TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond VÄHENE AJA PLANEERIMINE Aine lõputöö Juhendaja: Valvo Paat Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................3 1 Tekkepõhjused ja analüüs.....................................................................................4 2 Võimalikud lahendused.........................................................................................6 Kokkuvõte................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..................................................................................................9 ...
Miks meie klassi õpilaste aktiivsus ühisürituses on vähene? Ühisüritustes aktiivsus võib väljenduda mitmel viisil. Esiteks on võimalus üritusi ise korraldada, teiseks nendest osa võtta ja kolmandaks neid ka teistele reklaamida. Arvan, et vähene aktiivsus nendes kõigis on omavahel seotud põhjustega. Üritusi on raske korraldada, kui keegi nendest osa ei võta, üritusest ei ole soovi osa võtta, kui see ei vasta sinu ootustele ning kui üritus ei meeldi endale, siis ei kipu seda ka teistele reklaamima. Arvan, et nende probleemide ühiseks alguseks on see, et kõigil meie klassi inimestel on nii erinevad soovid ja ootused. Kui korraldada mõnda üritust on kindlasti olemas keegi, kellele see ei meeldi. Pealegi on millegi korraldamine suur töö ning sellega kaasneb vastutus. Tihti tahab ka suurimate pingutuste juures üritus kergesti läbi kukkuda, sest kui üks ainult inimene mitmest pingutab ürituse toimimise nimel, siis tahest ta...
Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine Südame ja veresoonkonna haigus kõrgenenud vererõhk suitsetamine vähene kehaline aktiivsus alkohol soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine vähene puu ja juurviljade tarbimine ülekaalulisus stress Kolesterool halb? Hea? Ebatervisliku toitumisega kaasneb "halva" kolesterooli tõus Normaalne Suureneb triglütseriidide sisaldus organismis hea kolesterool ei suuda halvast vabaneda ning kolesterooli see ladestub arterite seinale näit on alla 5,0 Tagajärg SÜDAMEHAIGUSED mmol/l Hea kolesteroolinäit vähemalt 1,0 mmol/l Ainevahetussündroom Istuva eluviisi ja rasvumise ...
Vähene teadlikkus vitamiinidest suurte probleemide algus. Tänapäeva ühiskonnas räägitakse üha enam vitamiinidest. Arvatakse, et vitamiinid tagavad tugeva tervise ja hea figuuri. Kuid paljud inimesed ei tea vitamiinide kohta kõige elementaarsemaid asju. Selle tulemusena võivad inimesed kannatada mõne vitamiini puuduse või liigtarbimise käes. Kumbki neist ei ole hea. Külmemates kliimades elavatel inimestel jääb sageli puudu taimedes leiduvatest vitamiinidest . Sellepärast ongi vaja teada, kus teatud vitamiine veel leidub. Inimorganism vajab vitamiine normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks.Vitamiinid jagunevad kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvate vitamiinide varud organismis on suhteliselt väikesed, seega peaks neid saama igapäevase toiduga. Põhilised rasvlahustuvad on A, D, E ja K vitamiinid. A vitamiini leidub põhiliselt kala- ja loomamaksas või oranzides ja kollastes kö...
Noortel on sageli luumurrud Küsimus: ,,Kas noorte luumurde põhjustavad ekstreemsport/vale toitumine/vähene sport või mõni muu sarnane tegur? Hüpotees: Ma arvan , et noorte luumurdude suurimateks põhjustajateks on vale toitumine ja vähene sport, sest kui luu saab liiga vähe toitaineid, siis on ta habras ja võib kergelt puruneda ja kui luu saab liiga vähe koormust, siis kui talle järsku survet avaldada, siis on purunemisoht üpris tõenäoline. Vastus: Luustiku ebaküpsus ja kasvuspurdi ajal esinevad n-ö anatoomilised ebakõlad muudavad lapsi sporditraumade suhtes vastuvõtlikuks. Luude pikkuskasvu tippkiirus ennetab 6 kuud luude mineraliseerumise tippkiirust. Sel luude suhtelise rabeduse perioodil kasvuspurdi ajal on luumurrud kõige kergemad tekkima tüdrukutel 9,514,5 ja poistel 1216- aastaselt. Samuti jääb lihaste pikkuskasv mõnevõrra maha luude pikkuskasvust. Pingul lihastega tekivad aga luude ja lihaste vigastused kergemini. Laste sid...
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas.......................................................
UNI Gregor Rämmal 9.C ÜLDIST • une esimene aste; • teine aste; • kolmas ja neljas aste; • REM-uni; MIDA MAGAMINE ANNAB? • kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel; • keharakkude taastumine; • reservide loomine aktiivseks tegevuseks; • tagab info säilitamise; SOOVITATAV UNE PIKKUS • imikutel 16 tundi; • noorukitel 9 tundi; • täiskasvanutel 7 - 8 tundi; • vanemaealisetel (65+ aastat) 6 tundi ja vähem; MIDA VÄLTIDA? • lõunauinakuid; • alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimist; • eredat valgust; • ekraanide pikaajalist vaatamist õhtul; UNEPUUDUSE KÕRVALMÕJUD • nõrgestab immunsüsteemi; • alaneb stressi talumisvõime; • keskendumisvõime halvenemine; • vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; • eluea vähenemine; UNEHÄIRED • unetus; • uneaegsed hingamishäired; • narkolepsia; • rahutute jalgade sündroom; UNENÄOD • unenäod esinevad valdavalt REM-une ajal, kuid ka teistes unestaadiumites; • REM-une ajal kasu...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed .....................................................
MATEMAATILINE ANALÜÜS I KONTROLLTÖÖ 1.Arvtelje mõiste- Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. Reaalarvu absoluutväärtus- |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 Reaalarvu a absoluutväärtust |a| võib tõlgendada kui punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. Loetleda absoluutväärtuse omadused- 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b|/ Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused- Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a-, a+) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui , st |x - a| < . Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. Arv x kuulub arvu a vasakpoolsesse ümbrusesse (a - , a] siis...
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitudvererõhust. Seetõttu peaks vererõhku sageli mõõ...
TÜRI KOLLEDZ Väikeste osakeste määramine gaaslaseriga Referaat Hannelore 12/14/2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mis on laser?........................................................................................................................... 3 HeNe laseri ehitus ja tööpõhimõte........................................................................................... 4 Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil....................................................... 5 Teooria................................................................................................................................ 5 Praktika...............................................................................................................................
Raamatud: ,,Inimeselt inimesele." Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat Heli Tooman & Aare Mae ,,Teeninduskunst" John Tschohl ,,Sellised nad on Venelased" ,,Parem teenindamine" Lars-Olof Naessen ,,Kallista oma kliente" Jack Mitchell ,,Tippteenindaja raskused ja rõõmud" Kristin Anderson & Ron Zemke ,,Ole meie külaline" Disney instituut ,,Kallista oma töökaaslasi" Jack Mitchell ,,Töö lõpp" Jeremy Rifkin Teenindusühiskonna areng ja teenindusfilosoofia Mis on filosoofia? Mõttetarkus Eesti teeninduse head ja vead Head: Head teenindamist väärtustatakse üha rohkem Head teenindamist kohtab üha rohkem Üha rohkem on häid teenindajaid Üha rohkem on teadlikke ja nõudlike kliente Vead: Vähene kliendikesksus ja ebapiisav teeninduskvaliteet Teeninduskvaliteedi kõikumine Ebapiisav orienteeritus kvaliteedile, teenindusele, ärile Ebapiisavad teenindus- ja turundusalased teadmised ning võõrkeeleoskus Ebapiisav koostöö Pakutav...
Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud informatsi...
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam. Naise sugurakkude ehk munarakkude küpsemine toimub munasarjades, kus asuvad munarakkude eellasrakud. Ellasrakkud...
RABAMURAKAS Rabamurakas on üks eestlaste lemmiktaimi. Seda tõestavad arvukad rahvapärased nimed. Head rabamuraka tundmist näitab aga suhteliselt vähene nimede kattuvus teiste taimedega. Eks selles kõiges ole süüdi kõik see, mida inimesed temast head saavad. Enne viljade valmimist kohatakse rabamurakat harva, sest niisama ei ole tema soistesse kasvukohtadesse asja. Muidugi kui just murakasaaki ennustama ei minda. Saagi ennustamisega võib aga väga kergesti alt minna. Sageli vaadatakse, et kõik on tihedalt suuri õisi täis, tuleb hea muraka-aasta. Kuid nii ei pruugi see olla. Kõigepealt on rabamurakas ainukesena meie murakaperekonna liikidest kahekojaline taim. See tähendab, et tal on eraldi isas- ja emasõied ning need asuvad erinevatel taimedel. Kuna isasõied on suuremad, siis jäävad need inimestele kergemini silma. Isastaimi on tavaliselt ka rohkem, nii et õitsemine ei näita niisama meile sügisese saagi k...
Vastused Kordamisküsimused kontrolltööks 23. oktoobril 2013 Keskkonnasotsioloogia 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju. - Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. - 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskk...
Juhi ja alluva koostöö Mõjuvõim Mõjuvõim on võime mõjuda. Seda võimet on paljude juhirollide täitmisel vaja rakendada, näiteks juhtimises ja eestvedamises, probleemide lahendamises ja läbirääkimises. Juht oma igapäevases tööelus peab jälgima, kas talle juhtimiseks antud meeskond liigub õiges suunas, kas kõik alluvad saavad hakkama, kõik on oma tööga rahul. Kui mitte, miks see nii on ja kuidas olukorda muuta. Muutuse peamiseks tegevuseks ongi midagi või kedagi mõjutamine ehk mõjuvõimu kasutamine. Mõjuvõimu kasutamine eeldab enesekindlust ja eneseusku. Rollist tulenevat mõjuvõimu kasutab inimene paremini, kui ta on sisemise kontrollikeskmega. Positsioonist tulenev mõjuvõim on habras ja ainult sellele ei saa toetuda. Juht ei saa oma teadmisi ja oskusi täies mahus kasutada, kui kahtleb endas ja oma psühholoogilises õiguses juhtida. Isikliku mõjuvõimu komponendid on järgmised: isiklik efektiivsus see hõlmab enesekindlust ja sihikindlust, s...
Küsimustik Lugupeetud ankeeditäitja, Olen Paide Kustsekeskkooli laomajanduse 4 kursuse tudeng. Kirjutan oma lõputööd teemal ,,Laoteenust pakkuv ettevõte Põltsamaal" Seoses sellega palun Teie abi, et analüüsida inimeste huvi turule tulija kohta. Iga arvamus on oluline ja olen väga tänulik, kui leiate aega küsitluse täitmiseks. Vastamiseks märkige rist Teie arvates sobilikuma variandi/variantide ette, vajadusel lisage punktiirile täiendus. Küsitluse eesmärk: Selgitada välja, inimeste huvi potentsiaalse uue laokeskuse vastu, mille asukoht on Kesk-Eestis, Jõgevamaal. Keskus rajatakse endisesse, pika ajalooga laoplatsile. Ladu on mõeldud neile, kes soovivad mõnda aega ladustada omi asju. 1. Sugu Mees Naine 2. Vanus Alla 18 18-25 26-35 36-45 46-60 Üle 60 3. Elukoht Eesti (mis maakond?) Välisriik 4. Millise lao kasuks otsustate? ...
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti 4. Funktsioonid ja nende graafikud Põhiteadmised Võrdeline sõltuvus; pöördvõrdeline sõltuvus; üksühene seos; funktsiooni mõiste; lineaar- ja ruutfunktsioon; funktsiooni määramis- ja muutumispiirkond; funktsiooni nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad; funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud, ekstreemumid; paaris- ja paaritufunktsioon; perioodiline funktsioon; pöördfunktsioon; astme-, eksponent-, logaritm- ja trigonomeetrilised funktsioonid. Põhioskused Võrdeline jaotamine; funktsioonide garaafikute skitseerimine ja lugemine; funktsiooni nullkohtade, määramis-, muutumis-, positiivsus-, negatiivsuspiirkondade, kasvamis- ja kahenemisvahemike leidmine võrrandite ja võrratuste lahendamise teel...
estis on peamiseks surma- ja haigestumispõhjuseks südame- ja veresoonkonna haigused, mis moodustavad üle 50% kõigist surmapõhjustest viimase 15 aasta vältel. Haigestutakse jätkuvalt noorelt ja tööealises vanuses. Peamisteks riskiteguriteks südame- veresoonkonna haiguste puhul on alkoholi liigtarbimine, suitsetamine, kõrgenenud vererõhk, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, stress, vähene puu- ja juurviljade tarbimine ning ülekaalulisus. Riikliku laste- ja noorukite terviseprogrammi uurimuse alusel on 4., 6. ja 9. klassi õpilaste hulgas uuritavatest väheliikuva eluviisiga 27,3% õpilastest, kõrgenenud vererõhuga õpilasi 10,6%, regulaarseid suitsetajaid 15,8%, ülekaalulisi 5,4% ning 2/3 õpilastest oli tasakaalustamata toitumine....
Luud 1. Luude koostis Vastus: Luud koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luud koosnevad 55% mineraalainetest (Ca, Mg, P), mis annavad luule kõvaduse, veest (20%) ning 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mis omakorda annavad luule elastsuse. 2. Luude hõrenemine, põhjsed, vältimine Vastus: Osteoporoos. See on tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest, mida soodustavad nt. väär toitumine, alkohol, vananemine, vähene liikuvus, suitsetamine, naistel hormoonmuutused vananemisel. Kui toiduga ei saa piisavalt kaltsiumi, hakkab luudest kaltsiumiühendeid verre lahustuma ja luude kaltsiumisisaldus väheneb veelgi. Osteoporoosi ära hoidmiseks tuleb juua palju piima, keefirit ja jogurtit ning tarbida vähem hapusid mahlu ja musta kohvi. 3. Luude kasvamine (pikkus- ja jämeduskasv, paranemine) Vastus: Luudel võimaldab kasvada kõhrkude. Lastel on pikkade lu...
3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB-41 Tallinna tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Keemiainstituut 3.2. Proteolüütiliste ensüümide aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB- 41 3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB-41 3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Teooria Proteolüütilised ensüümid e. proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide t...
Majanduspoliitika II KT 1 Aastatel 1991- 1992 koosatud majandusprognoosid eksisid põhiliselt järgnevas a tööstuse osa SKP-s langes prognoositust tunduvalt vähem b uue tselluloosikombinaadi ehitus Kehras ei saanud teoks c tööpuudus ja suurte liiduliste ettevõtete likvideerimine kujunes prognoositust kergemaks probleemiks 2 Eesti majandusreformide edu põhuseks peetakse suuresti a riigi vaiksust ja head imagot b ime programmi c nõrku ametiühinguid 3 Kolhoosid ja sovhoosid oli ettenähtud likvideerida a aprilliks 1995 b aprilliks 1994 c aprilliks 1993 4 Riigi seisukohast on põllumajanduse põhiprobleemiks a põllumajandustoodangu vähenemine b raskused toiduainetööstuse ettevõtete varustamisele toorainega c tööpuudus, sotsiaalsed probleemid 5 Põllumajandus ei vähene tööstusriikides alla ...
Kontrolltöö 3 Irühm Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika. linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda võivad töö/asjade kvaliteet ja kiirus, sest meeskonnaga ...
TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestri...
Eesti kui väikeriigi roll Euroopa Liidus Eesti liitumine Euroopa Liiduga 1. mail 2004 on paljuski muutnud Eesti välispoliitika ja teiste valdkondade riikliku poliitika kujundamise lähtekohti. Maailmas mõjuvõimsa riikide liidu liikmena on Eesti võimalused oma eesmärkide saavutamiseks märgatavalt avardunud. Eesti rahvuslike huvide edendamisel mängivad suurt rolli teiste liikmesriikide toetus ning liikmesriikide huvide koosmõju. Meie muutunud staatusest tuleneb aga ka vajadus arvestada kõikide liikmesriikide huvidega oma poliitiliste otsuste kujundamisel. Seetõttu on oluline, et igal liikmesriigil oleks oma kindel roll ning määratletud, eesmärgipärane suunatlus Euroopa Liidus. Keskne roll riigi huvide esindamisel Euroopa Liidus on täitevvõimul. Eesti esindajail on võimalik osaleda Euroopa Komisjoni komiteede ning Euroopa Liidu Nõukogu töös. Edukas osalemine eeldab aktiivsust euroliidu küsimustes ning kiiret...
TÕESTUSED, TULETUSKÄIGUD, PÕHJENDUSED!!! 23. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana y = f'(a)x + , kus = r(x)x Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? (tõestada!). funktsiooni muut y koosneb kahest liidetavast, millest esimene on diferentsiaal dy = f'(a)x ja teine on . M~olemad liidetavad on l~opmatult kahanevad protsessis x 0. V~ordleme neid suurusi x suhtes. Esiteks, eelduse f'(a) 0 p~ohjal saame lim dy x= lim f'(a)/x* x= lim f'(a) = f(a) 0. x0 x0 x0 Teiseks kehtib lim / x = lim r(x)x /x = lim r(x) = 0. x0 x0 x0 N¨aeme, et esimene liidetav, so diferentsiaal dy on sama j¨arku l~opmatult kahanev suurus kui x ja teine liidetav on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev suurus x suhtes. J¨arelikult v¨aikese x korral hakkab diferentsiaal funktsiooni muudu avaldises domineerima. Seet~ottu v~oime lugeda diferent...
Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Rea...
15. V~orreldes omavahel jooniseid 1.8 - 1.11 ja 1.12 - 1.15 n¨aeme, et arkusfunktsioonide graafikud on trigonomeetriliste funktsioonide ahendite graafikute peegeldused u ¨le sirge y = x. P¨ o¨ ordfunktsioon funktsioonist, mis ei ole u ¨ ks¨uhene. Olgu vaadeldav funktsioon y = f (x) oma m¨ a¨ aramispiirkonnaga X ja v¨ aa ¨rtuste hulgaga Y k¨ull u ¨ hene, kuid mitte u ¨ks¨uhene. Funktsiooni f p¨ ordfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis igale y Y seab vastavusse k~ o¨ oigi selliste x X hulga, mille korral kehtib v~ordus f (x) = y. ¨ Uhese, kuid mitte u¨ ks¨ uhese funktsiooni p¨o¨
8 - 1.11 ja 1.12 - 1.15 n¨aeme, et arkusfunktsioonide graafikud on trigonomeetriliste funktsioonide ahendite graafikute peegeldused u ¨le sirge y = x. P¨ oo ¨rdfunktsioon funktsioonist, mis ei ole u ¨ ks¨ uhene. Olgu vaadeldav funktsioon y = f (x) oma m¨ a¨ aramispiirkonnaga X ja v¨ a¨artuste hulgaga Y k¨ ull u ¨ hene, kuid mitte u¨ ks¨ uhene. Funktsiooni f p¨ oo ¨rdfunktsiooniks nimetatakse kujutist, mis igale y Y seab vastavusse k~ oigi selliste x X hulga, mille korral kehtib v~ ordus f (x) = y. ¨ Uhese, kuid mitte u¨ ks¨uhese funktsiooni p¨ o¨ ordfunktsioon on mitmene. Selliste funkt-
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. ...