RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus,
vastuolud vallandasid Ida Saksamaal ulatusliku massiliikumine, avati piir Austriaga ning 89 lühkus rahvas müüri, Saksamaa ühines), Lech Walesa(poola poliitik,inimõiguste activist ja kaitsja) & liikumine “Solidaarsus”,liiduvabariikide iseseisvumine.,USA”toetav käsi” ja külma sõja lõpp.Stagnatsioon-majandusilpoliitiline ideoloogia seisak, liikumatus, ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist,sovetiseerimine-NSVL mõju alla sattunud riikide majanduskord muudeti NSVL omega sarnaseks dissidentlus- teisitimõtlemine,inimesed kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele,seisukahel,poliitilisele reziimile, tekkis nõukogude ühiskonnas 1960, seoses tegurluse pealetungiga stagnatsiooniajal perestroika-ehk liberaliseerimine,Gorbatsovi poolt 1987 läbi viidud majanudreformide programm,omane senisest suurem vabadus, eraettevõttluse teatav tekkimine ja kaasamine,
poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühiskondlik infrastruktuur 4)Keskkonnakaitse(et jaguks olemasolevaid ressursse tulevaste põlvkondadele ) 5)Sotsiaalne hoolekanne(pension,emapalk,lastetoetus jne) 6)Ühiskonna sidustamine(nt: see et pronks 88 sai teoks. ) *Aristoteles- oikonoomiline ja krematistiline rikkus
30 000 inimest. Osa pages repressioonide eest metsa. Viimane metsavend tuli välja 1978 aastal. 1949.a. märtsis toimus massiküüditamine, mille käigus deporteeriti Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Vägivallaaktsioon oli läbi viidud eesmärgiga hirmutada elanikkonda seoses kolhooside moodustamisega. Repressioonipoliitika üheks osaks oli vaimne vägivald. See väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogiale ( kommunistlik ideoloogia, sotsialistlik majanduskord). Haridus, teadus, kunst kõik pidid teenima seda ühiskonda. Levis kommunistlik propaganda , kehtis range tsensuur. Sõjajärgsel perioodil alustati võitlust nn. kodanliku natsionalismiga. Selleks korraldati EKP VIII pleenum. See oli stalinismi võimutsemise tipphetk Eestis. Moskva leidis, et ENSV olukord ei ole ideoloogilisest seisukohast rahuldav, et on tehtud vigu, mis tuleb parandada. Vahetati ENSV poliitiline juhtkond
eri riikides, vaba aja väärtust, klimaatilisi tingimusi jne. - Toetub suures osas rahalistele tehingutele, eristamata, kas seeläbi ühiskonna heaolu suureneb v väheneb. - Ei tee vahet kasuliku ja kahjuliku majandustegevuse vahel ja ignoreerib tähtsaid kasvuallikaid. --Piltlikult öeldes, riigi majanduskasvu arvestamisel visatakse ühte patta nii varad kui ka kohustused. 17. Põhilised korratüübid Detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) Tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus) - Vahevormid: konkurentsisotsialism – toimub küll detsentraliseeritud plaanimine, kuid tootmisvahendid on riigi omanduses. korratüüp, kus toimub tsentraliseeritud plaanimine, kuid näiteks käsitöönduslik teenindus või osa toiduainete tootmisest on antud erakätesse. Tegelikult pole olemas ühte puhast majanduskorda, alati on
ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904-1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada endale maaomandit(Feodaalset tüüpi majandus, hasiendad ja fazendad, mida harisid sõltlastest peoonid, rentnikud). · Aafrikas oli agraarne majandus aga Ladina-Ameerikas oli feodaalne majanduskord. · Ladina-Ameerikat iseloomustas vägivallapoliitika, poliitilist elu iseloomustasid sõjalised riigipöörded(sarnaneb Hiinaga. Demokraatlik ühiskonnastruktuur ei ole veel välja kujunenud ja sõjavägi suudab ainsana viia ellu sihipärast poliitikat). Aafrikas toimus välisriikide sissetung ja elanikke orjastati! Aafrika enda elanikke oli suhteliselt lihtne alistada ja vägivallapoliitikat ei pidanud
Korratüüpe (majanduslikke süsteeme) analüüsides on olulised kolm aspekti: süsteemi elemendid (inimesed kui tarbijad ja tootjad); elementidevahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusprotsessid); süsteemi kord (majanduslik kord). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (näiteks turuosaliste omavahelises suhtlemises). Põhimõtteliselt võib eristada kahte majanduskorda (Raudjärv, 1995, lk 3639): detsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (turumajandus) tsentraliseeritud plaanimisega majanduskord (käsumajandus). 18. Turumajanduskord Turumajanduskorraga ühiskonnas on majanduselu korraldamise aluseks vabadus, mis tugineb eraomandusele, erakapitalile. Ettevõtete tegutsemise eelduseks on siin eelkõige omandi kasutamis- ja käsutamisvabadus (Raudjärv, 1995, lk 3941). Vabadus ei tähenda aga kindlasti seda, et igaüks võib täiesti suvaliselt käituda. Selles osas
Seal kujundati neoliberaalide majandusprogramm: 1. Riik määrab majandustegevuse ulatuse ning kindlustab selle elluviimise. Ta kehtestab juriidilised normid, mis aitavad kaasa kapitalide ja kaupade liikumisele. 2. Riik peab toetama vaba konkurentsi ja võitlema monopolide vastu. 3. Eriolukordades lubatakse riigi sekkumist majandusellu. 3. Milline on Freiburgi koolkonna majandusõpetus? ,,Ordo"- iga-aastane kogumik. ,,Majanduskord on vormide kogum, milles teostati ja teostatakse majandusprotsessi igapäevast juhtimist nii siin kui seal, nii kaasajal kui minevikus." Ühiskond valib vabalt selle majanduskorra, mida ta peab õigeks ja mõistuspäraseks. Nähtusi kirjeldatakse ja vaadeldakse kvalitatiivsete muutusteta, arvestatakse ainult kvantitatiivseid. Tasakaaluteooria kui võimalus valida kõige ratsionaalsem majandussüsteem. Majanduslik humanism: *Vaba turg; * Vaba konkurents; * Vabadus monopolidest
on pärit kogu kommunistlik ideoloogia. 3) Turumajandus, mis tänaseks päevaks on kasvanud segamajanduseks, s.t riik teatud määral sekkub majandusse. On olemas riiklik tootmine, kui riik organiseerib niisugust tootmist, mis ei too iialgi suurt kasumit sisse.(Friedemanni ja Caennes’i turumajanduspoliitika) Viimasel ajal on rääkima hakatud ka riigikapitalismist. S.o majanduskord, kus üldjuhul toimub kapitalistlik korraldus, kuid riigiettevõtted domineerivad olulisemates majandussektorites ning riigil on, kas otsene või kaudne kontroll ettevõtte otsuste üle. Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess
näitajaid. Suurem rõhk tuleb panna analüüsile kodumajapidamise vaatenurgast. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata sissetulekute, tarbimise ja rikkuse jaotumisele. Suuremal määral tuleb arvestada inimeste tegevust, mis ei kajastu turutehingutes. Heaolu ja seega ka riigi konkurentsivõime saavutamiseks võib rakendada mitmeid täiesti erinevaid strateegiaid. 1.4. Majanduskord kui majanduspoliitika eeldus 1.4.1. Majanduskorra vajalikkus Ühiskondlik elu lihtsalt nõuab inimestevaheliste suhete mõningast korrastamist otstarbekuse ja ratsionaalsuse suunas. Seda enam nõuab kindlaksmääratud korda ühiskondlik majandus. Esma- joones on vaja (Raudjärv, 1995, lk 34) o vaba vahetust; o tööjaotust; o raha. See on igati mõistetav
See tekitab kahtlusi märgete järjekoha puudumise küsimuses. Seda silmas pidades tullakse märgete järjekohavõimelisuse juurde tagasi üksikute märkeliikide käsitlemisel. V Omandi olemus ja erinevus valdusest. Omaniku õigused. Omandi kaitse. Omand on majandusliku korra alus.Vastavalt sellele, kas tunnustatakse, piiratakse või keelatakse eraomandit kinnisasjadele, vallasasjadele, tootmisvahenitele ja ettevõttele, kujuneb ka majanduskord. Sellest, aga kui kaugele laiendatakse eraomandit, sõltuvad perspektiivis üksikisiku majandusliku tegevuse eeldused. Kuigi omand on seaduses sätestatud omaniku täieliku võimuna omandi eseme üle, on see võim piiratud nii era-kui ka avalikõiguslikult. Enamus piiranguid on seotud just maaga. See tuleneb maa erilisest tähendusest ja piiratusest. Piirangute ulatus on sõltunud kehtivast riigikorrast (nt N. Liidus
Komisjoni konsultatsioonid võivad olla formaalsed või mitteformaalsed (Euroopa Komisjoni poolt ettevalmistatud rohelised ja valged raamatud st diskussiooniks avatud konsulteerivad dokumendid ja vastavalt komisjoni initsiatiivid ja tegevusplaanid, millest võivad hiljem kujuneda õigusaktid)(vrd op cit). 2.2. Kohalikule omavalitsusele Euroopa Liidu õiguskorrast tulenevaid kohustusi (normatiivsed kohustused) 1. Majanduskord Riigiabi: reziim kehtib täiel määral ka KOV üksuste poolt osutatava abi suhtes. Üldreegel: konkurentsi kahjustada võiv avalik abi on keelustatud (EÜ asutamislepingu art 87). Erand: Euroopa Komisjon võib kuulutada ühisturuga kokkusobivaks KOV üksuste poolt osutatava teatud piirkondade edendamiseks või soodustamiseks määratud abi. Eeldus: Kogu abi tuleb deklareerida Euroopa Komisjonile ja see peab olema viimase poolt eelnevalt heakskiidetud enne selle rakendamist.
annaabi.ee 
