TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar-ja sotsiaalteaduste instituut Nimi:................... MITTEMATERIAALSETE HÜVEDE OLULISUS EESTI ETTEVÕTETES Põhiõppe ainetöö Juhendaja: ............... Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas uurimustöös lähtub autor majanduse ja tehnoloogia üldisest arengust tingitud globaalsetest ühiskondlikest protsessidest ning keskendub sellele,................... Sellest tulenevat on püstitatud ka uurimustöö hüpotees, eesmärk ja ülesanded.
Kuidas elada hästi? Mis on õnn? Milles peitub õnn? Mida teha, et olla õnnelik? Uusaegne (XVIII-XXI saj) Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda A. enese suhtes, B. teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Loodusega kooskõlas elamine Seneca Eudaimoonia ehk õitseng Aristoteles Õnn on see kui ma saan enda valdusesse mingid objektid (inimesed, materjaalsed esemeb, tunnustus, kodumaa vabadus jne), mida mul enne ei olnud populaarteaduslik. Mikrokosmiline tasakaal. Hüvede saavutamine, kätte saamine, nendeni jõudmine näiteks eneseteostusest tekkiv seisund, inidiviidi vabaduse teostamisest tekkiv seisund, tunne, mis tekib teiste teenimise kaudu jne. Tarkus osata omatud ja omandatud asju hästi ära kasutada. 3. Mis on hüve? Objektid, mida inimene enne ei omanud, kuid tahab või võiks omada ning mille saavutamiseks ta teeb midagi. Religoosse hedonismi järgi on hüve igavese elu leidmine ning ka kehas olles jumalaga sideme loomine
ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik, investor, palgatööline jne) 3. Selgita: õhuke ja paks riik. Kas Eesti on õhuke või paks riik? Põhjenda. - Õhuke riik valitsuse vähene sekkumine majandusse (liberaalriik). Paks riik valitsuse jõuline sekkumine majandusse (sotsiaalriik). Eesti on õhuke riik, kuna kodanikkude majanduslik kindlustatus sõltub neist endist. 4. Mis on ühishüve? Kuidas jaguneb (näidetega)? Millised on ühishüvede allikad? - Ühishüve ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas. *Mittemajanduslik ühishüve efektiivselt toimiv: tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem. *Majanduslik ühishüve kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta:
finantseerida; riigi aktiivsem sekkumine majanduses 6. Mis riik on Eesti kas õhuke või paks? Põhjendage oma seisukohta. Õhuke riik. Sest riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas, riik ei sekku ja kodanike üldine toimetulek sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põhjendus: Sest eesti riik ei sekku nii palju majandusse, samuti pole loodud suurt ja hoolekande süsteemi. 7. Mis on ühishüvede tekitamise allikad? Allikateks on otsesed maksud (tulumaks, sotsiaalmaks(pension ja haigekassa), töötuskindlustus(tööturaha) 8. Milliseid ja mis liigilisi ühishüvesid oled täna tarbinud? Mittemajanduslik: koolivõrk, valgusfoorid autoga sõites Majanduslik: ETV uudised hommikul, elekter, linnatänav 9. Mis on anarhia? Kas see võib kaasajal olla alternatiiviks riiklikule ühiskonnakorraldusele? Põhjendage vastust.
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
Lavora nel locale (caffetteria) Pappare', ma fa anche i costumi per il teatro dell'università. Francis è uno studente di spettacolo, lui sogna di esibirsi nei grandi teatri italiani, ad esempio nel Teatro Comunale di Bologna. L'università dove Caroline e Francis studiano è lo stessa, ma loro non si conoscono. Tutti i fine settimana Caroline va a lavoro e passa davanti alla sua università. Là ogni settimana Caroline vede il ragazzo che suona la chitarra. E un giorno il ragazzo viene al locale dove lavora e prende il pranzo. Come finisce il loro incontro? 2018 Università di Tallinn Istituto di Scienze Umanistiche I. Caroline Magetti è una studentessa di moda. Lei ha 23 anni. Caroline è nata e cresciuta a Venezia. Ora studia all´Alma Mater Studiorum Università di Bologna
Kõrgkoolid võistlevad soodsate tingimustega õppe- ja teadustööks heade tudengite ja nimekate teadlaste pärast. Konkurentsi positiivsed küljed on tootmise efektiivsus, info liikumine, kiire reageerimine turu nõudmistele, kaupade mitmekesisus turul, ressursside efektiivne paigutus. Konkurentsi negatiivsed küljed on nõrgemad tootjad surutakse turult välja, hävitab ja raiskab kapitali, kasvab majanduslik ebavõrdsus,ei lahenda ühishüvede tootmis. Ettevõtted võivad üheaegselt konkureerida ja teha koostööd. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid. See tähendab ka, et edu põhineb kliendi probleemide lahendamises, mitte selles, mida me ise tahame teha. Me peame lahendama kliendi probleemid odavamalt, paremini ja kvaliteetsemalt kui meie konkurent. Raskused tekivad tavaliselt sellest, et ettevõte ei tea, kes on tema potentsiaalne klient, millised on kliendi probleemid või vajadused.
Referaat Helivaljus, helivaljuse kõverad ja müra keskkonnas 12/04/2009 Sissejuhatus Järgnevas referaadist käsitlen teemasid, mis puudutavad helivaljust ja müra keskkonnas. Referaat on tehtud vabale netientsüklopeediale Vikipeedia ja keskkonnafüüsika praktikumi juhendile toetudes ning eeldab, et antud teemaga on praktikumi jooksul lähemalt tutvust tehtud. Mina kahjuks praktikumi käigus kuuldelävede ja müra taseme mõõtmisega kokku ei puutunud, kuna vastavad aparaadid olid lihtsalt vigased. Seega piirdub minu ettekanne üldise informatsiooniga ning ei lasku arvutustesse. Referaadis toon aga välja ka mõned põhivalemid. Enne, kui põhiteemade juurde pöördun, räägin natuke ka helist kui füüsikalisest nähtusest ning selle omadustest. Heli Heli on keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka
rahust. Enamlaste juhid arvasid et Euroopa on revolutsiooni lävel. Ülevenemaaline Kesktäitekomitee kuulutas Bresti rahu kehtetuks Enamlased läksid läände ja allutasid balti riike, see oli Eesti jaoks põhjendamatu kallaetund mis tõi kaasa Vabadussõja Punaarmee löödi esialgu tagasi. 1919 viidi Eestist sõjategevus välja nn Landeswehr'i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse. Noorte riikide sõjaväed jäid Vede kodusõjas passiivseks piirdudes oma riigi piiride kaitsmisega. Valgete etteotsa asus: A.Koltsak, kes kuulutati RUS valitsejaks, Lõuna- Rus kindral Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogandi vallutada Judenits .valged said lüüa kuna tegid vigu ja tegevus oli kordineerimata.Valed ei tahtnud impeeriumi ärrele tekkind riike tunnistada, enamlased olid aga selleks valmis. Enamlased said endlae tööstuspiirkonad ja olulisemad raudteesõlmed. 2veebruar 1920 Tartu Rahu
d. ei tooda ise mingeid tooteid ega teenuseid. 1 Junior Achievementi Arengufond __a_ 5. Missuguses majandusharus kasutatakse turumajandusriikides riiklikku reguleerimist kõige tõenäolisemalt? a. Elektrienergia. b. Autotööstus. c. Lambakasvatus. d. Bensiinitootmine. _b__ 6. Avalike hüviste (ühishüvede) puhul on monopolid sageli lubatud, sest nendes majandus- harudes a. on reguleerimine suhteliselt kerge. b. on kulud ühe suure tootja puhul madalaimad. c. kommunaalettevõtted saavad finantsabi valitsuselt. d. kommunaalettevõtted on suured firmad. __d_ 7. Autotööstuses domineerivad mõned suured aktsiaseltsid. Selle tulemusel konkurents a. puudub. b. põhineb täiesti hinnal. c. põhjustab ebaefektiivset tootmist. d. toob esile teised jooned peale hindade. __a_ 8
Bitu oma:penetratsioon, duktiilsus,leektäpp,lahustu.vees&-kloroformis.Teebitu.kontrolli. murdumistäppi&vedelatel- viskoossust.Põlevkivibitu:kuulub tõrvade alla,saada.tahkest kütusest.Hea bioloog.kind.(sisaldab antiseptilisi aineid)Kasut:asfaltbet,isolatsi.-papi immut.&pindade kleep.Moditse.bit:enamkasut. kummi-&polümeerbitu.Kummibit vana.aeglasemalt kui teised bitu liigid,säilit.oma venivuse ka külmalt(talvel kasut)Polüme-talub tundu.kõrge.temp.(päiksekiirgusel ei muutu katusel vede.)Hea vananemiskest,väike elastsus.48.Keevisrube:kleepekiht peale kantud valmis.Kleepekiht on kaetud õhuk.polütüleenkilega,et rull kokku ei kleepu.Kk sulat.üles rulli lahti võt.kuumaõhupuhur. (katusel)Plaatrube:paksem rube,mis on tükeld.plaatideks(pikkus tava.1m)Kasut:tiheda laudroovi- tusega kaldkatu.katmis.Plaadid naelu.roovitus.Laineplaat:koosti.45%bitu.50%tselluloosi 5%värvia &mineraal.lisand.Toodet.mõõt.2000x940,2000x1220,paks.3,2mm,kinnitat.papinael`ga.Ei soovita paigal.alla-1C
käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus: - kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda § - üks tegu, aga sellele vastab kaks või rohkem § - ideaalkogum ehk üks tegu, mis realiseerib mitu kuriteokoossseisu. Siis tulevad mõlemad § ära näidata. Sellistel juhtudel mõistetakse karistus ühe raskema § järgi (§ 63 lg 1) Teo mitmus: - kõik need teod vastavad erinevatele kuriteokoosseisudele – reaalkogum
heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, putukavastsetest, hulkjalgsetest jne. Vaskuss läheneb saagile rahulikult, kombib seda
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia 1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi. 1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained). 2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms). 3. Aine oleku (konsistentsi) järgi (tahked, vede-lad, viskoossed jne). 4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud jt). 5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted). Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud, süsivesikud, vitamiinid, anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak.
2. Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus? Kas tolerantsusel on piirid? Põhjendage oma seisukohti eluliste näidete varal. Väärtus sellepärast, sest kui sallivust ei oleks siis ei saaks ühiskonnas toimuda õiglane otsuste langetamine ja oleks rohkem vägivalda. 3. Mis on demokraatliku riigivõimu üldine eesmärk? Et riigis valitseks rahvavõim, kas esindusdemokraatia või osalusdemokraatia nöol. 4. Mis on ühishüvede allikad ja milliseid ühishüvesid olete täna tarbinud? Ühishüvede allikateks on ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha. Ühishüved (ühistransport, haridus, arstiabi, päästeteenistus) 5. Millise ühiskonnamudeliga sarnaneb teie arvates kõige enam tänapäevane Eesti ühiskond? Põhjendage oma seisukohta. Eesti sarnaneb enim infoühiskonnaga, sest teeninduses töötab inimesi rohkem kui tööstuses ning teenindussektoris on valdav inimesi infosektoris
(geene mõjutamata). Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid, orgaanilised ained) Spontaansed mutatsioonid – nn iseeneslikud, tekkinud siiski keskkonnast (UV, hapnik) Indutseeritud mutagenees - Mutageneesi kasutatakse laboratoorse meetodina mutantsete tüvede saamiseks. Üldjuhul saadakse mutaantseid tüve kahel eesmärgil: • uurida teatud geeni või valgu funktsiooni, • saada tüvesid, mida on võimalik kasutada tööstuses. 3. Geenmutatsioonid. Milles seisnevad geenmutatsioonid? Näiteid haigustest. Millal geenmutatsioonid fenotüübis ei avaldu? Vastus: Esinevad geenides replikatsiooni käigus. DNA molekulides on muutunud vaid mõned nukleotiidid
toimetulek sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest; 8. Mis riigi tunnused on hetkel Eestil ja kuhu poole on ta suundumas? Eesti on hetkel rohkem õhuke riik ning ei sekku nii palju majandusse. Suundumis suund pole hetkel veel täiesti teada, sest Eesti rahvas ja jagunenud kahte loori: Ühed pooldavad õhukest riiki ehk sotsiaal riiki ning teised paksu- ehk liberaalriiki. 9. Mis on ühishüvede allikas? Ühishüvede allikaks on maksud. Maksud võivad olla majanduslikud (kaubad ja teenused, mis jõuavad inimesteni ilma turu vahenduseta, nt riiklik või kohalik meedia) või mittemajanduslikud (nt haridus, arstiabi, politsei). 10. Milliseid ühishüvesid on olemas? Milliseid ühishüsvesid sina kasutad igapäevaselt? Milliseid ühishüvesid võiks juurde tekkida? Mittemajanduslikud (arstiabi, koolivõrk, politsei, kaitsevägi, kohtusüsteem). Majanduslikud
peale seda liibuvad rakud tihedalt üksteise vastu - embrüo kompakteerumine e tihendamine. Kuni kompakteerumiseni on kõik rakud totipotentsed, kuid kom- pakteerumise-järgselt on rakud jagunenud kaheks erisuguseks popu- latsiooniks, mis kannavad nimetust trofoblast ehk trofektoderm ja embrüoblast ehk sisemine rakkude mass. Embrüo sisse moodustub siseõõs kavitatsiooni ajal, kuna trofoblasti rakud sekreteerivad vede- likku. Tulemuseks on ekstsentrilise õõnsusega blastotsüst, mis on ise- loomulik kõikidele imetajatele. MITTE TÄIELIKUD EHK OSALISED EHK MEROBLASTILINE LÕIGUSTUMINE: - Superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine (putukad) - esialgu jaguneb vaid sügoodi tuum, mis paikneb sügoodi keskel oleva rebu tsentraalses osas; tuum teeb läbi rea mitootilisi jagunemiseid, seejärel rändavad tuumad perifeeriasse ja moodustavad
kujul: f=(1/3*v)du/dz*S. Sisehõõrdeteguri avaldis on: =1/3 *v. §69. Pindpinevus. Pinnaenergia olemasolu tõttu ilmneb vedelike puhul tendents vähendada oma pindala. Vedelik käitub nii, nagu oleks ta elastse väljavenitatud kile sees, mis püüab kokku tõmbuda. Tuleb silmas pidada, et tegelikult mingit vedelikku piiravat kilet muidugi ei ole. Pinnakiht koosneb samadest molekulidest mis kogu vedelik, ka molekulidevaheline mõju on pinnakihis sama nagu vede-liku sees. Asi on selles, et pinnakihis asuvad molekulid omavad lisaenergiat, võrreldes vedeliku sisemuses olevate molekulidega. Eraldame mõttes vedeliku pinnast kinnise kontuuriga piiratud osa. Et eraldatud piirkond püüab kokku tõmbuda, mõjub ta temaga piir-nevatele pinnaosadele jõududega, mis on jaotunud kogu kontuuri ulatuses. Neid jõudusid nim. pindpinevusjõududeks ja need on suunatud vedeliku pinna puutujat mööda risti kontuuri selle osaga, millele nad mõjuvad
muutuda. 1)Massiprotsent (ehk protsendilisus C%) ehk lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. 2)Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus Cm) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kg-s lahuses. Küllastamata lahus on lahus, milles antud temperatuuril veel samat ainet lahustub (vede-lasse lahusesse viidud väike kogus ainet veel lahustub). Küllastunud lahus on lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. Küllastunud lahus sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel(kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda. Aine lahustatavuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon. Üleküllastunud lahus on lahus, mille puhul lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni
-3 -2 10 ...10 , senjettelektrikutel ja ebaühtlase struk- takse tihti koos tahkete isoleermaterjalidega. Elektri- -2 tuuriga dielektrikuil u. 10 . Viimaste materjalide suh- väljas lisandid polariseeruvad ja kogunevad suure- teliselt suur tan väärtus on tingitud polarisatsioonist ma väljatugevusega piirkondadesse, moodustades ja osalahendustest. elektroodide vahel sillakesi, mis soodustavad vede- liku läbilööki. Dielektrikute põhiomadused ja -parameetrid Tahkete dielektrikute puhul võib sõltuvalt rakendatud elektrivälja iseloomust (alalis-, vahelduv- · Polarisatsioon suhteline dielektriline läbi- või impulsspinge), defektide olemasolust ja dielektri-
T??koha v??rtused on tegurid, mille t?ttu me teatud t??kohti ihaldusv??rseks peame. Need on inimeste jaoks erineva t?htsusega ja v?ivad aja jooksul ka muutuda, kui asjaolud muutuvad. N * E Kindlustunne ehk turvalisus -1 } G Kindlustunne on m?iste, mis h?lmab v?ga mitmesuguseid t??kohast tulenevaid k?egakatsutavaid h?vesid. Nende h?vede hulka v?ivad kuuluda n?iteks palk, lisatasud ja reisimisv?imalused. Turvalisuse teisteks tahkudeks v?ivad olla A -2 Asukoht T -3 I Rahulolu - E*-'*^-*sssssss* I -4 T?htsus - I P?devus - C NE -5 Lepingute koostamine Grupin?ustamise l?biviimine
Sõltuvalt tingimustest võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt. Ka telliskivid võivad paikneda mööda ehitusplatsi laialiloobitult ( nagu molekulid gaasis ), ehitusmaterjalina hunnikus ( nagu molekulid vedelikus ) või korralikult müüri laotuna ( nagu molekulid tahkises ). Telliskivide paigutuse kolmel viisil on analoogia osakeste paigutusega kolmes agregaatolekus : gaasilises, vede- las või tahkes. Kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid nagu näiteks sulgi. Külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune effekt
Sõltuvalt tingimustest võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt. Ka telliskivid võivad paikneda mööda ehitusplatsi laialiloobitult ( nagu molekulid gaasis ), ehitusmaterjalina hunnikus ( nagu molekulid vedelikus ) või korralikult müüri laotuna ( nagu molekulid tahkises ). Telliskivide paigutuse kolmel viisil on analoogia osakeste paigutusega kolmes agregaatolekus : gaasilises, vede- las või tahkes. Kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid nagu näiteks sulgi. Külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune effekt
Sõltuvalt tingimustest võivad ühe ja sama aine molekulid paikneda üksteise suhtes vägagi erinevalt. Ka telliskivid võivad paikneda mööda ehitusplatsi laialiloobitult ( nagu molekulid gaasis ), ehitusmaterjalina hunnikus ( nagu molekulid vedelikus ) või korralikult müüri laotuna ( nagu molekulid tahkises ). Telliskivide paigutuse kolmel viisil on analoogia osakeste paigutusega kolmes agregaatolekus : gaasilises, vede- las või tahkes. Kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid nagu näiteks sulgi. Külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune effekt
annaabi.ee 
