50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-02-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ert13142
Õppematerjali autor
GEOMEETRILINE OPTIKA. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa. Silm annab esemest alati tõoelise kujutise. Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis Joonis 2: Punktvalgusallikas tekitab esemest täisvarju. Joonis 3: Poolvarju tekkimine kahe punktvalgusallika ja suure valgusallika korral. Joonis 4: Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Joonis 5: Valguse peegeldumine siledalt ja karedalt pinnalt. Joonis 7: Kujutise leidmine tasapeeglis. Joonis 8: Nõoguspeegel (vasakul) ja kumerpeegel (paremal). 2.3.1 Kujutise leidmine nõoguspeegli puhul Kasutame esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmistest: A) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast peegeldumist läbib fookuse; B) fookust läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C läbivat kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk o
1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis
Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist. Valguse peegeldumise seadus: langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Valguse murdumise seadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt
Optika füüsika haru mis käsitleb valgust ning valguse ja aine vastastikust toimet. 3 seadust: 1. valguse sirgjooneline levimine 2. v peegeldumisseadus 3. v murdumisseadus. 2 teooriat: Newton- valgus on igas suunas levivate osakeste voog (neeldumisel, kiirgamisel). Huygens- valgus on lainete voog. (levimisel). Valgusel on dualistlik (kahene) iseloom. Geomeetriline optika Uurib valguse levimist vaakumis ja keskkondades, peegeldumist ja murdumist keskkondade lahutuspindadel ning valguse interferentsija difratsiooni nähtusi. Valguse sound määratakse kiirtega. Valguskiir- geomeetriline mõiste, mis tähendab mitte peenikest valguskiirte kimpu vaid joont, mida mööda levib valgusenergia. Homogeenses (ühtlane) keskkonnas levib v sirgjooneliselt. See on kogemuslik fakt (katseline tõestus on vari). V iseloomustab 3 põhilist suurust: 1
Valgusõpetus e optika Valgusallikad kehad, mis kiirgavad valgust Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas
a-k Aberatsioon on optilise süsteemi mittetäiuslikkusest tingitud kujutise moonutus e. läätse viga. 11. Mida nimetatakse kromaatiliseks aberratsiooniks? Kuidas kõrvaldada kromaatilist aberratsiooni? Kromaatiline aberratsioon on fookusekauguse sõltuvus lainepikkusest. Erinevate aberratsioonide minimiseerimiseks tuleb kasutada keerukaid, paljudest läätsedest koosnevaid süsteeme. Asfääriline optika ei ole ainus viis aberratsioonidest vabanemiseks. 12. Milleks kasutatakse prille? Nägemise korrigeerimiseks.
Graafik. Voolu all oleva mähise klemmide lühistamisel muutub voolutugevus mähises seaduspärasuse järgi. Tuletamine: , , , , , , 11.Vooluga mähise magnetvälja energia arvutusvalemi tuletamine. , , , , 12.Geomeetrilise optika esimene seadus. Valguskiire kõrvalekaldumine gravitatsiooniväljas. Valguse sirgjoonelise levimise seadus. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 13.Valguse peegeldumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega. Valguse langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil: 14.Valguse murdumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega.
Graafik. Voolu all oleva mähise klemmide lühistamisel muutub voolutugevus mähises seaduspärasuse järgi. Tuletamine: , , , , , , 11.Vooluga mähise magnetvälja energia arvutusvalemi tuletamine. , , , , 12.Geomeetrilise optika esimene seadus. Valguskiire kõrvalekaldumine gravitatsiooniväljas. Valguse sirgjoonelise levimise seadus. Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 13.Valguse peegeldumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega. Valguse langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga, kusjuures langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil: 14.Valguse murdumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid