Tööõiguse, tööohutuse ja töötervisehoid 1. kt kordamisküsimused

XD, Helen

Tööõiguse, tööohutuse ja töötervisehoid 1. kt kordamisküsimused (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Õigus - Tööõigus

1 Hindamata

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond, kelle suhtes
rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike
teenistujate. Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine;
Töökeskkonnajapraktilisetöötegemiseparandamine tagamaks, et see
soodustab ohutust ja tervishoidu; Töökorralduse ja töökultuuri arendamine
suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab
positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte
tootlikkust. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Töösuhteid reguleeriv seadusandlus Eestis; •Töölepingu seadus;
•Tööleping, töövõtuleping ja käsundusleping - erinevused; •Töölepingu
tingimused;
•Tähtajaline tööleping; •Töötasu; • Töö- ja puhkeaeg; • Puhkused; •
Leppetravid;
•Materiaalne vastutus; •Töölepingu ülesütlemine; •Rahalised nõuded
töösuhetes;
•Töövaidlused 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; (1) Tööandja ennetustegevus on meetmete kavandamine ja rakendamine
terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides
etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. 1) riskide tekkimise vältimine;  2) vältimatute riskide hindamine;  3) riskide
kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende
vähendamine vastuvõetava tasemeni;
4) ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 5) töö, töökoha ja
töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks;
6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 7)
ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite
kasutamisele;
8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat,
töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud
tegurite mõju. Leppetrahvid, 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus;

Tööandja põhikohustus on tagada ohutu ja tervislik töökeskkond; Korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, juhendamise ja väljaõppe,
teavitama töötajaid töökeskkonnanõukogu, töökeskkonnavolinikke ja
teisi töötajate esindajaid ohuteguritest. Korraldama töötaja
tervisekontrolli; tagama töötajale esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavuse töökohal; kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse
nõuete täitmist; korraldama töötaja juhendamise ja väljaõppe;
tegema tööinspektori ettekirjutuse teatavaks töötajatele,
töökeskonnaspetsialistile, töökeskkonnanõukogule,
töökeskkonnavolinikele ja teistele töötajate esindajatele;  täitma
Tööinspektsiooni ettekirjutuse tähtpäevaks ja teavitama selle
täitmisest Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogu kaudu või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastutus: Töökohale kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine ;
Töövahendile kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine ;
Füüsikalistest, keemilistest, bioloogilistest, füsioloogilistest ja
psühhosotsiaalsetest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonnale kehtestatud
nõuete rikkumine.
Töötaja juhendamise ja väljaõppe korraldamata jätmine -
Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimata jätmine Õigus: kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; KOHUSTUSED: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud
töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt
kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma
neid töökorras; 5)tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele,
et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks
keskkonda; 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule
õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande
täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide
puudustest;

7) täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkkonnavoliniku,
töötervishoiuarsti ja Tööinspektsiooni töötervishoiu- ja tööohutusalaseid
juhiseid; 8)kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
9) hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast
töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid
seadiseid nõuetekohaselt. ÕIGUS: 1)nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid
töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; 2)saada teavet töökeskkonnaohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi
tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest,
tervisekontrolli tulemustest ja Tööinspektsiooni ettekirjutusest tööandjale; 3) tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma
töökohalt või ohualalt; 4) keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste
isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades
sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule; 5) nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või
alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist; • 51)nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine
on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on
võimalik töötajat vastavale tööle üle viia; 6) saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist
võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses; 7)pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete ja teiste
töötajate esindajate ning Tööinspektsiooni poole, kui tema arvates tööandja
poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna
ohutust. 5. Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded; Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna- alaste teadmiste ja oskustega
töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja
tööohutusalaseid kohustusi.

Tööülesanded: tundma TTOS reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte
töötingimusi; kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või
keelama ohtliku töövahendi kasutamise; teeb töökeskkonnaspetsialisti
koostööd; võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi; tööandja teavitab
määratud tööinspektsiooni kirjalikult või kliendiportaali. 6. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja
tööohutuse küsimustes. Volituste kehtivusaja otsustab töötajate
üldkoosolek. Ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud
struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus
struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja,
valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe
töökeskkonnavoliniku. Tööandja korraldab töötajate koosoleku, Valimised loetakse toimunuks,
kui neis on osalenud vähemalt 50 protsenti ettevõtte, ettevõtte
struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest. Tööandja teeb valitud
töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsioonile
teatavaks. Kohustused: Jälgida töökohas oleksid rakendatud TTOS abinoud; osaleda
töölõigus toimunud tööõnneutused ja kutsehaigestumise uurimisel; teatada
ohuolukorrast; tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
jälgida, et töötajad oleksid läbinud tervisekontrolli. Õigus: Pöörduda Tööinspektsiooni; pääseda ettevõttes kõigisse
töökohtadesse; nõuda tööandjalt ettenähtud abinõude rakendamist;
peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus.. Töökeskkonnavolinik ei täida ühtegi TTOS-ist tulenevat tööandja
kohutust! - Töökeskkonnavolinik ei vastuta töökeskkonna ohutuse eest! - Töökeskkonnavolinik kannab vastutust oma kohustuste ja õiguste
täitmise osas oma valijate – töötajate ees! KOOLITUSEGA! 7. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja
tegevused;

Töökeskkonnanõukogu-tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus
lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.  Ettevõttes kus vähemalt 150 töötajaga ettevõttes, kus on võrdselt
tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid.  Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni
neli aastat. Ülesanded: Analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi; osaleb
ettevõtte TT arenduskava ... ; tutvub töökeskkonna sisekontrolli
tulemustega; analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi; aitab luua
naistöötajatele ning alaealistele ning puudega töötajatele sobivad
tingimused ja korraldused. KOOLITUSEGA! 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja
tervisekontrolli teostamise sagedus. Millega lõpeb? Tööandja korraldab tervisekontrolli töötajale, kelle tervist võib
töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada järgmine
töökeskkonna ohutegur või töö laad: 1) müra; 2) vibratsioon; 3) elektromagnetväljad; 4) tehislik optiline kiirgus;
5) ioniseeriv kiirgus; 6) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid,
sealhulgas kantserogeenid ja mutageenid; 7) bioloogilised ohutegurid;
8) kuvariga töö; 9) raskuste käsitsi teisaldamine; 10) töö pidevas
sundasendis, sealhulgas istuvas või seisvas asendis; 11) muu ohutegur või
töö laad. Töötaja tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral
teisi spetsialiste. Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle
asumisest arvates. Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli
töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, kuid vähemalt üks kord
kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord
aastas. Tervisekontrollitulemusedkannabtöötervishoiuarst tervisekontrolli kaardile.
Tervisekontrolli tulemuste alusel esitab töötervishoiuarst tööandjale otsuse
lehel ettepanekud:
- töökeskkonna parandamiseks ; - töökorralduse muutmiseks ; - töötaja
taastusravi/rehabilitatsiooni soovitused

9. Töökeskkonna ohutegurid: teatud ohutegurite kategooriasse kuuluvus,
kuidas mõjutab töötaja tervist, mida peab ette võtma terviseriskide
vältimiseks; Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus,
mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane
kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -
niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3) masinate ja seadmete liikuvad või
teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning
muud samalaadsed tegurid.  Müra: Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus.
Kuulmisteravus langeb aeglaselt. Algselt nõrgeneb kõrgete
toonide kuulmine. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud
väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt. vereringesüsteemi
haigused (hüpertooniatõbi). Mürakaitse: müratõkked, müra „neelavad“ laed, seinad, põrandad, isikukaitsevahendid. Vibratsioon: Vibratsiooni juhib luukude, seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi
piirkondadesse, mis ei ole otse seotud vibratsiooni tekitava tööriistaga, nagu siseelundid,
lülisammas. Kohtvibratsioon põhjustab “suremistunnet” kätes (eriti öösiti), valusid ülajäsemetes, tekib
käte külmakartlikkus. Vibratsioon hävitab väiksemad veresooned ja närvid. Sisekliima: Õhutemp. Sõltubteistestmikrokliimaparameetritest,töötaja füüsilisest aktiivsusest,
töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast; Õhu relatiivne niiskus: Liiga kuiv – limaskestade ärritus (silmade kipitus); Liiga niiske – lõhnad ,
temperatuuri taju ;Liiga niiske – aurumise takistus, materjalid niisked Suureneb külmetamisoht,
süvenevad kroonilised haigused ; Tuule tõmbus suurendab haigestumis riski liigniiskuse puhul;
Niiske ja jahe töökeskkond–kasvulava hallitusseentele Õhu liikumiskiirus ja tervisehäired: Ebaühtlaselt jahtunud kehapiirkonna põletikud – lihas-ja
närvipõletikud ; Külmetushaigused (neeru-kuseteede haigused, hingamisteede haigused; Üldine
düskomfort • Töövõime langus. Keemilised ohutegurid: (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes
käideldavad kemikaaliseaduse määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid
sisaldavad materjalid. (2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide
käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus. (3) Ohtlike

kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab
Vabariigi Valitsus. Kemikaalid võivad organismi sattuda: •sissehingatava õhuga – kemikaalide tolm, udu, suits,
gaas, aur; •imendumisel läbi naha ja limaskestade (sõltub kemikaalide võimest tungida läbi naha)
– lahustid, aniliin, fenool jne; •imendumisel seedeelundite kaudu – käte, vee ja toidu kaudu aga
ka kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur, vedelikud; •lootele ema organismi kaudu – kõik
organismi sattunud kemikaalid jõuavad verre ning võivad kahjustada loodet. Kemikaalide kahjuliku mõju vältimine ettevõttes: Kemikaalide hea tundmine (ohutuskaardid,
riskianalüüs, töötajate koolitus) ; Hästi korraldatud tööprotsess ;Tõhus ventilatsioon (sund ja
üldventilatsioon) ; Hea valgustus ruumides, töökohal ; Nõutavate isikukaitsevahendite
kasutamine ; Jäätmete organiseeritud kahjutustamine jäätmete käitluskeskuses (ohtlike
kemikaalide jäätmed ja nende nõud korjatakse eraldi ) ; Nõuded õhupuhtuse ja heitvete osas
(keskkonnaohtlikke kemikaale või mis võivad põhjustada veesaastet – ei tohi kallata
kanalisatsiooni). Bioloogilised ohutegurid: • Loomad • Putukad. • Parasiidid • Inimesed. Viirused(Covid19)
. Bakterid .   Algloomad  . Seened . Rakukultuurid  . Biol. tolm (puidutolm, tolmukate
tolm, karvad, nahaosakesed, viljatolm) Haigused - allergia, -  nakkushaigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; -  toksilised
haigused (bakterite poolt produtseerivatest, seente poolt); -  vähkkasvajad. FÜSIOLOOGILISED: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused
töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia
tervisekahjustuseni. Halb töökorraldus on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõistes kui
tööandja ei võimalda töötajale küllaldaselt puhkepause, ei võimalda
lõunavaheaega, samuti ebarütmiline töö või ületunnitöö osatähtsus on väga
suur. Liigväsimus – liiga pikad töövahetused (12 tundi), samal ajal
füüsiliselt raske töö, järgmiseks töövahetuseks (mis võib alata juba 11 tunni
pärast) töötaja ei suuda välja puhata eelmise vahetuse jooksul lihastes ja
liigestes tekkinud survet ja pinget kui algab juba järgmine samaraske
töövahetus. PSÜHHOSOTSIAALSED: õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne
kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele
mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö
ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud
tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas
põhjustada tööstressi.

10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi
loengus ära); MÜRA: Kõige kahjulikumad on kõrgsageduslikud ja
impulsiivsed mürad. Lubatud tööohutusstandardile
85db!!! Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine.
Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud
vibratsiooni mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt
kätele). Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik
võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz). Üldine vibratsiooni toime avaldub siis, kui vibreeriv masin
paneb vibreerima põranda (aluspinna), kus töötaja seisab,
ning siis kandub vibratsioon põrandalt jalgade kaudu kogu
töötaja kehale edasi. Üldvibratsiooniohtlikvõnkesagedus4-8Hz. Õhutemperatuur :Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24o C Õhu relatiivne niiskus : Norm40–60%(lubatudpiirid30–70%) 11. Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb,
mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?;
13. Juhendamine ja väljaõpe: (1) Tööandja juhendab
töötajat enne tööle asumist. Juhendamise käigus tehakse
eelkõige teatavaks:
1) ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded...
2) töökeskkonna riskide hindamise tulemused...
3) tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõuded;
4) ergonoomiliselt õiged tööasendid ja - võtted;
5) ühis- ja isikukaitsevahendite kasutamine;
6) tegutsemine tervisekahjustuse korral 7) elektri- ja
tuleohutusnõuded;
8) õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi korral käitumise juhised...
9) keskkonna saastamisest hoidumise juhised.

Jätke meelde: väljaõpet töökohal tehakse ainult
töötajatele lähtudes töö eripärast ja ohtlikkusest.
Seadmetega, käsitöövahenditega ja muu ohtlik töö.
Kõigile töötajatele väljaõpet ei pea tööandja korraldama,
piisab ainult juhendamisest. Tööandja korraldab töötajale töökohal väljaõppe ohutute
töövõtete omandamiseks, võttes muu hulgas arvesse töötaja töö
eripära ja ohtlikkust. Üldnõuded(juhendamine!)tutvustabtöökeskkonna spetsialist
või tööandja kui ta täidab töökeskkonnaspetsialisti
kohustusi (tööülesandeid). Töötajajuhendamisetöökohal viib
reeglina läbi struktuuriüksuse juht. Väljaõpet viiakse läbi kogenud töötaja „käe all“. Tööandja lubab töötaja tööle, kui ta on veendunud, Tööandja
registreerib juhendamise ja väljaõppe toimumise kuupäeva ja
sisu kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja kinnitab (allkiri!) juhendamist ja väljaõpet
kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12. Isikukaitsevahendite väljastamise põhimõtted. Tööandja varustab töötajad isikukaitsevahenditega. Väljastamise aluseks on: - riskianalüüs, - masinate, seadmete ja käsitööriistade valmistaja koostatud
kasutusjuhend; - ohtlike kemikaalide ohutuskaart. Tööandja tagab, et isikukaitsevahendid vastavad
tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele ning et neid hankides
arvestatakse ka ohte ja mõjusid, mis kaitsevahendi
kandmisega võivad kaasneda.

Oluliseks isikukaitsevahendi valikul on sobivus nii
töökeskkonda kui kasutaja arvamus. Tööandja on kohustatud: - korraldama töötajale
isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe Töökeskkonnavoliniku kohustus on jälgida, et töötajad
oleksid varustatud otstarbekohaste ja töökorras
isikukaitsevahenditega. ------------------------------------ Pöögi või tamme puidutolm on kantserogeenne.

Document Outline

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond, kelle suhtes rakendub;

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 0 allalaadimist

Tööõiguse-tööohutuse ja töötervisehoid 1-kt kordamisküsimused #1

Tööõiguse-tööohutuse ja töötervisehoid 1-kt kordamisküsimused #2

Tööõiguse-tööohutuse ja töötervisehoid 1-kt kordamisküsimused #3

Tööõiguse-tööohutuse ja töötervisehoid 1-kt kordamisküsimused #4

Tööõiguse-tööohutuse ja töötervisehoid 1-kt kordamisküsimused #5

Tööõiguse-tööohutuse ja töötervisehoid 1-kt kordamisküsimused #6

Tööõiguse-tööohutuse ja töötervisehoid 1-kt kordamisküsimused #7

Tööõiguse-tööohutuse ja töötervisehoid 1-kt kordamisküsimused #8

Tööõiguse-tööohutuse ja töötervisehoid 1-kt kordamisküsimused #9

Tööõiguse-tööohutuse ja töötervisehoid 1-kt kordamisküsimused #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2022-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

0 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Helen XD Õppematerjali autor

Tööõiguse, tööohutuse ja töötervisehoid 1. kt kordamisküsimused - töötervisehoiu ja tööõhutuse seadus; tervisekontroll; töötajate juhendamine ja väljaõpe; isikukaitsevahendite väjastamine; nõuded töökohale ja töövahendile; töökeskkonna ohutegurid ja nende võimalik mõju töötaja tervisele.

Sarnased õppematerjalid

320

doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine