Võib-olla tunneb juht end sellel alal parema spetsialistina. Võib- olla tunneb Margus end juhina ebakindlalt ning sellise käitumisega üritab ta seda varjata. Kõige enam on mõjutatud ettevõtte müüginumbrid ja edukus majandusturul, kuigi ka ettevõtte sisemus (suhted ettevõttes eneses) kannatab juhi käitumise tõttu, millest tulenevalt võib tekkida kaadrivoolavus. R. Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja gruppi ja sai niinimetatud "4 - Süsteemi": Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab otsuseid ainuisikuliselt vastu. Nõuab kindlates raamides tegutsemist. Heatahtlik autokraat ühendab endas autokraatlikku stiili ja kiituse kasutamist. Ta kiidab kui on vaja, kuid ei karista kui oleks vaja. Delegeerib küll alluvatele pisut õigusi, kuid lõppkokkuvõttes võtab otsuse vastu ise. Konsulteeriv demokraat võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamis- õigusi allapoole
seonduvad tema omadused, oskused ja tõekspidamised (Türk n.d.). Teda peetakse innustavaks, mis aitab organisatsiooni eesmärke alluvate seas populaaseks ja ihaldusväärseks muuta, see aitab inimesed nende eesmärkide nimel tööle panna. Nii et ühendatud on nii praktiline kui ideaalne külg, mis ongi karismaatiliseks peetavate juhtide edu allikaks (Alas 2008, 121). 2.4 Autokraatlik juht Viimaseks juhitüübiks selgus individualistlik autokraat, kui eelnevad juhitüübid olid motiveerivad ja positiivsed, siis selle juhi stiil on pigem negatiivne. Seda juhitüüpi kahtlustati tseistest enam pahatahtlikkuses ja oma huvide eest väljas olemises. Samuti leiti, et ta ajab otseütlemise asemel ümbernurga juttu (Alas 2008, 121). Selliste juhi omadustega seondub ka autokraatlik juhtimine. Autokraatse stiiliga juht delegeerib vähe, koondades enda kätte kogu võimu, vastutuse määrab aga täielikult alluvatele.
Davis 2007: intelligentne, sotsiaalselt küps, sisemiselt motiveeritud, inimsuhteid tähtsustav. Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused. Karismaatiline liider on enesekindel, domineeriv, suudab rolle paindlikult vahetada, kujundada hea mulje, isikliku veetluse ja külgetõmbega. Käitumisteooriad aitavad leida sobivaima käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Likerti juhitüübid: ekspluateeriv autokraat (hirm, karistus), heatahtlik autokraat (otsustab ise, delegeerib väheke), konsulteeriv demokraat (arvestab arvamusega), osavõtlik demokraat (loeb arvamus, vastastikkune austus). Fiedler: olulised on liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted, ülesande struktuur, positsiooni võim. Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm
Davis 2007: intelligentne, sotsiaalselt küps, sisemiselt motiveeritud, inimsuhteid tähtsustav. Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused. Karismaatiline liider on enesekindel, domineeriv, suudab rolle paindlikult vahetada, kujundada hea mulje, isikliku veetluse ja külgetõmbega. Käitumisteooriad aitavad leida sobivaima käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Likerti juhitüübid: ekspluateeriv autokraat (hirm, karistus), heatahtlik autokraat (otsustab ise, delegeerib väheke), konsulteeriv demokraat (arvestab arvamusega), osavõtlik demokraat (loeb arvamus, vastastikkune austus). Fiedler: olulised on liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted, ülesande struktuur, positsiooni võim. Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm
Teie? lojaalsust ja hoolsat teenistust. Oskustööline Väärtustab distsipliini, Ootab, et töötajad tuleksid Lojaalne töötaja tema ideega kaasa. LIKERTI JUHTIMISSTIILID Konsulteeriv demokraat. Juht usaldab töötajaid, kuid mitte Ekspluateeriv täielikult. Peamised asjad küll autokraat. arutatakse läbi, aga viimane sõna Juht ei usalda oma jääb kahtlemata juhile. töötajaid ning kehtestab Kommunikatsioon toimub põhiliselt otsused ilma läbi arutamata. ülalt alla, samas on ka märke alt Kommunikatsioon toimub üles kulgevatest ettevaatlikest ülalt alla. kommunikatsioonivoogudest Heatahtlik autoritaar
Aktsia-väärtpaber,mis tõendab,et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist .Aktsiaselts-etevõte,mille põhikapitali moodust.osanike e.aktsionäride sissemaksed.allhange-olukord-kus peahankija annab hanke korraldamise omakorda kellelegi ülesandeks. Ametiühing-ühesugust tööd tegevate inimeste liit,loodud tööalaste huvide kaitseks.Antropoloogia-teadus,mis käsitleb inimlaste teket ja kujunemist . Asotsiaalne-ühiskonna õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav. Autokraat-isevalitseja,piiramatu võimuga .Avalik õigus-regul.suhteid inimese ja riigi vahel.Avatud ühiskond-väheste või oluliste piiranguteta ühiskond, kus arvest. max. erinevate inim. maj. sots. ja kult. eripärasid. Deflatsioon-üldine hinnataseme alanemine ning rahaühiku ostujõu suurenemine.Deklaratsioon-ametlik teadaanne.Demokr-pol.korra vorm,kus riigi juhtim. toimub rahva valitud saadik. kaudu. Diktaator-enamasti riigipöördega piiramatu võimu saanud isik. Diktatuur-mitte
5 · TÖÖTAJAKESKNE JUHT pöörab tähelepanu töötajate arengule ja rahulolule, peamine eesmärk on arendada kollektiivi, aidata töötajatel iseseisvalt otsustada · TÖÖKESKNE JUHT pöörab tähelepanu lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse, võtmesõnaks on produktiivsus Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai ''4-süsteemi''. · Ekspluateeriv autokraat juhib alluvaid karistuse ja hirmu abil. Otsustab ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides. · Heatahtlik autokraat esindab juhtimisel autokraatlikku (ainuisikuline otsustaja) stiili, kuid kasutab karistuse asemel kiitust. Kui on vaja, siis kiidab, ei karista ka siis kui see oleks õigustatud. Delegeerib vähesel määral, üldiselt otsustab lõpuks ise. · Konsulteeriv demokraat võtab teatavaks alluvate arvamused, delegeerib
Intelligentne Sotsiaalselt küps Sisemiselt motiveeritud Inimsuhteid tähtsustav Edukas liider Yukl (2004) Kohanemisvõimeline Sotsiaalne tundlikkus Enesekehtestav Koostöövalmis Proaktiivsus- sündmuste ennetamise võime, kujundame ise sündmuse käiku. Käitumisteooriad Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, tahab üksi otsustada Heatahtlik autokraat: otsustab ise, kuid ei ole teiste suhtes nii karm Konsulteeriv demokraat: arvestabarvamustega, kuid annab käske Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, vastastikune usaldus Situatsioonilised teooriad Fred E. Fiedler (1951) Oluline on: 1. Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2. Ülesande struktuur 3. Positsiooni võim Võimu allikad Tasul põhinev võim- ressursid
kohaneda või on eelnevad negatiivsed kogemused, siis reageerib käitumisega üle. Hoiab koguaeg tähelepanu endal. Teine äärmus – Endasse tõmbunud, kes tegutseb üksinda ning hoiab grupist eemale. Sellise äärmusliku käitumise aluseks on isiksuse tüüp. Mõjujõu valdamine – Iga uus liige lükkab eelmised suhted paigast ära. Selle mõjujõu valdamise aluseks on kontrollitarve. Esimene äärmus - Autokraat , üleliia suure kontrollivajadusega, kõikides gruppides tahab saada liidri positsiooni. Kui ta seda ei saavuta, tunneb ennast alandatuna ning hakkab vastu töötama sellele grupile. Teine äärmus – abdikraat, kontrollist loobuja, pigem kaaslased kui juhid, kuna nad arvavad, et ei saa hakkama. Emotsionaalsete suhete kujunemine – Sellel perioodil peavad uuel inimesel tekkima grupis liikmed, kellele tema avab ennast
Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus Otsustus ja vastutusvõime Tasakaalukus kriitilises olukorras 140. Juhtimise käitumisteeoriad (K. Lewin, R. Likert), (D. McCregor X ja Y teooria), (R. Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Lewin: Autokraatne juhtimisstiil Liker: Demokraatlik juhtimisstiil Ekspluateeriv autokraat Mittevahelesegav (passiivne) Heatahtlik autokraat Konsulteeriv autokraat juhtimisstiil Osavõtlik autokraat X-teooria: juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus: Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest.
Küpsus kontrollsüsteem, arvepidamine ja tööjaotus paigas, töötab proffe, otsused tsentraliseeritud) Ametikohtade rühmitamine funktsionaalne, toodete järgi, asukoha järgi, tarbjate järgi, maatriksstruktuur, meeskondlik struktuur, multidivisjoniline struktuur Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Sellega kaasneb soov juhile järgneda. Likerti juhtimistüübid: o Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid o Heatahtlik autkraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust o Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske, delegeerib o Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konuslteerija, vastastikkune usaldus Võimu allikad: o Tasul põhinev võim juhil on ressursse, millest saab kasu o Karistusel põhinev võim hirm
eestvedamist. See lähenemisviis võib anda lühiajalise tulemuslikkuse, kuid sellel on kõrged inimkulud. Negatiivsed liidrid domineerivad ja on inimestele ülemused. Selleks, et töö saaks tehtud, ähvardavad nad karistustega.(Mägi, 2011) · Autokraatlik liider Autokraatlik liidristiil on tavaliselt negatiivne, selle aluseks on ähvardamine ja karistamine, kuid see võib olla ka positiivne, kui ollakse heatahtlik autokraat, kes annab töötajatele hüvesid. Mõned eelised seoses autokraatliku liidristiiliga: see on sageli liidritele rahuldav, sest lubab kiiresti otsustada, võimaldab vähemkompetentsete töötajate tööhõivet ning annab töötajatele turvalisuse ja kindlad tööülesanded. Peamine puudus on, et see ei meeldi enamikule töötajatele, eriti kui see on piisavalt ekstreemne, et luua hirmu ja frustratsiooni.(Mägi, 2011) · Konsultatiivsed liidrid
valides osakonna esindajat töökeskkonnanõukogusse. Autokraatlikud liidrid tsentraliseerivad võimu ja otsustamise iseendale. Nad määravad töötajatele täpsed tööülesanded ega oota töötajatel oma peaga mõtlemist. Nad on autoriteedid ja võtavad kogus vastutuse. Autokraatlik liidristiil on tavaliselt negatiivne, selle aluseks on ähvardamine ja karistamine, kuid see võib olla ka positiivne, kui ollakse heatahtlik autokraat, kes annab töötajatele hüvesid. Mõned eelised seoses autokraatliku liidristiiliga: see on sageli liidritele rahuldav, sest lubab kiiresti otsustada, võimaldab vähemkompetentsete töötajate tööhõivet ning annab töötajatele turvalisuse ja kindlad tööülesanded. Peamine puudus on, et see ei meeldi enamikule töötajatele, eriti kui see on piisavalt ekstreemne, et luua hirmu ja frustratsiooni. See tekitab harva organisatsioonilist pühendumist töötajate
kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil 2. Demokraatlik juhtimisstiil 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat. X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. • Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik • Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks;
· domineerimine; · paindlik rollide valdamine; · endast mulje kujundamine; · isiklik veetlus ja külgetõmme. 23. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: · AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL · DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL · MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": · Ekspluateeriv autokraat · Heatahtlik autokraat · Konsulteeriv demokraat · Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid-meetodiks. · Töötajatele orienteeritud tegevus · Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: · 1. Juht ei tunne huvi piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale · 2
Itaalias asutasid kaupmehed tänapäevaste aktsiaseltside taolisi rahal baseeruvaid korporatsioone ja ühistulisi ühendusi. Näiteks Firenze kaupmees Francesko di Marco Datini asutas 1390. aasta paiku kontserni, mis koosnes 82 ettevõttest ja harukontorist, mis tegutsesid Hiinas, Alžeerias, Inglismaal, Lissabonis, Aleksandrias ja mujal. Sellega pandi sisuliselt alus kapitalismile, aga ka globaliseerumisele ning sularahata arveldustele. Datini oli oma ärides võrdlemisi suur autokraat ja olemuselt isekas kapitalist. Datini suri 75 aasta vanusena 1410. aastal ja kogu oma vara pärandas ta heategevuslikule sihtasutusele. Olles viimaks mõistnud, et on oma varanduse teeninud lihtsaid inimesi ära kasutades, kinkis ta kõikidele oma orjadele vabaduse. Kuigi Datini püüdis enda poolt sünnitatud ebaõiglust heastada, oli džinn juba pudelist välja lastud. Kasumi teenimisele orienteeritud kapitalismi haare hakkas järk-järgult laienema ja kogu maailmas
Osaluse kasulikkus alluvatele: Võimukäsitluse ja osaluse suhtumise põhjal eristatakse kolme LIIDRISTIILI · Tunnustuse ja eneseteostuse tunne; (juhtimisstiili): autokraatlikku, osalevat ja vaba stiil. · Staatuse tõus; Autokraatliku stiiliga juht (autocratic leader) ehk autokraat on isevalitseja · Eneseusalduse suurenemine; (kreeka . keeles autos- ise, kratos- võim). · Rahulolu suurenemine; AUTOKRAATLIKULE STIILILE ON OMANE: · Stressi vähenemine jne. · Kogu võim on koondunud juhile · Juhtimisküsimused lahendab ainuisikuliselt
kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme. 26. Eestvedamise käitumisteooriad. 1. Kurt Lewin- a) autokraatne juhtimisstiil: juht põhineb võimul. Kontrollimine, ainult üks arvamus- juhi oma. b) demokraatlik juhtimisstiil: juht arvestab teiste arvamusega c) mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil: juht ei ole vastutav ning ei taha seda ka võtta. Juhi käepikendus. 2. Renis Likert- sai ,,4-süsteemi". a) ekspluateeriv autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Valitseb hirmu kaudu, töötajatega mittearvestamine, türann. Töötajad muutuvad passiivseteks. b) heatahtlik autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Mängib demokraati- annab arvestamise tunnetuse, kuid lõppotsus on ainult tema oma. c) konsulteeriv demokraat: arvestab teistega, peab palju koosolekuid d) osavõtlik demokraat: töötajad ei tunne vajadust juhtimiseks ja vastupidi. Kui tuleb probleeme, siis lahendab. 3
Sonastage eluline/praktiline naide (mitte tuua naitena politseid). Autokraatlikud liidrid tsentraliseerivad võimu ja otsustamise iseendale. Nad määravad töötajatele täpsed tööülesanded ega oota töötajatel oma peaga mõtlemist. Nad on autoriteedid ja võtavad kogu vastutuse. Autokraatlik liidristiil on tavaliselt negatiivne, selle aluseks on ähvardamine ja karistamine, kuid see võib olla ka positiivne, kui ollakse heatahtlik autokraat, kes annab töötajatele hüvesid. Mõned eelised seoses autokraatliku liidristiiliga: see on sageli liidritele rahuldav, sest lubab kiiresti otsustada, võimaldab vähemkompetentsete töötajate tööhõivet ning annab töötajatele turvalisuse ja kindlad tööülesanded. Peamine puudus on, et see ei meeldi enamikule töötajatele, eriti kui see on piisavalt ekstreemne, et luua hirmu ja frustratsiooni. See tekitab harva organisatsioonilist
Dominantne; Enesekindel; Energiline; Kõrge stressitaluvus; Soov vastutada KÄITUMISTEOORIA:-Püüab välja tuua liidrile sobiva käitumsimalli. Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist. R. Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine. Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel. Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus 31. Kirjelda eestvedamist juhtimise võrkmudeli abil.
· Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; · Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. 24 Eestvedamise käitumisteooriad + Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: 1. AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL 2. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL 3. MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid- meetodiks. Töötajatele orienteeritud tegevus Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: 1 Juht ei tunne huvi piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale
� Kõrge saavutusvajadus .� Enesekehtestav .� Koostöövalmis .� Dominantne .� Enesekindel .� Energiline .� Kõrge stressitaluvus .� Soov vastutada Eduka juhi rollid/juhtimisstiilid Käitumisteooriad .� Milline on sobivaim käitumismall .� Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist .� Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine .� Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus Situatsioonilised teooriad .� Fred E. Fiedler (1951) .� Oluline on: 1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim
o On koostatud mitmeid, erinevad üksteisest omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest (K. Davise nimetatud isiksuse omadused, Gary Yuki väljatoodud liidrite omadused ja oskused 208. - Juhi kui liidri käitumisteooriad o Kurt Levin - 3 juhi käitumistiili: autokraatlik, demokraatlik, passiivne. o Rensis Likert - juhtimisstiilide jaotus 4-süsteemi: ekspluateeriv autokraat, heatahtlik autokraat, konsulteeriv demokraat, osavõtlik demokraat o Robert Blake ja Jane Mouton juhtimisvõrgustik e gridmeetod (üks skaala näitab juhi töötajatele orienteeritust, teine skaala tulemustele orienteeritust, tekib neli /viis erinevat gruppi juhte 209. - Situatiivsed eestvedamisteooriad eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht)
297. 1. Autokraatne juhtimisstiil - käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil.. 298. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 299. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil - juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. 300. Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 301. 1. Ekspluateeriv autokraat 302. 2. Heatahtlik autokraat 303. 3. Konsulteeriv demokraat 304. 4. Osavõtlik demokraat. 305. X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) 306. X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus 307. Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. 308. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik 309
nende tegutsemist. Mudelid on raamistik, mis selgitavad organisatsiooni toimimist. Juhtide poolt kasutatava mudeli aluseks on kindlad eeldused inimestest, nende vastavus X või Y teooriale. Eriti oluline on määrata ära tippjuhtkonna mudel, sest üldreeglina laieneb see kogu organisatsioonile. Eristatakse 4-ja organisatsioonilise käitumise mudelit, millest oli juba eespool juttu. Millised need olid? (autokraatne, hooldav, toetav, kollegiaalne) AUTOKRAAT- HOOLDAV TOETAV KOLLEGIAAL- NE NE Mudeli Võim Majanduslik Eest partnerlus alus ud ressursid vedamine Juhtiv Autoriteet Raha Toetus Meeskonnatöö mõju Töötaja Sõnakuulelik- Turvalisus, Töötami- Vastutustundlik orjentat- kus kasu ne Käitumine sioon
suunata ja neid õpetada. 2. Demokraatlik juhtimisstiil – juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. ensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1.Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) Douglas McGregor’i raamat ''The Human Side of Enterprise'' X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. • Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik
puhkusegraafikut ja konsultatiivne valides osakonna esindajat töökeskkonnanõukogusse. Autokraatlikud liidrid tsentraliseerivad võimu ja otsustamise iseendale. Nad määravad töötajatele täpsed tööülesanded ega oota töötajatel oma peaga mõtlemist. Nad on autoriteedid ja võtavad kogus vastutuse. Autokraatlik liidristiil on tavaliselt negatiivne, selle aluseks on ähvardamine ja karistamine, kuid see võib olla ka positiivne, kui ollakse heatahtlik autokraat, kes annab töötajatele hüvesid. Mõned eelised seoses autokraatliku liidristiiliga: see on sageli liidritele rahuldav, sest lubab kiiresti otsustada, võimaldab vähemkompetentsete töötajate tööhõivet ning annab töötajatele turvalisuse ja kindlad tööülesanded. Peamine puudus on, et see ei meeldi enamikule töötajatele, eriti kui see on piisavalt ekstreemne, et luua hirmu ja frustratsiooni. See tekitab harva organisatsioonilist
Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Skinneri kinnistamise teooria, inimesed käituvad kõige tõenäolisemalt soovitud viisil kui käitumist või tegevust hüvitatakse. Hüvised on kõige efektiivsemad kui need järgnevad vahetult soovitud tulemusele ja käitumist mida ei hüvitata või karistatakse, korratakse vähem tõenäoliselt. 14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt. Autokraatliku stiiliga juht ehk autokraat on isevalitseja kes koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt. Alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi. Nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellise juhi alluvatel on vähe informatsiooni
poolt või vastu. Tänapäevase demokraatia tunnused on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Dialoog – ehk kahekõne (kr. k dialogos „vestlus“) on kahe isiku omavaheline vestlus. Dialoogi all võidakse mõista ka vanakreeka kuulsa filosoofi Platoni teoseid, kus tegelased vestlevad erinevatel filosoofilistel teemadel. Diktaator – piiramatu võimuga valitseja e autokraat, kes valitseb enamasti teatud kitsa ringkonna (nt partei või sõjaväe) toel. Tavaliselt on võim haaratud enda kätte piiramatuks ajaks. Vana-Roomas võidi suure sõjalise ohu korral nimetada töösse diktaator, kellele kõik pidid kuuletuma. Tema käes oli absoluutne võim, kuid tavaliselt seda ei kuritarvitatud. Vana- Roomas oli diktaatori ametiaja pikkus kuni 6 kuud. Delta - ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu.
- Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. Erinevad autorid on juhte ja juhtimisstiile käsitlenud erinevalt. Nii jaotas Rensis Likert juhid kahte tüüpi: - Töötajakeskne pööravad tähelepanu töötajate arengule ja rahulolule; - Töökeskne pööravad tähelepanu töö lõpptulemusele ja tööprotsessile üldse. Sama autor jaotas juhid juhtimisstiili järgi: - Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab vastu otsuseid ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides; - Heatahtlik autokraat ühendab endas kahte omadust: 1) Autokraatlik stiil. 2) Ei kasuta karistust, vaid kiitust Ta ainult kiidab, aga ei karista ka siis, kui see oleks vajalik. Ta delegeerib küll vähesel määral otsustamisõigusi, kuid lõpuks võtab otsuse vastu ise.
Paraku sai niisugune süsteem funktsioneerida vaid suhteliselt lühikest aega. Mõne aja möödudes bürokraadid liitusid ja kõrgemale poole hakati läkitama vaid nn töödeldud infot, mis vastas mõne kitsa rühma huvidele või teenis hoopis isikliku kasu eesmärke. Aastate möödudes muutus kogu NSV Liidu majandussüsteem lausa anekdootlikuks. Autokraadile (poliitbüroole) kuuluvast pirukast napsasid ampsu juba kõik – ministrist kuni lihttööliseni välja. Autokraat-poliitbüroo jäi sisuliselt ainsaks, kes oli täiesti siiralt huvitatud nn ühisomandi säästlikust kasutamisest. Organiseerunud huvirühmadel aga selline huvi puudus, riigi areng ei läinud neile üldse korda. Parimaks viisiks tagada ühiskonna seaduskuulekus on selged omandisuhted. Vanas ja stabiilses Suurbritannias pole omandisuhted üldjuhul vaieldavad ja seetõttu on ka äärmiselt keeruline kelleltki midagi ära varastada
annaabi.ee 
