translatsioon
Tuleneb inglisekeelsest sõnast translate . Toimub tsütoplasmas ribosoomides. mRNAle komplimentaarsed tRNA-d toovad aminohappeid , millest sünteesitakse polüpeptiidahel.
12. Kus toimub transkriptsioon
Transkriptsioon toimub rakutuumas. Transkriptsioonis toimub mRNA süntees DNAst , kusjuures mRNA on komplimentaarne DNA matriitahelaga ja sama kodeeriva ahelaga. DNAst sõltub RNA- polümeraas.
13. Mis asi on replikon?
Replikon on replikatsiooni ühik
14. Mitu aminohapet liitub peptiidahelaga ühes sekundis (valgu sünteesil)?
7 aminohapet sekundis
15. Mis asi on geneetiline kood?
Kindel vastavus nukleiinhapete koodonite ja valke moodustatavate aminohapete vahel. Kogu 64 nukleotiidsest tripletist, mis määravad 20 aminohapet.
16. Nimeta viis geneetilise koodi omadust.

Tripletsus – kindlate aminohapetele sobivad kindlad nukleotiidide tripletid

Pidevus – koodonid järgnevad vahetult üksteisele

Kattumatus – iga nukleotiid kuulub ainult ühte koodonisse. Aminohapete järjestus valgus on üksteisest sõltumatu

Kolineaarsus – koodonite järjestus mRNA-s ja aminohapete järjestus polüpeptiidide ahelas on lineaarselt kõrvutatud

Sünonüümsus – ühte ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti
17. Milline mutatsioon pärandub järglasele edasi?
Generatiivne mutatsioon, sugurakkude mutatsioonid
18. Nimeta põhjuseid, miks mutatsioonid tekivad + Milliseid mutatsioone on olemas?
Somaatilised mutatsioonid- keharakkudes
Generatiivsed mutatsioonid- sugurakkude mutatsioonid
Geenmutatsioonid ehk punktmutatsioonid
Kromosoommutatsioonid
Genoommutatsioonid
Mutatsioonide tekkepõhjused :

• Replikatsioonil- punktmutatsioonid
  
• Rakutsüklis- kromosoom ja genoommutatsioonid
  
• Keskkonnamõjud - kõik mutatsioonid
  
• Kiirgused
  
• Kantserogeenid
  

19. Kuidas mutatsioone parandatakse?
Valgusreparatsiooniga – valguse sinine osa, DNA fotolüaas, T-T ja C-C dimeere lõhub
Pimereparatsiooniga – katkine jupp eemaldatakse ja tehakse komplimentaarsuse alusel korda. DNA glükosülaas. Ühe vea parandamine circa 10 sek.
20. Mis on transkriptsioon?
RNA süntees DNA-st. Toimub rakutuumas. Transkriptsioonis toimub mRNA süntees DNAst, kusjuures mRNA on komplimentaarne DNA matriitahelaga ja sama kodeeriva ahelaga. DNAst sõltub RNA-polümeraas.
21. Mis on geen?
Geen on funktsionaalne DNA lõik, millest sünteesitakse valke. Kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab kas otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. Samuti geneetilise info baasühik, sisaldab informatsiooni mingi kindla valgu sünteesiks. ( Kodeeriv ahel 5’ algusega)
22. Mis on replikatsioon ?
Replikatsioon on DNAst sõltuv DNA polümeraas. Toimub komplimentaarsuse alusel. Replikaator on alguskoht.
23. Kus sünteesitakse valku?
Valku sünteesitakse tsütoplasmas ribosoomides.
24. Mis on haploidsus , diploidsus ja polüploidsus?
Haploidsus - indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordus. Nt inimese haploidsetes sugurakud 23
kromosoomi
Diploidsus -indiviidi(raku)kromosoomistikuson kromosoomi komplekt kahekordne. Nt. enamikel taimedel ja loomadel valdav osa elutsüklist keharakud on diploidsed
Polüploidsus - kromosoomikomplekt võib olla mitmes korduses (üle kahe).
25. Kromosoomi ehitus
Koosneb kahest pikast kromatiidist, mis on omavahel seotud tsentromeetri abil.
26. Mis on karüotüüp?
Karotüüp on kogu organismi kromosoomide kuju ja arv.
27. Meioos ja mitoos
Meioos – toimub sugurakkudes . Rakujagunemine, Diploidsest saab 4 haploidset tütarrakku. Koosneb reduktsioonijagunemisest ja ekvatsioonjagunemisest.
Mitoos – toimub kõigis rakkudes. Toimub kromosoomide võrdväärne jagunemine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on identsed. Kuna rakkude arv suureneb, siis on tagatud organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
Võrdlus:
MITOOS MEIOOS_____________________________
28. Mis on partenogenees ?
Embrüo arenemine viljastamata munarakust. Lähterakust sõltub, kas haploidne või diploidne partenogenees.
29. Tunnuse muutlikkus
Tunnused:
kvantitatiivsed – leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel
kvalitatiivsed – värvus, sarvede, kõrvade kuju jms
Mittepärilik muutlikkus:

• modifikatsiooniline (keskkonna tingimuste mõjul, ei kandu edasi)
  
• paratüübiline (tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest)
  

Pärilik muutlikkus:

• kombinatiivne muutlikkus (ristatakse omavahel erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi) -korrelatiivne muutlikkus (ühe organi või koe areng kutsub esile ka teiste, sellega füsioloogiliselt ja anatoomiliselt seotud organite ja kudede arenemise)
  
• mutatsiooniline muutlikkus (organismil on tekkinud juhuslik, tä iesti uus omadus; tunnus, mida ei ole esinenud tema vanaemail)
  

30. Rakutsükli faasid
Rakutsükkel – pooldumisest pooldumiseni

Presünteetiline

Süntees

Postsünteetiline

Puhkefaas
31. Nimeta erinevaid punktmutatsioone

Nukleotiidi asendus

Transitsioon – sagedastitoimuv,kui ükspuriinasendatudteisegaAGvõiükspürimidiin asendunud teisega C T.

Transversioon - harvemini puriini asendus pürimidiiniga C G või A T.
32. Molekulaargeneetika ülesanne
Molekulaargeneetika uurib eluavaldusi molekulide tasandil.
35. Ristsiire
Protsess mille käigus toimub kromosoomide põimumine, jaotatakse võrdses koguses pärilikkusainet.
36. Mutatsioon ja polümorfism
Mutatsioonid on DNA struktuuri muutused. Polümorfism on kui mutatsiooni sagedus organismis tõuseb üle 1%.
37. Eeltuumsed ja päristuumsed organismid
Eeltuumsed – puudub tuum ja DNA on lahtiselt
Päristuumsed – rakutuum ja DNA asub rakutuumas
38. Interfaas
Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood.
39. X0, XY ja ZW soomääramine.
X0- kaht tüüpi spermid: raud X -kromosoomiga ja rakud X
kromosoomita
X0 ja XY- emane homogameetne: kõik munarakud sisaldavad X-kromosoome
XY- kaht tüüpi spermid X ja Y
ZW- isased homogameetsed toodavad ainult Z sperme, emased heterogameetsed, tootavad
Z ja W munarakke
40. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tunnused.
kvantitatiivsed – leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel
kvalitatiivsed – värvus, sarvede, kõrvade kuju jms
41. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus.
Mittepärilik muutlikkus:

• modifikatsiooniline (keskkonna tingimuste mõjul, ei kandu edasi)
  
• paratüübiline (tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest)
  

Pärilik muutlikkus:

• kombinatiivne muutlikkus (ristatakse omavahel erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi) -korrelatiivne muutlikkus (ühe organi või koe areng kutsub esile ka teiste, sellega füsioloogiliselt ja anatoomiliselt seotud organite ja kudede arenemise)
  
• mutatsiooniline muutlikkus (organismil on tekkinud juhuslik, täiesti uus omadus; tunnus, mida ei ole esinenud tema vanaemail)
  

42. Amorfsed, hüpomorfsed, hüpermorfsed, antimorfsed ja neomorfsed mutatsioonid.
Amorfsed - tingivad tunnuse kadumise
Hüpomorfsed - nõrgendavad tunnust
Hüpermorfsed - tugevdavad tunnust
Antimorfsed - toimivad vastupidises suunas
Neomorfsed - tingivad uue tunnuse
43. Kromosoom mutatsioonid
Deletsioon, inversioon , duplikatsioon, translokatsioon .
44. Deletsioon
Ehk kaotamine. Kromatiin kaotab osa kromatiinainest- Tulemuseks on sigimishäired ja eluvõime langus.
45. Inversioon
Ümberpöördumised. Kromosoomiosa pöördub 180 kraadi võrra. Muutub geenide järjekord.
46. Translokatsioon
Ümberpaiknemine. Kromosoomi fragment liitub mittehomoloogse kromosoomiga.
47. Duplikatsioon
Kahekordistumine. Kromosoomiosa mitmekordistumine. Juhtub sageli.
48. Euploidsus ja aneoploidsus
Euploidsus - Genoommutatsioon , kus haploidse kromosoomiarvu kordse suurenemine või
vä henemine
Aneoploidsus - Genoommutatsioon kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne.
49. Polüploidsus ja monoploidsus
Polüploidsus - isendil on üle kahe genoomi
Monoploidsus - (haploidsete) organismide karüotüüp moodustub ühest genoomist (kromosoomiarv n)
50. Mendeli seadused I-III
I seadus - Ühe alleelipaari pärandumine. Kahe homosügootse ristamisel tulevad kõik järglased heterosügootsed
II seadus - ehk tunnuste lahknemis seadus...heterosügootsete (Aa,Aa) ristamisel ilmnevad järglastel mõlema vanema tunnused. G: 1:2:1 F: 3:1
III seadus - ehk sõltumatu laheknemise seadus. Kaks tunnust (geeni) päranduvad üksteisest sõltumatult
51. Hübridisatsioon
Põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge. Seda tehakse kuumutamisega, millele järgnevalt tuvastatakse vaatlusega uuritava sondi ehk märgistatud ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi kromosoomides, tuvastada RNAd või viiruslikku DNAd.
52. Homosügootsuse ja heterosügootsuse mõiste
Homosügoodi genotüüp koosneb kahest samasugusest kas dominantsest või retsessiivsest alleelist (AA või aa).
Heterosügoodi genotüüp koosneb ühest dominantsest ja ühest retsessiivsest alleelist (Aa)
53. Dominantsus ja retsessiivsus
Dominantsus - ühe tunnuse alleeli valitsemine tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle.
Retsessiivsus - ühe tunnuse alleeli varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul (Aa). Retsessiivne tunnus avaldub ainult homosügootsuse korral (aa), dominantsuse puudumisel.
54. Genotüübi ja fenotüübi mõiste
Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon mis määrab lõpuks koos keskkonnateguritega tema fenotüübi.
Fenotüüp on indiviidi füsioloogiste, morfoloogiliste, käitumuslike, arenguliste, ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
55. Intermediaarsus ja kodominantsus
Intermediaarsus - heterosügoodid on kahe tunnuse väise fenotüübiga. Nt Mustad(AA), Valged (aa), Hallid (Aa)
Kodominantsus - tunnusel puudub retsessiivne alleel . Kahe dominantse tunnuse kombineerumisel ilmnevad mõlemad tunnused
56. Polüalleelsus ja polügeensus
Polüalleelsus - lookuses esineb rohkem kui 2 alleeli: nt C>c ch> ch> c
Polügeensus - ühte tunnust määrab palju geene
57. Letaalsus
Embrüonaalsed, postnataalsed - teatud kombinatsioonis põhjustab surma
58. Suguliitelised tunnused
Peamiselt X kromosoomis, harvem ka Y kromosoomis. Sugukromosoomides kanduvad haigused. Nt. Hemofiilia
59. Holandrilised tunnused
Suguliitelised tunnused, paiknevad Y-kromosoomis, päranduvad isa liini pidi.
60. Epistaatilised geenid
Ühes lookuses asuva geeni tõkestav toime teise lookuses asuva geeni avaldumisele.
61. Komplementaarsed geenid
Mitme (tavaliselt dominantse) geeni koosmõjul tekib uus tunnus, mida vanematel ei esinenud.
Kanade rooshari geen R ja herneshari geen P. Nende koosmõjul = R_P_ - pähkelhari
62. Duplikaatsed geenid (Duplikaatsus)
ehk kordne toime, ühte dominantset tunnust mõjutab kaks või enam geeni, kusjuures teise geeni
toiminantsus tunnust ei võimenda. Märgitakse samade tähtedega või eri alaindeksiga. (sulis - paljasjalgsus).
63. Polümeersed geenid(polümeersus)
Ühe tunnuse kumulatiivne ühesuunaline muutumine, mitmete geenide poolt.
64. Põhigeenid ja modifikaator geenid
Põhigeenid - kas tunnus tekib või mitte
Modifikaatorgeenid - avaldavad vähem mõju kui põhigeenid
65. Geeni ekspressioon (ekspressiivsus)
Kui palju valku sünteesitakse ühelt geenilt.
66. Geenide aheldus
Mida kaugemal on kaks tunnust kromosoomis, seda suurema tõenöosusega tuleb nende vahele krossingoveri (ristsiirde) koht.
67. Mis on cM (centi morgan)
Kahe tunnuse kaugust kromosoomis mõõdetakse (centi morganites) morganiidides.
1. Geneetiline identifitseerimine
a. Genotüpiseerimise meetodid
Genotüpiseerimine - geneetiliste andmete kogumine.
Elekrtofrees - 1955. aastal võeti kasutusele valkude elektroforees , tehnika, mis võimaldab eraldada proteiine nende erineva liikuvuse järgi elektriväljas.
Polümorfism – mitmekujulisus, mitmel kujul nt. mingi valk esineb. Polümorfism on mingi geeni mitme alleeli samaaegne esinemine populatsioonis.
Lookus – geeni asukoht kromosoomis
Polümorfne tunnus – kahe või enama alleelina esinev tunnus
Valkude elektroforeetilised polümorfismid:
Piimavalgud:
Kaseiinid:

• αS1- kaseiin
  
• αS2-kaseiin
  
• β-kaseiin
  
• κ-kaseiin
  

Vadakuvalgud:

• β-laktoglobuliin
  
• α-laktalbumiin
  
• ( seerumi albumiin)
  

Verevalgud : albumiinid ja globuliinid
Veregrupid( veised )
Kasutades geneetilisi analüüse, saab:
· identifitseerida loomi veregruppide (veised) ja DNA (veised, hobused, koerad ) polümorfismi abil,
· kontrollida loomade põlvnemisandmete õigsust (vanemad, sugupuu ),
· selgitada loomade õigeid vanemaid,
· selgitada pärilike geneetiliste defektidega isendeid (DNA analüüsid )
Antigeenid - bioloogilised makromolekulid (polüpeptiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped )
Immunogeen – antigeen , mis kutsub esile immuunvastuse
Mikrosatelliidid:
Mikrosatelliidid on lühikesed tandeemselt korduvad nukleotiidsed järjestused, 2–5 aluspaari pikad ning korduste arv jääb enamasti 5–50 vahele. Mikrosatelliidid asuvad genoomis paljudes kohtades, tüüpiliselt mittekodeerivatel aladel, geenidel vahel või intronites. Nad on kõrge mutatsioonisagedusega ning populatsioonis suure varieeruvusega. Kasutatakse näiteks põlvnevuse testimiseks.
Dinukleotiidid: AC AC AC....
Trinukleotiidid: ATG ATG ATG....
Tetra -: ATCC ATCC ATCC... jne
SNPd:
Üksiku nukleotiidi polümorfismid ehk üksiknukleotiidsed polümorfismid on DNA järjestuse variatsioonid, mis on toimunud ühe genoomi nukleotiidi (A, T, C või G) muutumisel. Näiteks kui üks nukleotiid vahetub teisega, kaob, lisandub või üleliigne kromosoomiosa.
(C ↔ T, A ↔ G)
Restriktsioonisaitide polümorfism: "Ensüümide abil lõikamine". Restriktaasonensüüm, mis tunneb ära lühikesi spetsiifilisi DNA-järjestusi ja lõikab ahela sealt katki.
Mitokondrite DNA pärandub ema liini pidi. Pärandub emalt pojale aga pojalt enam edasi mitte.
Y-kromosoomi DNA pärandub isa liini pidi.
2. Põlvnemisandmete kontrollimine
1)meetod, mis põ hineb lineaarsel seosel sugulaste vahel, võimaldab looma produktiivsust ennustada tema sugulaste andmete põhjal;
2) meetod, mis põhineb geneetiliste faktorite dispersioonanalüüsil;
3)meetod, mis põhineb vanemate ja järglaste vastava tunnuse omavahelise seose arvutamisel lihtsustatud meetoditega, sageli ilma variatsioonstatistilist meetodit kasutamata.
3. Populatsioon
Populatsioon on ühte liiki kuuluvate ja omavahel paarituvate isendite kogum teatud territooriumil. Isendid ristuvad üksteisega ja elava geograafiliselt samas kohas.
Populatsiooni tunnused:

• võimelised iseseisvaks evolutsiooniks
  
• suhteline püsivus
  
• vaba paaritumine populatsioonis – panmiksis
  

Panmiksis e. vaba ristumine, vabapaarumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost isendiga.
Hardy- Weinbergi tasakaaluseadus
Alleeli ja genotüübisagedused on põlvkonniti konstantsed ja omavahel sõltuvuses. Seda juhul kui panmiktiline populatsioon on geneetilises tasakaalu seisundis.
Geneetilist tasakaalu väljendatakse valemiga: p2+2pq+q2=1
p2 = AA (homosügootidesagedus)
q2 =aa (homosügootide sagedus)
2pq = Aa (heterosügootide sagedus)
kui 3 alleeli, siis: p2+ q2+ r2+ 2pq +2pr + 2qr = 1
Isoleeritud ehk suletud populatsioon on kui ühe populatsiooni isendid paaruvad vaid omavahel ja paarumist teiste populatsiooni isenditega ei toimu.
Ideaalne populatsioon

• Panmiktiline - isendite populatsioonisisene vaba paardumine
  
• Mutatsioonide toimumise puudumine
  
• Migratsiooni puudumine
  
• Valiku/selektsiooni puudumine
  
• Indiviidide lõputult suur arv
  
• Kõikide genotüüpide võrdne viljakus, sä ilivus ja eluvõime
  

7. Populatsiooni geneetilist struktuur mõjutavad tegurid
a. Migratsioon – sisse ja väljaränne
b. Inbriiding

• Sugulusaretus
  
• Üks või mitu ühist eellast, ühised eellased kuni 5.sugupõlveni (k.a)
  
• Suureneb homosügootsus
  

Autbriiding

• Mittesugulusaretus, välisaretus/ ristamine
  
• Suureneb heterosügootsus
  

c. Mutatsioonid
d. Juhuslik geenitriiv
- Kõik gameeditüübid ei kohtu viljastamisel võrdse tõenäosusega nagu panmiktilises populatsioonis
- Toimub ilma, et valikut teostatakse ( juhuse teel)
- Tõenäoline väikestes ja suletud (isoleeritud) populatsioonide puhul
Pudelikaela efekt on populatsioonimahu oluline vähenemine e. Efektiivne populatsioonimaht (ülesanne)
Ne=( 4* Nf*Nm )/ Nf +Nm
Näide:
1) 995 emast 5 isast Ne= 4* 995*5/ 995+5 = 19,9 ~ 20
2) 500 emast ja 500 isast Ne= 4*500*500/ 500+500 = 1000
○ Kui Ne = vä hemalt 50, siis populatsioon on elujõuline
F = 1/ 2Ne ehk 1/ 2*1000= 0,0005
• Isasloomi kakskümmend
• Emasloomi tuhat
Alla selle on ohustatud tõug
f. Selektsioon
g. Biotehnoloogia tõuaretuses

• Suguselekteeritud sperma
  
• Embrüote siirdamine (ET)
  
• Kloonimine
  
• Transgeensed organismid ehk GMO (transgeen; eesmärgid)
  

8. Suguluskoefitsenti arvutamine
9. Inbriidingu koefitsienti arvutamine
10. Kvantitatiivse geneetika põhiprintsiibid a. (kvantitatiivsed) tunnused
a. Kvantitatiivsed tunnused
Mõõ detavad :

• Piimatoodang
  
• Rasvakihi paksus
  
• Kaalu tõus
  
• Söödakulu
  

Loendatavad:

• Latri suurus
  
• Laktatsiooni pikkus
  
• Munade arv
  
• Haigestunud päevade arv aastas
  

b. Fenotüübi avaldumise komponendid

• Genotüüp
  
• Keskkond
  
• Epigeneetilised faktorid
  

c. Fenotüüpide jaotus populatsioonis
Fenotüübiline muutlikkus – jälgitavad või muudetavad erinevused loomade vahel mõne kindla tunnuse osas.
See on algmaterjal loomade aretajale.
Kui loomade vahel erinevusi ei oleks, ei oleks vajadust loomi valida või prakeerida ning geneetiline erinevus loomade vahel puuduks.
Loomade tunnuste fenotüübilise muutlikkuse põhjused:
1) pä rilikkus
2) keskkonnategurid
3) pä rilikkuse ja keskkonna koosmõju
Fenotüübilist variatsiooni võib jaotada pärilikest ja mittepärilikest faktoritest tingituks.
d. Päritavuskoefitsient - (heritability coefficient) -- tähis: h2; arvuliselt väljendatav geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses (individuaalses) muutlikkuses antud keskkondlikes tingimustes. Üldjuhul defineeritakse geneetilise dispersiooni suhtena tunnuse kogudispersiooni: h2 = Vg/Vp. Päritavuse sisu õigeks mõistmiseks on vaja arvestada, et päritavuskoefitsient hindab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes; see ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus.
Kogu fenotüübilise variatsiooni pärilikku osa mõõdab päritavuskoefitsient ehk heritaablus (h2).
h2 näitab, kui suures osas mõjuvad geneetilised faktorid üldisele tunnuse variatsioonile
Mida väiksem on h2, seda suurem on mittegeneetiliste faktorite mõju mingi tunnuse variatsioonile (söötmine, pidamine, kliima jt. faktorid).
enam-vähem ühesugustes keskkonnatingimustes on h2 emadel ja tütardel ühesugune.
e. Aretusvää rtus
Aretusteoorias defineeritakse indiviidi aretusväärtus enamasti kui tema lõpmatu arvu järglaste keskmise fenotüübivää rtuse kahekordne erinevus populatsiooni keskmisest.
f. Valiku tüübid (suunav, lõhestav, stabiliseeriv)
Kui loomade valik kvantitatiivsete tunnuste järgi toimub fenotüüpi arvestades, siis on väga oluline teada, kui suur on see osa fenotüübilisest variatsioonist populatsioonis, mis antakse edasi järgmisele põlvkonnale, s.o. milline on (tõu)looma aretusväärtus.
Muutlikkus (variability, variation ) – erinevuste teke või olemasolu biosüsteemide (organismide, rakkude, organellide, viiruste, populatsioonide, liikide) vahel. Muutlikkus on mitmetasandiline ja erineva olemusega. Nii võib eristada individualset ja rühmaviisilist (sh. taksonoomilist) muutlikkust. Individuaalses muutlikkuses eristatakse enamasti genotüübilist ja fenotüübilist, geneetilist ja mittegeneetilist (modifikatsioonilist), alternatiivset (kvalitatiivset, diskreetset) ja pidevat (kvantitatiivset), normaalset ja patoloogilist muutlikkust. Kvantitatiivsete tunnuste fenotüübilist muutlikkust põ hjustavad harva ainult geenid.
Pärilikkus – organismi omadus paljunemisel edasi anda oma omadusi ja iseärasusi järglastele (vanemate võime anda endasarnaseid järglasi).
Pärandumine – protsess, kus edasi pärilikkust (geenid põlvkonnalt teisele).
Päritavus – pärilikkusest (populatsiooni)tunnuse muutumine; genotüübi- ja fenotüübidispersiooni suhe.
11. Bioloogiline/geneetiline mitmekesisus, elurikkus , geneetiliste ressursside monitooring .
Monitooring:

• populatsioonimahu ja trendi määramine
  
• mitmekesisuse kao põhjuste väljaselgitamine
  
• riskitegurid