Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2. juuli Tallinnas "Estonias" Maa- asemike kongress ehk rahvakongress. · 29. september 8. oktoober sakslased vallutasid meredessandiga Saare-, Muhu- ja Hiiumaa. EESTI AASTATEL 1917-1918 Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 27. oktoober võtsid võimu enda kätte enamlased. · 15. november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku ...
Plekktrumm: Valdur Mikita "Plekktrummi" saatekülaliseks oli, kirjanik Valdur Mikita ja saatejuht Joonas Hellerma. Nende teema oli, et aastal 2018 toimub Eestist alguse saanud ülemaailmne koristuspäev, mille ettevalmistused on käimas juba praegu. Valdur Mikitaga vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus. Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises vä...
Chess Male Autorid: Tim Rice (sõnad), Benny Andresson ja Björn Ulvaeus (muusika) Esietendus: Prince Edward Theatre'is Londonis 1986. aastal, kus seda on mängitud 1209 korda. Itaalias linnas Meranos toimub male maailmameistrivõistluste tiitlimats. Käimas on Külm sõda ning mõlemad riigid, USA ja Nõukogude Liit, üritavad propaganda eesmärgil malevõistlust võita. Matsil satuvad vastamisi venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Mõlemal vastaspoolel on kaasas ka saatjad: venelasel töötajad Nõukogude saatkonnast, ameeriklasel ungarlasest sõbranna Florence Vassy. Võimatu iseloomuga ameeriklase meelehärmiks sõbrunevad venelane ja Florence, ameeriklane vihastab ja kaotab kogu matsi. Lavastaja Georg Malvius: "On see mäng rahvaste vahel? On see mäng inimeste vahel? Armastuse mäng? Benny Anderssoni, Björn Ulvaeuse ja Tim Rice'i "Chess" on seda kõike, kuid eeskätt on see...
Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas ...
pruuti lahti riie tamas " 1915/1923 "L.H.O.O.Q." 1919 "Rro s e S e lavy" "Me rtzbau " 1933 "Pruut" "Akt tre pil" os ka s hä s ti ma le t mä ngida oli tuge v ma te ma a tika s ja joonis ta mis e s te guts e s ma le a ja kirja nikuna 1927 a bie llus ta a utotöös turi tütre Lydie S a ra zin-La va s s origa ning la huta s 1928 1954 a bie llus ta Ale xina S a ttle riga ning e la s te ma ga s urma ni 1955 US A koda nikuks Male t mäng imas Kas utatud mate rjal: www.google .e e www.wikipe dia .org
1. Polüamiid (valge läbipaistev suht) Pöletuskatse : Ei hakka kohe põlema, raskesti süttiv, pöleb nii, et järgi jääb pisike must tomp, mis on köva. Lõhnab enam vähem nagu plastik vöi paber. Märguvuskatse: Vette asetades on vesi riide peal, aga riie vett imas küll. Nurkadest hakkab tasakesi alla vajuma. Füüsiliselt surudes vajub tükike vee alla. Välja vöttes on ta märg nagu plaaster vöi side. 2. Polüester (kuldne, triipudega) Põletuskatse: Süttib kergesti ja kiiresti, alles jääb must tomp. Leegiga pölema ei hakka ja paberipöletamise lõhn. Märguvuskatse: Imab endasse kiiresti vett. Põhja vajub ainult siis kui füüsiliselt suruda. Välja vöttes on riie üpriski märg. 3
c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. 21 märts, 22. Detsember, 23 september, 22 juuni Päike 6. Mis on astronoomiline-, fenoloogiline aastaaeg? (100) Astronoomilline- öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega Fenoloogiline- aastaajalised muutused imas 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. esimene veerand, täiskuu, viimane veerand, kuu loomine c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe? Kuu loomine Maa 8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja
Euroopa Rahvastiku Edaspidi kahaneb Aafrika 7 vahekorrad rahvaarv ─ 12% Üheumbes 60% maailma prognoosi järgi elab protsendile. ── 13% Euroopas Aasias Aafrikas, ning saab 15% mujal. on muutuses kahekordistub. rahvastikust Aasias, 21. sajandiriigiks suurimaks algusesIndia. m is e m a h u d k a s v a v a d T a r bi Arvatakse, e t in imkon d o n vi imas e 50 aasta jook sul lo o du sv ta ar rb as im id in eja o nto 2o1tn . u sadjandiks ku Ain nu luataka d ro sva v ra vastik ja
Lektüürileht Pealkiri: Õitsev meri Autor: August Mälk Lk arv: 221 Kujundus: H.Kersna 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida merest ja Tegelikult rääkis rannakülast ja seal kellestki, kellele väga meri meeldib ja elavast perekonnast ja sellest, mis kui ta üks päev mere äärde läheb, juhtub nende pojaga ja kuidas ta õitseb meri. suureks kasvab. Tema muredest ja rõõmudest ja sellest, kuidas nende maja maha põleb ja kuidas paljud talle lähedased inimesed ära surevad. Lõpus, kui ta elu on jälle korras siis ...
Tilgad libisesid kanga pealt maha. 10 minuti pärast on kangas märg, vesi on kanga pinnal nagu lima, näha on, et kangas ei taha vett imada ja riidetüki raskus pole väga palju suurenenud. III kangas Vesi ei mõjuta polüestri omadusi. Märgumine sõltub kanga struktuurist. Niiskuse imamisvõime 0,3...0,5%. Kõikidest sünteetilistest kiududest halvim. Katse käigus asetasin veeklaasi umbes 1,5 * 2,5 cm suurune kangatüki. Alguses ei juhtunud midagi. 10 minuti jooksul imas kangas natuke vett, kuid jäi veepinnale ujuma. Pärast puudutust vajus kangas natuke põhja ehk jäi klaasi keskele ujuma. 1.5 Lõplik järeldus analüüsi ja katsete põhjal I kangas Analüüsi ja katsete põhjal võin järeldada, et tegemist on 100% lambavillast kangaga. Kõige rohkem kinnitab seda mikroskoobiga tehtud foto kanga kiududest (Foto 4). Samuti selgus vaatluse käigus, et kangas pole kortsuv, mis on üks villase kanga omadustest. Lisaks sellele vastasid kiudude ja
Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati tulla vaid toogas. Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja kaitses kandjat külmetamise eest. 1. sajandil võeti Roomas kasutusele kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Lisaks: · Patriitsid ja plebeid Rooma kodanikud jagunesid varase vabariigi perioodil kahte õiguslikult eristatud klassi: patriitsid ja plebeid.
10 32,81 33,41 0,6 19,19 19,48 0,29 3,26 0,0326 Keskmine 0,03255 6 Järeldus: Termopuidul olid deformatsioonid väiksemad kui tavalisel puidul. Termomännil olid väiksemad deformatsioonid kui seda oli termokasel. Niiskele puidule pidi rakendama vähem jõudu, et seda purustada. Samuti imas termopuit endasse vähem niiskust kui tavaline puit. Võib järeldada et termopuit on kvaliteetsem kasutusel ehituses, just oma heade omaduste tõttu. 7
Kiud jääb alguses veepinnale kuid umbes 30 sekungi möödumisel märgub kiud terves ulatuses ning vajub veeanuma põhja Märguvuskatse kaalumisega Modakrüül kiust kanga esialgne kaal enne märgamist oli 0,267g ning peale märgamist oli kanga kaaluks 3,830 g . Arvutus: 3,830 / 0,267= 14,3. Seega arvutused näitavad, et kanga kaal suurenes 14,3 korda, ehk kangas imas 14 korda oma esialgse kaalu jagu vett, mida on suhteliselt palju. Akrüülist lõngajupi kaal enne märgamist oli 0,025g ning peale märgamist oli lõngajupi kaaluks 0,470g. Arvutus: 0,470 / 0,025 = 18,8. Arvutused näitavad et, kangatükk kaalus peale märgamist 18,8 korda rohkem kui kuivana. Seega imab akrüülist kangas veelgi enam vett. Põlemiskatse järeldus Teooria ütleb, et polüestri põlemisel eraldub musta suitsu ja on tunda ebameeldivat plastmassi põlemise lõhna
Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati tulla vaid toogas Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid germaanlaste eeskujul kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise eest. 1. sajandil ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma TOOGA STOOLA PAENULA SANDAALID JUUKSED NAISED Alguses järgiti Kreeka naiste sümmeetrilisi soengustiile
riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Avaliku ameti taotleja esines lumivalges toogas, mida kutsuti candidati. Pükse ja sukki roomlased ei tundnud, kuid põhjapoolsetes provintsides hakati neid germaanlaste eeskujul kandma - külm tegi roomlastele liiga. Kuna riietuses oli tegumood ühesuguselt lihtne, siis näitas kandja seisundit materjali hind. Tavaliselt valmistati riided villast. Villane riie imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise eest. 1. sajandil ilmus kallis hiina siid. Kõige luksuslikum riietusese oli ülikallis purpurmantel. Jalas kanti sandaale, tänaval ka kingi ja saapaid. Naised kandsid kandadeni ulatuvat stoolat, mis olid vöökohalt kinni seotud. Idamaa siid ja puuvillane riie muutsid Rooma naiste riietuse kirevamaks ja kergemaks kui meeste oma. Ajal kui roomlased lämmatasid Sitsiilia ja Pergamoni orjade ülestõuse, kasvas ka
üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde. Tõotuse võis anda aga ka lihtsurelik ja see tõi budistliku usu keskmesse üleüldise kaastunde väärtustamise. Need kaks budismi haru koosnevad omakorda paljudest erinevate usuliste tõekspidamistega koolkondadest. Siiski võib neist eristada veel Tiibeti budismi, mis imas endasse nii hinajaana kui mahajaana õpetuse. Tiibetlased olid viimane Aasia rahvas, kelle juurde India misjonärid jõudsid. Keskvõimu toel toimus tiibetlaste pööramine suhteliselt kiiresti ja põhjalikult. Buddha õpetus Neli õilsat tõde Buddha õpetas oma järgijatele, et inimesel tuleb tunnistada nelja õilsat tõde: · Miski selles maailmas ei kesta igavesti. Ka kõige õnnelikumad hetked mööduvad, sest igavest õnne pole olemas
isandad, roomlased, jooksevad maailma pealinnas ringi ainult tuunikas! See on ju ennekuulmatu kommete langus ja häbi. Tsirkusesse ja amfiteatrisse lubati tulla üksnes toogas.17 Pükse ja sukki ei tuntud. Neid hakati kandma alles germaanlaste eeskujul põhjapoolsetes provintsides, kus külm kippus roomlastele liiga tegema.18 Riietuses näitas kandja rikkust mitte tegumood, vaid võimalikult kallihinnaline materjal. Tavaliselt valmistati rõivad villast, mis imas hästi niiskust ja hoidis külmetamise eest. 1. 15 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195. 16 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 195-196. 17 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 18 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 196. 5 sajandil m.a.j. ilmus kallis hiina siid
1. Millal iseseisvus Eesti 24. veebruar 1918 2. Iseloomusta Eesti Vabariigiaegset kultuuri- jamajanduselu. Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhk...
Sina oled vastutav selle ande eest, mis sulle antud on. Henry Frederic Amiels Kunagi tekkis teadlastel- filosoofide tabula rasa kontseptsioon, mis seisnes selles, et kõik inimesed sünnivad '' puhaste lehtedena'' ja nende olemuse määravad peale sündi ainult nende tajud ja kogemused ja ühiskondlik kasvatus. Tänapäeva teadus on selle müüdi ümber lükanud - meie omadused on suurel määral määratud meie geenide poolt. Kõik on oma elu alguses erinevad ja kõigil on seega midagi rohkem ja vähem kui teistel. Igaühe kohustuseks on mitte jääda selleks, mis ta sündides on, ja kasutada ja arendada oma annet ja ennast nii palju kui võimalik. Sel moel on inimese sünd ja eksisteerimine põhjendatud, kui inimene kasutab talle kingitud elu täiel määral ära. Kohe peale sündi hakkavad inimeses toimuma muutused, mis jätkuvad kogu inim...
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
