hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu. · Finantsturud on efektiivsed: Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades · Turuosalised tegutsevad lähtudes isiklikest huvidest : alternatiivkulu, esindamisteooria, ebavõrdne informeeritus, informatsiooni asümeetria, moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive uue ja olemasoleva rahakäibe vahe. · Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus : raha ja ajaväärtuse teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim
vaid sellest, kuidas olla teistest parem, kuidas haarata võimu enda kätte? See oli ka filmis ilusti ära toodud. Gekko poeg hakkas raha kuritarvitama, muutus narkomaaniks ning lõpuks eluheidikuks. Suur mentor Lou tapeti võimu pärast, mis tulenes rahast. Selle põhjal saab järeldada, et liiga palju raha pole kunagi hea. Loo moraal: Liiga palju raha viib alati hauda. Kinoteoses oli suurepäraselt ära sõnastatud see, kuidas ja miks üldse majanduskriis tekkis. MORAALIRISK. Mina mõistsin seda nii, et mitte miski ei takista uuesti laenu (võlgu) küsimast, kui korra on juba küsitud. Ehk siis laenu andmine jääb korduma igavesti. Surnud ring, mis kordub üha uuesti ja uuesti. Võtad laenu, et oma elu näiliselt paremaks muuta - osta maja, auto, tõukoer. Seejärel võetakse laenu, et maksta vanad võlad. Sama juhtus ka ju börsiturgudel. Mängiti olematu rahaga, võeti olematut laenu. Ma muidugi mõistan, et seisev raha ei teeni
teistest parem, kuidas haarata võimu enda kätte? See oli ka filmis ilusti ära toodud. Gekko poeg hakkas raha kuritarvitama, muutus narkomaaniks ning lõpuks eluheidikuks. Suur mentor Lou tapeti võimu pärast, mis tulenes rahast. Selle põhjal saab järeldada, et liiga palju raha pole kunagi hea. Loo moraal: Liiga palju raha viib alati hauda. Kinoteoses oli suurepäraselt ära sõnastatud see, kuidas ja miks üldse majanduskriis tekkis. MORAALIRISK. Mina mõistsin seda nii, et mitte miski ei takista uuesti laenu (võlgu) küsimast, kui korra on juba küsitud. Ehk siis laenu andmine jääb korduma igavesti. Surnud ring, mis kordub üha uuesti ja uuesti. Võtad laenu, et oma elu näiliselt paremaks muuta - osta maja, auto, tõukoer. Seejärel võetakse laenu, et maksta vanad võlad. Sama juhtus ka ju börsiturgudel. Mängiti olematu rahaga, võeti olematut laenu. Ma muidugi mõistan, et seisev raha ei teeni
kasutada üks majandussubjekt; informatsiooni asümmeetria – müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal; “sidruniturg” – informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka 4 täielikult kaduda, kuna ostja ei söenda maksta ka halvakvaliteedilise hüvise eest vastavat hinda; moraalirisk – viib situatsioonini, kus ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta ja müüjad müüa, kuid see ei ole kasulik kummalegi, sest kannatavad tasuvus ja kvaliteet. 1. Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused? Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist; ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid ostjate ega müüjate jaoks; otsused tehakse ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi
turutasakaalu ajutisi häireid. Määramatusest ja sellega seotud riskiest: Kahju suurus või selle tõenäaosus ei ole prognoositav. See on nii massiliste ja omavahel statistiliselt seotud nähtuste puhul (näiteks konjunktuurne tööpuudus); Asümmeetriline infojaotus, millega kaasnevad negatiivse valiku ja moraalse riski probleemid; Inimeste kalduvus sõita kaaskodanike arvel jänest, asendades isikliku riskikindlustuse lootusega sotsiaalhoolekandele. 39. Negatiivne valik ja moraalirisk. Negatiivne valik- tootmiseks puudub stiimul. Tekkinud olukord nõuab reguleerimist, mis sageli seisneb maksude kehtsetamises-Sarnane on moraaliriski (põhjustatud informatsiooni asümmeetriast) näide, olukord, kus tarbija ei tasu hüvise eest otseselt ja sellest tulenevalt tekib ülemäärane tarbimine, arvestamata, et kulutatud ressursside hind tuleb ühiskonnal tasuda. 40. Signaalimine ja sõelumine. Sõelumine: Seotud kulude ja
Kallid isiklikud asjad viitavad võimele võita kohtuvaidlused ning teenida suurt sissetulekut Ebasoodne valik: o Iseloomustab olukorda, kus nt kindlustust ostetakse ebaproportsionaalselt rohkem nende poolt, kelle riskitase on kõrgem ja kes on kindlustuse müüjale kulukamad o Suurendab riskipreemiaid o Vähendab väikese riskiga kindlustatute hulka o Suurendab kindlustatute riskitase Moraalirisk o Inimesed kipuvad vähem hoolima nendest asjadest, mis on varguse või kahjustatusse vastu kindlustatud o Moraalirisk kerkib esile pärast kindlustuslepingu sõlmimist o Kindlustuse tulemusena hakkavad inimesed tegema riskantsemaid valikuid, sest oodatav kaotus on väiksem ELASTSUS Nõudmise hinnaelastusu iseloomustab nõutava koguse suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest o Pakkumise hinnaelastsus
tõenäosust) ja vaktsineerimine (vaktsineerimise sotsiaalne tulu on suurem kui vaktsineeritute eratulude summa). o Avalikud hüvised - tarbimise piiramatus ja välistamatus. Av hüviste puhul on turul liiga vähe pakkumisi, optimumi saavutamiseks on vajalik riigi sekkumine. Nt tuletorn. o Infotõrked - teadmatus(kaliteedi-, hinna-, kasu-), määramatus. Sellest tulenevad negatiivne valik ja moraalirisk (nt kindlustusturg). Vajalik min standardite ja tegevuslubade kehtest, koh kindlustus, garanatii sõltumata vigadest, infokohustus müüjale. 12. Konkurentsi mõiste, konkurentsiaspektid ja vormid Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Konkurentsiaspektid: o Konkurentsil on tagajärjed, turutulemused o Konkurents näitab ennast turuprotsessi kulgemises, osaliste turukäitumises
Õigupoolest ei tunne ostja kunagi päris täpselt kauba kvaliteeti, välja arvatud ehk juhud, kui on tegemist igapäevakaupadega. Täieliku informatsiooni hankimine on kulukas. Tavaliselt ei tea seda päris täpselt ka müüja. Alati on võimalik saada halva kvaliteediga kaupa, kuid täieliku konkurentsi korral eeldatakse see olevat juhuslik. Kindlustuse valdkonnas tuleb esile veel üks hoopis omapärane informatsiooni ebasümmeetrilisest jagunemisest tulenev probleem, nimelt moraalirisk (moral hazard). Paljude vaatluste musena on kindlaks tehtud, et inimestega juhtub sagedasti just neid õnnetusi, mille vastu nad on kindlustatud. Seejuures, mida täielikum on kindlustus, seda hooletumaks klient muutub ja seda tõenäosem on kahju tekkimine. Nähtus ilmneb eriti selgesti meditsiinis. Kui maksab keegi kolmas (haigekassa), soovib patsient (ostja) rohkem ja parema kvaliteediga teenuseid, kui ta muidu ostaks. Samal
sõltumatu – erakindlustus on võimalik kui on kindel arv ’võitjaid’ ja ’kaotajaid’. Aktuaarne kindlustus saab hakkama individuaalsete, aga mitte süsteemsete šokkidega. Nt inflatsioon 2) P peab olema teada, sest kindlustus suudab adresseerida riski, aga ei suuda hakkama saada määramatusega. 3) P peab olema väiksem kui 1 Asümmeetriline informatsioon: kui eksisteerib kahjulik valik või moraalirisk, siis on kindlustusturg ebaefektiivne või ei eksisteeri üldse. Kahjulik valik – tuleneb asümmeetrilisest infost kindlustuse pakkuja ja ostja vahel. Ostjal on rohkem infot. Moraalirisk – tuleneb asümmeetrilisest infost, kindlustusfirma ei saa järgida, kuidas kindlustatu mõjutab p või L suurust. Argumendid riigi sekkumiseks: 1) lühinägelikkus ja valearvestus - 100 eurot täna või 200 eurot aasta pärast? Hüperbooliline diskondteerimine. Kulud ja kasud ajas lahutatud,
ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; individuaalhüvis hüvis, mida saab kasutada üks majandussubjekt; informatsiooni asümmeetria müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal; "sidruniturg" informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka täielikult kaduda, kuna ostja ei söenda maksta ka halvakvaliteedilise hüvise eest vastavat hinda; moraalirisk viib situatsioonini, kus ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta ja müüjad müüa, kuid see ei ole kasulik kummalegi, sest kannatavad tasuvus ja kvaliteet. 1. Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused? Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist; ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid ostjate ega müüjate jaoks; otsused tehakse ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi
ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; individuaalhüvis – hüvis, mida saab kasutada üks majandussubjekt; informatsiooni asümmeetria – müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal; “sidruniturg” – informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka täielikult kaduda, kuna ostja ei söenda maksta ka halvakvaliteedilise hüvise eest vastavat hinda; moraalirisk – viib situatsioonini, kus ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta ja müüjad müüa, kuid see ei ole kasulik kummalegi, sest kannatavad tasuvus ja kvaliteet. 1. Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused? Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist; ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid ostjate ega müüjate jaoks; otsused tehakse ainult hinnast ja kvaliteedist lähtudes; on olemas täpnse info hüviste hindade ja kvaliteedi
finantsteenuste valimiseks. Vajalikkus: a) Finantsturgude ebastabiilsus ja paanikate oht; b) Informatsiooni asümmeetria: kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimi ja hind ei peegelda vara tegelikku väärtust; c) Agendi – volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võibtekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel; d) Moraalirisk - kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest. 34.Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Finantsinspektsioon töötab koostöös Rahapesu andmebürooga (Kriminaalpolitsei). Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine
kompensatsiooni. Riigi ja omavalitsuse abinõud välismõjude puhul: trahvid ja maksud; regulatsioonide kehetstamine; kulutuste doteerimine välismõjude vastu; välismõjude leevendamine omandiõiguse kaudu. Informatsioonitõrge: Informatsioonitõrke olemasolu tõttu võib turult kaduda hea kvaliteediga kaup. Juhul kui tarbijatel puudub võimalus hinnata toote kvaliteeti, kerkib üles ebasoodsa valiku probleem. Moraalirisk: motivatsioonipuudus ma vara säilitamiseks kulutusi teha. (kindlustus) Avaliku sektori tegevused: kohustuslikud kindlustused, karistused. 4. Loeng Ühiskonna heaolu konseptsioon Heaoluökonoomika põhiteoreem: Pareto-efektiivsus, täielik konkurents, keegi ei saa kasu, ilma, et keegi saaks kahju! Pareto-efektiivsus ütleb, et ühiskonnas ei raisata ressursse, kuid ei ütle, et ressurside jaotus oleks õiglane.
autode ostja-kas.aut müüjaNegatiivne valik, signaalimine, sõelumine Negatiivne valik: kvaliteediteadmatus (nt kasutatud autod)Tagajärg:kasulike tehingute ärajäämine+ressursikulud sõelumiseks ja signaalismiseks Näited probleemi lahendustest (ex ante)*Signaalimine (haridus tööjõuturul) lähtub paremini informeeritud poolest*Sõelumine (kindlustuslepingute menüü) lähtub halvemini informeeritud poolestMoraalirisk, stimuleerimissüsteem Moraalirisk: agendi oportunism (kindlustuspettus) Tagajärg:esindamis+ressursikulu agendi valimiseks ja kontrollimiseks. * *Lahendus ex post: agendi motiveerimine, sh tasusüsteemMudel (Arrow)- Mõtleme siin näiteks müügiagendile, kelle puhul a on klientide külastamisele kulutatav aeg (nt tundi päevas)* x on siis tema poolt saavutatud käive/läbimüük rahas või natuuras.*c on agendi rahaline hinnang oma
· avalike hüviste jaotamine; · informatsiooni asümmeetria. Informatsioon A-sümmeetria informatsioon ei ole jaotunud ühtalselt. Toob kaasa segaduse, kuna puudub info. Info puudumise korral ei ole tarbija valmis korraliku kauba eest tegelikku hinda maksma, pakkuja kaotab. · "Sidruniturg": kvaliteedi kontroll kulukas, seetõttu kaob hea kaup turult. · Ebasoodne valim (kogum): teenust ostavad vaid müüjale kahjulikud kliendid. · Moraalirisk: omavastutuse puudumine muudab tarbija lohakaks ja kahjustab müüjat. · Signaliseerimine: kulutused kauba selliste omaduste loomiseks, mis kvaliteeti tegelikult ei suurenda. Välismõju Tarbimise välismõju: ühe majandussubjekti tarbi-mise kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest. Tootmise välismõju: teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmis- tulemustele.
Miks on vajalik finantsjärelevalve? Finantsturgude ebastabiilsus ja paanikate oht Informatsiooni asümmeetria: kui tekivad informatsiooni asümmeetria situatsioonid (andmete salastamine, informatsiooni ebavõrdne kättesaadavus jne.), siis turumehhanismid ei toimija hind ei peegelda vara tegelikku väärtust Agendi volitaja konflikt (agentuurikonflikt): huvide konflikt, mis võib tekkida, näiteks, finantsvahendaja ja investori vahel Moraalirisk kui eksisteerib mingi institutsioon, kelle abile võib alati loota (näiteks Tagatisfond), siis isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest 34. Rahapesu tõkestamise järelevalvemeetmed Rahapesu tõkestamise peamised järelevalvemeetmed Järelevalvesubjekti kohapealne kontroll - näiteks, kahtlastest tehingutest teatamine, andmete säilitamine Järelevalvesubjekti kaugkontroll (off-site) - ettevõtjale esitatakse ettekirjutusega küsimused, mille
nõuda. Michigani ülikool eelistab vastuvõtul Aafrika, Ladina-Ameerika või indiaani päritolu noori. Vähemusgruppi kuuluv sisseastuja saab automaatselt kuni 20 punkti maksimaalselt võimalikust 150 punktist. Selline vähemuste eelistamine tähendab aga paratamatult enamuse diskrimineerimist. Valitsuse sekkumise puhul on üheks probleemiks ka nn moraalirisk. Algselt kindlustusest pärit moraaliriski kontseptsioon hõlmas olukordi, kus tagatiste olemasolu (näiteks 37 kindlustusleping) mõjutab selle omaja käitumist riski realiseerumise suunas. Moraalirisk ei väljendu ilmtingimata selles, et varakindlustuslepingu omanik oma maja maha põletab, vaid ka lihtsalt selles, kui ta lepingu korral on veidi hooletum kui ilma lepinguta. Kindlustajale on probleem see, et lepinguga kaasnev moraalirisk suurendab kahju tõenäosust
ilmsiks ja selle tulemusena langeb müügil olevate toodete maine ning hind halva kvaliteediga toodete müük avaldab välismõju ka hea kvaliteediga toodete hinnale. Tulemusena kaob kvaliteetne kaup turult. Ebasoodne valim madala kvaliteediga kaup tõrjub hea turult välja, sest info hankimine on kallis. Turg võib täielikult kaduda, sest tarbija ei usalda maksta ka halvakvaliteedilise hüvise eest kvaliteedile vastavad hinda. Informatsiooni asümmeetria tulemus. (kindlustuse näide) Moraalirisk ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta ja müüjad müüa. Vahetus ei ole kummalegi poolele efektiivne, sest kannatab kvaliteet ja tasuvus. 4.1. Täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused hüvise homogeensus, ruumilise ja ajalise diferentseerituse puudumine, isiklike eelistuste puudumine, ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste kvaliteedi ja hindade kohta, müüjaid ja ostjaid on palju, keegi ei saa üksi hindu mõjutada, turg on avatud, hind võib mõlemas suunas
annaabi.ee 
