Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Q: Kuidas jarjestatakse viidatud allikad?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Q: Mis keeles voib olla resumee kirjutatud?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Q: Mitu alapunkti peab olema loetelu igal tasandil?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Q: Mida tuleks valtida sisulise osa kirjutamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Q: Milliste puuduste tottu ei pruugita loputood kaitsmisele lasta?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Q: Mis peab uurimustoos selgesti nahtav olema?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Q: Mida ei liigitata jooniste alla?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Q: Millised osad peavad olema uliopilaste kirjalikel toodel?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Q: Millise too osa math on 5-10 too sisulise osa mahust?

Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid

Talalaev, Agnes

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid (0)

Muu - Ainetöö

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas jarjestatakse viidatud allikad?
Mis keeles voib olla resumee kirjutatud?
Mitu alapunkti peab olema loetelu igal tasandil?
Mida tuleks valtida sisulise osa kirjutamisel?
Milliste puuduste tottu ei pruugita loputood kaitsmisele lasta?
Mis peab uurimustoos selgesti nahtav olema?
Mida ei liigitata jooniste alla?
Millised osad peavad olema uliopilaste kirjalikel toodel?
Millise too osa math on 5-10 too sisulise osa mahust?

Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM
ÕKE
1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ü likoolis (edaspidi: ü likool ) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja jä rgimine on kohustuslik kõ igile ülikooli liikmetele .
(ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.)
7. Ülikoolis on tasemeõ ppes võ imalik õppida üliõ pilase , külalisüliõpilase ja eksternina.
(Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina)
8. Üliõ pilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõ igust .
(Üliõpilane on immatrikuleeritud ülikooli õppekavale. Välisüliõpilasel ei ole Eesti kodakontsust, ega elamisluba)
9. Immatrikuleerimine on isiku arvamine üliõ pilaste nimekirja. Immatrikuleeritakse dekaani esildise alusel õppeprorektori korraldusega. Korralduses näidatakse ära õppeaja algus ja lõpp vastavalt õppekava nominaalkestusele (vt p 40).
(Immatrikuleerimine on õpilase arvamine üliõpilaste nimekirja)
12. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik avalduse, millel on kodukõrgkooli ning Tartu Ülikooli nõusolek ja milles on toodud läbitavate õppeainete loetelu . Õppeprorektori korraldus külalisüliõpilaseks arvamise kohta ning avaldus on aluseks külalisüliõpilase õppeainetele registreerimiseks (vt p 63–68). Dekaan võib jätta avalduse rahuldamata, kui avalduse esitaja ei vasta ainekavas või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis.
(Külalisõliõpilane peab koduülikooli ja Tartu Ülikooli vahel looma nõusoleku ning tegema avalduse, kus on läbitavate õppeainete loetelu.)
19. Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõ puto ̈ö. Eksterni ei immatrikuleerita.
20. Eksterni staatust võib taotleda vastavale õppekavale õppima asumiseks vajaliku eelneva haridustaseme nõuded ning vastuvõtueeskirjas õppekavale sisseastumiseks määratud eeltingimused täitnud isik.
26. Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise arvestuse ühik.
(Õppekoht on õppetöö ajalise ning finantsilise arvestuse ühik)
28. Üliõpilasel on õigus olla immatrikuleeritud korraga ühele õppekohale samal kõrgharidusastmel. Bakalaureuse - ja magistriõppe integreeritud õppes õ ppiv üliõpilane ei saa samal ajal olla immatrikuleeritud kõrghariduse esimese või teise astme õppekavale.
29. Õppeosakond peab õppekohtade arvestust ja annab vabanenud õppekohtadest teada iga semestri alguses. Õppekohtade arvestamisel jälgitakse eraldi igal õppeaastal vabanevaid õppekohti, lähtuvalt vastava õppekava nominaalkestusest.
30. Vaba õppekoht tekib, kui ühe õppekava õppekohtadel õppivate sama immatrikuleerimisaastaga üliõpilaste arv on langenud alla rektori poolt selleks õppeaastaks õppekavale moodustatud õppekohtade arvu.
34. Vabale õppekohale kandideerimisel arvestatakse varasemaid õpinguid ja töökogemust vastavalt senati kehtestatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustele ja korrale.
35. Immatrikuleerimist vabale õppekohale saab isik taotleda juhul, kui tal on tä idetud õppekava arvestuslikust mahust vä hemalt 50% (osakoormusega õppesse immatrikuleerimisel) või vähemalt 75% (täiskoormusega õppesse immatrikuleerimisel). Esimese õ ppeaasta kevadsemestril saab isik immatrikuleerimist täis- või osakoormusega õppesse taotleda juhul, kui ta on läbinud õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus . Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes saab isik immatrikuleerimist taotleda juhul, kui ta on õppekava järgi eelneval semestril täitmisele kuuluva kohustusliku õppe mahust täitnud 100%. Isik saab immatrikuleerimist taotleda juhul, kui tal ei ole ülikooli ees õppetasu võlgnevusi.
37. Ülikoolis toimub õppetöö kõrghariduse esimesel astmel rakenduskõrgharidusõppes ja bakalaureuseõppes, teisel astmel magistriõppes, esimesel ja teisel astmel bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes ning kolmandal astmel doktoriõppes.
38. Õppetöö toimub õppekavade alusel.
41. Õ ppeaine mahtu arvestatakse õppetöö ühikutes ehk Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (edaspidi ainepunkt või EAP). Ühele ainepunktile vastab 26 tundi üliõpilase tööd, millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö ja praktika ning õpiväljundite hindamine.
42. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks.
42.1. Kohustuslik on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata läbida.
42.2. Valikaine on õppeaine, mille üliõpilane valib õppekavaga määratud õppeainete hulgast või valikmooduli raames.
42.3. Vabaaine on üliõpilase vabalt valitav õppeaine. Vabaained võimaldavad üliõpilasel avardada ü ldist silmaringi ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi.
44. Ainekavad on avalikud ja peavad olema õppeinfosüsteemi sisestatud järgmisel õppeaastal õpetamisele tulevate õppeainete kohta 15. aprilliks , võõrkeelsete õppeainete ainekavad 1. märtsiks. Ajakava koos teemade loeteluga lisatakse ainekavasse sügissemestril õpetatavate õppeainete kohta 2. maiks, kevadsemestril õpetatavate õppeainete kohta 1. detsembriks ning avatud ülikooli õppe ainekavade puhul vastava semestri alguseks.
46. Päevane õpe on õppevorm, kus eeldatakse üliõpilase igapä evast osavõttu õppetööst.
47. Avatud ülikooli õpe on õppevorm, kus kontaktõpe korraldatakse õppesessioonidena. Avatud ülikooli õppes on rõhk üliõpilase iseseisval tööl, mida juhendatakse, milleks on olemas õppematerjalid ning mis võib toimuda e-õppe vormis. Avatud ülikooli õppes on õppetöö korraldatud paindlikult, arvestades eelkõige töötavate üliõpilaste vajadusi.
48. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva töö vormis. Õppetöövormide osakaal mää ratakse kindlaks ainekavas.
48.1. Kontaktõpe on õpiväljundite saavutamiseks õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes) toimuv õppetöö loengu, seminari , kollokviumi, praktikumi või individuaaltunni vormis. Kontaktõppes osalevad nii üliõpilane kui ka õppejõud.
48.2. Praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus juhendaja juhendamisel töökeskkonnas. Teaduskonna või kolledz ̌i nõ ukogu võib kehtestada praktika korralduse alused.
48.3. Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele.
49. Üldvastutus õppetöö õiguspä rase ja otstarbeka korralduse eest teaduskonnas lasub dekaanil.
53. Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Õppeaasta algab sügissemestril 1. septembrile lähimal esmaspäeval. Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris , mille kinnitab rektor.
54. Ülikoolis toimuva kontaktõppe kohta sisestatakse õppeinfosüsteemi iga õppeaine kohta jä rgmised andmed: õppeaine nimetus, maht ja kood, õppejõu nimi, kontaktõppe toimumise kellaajad, koht ja toimumisnädalad, õpiväljundite hindamise aeg. E-õppe puhul ei märgita toimumise kellaaega, koht näidatakse veebiaadressina.
55. Päevase õppe jä rgmise sügissemestri andmed vastavalt punktile 54 sisestatakse õppeinfosüsteemi ja tehakse üliõpilase jaoks kättesaadavaks 2. maiks, järgmise kevadsemestri andmed 1. detsembriks.
56. Avatud ülikooli järgmise sügissemestri kontaktõppe ehk õppesessioonide toimumise nädalad tehakse üliõpilastele teatavaks õppeinfosüsteemi elektronteadete postkasti kaudu 2. maiks, järgmise kevadsemestri õppesessioonide ajad 1. detsembriks. Õppesessioonidel korraldatava õppetöö muud andmed vastavalt punktile 54 tehakse teatavaks üks kuu enne vastava sessiooni algust.
58. Õppeained on õppekavades rühmitatud mooduliteks.
63. Õppeaine läbimiseks kannab üliõpilane end õppeinfosü steemis vastavas õ ppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub õppeainele. Õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine lä bimise tulemuslikkust. Registreerumisega kohustub üliõpilane õppeaine lõppedes vastama õpetamise ja õppeainete hindamise küsitlusele õppeinfosüsteemis vastavalt rektori kehtestatud korrale.
64. Registreerumine järgmise sügissemestri õppeainetele algab 15. mail ja järgmise kevadsemestri õppeainetele 15. detsembril ning lõpeb vastava semestri alguseks. Esimese semestri üliõpilaste kohustuslikele õppeainetele võib registreerimine alata õppeaasta algusest ning kesta kaks nädalat vastavalt punktile 65.1.
67. Päevase õppe üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele hiljemalt enne kolmanda kontaktõppe toimumist . Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid enne selles õppeaines kolmanda kontaktõppe toimumist. Avatud ülikooli üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest. Sellisel juhul on üliõpilasel õigus registreeruda kokkuleppel vastutava õppejõuga teisele õppeainele, kuid seda vaid enne, kui selles õppeaines on toimunud 10% kontaktõppest. Õppeaine toimumisaja muutumise korral on üliõpilasel õigus tühistada registreerumine õppeainele kahe nä dala jooksul pärast muudatusest teadaandmist. Õppekava vahetuse korral on üliõpilasel õigus tühistada õppekavasse mittekuuluvate õppeainete registreeringud kahe nädala jooksul pärast õppekava vahetust. Dekaan võib lubada üldisest tähtajast hilisemat õppeainest maharegistreerimist muudel põ hjendatud juhtudel.
68. Õppeaine toimumiseks minimaalselt vajaliku osalejate arvu puudumisel on programmijuhil õigus tühistada õppeaine toimumine kolme tööpäeva jooksul semestri algusest arvates, korraldades õppeainele registreerunud üliõpilaste teavitamise. Seitsme päeva jooksul selle otsuse teatavaks tegemisest arvates on õppeainele registreerunud üliõpilastel õigus vastutava õppejõuga kokkuleppel registreeruda teisele õppeainele.
69. Üliõpilasel on kohustus täita õppekava, millele ta on immatrikuleeritud.
70. Õppekava täitmine tähendab õppekavas ette nähtud õppeainete (õppekavas määratud või üliõpilase poolt õppekavasse valitud moodulite ) läbimist õppesüsteemi (vt ptk IV.6.1) ja õppekoormusega (vt ptk IV.6.2) ette nähtud viisil ja mahus.
74. Õppetöö toimub ainesüsteemis, kursusesüsteemis või doktorandi õppe- ja teadustöö kava ehk individuaalplaani alusel.
75. Ainesüsteemi alusel õppides on üliõpilasel õigus valida mooduleid ja läbida vastavad õppeained vabalt valitud jä rjekorras , arvestades õppekava ja ainekavadega kehtestatud eeldusainete nõudeid.
78. Üliõpilane osaleb õppetöös täis- või osakoormusega. Õppekava täitmist õppekoormusega ettenähtud mahus hinnatakse teaduskonnas ühe nominaalse õppeaasta (kahe semestri) möödumisel üliõpilase immatrikuleerimisest või viimasest üleviimisest (kevad- või sügissemestri alguspäevale eelneva kuupäeva seisuga) ning üliõpilane viiakse semestri alguse kuupäeva seisuga üle sama õppekava järgmise aasta üliõpilaseks. Üleviimine vormistatakse dekaani korraldusega 15. septembriks või 15. veebruariks. Kui dekaan on vastavalt punktile 104 pikendanud kursusesüsteemis õppiva üliõpilase korduseksami sooritamise tähtaega, hinnatakse õppekava täitmist pärast nimetatud tähtaja möödumist ja üleviimine vormistatakse 30. septembriks või 28. veebruariks. Koormuse arvestamise aluseks on õppekava täitmisel lä bitud , sealhulgas VÕTA-ga arvestatud õppeainete maht ainepunktides. Ühe õppeaasta arvestuslik maht on 60 EAP-d.
79. Täiskoormusega õppes tä idab üliõpilane iga nominaalse õppeaasta lõpuks õppekava järgi täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 75% – oma esimese nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 45 EAP-d, oma teise nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 90 EAP-d jne. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kohustuslike õppeainete mahust 100%.
80. Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga nominaalse õppeaasta lõpuks õppekava järgi täitmisele kuuluva õppe mahust vähemalt 50%, kuid vähem kui 75% – oma esimese nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 30 EAP-d, kuid alla 45 EAP, oma teise nominaalse õppeaasta lõpuks vähemalt 60 EAP-d, kuid alla 90 EAP jne.
84. Ainesüsteemi alusel õppekava täitev üliõpilane viiakse üle oma õppekava järgmise aasta üliõpilaseks
84.1. täiskoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähemalt 75% selle õppekavajärgi , millele ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluva õppe mahust, ning kui oma õppekava kohustuslikke aineid on läbitud punktis 81 sätestatud mahus;
84.2. osakoormusega õppesse, kui tema kogutud ainepunktide summa moodustab vähem kui 75%, kuid rohkem kui 50% selle õppekava järgi, millele ta immatrikuleeriti, täitmisele kuuluva õppe mahust, ning kui oma õppekava kohustuslikke aineid on läbitud punktis 82 sätestatud mahus.
87. Õppekava on täies mahus täidetud, kui üliõpilane on läbinud õppekavas ette nähtud õppeained ja praktika, sh sooritanud lõpueksami(d) või kaitsnud lõputöö, ning kogunud õppekavas ette nähtud hulgal ainepunkte.
90. Üliõpilane või ekstern või immatrikuleerimist taotlev isik võib taotleda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist vastuvõtutingimustele vastavuse kindlaksmääramisel ja õppekava täitmisel vastavalt senati kehtestatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustele ja korrale.
91. Õpiväljundite hindamise skaalad on eristav hindamine ehk eksam ja mitteeristav hindamine ehk arvestus. Lõputöö hindamisel (v.a doktoritöö) rakendatakse eristavat hindamist.
92. Õppeaine loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist. Positiivsed tulemused on hindamisskaalal hinded A, B, C, D, E ning „arvestatud“ ja negatiivsed tulemused on hinded F ning „mittearvestatud”.
93. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala
alusel:
93.1. hinne A ehk „suurepärane“ – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
93.2. hinne B ehk „väga hea“ – õpiväljundite saavutamine väga heal tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
93.3. hinne C ehk „hea“ – õpiväljundite saavutamine heal tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemates ja detailsemates teadmistes ja oskustes avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
93.4. hinne D ehk „rahuldav“ – õpiväljundite saavutamine piisaval tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
93.5. hinne E ehk „kasin“ – olulisemate õpiväljundite saavutamine minimaalselt lubataval tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisil, erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
93.6. hinne F ehk „puudulik“ – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.
94. Üliõpilase õpiväljundite mitteeristaval hindamisel võib õppeaine lugeda läbituks, kui on täidetud kõik ainekavas selle õppeaine läbimiseks seatud tingimused. Hindamine toimub järgmiselt:
94.1. hinne „arvestatud“ – üliõpilane on omandanud teadmised, oskused ja pädevused ainekavas ettenähtud mahus;
94.2. hinne „mittearvestatud“ – üliõpilane ei ole omandanud teadmisi, oskusi ja pädevusi ainekavas ettenähtud mahus.
95. Keskmise hinde arvutamisel arvestatakse tähed numbriteks järgmiselt: A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0, eksamile mõjuva põhjuseta „mitteilmunud“ = 0.
96. Õppeainele registreerumisel võtab üliõpilane endale kohustuse läbida õppeaine toimumise semestril vastavas õppeaines õpiväljundite lõpphindamine, st eksam või arvestus (edaspidi: eksam). Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik ainekavas eksamile lubamiseks esitatud tingimused. Eksamineerija (vastutav õppejõud või tema määratud isik) vastutab ainekavas kehtestatud eksamile lubamise tingimuste tä itmise kontrolli eest.
97. Üliõpilasel on võimalik õpiväljundite hindamine läbida õppeaine toimumise semestril ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral ühel korduseksamil (rühmaeksami puhul õppejõu poolt rühmale määratud korduseksami ajal). Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilasel on võimalik kohustuslikes ja valikainetes õpiväljundite hindamine läbida ühel korralisel eksamil ning korralise eksami negatiivsele tulemusele sooritamise korral kahel korduseksamil.
98. Üliõpilasel on õppeaine toimumise semestril võimalik valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Õppejõul on õigus kohustada üliõpilast valima korralise eksami sooritamise aeg ning sellisel juhul toimub valiku tegemine õppeinfosüsteemis hiljemalt kolm päeva enne eksami toimumist. Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, toimub valiku tegemine hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tü histamine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist.
99. Kui eksam koosneb mitmest osast, millest ühe osa positiivne läbimine on järgmise osa sooritama pääsemise tingimuseks , tuleb eksam korraldada nii, et eelneva eksamiosa korduseksam toimuks enne järgmise eksamiosa algust.
100. Kui ainekavas on ette nähtud, et eksam sooritatakse rühmatööna, siis määrab õppejõud rühmale ühe eksamiaja.
101. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. VÕTA-ga arvestatud õppeaine eksamit ei saa uuesti sooritada.
102. Eksami negatiivsele tulemusele sooritamine või eksamile mitteilmumine ühes õppeaines ei takista teistes õppeainetes eksamite sooritamist, kui ainekavas ei ole ette nähtud teisiti.
105. Üliõpilasel on õigus
105.1. kasutada ainult eksamineerija(te) lubatud abivahendeid ja -materjale;
105.2. tutvuda oma kirjaliku eksamitööga seitsme päeva jooksul eksamitulemuste õppeinfosüsteemis teatavaks tegemisest alates;
105.3. vaidlustada eksamitulemus käesoleva eeskirja punktides 207–214 sätestatud tingimustel ja korras;
105.4. esitada dekaanile põhjendatud taotlus moodustada eksami sooritamiseks komisjon . Dekaanil on kohustus moodustada üliõpilase põhjendatud taotluse alusel samas õppeaines neljandaks eksamikorraks kolmeliikmeline eksamikomisjon. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes on dekaanil kohustus moodustada nimetatud eksamikomisjon üliõpilase põhjendatud taotluse alusel samas õppeaines kolmandaks eksamikorraks.
106. Üliõpilase eksamile lubamiseks on eksamineerijal õigus nõuda üliõpilaselt isikut tõendava dokumendi esitamist . Eksamineerijal on õigus ja kohustus eemaldada üliõpilane eksamilt punktides 203.1–203.5 nimetatud juhtudel.
107. Eksamitulemused märgib õppejõud eksamiprotokolli, mis on õpitulemuste arvestamise alusdokument.
108. Kui üliõpilane ei ilmu valitud eksamipäeval eksamile, märgitakse vastava päeva eksamiprotokolli „mitteilmunud“. Kui üliõpilane ei ilmu eksamile ühelgi korralise eksami sooritamise ajal, märgitakse „mitteilmunud“ viimase korralise eksami päeva protokolli. Kui üliõpilane ei ilmunud eksamile, on tal õigus sooritada korduseksam üldises korras, v.a rühmatööna sooritatav korduseksam, mis sooritatakse rühmale määratud ajal. Mõjuva põhjuse tõttu mitteilmumisel märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viie tööpäeva jooksul eksami toimumisest alates. Mõjuvatel põhjustel korralisele eksamile mitteilmunud üliõpilasel on õigus dekaani või instituudi juhataja otsusel sooritada eksam ja vajaduse korral korduseksam õppejõu määratud ajal hiljemalt õppeaine toimumise semestrile järgneva kahe semestri jooksul, kursusesüsteemis õppival üliõpilasel hiljemalt punktis 103 ja 104 kehtestatud tähtaja jooksul. Avaldus eksami sooritamiseks esitatakse dekaanile või instituudi juhatajale viivitamatult pärast mõjuva põhjuse äralangemist.
109. Mõjuva põhjuseta eksamile mitteilmumise puhul loetakse üks eksami sooritamise kord kasutatuks eeskirja punktide 150.3.4 ja 150.3.5 mõttes.
110. Kui üliõpilane eemaldatakse eksamilt punktides 203.1–203.5 sätestatud juhtudel, märgitakse protokolli hinne F, arvestuse puhul „mittearvestatud”.
111. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud eksamile pääsemise tingimusi, mis on nimetatud ainekavas, ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.
112. Hindamistulemused sisestatakse õppeinfosüsteemi eksami toimumisele järgnevast tööpäevast alates nelja tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas kuni 50 isikut, seitsme tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas 51–80 isikut, ning 11 tööpäeva jooksul, kui eksami sooritas üle 80 isiku. Sõltumata eksami sooritajate arvust, peavad hindamistulemused olema sisestatud hiljemalt kaks tööpäeva enne vastava õppeaine korduseksami aega, kuid mitte hiljem kui semestri lõpuks.
113. Kui üliõpilane on sooritanud vastava õppeaine korralise ja korduseksami negatiivsele tulemusele, peab ta õppeaine läbimiseks registreeruma õppeainele uuesti ja tä itma uuesti õppeaine läbimiseks seatud tingimused (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslike ja valikainete puhul). Ühes õppeaines neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel üliõpilane eksmatrikuleeritakse vastavalt punktile 150.3.5. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe üliõpilane eksmatrikuleeritakse kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel vastavalt punktile 150.3.4.
114. Atesteerimine on atesteerimiskomisjoni poolt hinnangu andmine doktorandi edasijõudmisele oma õppekava õppe- ja teadustöös. Atesteerimisel hinnatakse doktorandi individuaalplaani täitmist.
133. Kui rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- või magistriõppe lõpetamise tingimus on lõputöö kaitsmine, valib üliõpilane juhendaja(d) ning kooskõlastatult juhendaja(te)ga töö teema. Lõputöö juhendaja(d) määratakse instituudi juhataja ettepanekul dekaani korraldusega hiljemalt kuus kuud enne töö eeldatavat kaitsmist. Juhendajaks võib olla isik, kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav haridustase. Kui üliõpilase juhendaja ei ole ülikooliga seotud töölepinguga, tuleb mää rata ülikooli töötajate seast kaasjuhendaja.
134. Lõputöö nõuded, kaitsmiskomisjoni koosseisu moodustamise korra ja kaitsmise korra kehtestab teaduskonna või kolledži nõukogu. Kaitsmise kuupä evad ja lõputööde kaitsmise komisjoni(de) koosseisu kinnitab dekaan. Doktoritööle esitatavad nõuded ja doktoritööde kaitsmise kord on sätestatud teaduskraadide põhimää ruses .
135. Lõputöö kaitsmisele lubamise eeldus on kõigi ülejäänud õppeainete läbimine, kui õppekavas ei ole määratud teisiti. Lõputöö esitatakse kaitsmiskomisjonile hiljemalt nädal enne kaitsmiskuupäeva nõuetekohaselt vormistatuna elektroonselt (teaduskonna nõukogu otsusel ka paberil ) koos juhendaja nõusolekuga kaitsmisele lubamise kohta. Lõputöö kaitsja võib komisjonile esitada ka teisi materjale, mis iseloomustavad lõputöö teaduslikku ja praktilist väärtust. Teaduskonna või kolledži nõukogu sätestatud korras määratakse lõputööle retsensent . Retsensent esitab hiljemalt kaitsmise alguses komisjonile ja lõputöö kaitsjale kirjaliku retsensiooni. Lõputöö säilitatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks rektori kehtestatud korras.
136. Lõputööd hinnatakse avalikul kaitsmisel. Isikuandmete, riigi- või ärisaladuse või tehnoloogilise lahenduse saladuse kaitseks võib dekaan kuulutada kaitsmise kinniseks. Kaitsmisel osalevad üliõpilase juhendaja ja retsensent, v.a juhul, kui nimetatud isikud ei saa mõjuval põhjusel kaitsmisel osaleda.
137. Lõputöö kaitsmise tulemusi hindab komisjon. Komisjon on hindamisel otsustusvõ imeline , kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust. Lõputööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks vahetult pärast kaitsmisprotokolli vormistamist, kuid mitte hiljem kui ühe tööpäeva jooksul kaitsmise toimumisest.
138. Lõputöö kaitsmisele mitteilmumisele kohalduvad eksamile mitteilmumise sätted (vt p 108).
139. Lõputöö kaitsmisel negatiivsele hindele on võimalik üks korduskaitsmine teaduskonna või kolledži nõukogu kehtestatud korras. Lõputöö korduskaitsmiseks nõuab komisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uuel teemal töö kirjutamist.
140. Üliõpilane loetakse õ pingud lõpetanuks ja arvatakse üliõpilaste nimekirjast välja (eksmatrikuleeritakse), kui ta on õppekava täies mahus täitnud.
142. Rakenduskõrgharidusõppe õppekava täitnule antakse rakenduskõrgharidusõppe diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement ).
147. Diplom kiitusega (cum laude ) antakse üliõ pilasele ,
147.1. kes läbis rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe või magistriõppekava täies mahus ning
147.2. kes kaitses lõputöö hindele A või sooritas lõpueksami hindele A ning
147.3. kelle keskmine hinne, mis on kaalutud õppeainete mahtudega, on 4,60 või kõrgem. Arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.
149. Eksmatrikuleerimine on üliõpilase üliõpilaste nimekirjast väljaarvamine.
150. Ülikooli algatusel toimub eksmatrikuleerimine õppeprorektori korraldusega dekaani või finantsjuhi esildise või kraadi andnud nõukogu otsuse alusel järgmistel põhjustel: 150.1. seoses õppekava täies mahus täitmisega; 150.2. õppe lõpukuupäeva möödumisel;
150.3. edasijõudmatuse tõttu 150.3.1. semestri lõpuks õppekava minimaalses lubatud mahus täitmata jätmisel punktides 76 ja 83 nimetatud juhtudel;
150.3.2. üliõpilase nominaalse õppeaasta lõpuks õppekava osakoormuse mahus täitmata jätmisel; 150.3.3. üliõpilase nominaalse õppeaasta lõpuks õppekava kohustuslike ainete ettenähtud mahus läbimata jätmisel punktides 76 ja 82 mä rgitud juhtudel;
150.3.4. arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes kohustuslike ja valikainete puhul ühes õppeaines kolmel korral negatiivse eksamitulemuse saamisel; 150.3.5. ühes õppeaines (v.a arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe kohustuslikes ja valikainetes) neljal korral negatiivse eksamitulemuse saamisel;
150.3.6. lõpueksami kahekordsel sooritamisel negatiivsele hindele või lõputöö kahekordsel kaitsmisel negatiivsele hindele; 150.3.7. doktorandi negatiivsel atesteerimisel või atesteerimata jätmisel;
150.4. esimese aasta üliõpilaste puhul (v.a doktoriõppes õppivad üliõpilased) õppeainetele mõjuva põhjuseta mitteregistreerumise tõttu kahe esimese nädala jooksul õppeaasta algusest arvates, avatud ülikooli üliõpilase puhul õppetöö algusest arvates; 150.5. osakoormusega õppivate üliõpilaste puhul (v.a doktoriõppes õppivad üliõpilased) vastavalt punktile 66 õppeainetele mõjuva põhjuseta mitteregistreerumise tõttu kahe esimese nädala jooksul semestri algusest arvates, avatud ülikooli üliõpilase puhul õppetöö algusest arvates;
150.6. esimese aasta doktorandi puhul vastavalt punktile 77 doktorandi individuaalplaani esitamata jätmisel;
150.7. üliõpilase immatrikuleerimisel teisele sama kõrgharidusastme õppekohale;
150.8. õppetasu tasumata jätmisel õppekulude hü vitamise tingimustes ja korras kehtestatud tähtajaks;
150.9. nominaalse õppeaja lõpuks eesti keele süvendatud õppe mahu mittetäitmisel; 150.10. doktorandi puhul seoses doktorandi õppekoha rahastamise lepingu lõppemisega; 150.11. õppeprorektori otsusel vää ritu käitumise tõttu alljärgnevatel juhtudel: 150.11.1. akadeemilise petturluse korral punktides 203.1–203.5 toodud juhtudel; 150.11.2. üliõpilasena tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
150.11.3. dokumentide võltsimisel;
150.11.4. üldtunnustatud käitumisnormide või akadeemiliste tavade vastu olulisel määral eksimisel;
150.12. õppekava sulgemisel, kui üliõpilane sulgemise hetkeks ei avalda soovi minna üle teisele õppekavale;
150.13. ühisõppekaval õppiva üliõpilase eksmatrikuleerimisel ühisõppekava koordineerivast ülikoolist;
150.14. välisriigis eelmise õppeastme lõpetanud üliõpilase puhul eelmist haridustaset tõendavate dokumentide vastuvõtueeskirjas kehtestatud tähtajaks mitteesitamisel.
156. Reimmatrikuleerimine on isiku taasarvamine üliõpilaste nimekirja õppeprorektori korraldusega rektorile esitatud isikliku avalduse alusel, millel on dekaani kirjalik nõusolek. Reimmatrikuleerida saab isikut punktides 31–36 sätestatud korras juhul, kui õppekaval on tekkinud vaba õppekoht.
162. Ülikool teavitab õppeinfosüsteemi kaudu üliõpilast teda puudutavatest korraldustest (eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus, õppeaja pikendamine jms). Korraldused ja teated õppetöö kohta saadetakse üliõpilase õppeinfosüsteemi elektronteadete postkasti, millega ülikool loeb teate edastatuks.
164. Üliõpilasel on õigus pöörduda teaduskonna või kolledži ja õppeosakonna üliõpilaste nõustamisega tegelevate töötajate poole, et saada informatsiooni ning nõu ülikoolis õppimisega seotud probleemide lahendamiseks.
167. Üliõpilasel on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi õigus taotleda õppetoetusi seadusega ja senati kehtestatud tingimustel ja korras.
175. Üliõpilasel on võimalik õppida Eesti avalikes ülikoolides külalisüliõpilasena tasuta (aluseks Eesti ülikoolide rektorite 17. septembri 1995. a protokoll "Õ ppimine külalisüliõpilasena"). Teistes kõrgkoolides õppimine on reguleeritud õppeasutuste vahel sõlmitud koostöölepingutes.
176. Üliõpilane, kes soovib õppida mõnes teises Eesti kõrgkoolis, esitab programmijuhile kinnitamiseks õppeplaani, kus on kirjas teises kõrgkoolis läbitavad õppeained ja need üliõpilase õppekavas ette nähtud õppeained, mille asendamist üliõpilane taotleb. VÕTA komisjon kinnitab õppeplaani neljateistkümne päeva jooksul alates esitamisest. Üliõpilane esitab dekaanile teises kõrgkoolis õppijaks arvamiseks avalduse, märkides sellele VÕTA komisjonis kinnitatud õppeained, mida ta teises kõrgkoolis läbib.
177. Avalduse alusel, millele on lisatud vastuvõtva kõrgkooli nõusolek, arvatakse üliõpilane dekaani korraldusega kuni ü heks õppeaastaks vastavas kõrgkoolis õppijaks.
179. Teises kõrgkoolis õpitud aja arvel üliõpilase nominaalne õppeaeg ei pikene. Õppeaja lõppedes esitab üliõpilane dekaanile tõendi või hindamislehe sooritatud eksamite tulemustega. VÕTA komisjoni poolt kinnitatud õppeplaanile märgitakse teises kõrgkoolis sooritatud õpitulemused, mida ülikool arvestab õppekava täitmisel õppeplaanis kokku lepitud ulatuses.
189. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustusest. Üliõpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust omal soovil üks kord igas õppeastmes nominaalse õppeaja jooksul alates esimese õppeaasta teisest semestrist kuni üheks aastaks.
190. Üliõpilasel on õigus saada lisaks igas õppeastmes akadeemilist puhkust tervislikel põhjustel kuni kaks aastat arstitõendi alusel.
191. Üliõpilasel on õigus saada lisaks üks aasta akadeemilist puhkust kaitseväeteenistusse asumisel kaitseväe vastava kutse alusel.
192. Üliõpilasel on õigus saada lisaks akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega. Naisüliõpilasel on nimetatud põhjusel õigus taotleda akadeemilist puhkust arstitõendi alusel alates seitsmendast raseduskuust kuni määratud sünnitustähtajast kuu aja möödumiseni. Pärast lapse sündi saavad vanemad taotleda akdeemilist puhkust lapse sünnitunnistuse koopia alusel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni .
195. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub puhkusel oldud aja võrra edasi. Akadeemiline puhkus ja sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus vormistatakse dekaani korraldusega. Üliõpilase nominaalse õppeaja arvestamine peatub üliõpilase jaoks tema akadeemilise puhkuse ajaks.
196. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad ülikooli üliõpilaste hulka.
197. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid, välja arvatud juhul, kui akadeemilist puhkust on antud punktide 191 või 192 alusel. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, v.a punktide 191 ja 192 alusel akadeemilisele puhkusele siirduvate üliõpilaste puhul, kes peavad registreeringute tühistamiseks esitama avalduse samal ajal akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega.
198. Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üliõpilast üle järgmise aasta üliõpilaseks ega hinnata õppekava järgi täitmisele kuuluvat õppe mahtu.
203. Akadeemiline petturlus on
203.1. õpiväljundite hindamisel selliste materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole sõnaselgelt lubanud kasutada;
203.2. teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms) üliõpilaste vahel, kelle õpiväljundeid hinnatakse;
203.3. teise üliõpilase eest õpiväljundite hindamisel osalemine;
203.4. kellegi teise kirjaliku töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
203.5. iseenda töö uuesti esitamine, kui selle eest on juba ainepunkte saadud.
205. Kui üliõpilane on toime pannud akadeemilise petturluse või vääritult käitunud, on dekaanil kohustus
205.1. teha üliõpilasele noomitus või
205.2. teha õppeprorektorile esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks.
VORMISTAMISE JUHEND

Kas valemite vormistamisel tuleb kasutada valemiredaktorit?
-JAH
Valemite vormistamisel tuleb kasutada valemiredaktorit, lisades vastava objekti (MS Office puhul kasutatav objekt kannab nimetust Microsoft Equation). Kogu töö ulatuses tuleb järgida valemite ühtset kirjutusviisi. Vä ltida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul ja valemite esitamist tekstina.

Kuidas järjestatakse viidatud allikad?

Tähestikulises järjekorras
Alustatakse autoritega viidetest ning siis liigutakse autorita viidete juurde.
Autorite nimede puudumisel pealkirja esimeste tähtede järgi.

Viidatud allikad loetletakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimes(t)e sõna(de) järgi.
Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras.
Autori(te) nimed tuleb trükkida rasvases kirjas ( Bold ).
Kui kasutatakse ühe autori mitut ühel ja samal aastal ilmunud tööd, siis eristatakse neid nii kirjanduse loetelus kui ka neile tekstis viidates tähtedega a, b, c jne aastaarvu järel (näiteks 2006a ja 2006b).

Võõrkeelse kokkuvõtte pealkiri lõputöös võib olla…

Zusammenfassung
Summary

Resümee. Lõputöö osa on võõrkeelne (inglis- või saksakeelne) lühikokkuvõte e resümee.

Igal peatükil on vähemalt … alapunkti.
- 2
Kõige madalama tasandi alapunkti pikkus ei tohiks olla alla ühe lehekülje. Igal tasemel on vähemalt kaks alapunkti.

Kas lisadele tuleb töös viidata?
- Jah, igal juhul.
Kõikidele lisadele tuleb töös kindlasti viidata. Tuleb vältida töö tekstiga nõrgalt seotud lisade esitamist. Lisades olevaid tabeleid ja jooniseid ei tule eraldi nummerdada, iga lisasse paigutatav joonis või tabel moodustab omaette lisa.
Töö koostamisel kasutatud küsimustik, ankeet jms tuleb esitada töö lisas ning kui selle juures kasutatakse ( hindamis )skaalasid, siis tuleb esitada ka skaala selgitus .

Mis keeles võib olla resümee kirjutatud?

Saksa
Inglise

Resümee. Lõputöö osa on võõrkeelne (inglis- või saksakeelne) lühikokkuvõte e resümee.

Kas pealkirjades kasutatakse lühendeid?

Pealkirjades lü hendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada.

Mitu alapunkti peab olema loetelu igal tasandil?
- 2
Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu ning et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Loetelu igal tasandil peab olema vähemalt kaks alapunkti. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida paljude erinevate stiilide kasutamist.

Sissejuhatuses ei tule välja tuua…
- Uurimusküsimused
Sissejuhatus. Sissejuhatusel on järgmised peamised ülesanded:

Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine või teema valiku isiklikud motiivid.
Töö eesmärk ja selle piiritlemine: mida ja miks töös käsitletakse ning millele otsitakse järgnevas uurimuses vastust; miks on selline probleemipüstitus vajalik ning kus uurimistöö tulemused võiksid leida kasutamist ja arendamist .
Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete piiritlemine: millised uurimisülesanded töö autor püstitab, et töö eesmärki täita.
Teoreetilise tagapõhja, kasutatavate andmete ja meetodite lühitutvustus. Lühiülevaade selles valdkonnas varemtehtust, viide olulisemate tööde (soovitatavalt rahvusvaheliselt tunnustatud allikates publitseeritud tööde) tulemustele.
Töö ülesehituse selgitamine: millistest osadest koosneb töö sisuline osa, töö eesmärgist tuleneva ülesehituse põhjendus.

Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; ü ldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive . Sissejuhatuse maht on 5–10% töö sisulise osa mahust.

Vali järgmistest tekstisisestest viitamistest õiged:

( Alas 2005: 13)
Ruth Alas (2005: 13)

Tekstisisene viitamine, mille korral viide kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti jä rele . Pärnu kolledži üliõpilastöödes tuleb kasutada tekstisisest viitamist autori nime (selle puudumisel pealkirja esimes(t)e sõna(de)) ja teose ilmumise aasta ja lehekülje numbri abil. Kui viidatakse kogu teosele, siis leheküljenumbreid ei panda. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime või eesnimetäheta. Eesnimetäht või eesnimi on vajalik siis, kui viidatakse sama perekonnanimega autoritele (näiteks: Tamm, V. ja Tamm, K.). Autori nime ja aastaarvu vahele koma ei panda. Konkreetne viidatav lehekülg tööst esitatakse pärast aastaarvu kooloni järel. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb viide (autor aasta: lehekülje number) enne lauset lõpetavat punkti, mitmelauselise refereeringu korral asub viide pärast viimast lauset lõpetavat punkti.

Mida tuleks vältida sisulise osa kirjutamisel ?

Alaliigendamist
Palju probleeme hõlmavaid osi
Üleliigendamist

Töö sisulise osa struktuur peab olema tasakaalus. Tuleks vältida nii üleliigendamist kui ka liiga pikki liigendamata ja palju probleeme hõlmavaid osi. Kõige madalama tasandi alapunkti pikkus ei tohiks olla alla ühe lehekülje.

Milliste puuduste tõttu ei pruugita lõputööd kaitsmisele lasta?

Töö eesmärk ja peamised uurimisülesanded on sissejuhatuses selgelt välja toomata ja piiritlemata.
Töö keel ei ole korrektne .
Tehniline vormistus läheb oluliselt lahku TÜ Pärnu Kolledži esitatavatest nõuetest.
Kirjandusallikate loetelu on ebakohane.
Resümee ei sisalda ettenähtud infot töö kohta ning on keeleliselt ebakorrektne.
Töö esitamisel ja koostamisel pole kinni peetud kehtivast korrast ja tähtaegadest.
Puuduvad vajalikud viited algallikatele.
Kokkuvõte ei anna ülevaadet töös tehtust; ei too välja autori järeldusi ja ettepanekuid .
Tegemist on plagiaadiga.
Uurimus ei vasta teemale .

Kõige madalama tasandi alapunkti pikkus ei tohiks olla alla… lehekülje.

Kõige madalama tasandi alapunkti pikkus ei tohiks olla alla ühe lehekülje. Igal tasemel on vähemalt kaks alapunkti.

Lõputöö esitusviis:

Analüüsiv sünteesiv üksikobjekti näitel

Töö sisus liigutakse…

Üldisemalt kitsamale

Üldjuhul on soovitatav probleemide käsitlemisel liikuda üldisemalt (teoreetilised lähteseisukohad, uurimismetoodika) konkreetsele empiirilisele analüüsile.

Üliõpilastööd kirjutatakse…

Umbisikuliselt

Laiendatud kavas ei tooda välja:
- Uuringu tulemustest lähtuvad järeldused
Üliõpilastel tuleb kirjalike tööde koostamise käigus esitada töö laiendatud kava, milles tuuakse välja järgmised aspektid.

Töö pealkiri. See peab olema konkreetne ja andma lugejale selge ettekujutuse uurimisprobleemi põhiolemusest.
Teema aktuaalsus. Esitada uurimisprobleem võimalikult täpselt, analüü sida selle tausta ning selgitada, miks selle probleemi käsitlemine on oluline. Lõputöös on vajalik sõnastada selge(d) hü potees (id) ja/või uurimisküsimus(ed) (sõltuvalt uurimismetoodikast).
Eesmärk ja uurimisülesanded. Sõnastada töö eesmärk selgelt ja loogiliselt ning selgitada, millised on peamised uurimisülesanded, et töö eesmärki täita.
Teoreetiline tagapõhi ja metoodika. Tuua välja, millistele teoreetilistele käsitlustele põhinedes uurimisprobleemi arendatakse ja milline on peamine erialakirjandus, millele tuginetakse.
Empiiriline osa. Selgitada, milliseid andmeid läheb vaja töös püstitatud eesmärgile lahenduse otsimisel. Analüüsida kasutada olevaid andmeid ja selgitada, millised probleemid võivad tekkida seoses andmete puudulikkusega ning kuidas saab neid probleeme ületada.
Töö struktuur. Esitada töö kavandatav sisukord peatükkide ja nende alapunktidena.
Allikate loetelu. Esitada kava koostamisel kasutatud erialakirjanduse nõuetekohane loetelu.

Mis peab uurimustöös selgesti nähtav olema?

Üliõpilase isiklik panus

Kuigi üliõpilase uurimistöö tulemuseks ei kujune tavaliselt põhjapanevad uuendused, peab igas töös olema selgesti nähtav üliõpilase isiklik panus antud probleemi käsitlemisel. See võib avalduda näiteks erinevate autorite arvamuste (teooriate) vastandamises ja võrdlemises koos omapoolse seisukoha ja hinnangu esitamisega; üldistuste, järelduste või rakenduslike ettepanekute tegemises läbitöötatud materjalidele tuginedes; mingi teooria või mudeli kasutamisvõimaluste hinnangus konkreetsetes tingimustes (konkreetsete andmete alusel) jne.

Referaat on…

Referaat on probleemi või teema teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele.

Üliõpilastöös…

on tabelil pealkiri, joonisel allkiri

Tabeli pealkiri joondada vasakule, mille ette kirjutatakse sõna „Tabel“ koos tabeli numbriga (trükkida rasvases (Bold) kirjas) ning pärast tühikut jä rgneb tabeli pealkiri tavalises kirjas kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,5. Tekstitöötlusprogrammid pakuvad selleks vahendit nimetusega Caption. Pealkirja ja tabeli vahele määratleda lõiguvahe 12 punkti.
Igal joonisel peab olema allkiri, mis joonisel kujutatut lühidalt kirjeldab. Joonise allkiri reastatakse vasakule. Kõik joonised nummerdatakse analoogiliselt tabelitega. Joonise järjekorranumber kirjutatakse allkirja ette ja eraldatakse sellest punktiga, kusjuures sõna „Joonis“ kirjutatakse välja täielikult ja trükitakse analoogiliselt tabeliga rasvases (Bold) kirjas (nt Joonis 1. Meeste ja naiste...). Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõ naline tekst tuleb trükkida suurusega 11 punkti.

Kas tabelitele ja joonistele peab viitama ?

Kui table/joonis on autori enda välja mõeldud või enda koostatud, siis…

tuleb enda välja mõeldud tabeli/joonise pealkirja lõppu lisada viide- (autori koostatud)
viitan teisele autorile, kelle materjale tabeli/joonise koostamisel tuginesin ning lisan ka selle, et table joonis on autori koostatud

Millal toimub kirjanduse põhjalikum läbitöötamine ja analüüsimine.

Peale laiendatud kava koostamist

Kirjanduse põhjalikum läbitöötamine ja analüü simine toimub peale kava koostamist. Loetud materjalide põhjal on soovitatav koostada lühikokkuvõtted, mis sisaldavad uuritava probleemi kohta eriti huvipakkuvaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. Kindlasti tuleb neile lisada autori nimi ja kõik teised viidetes nõutavad andmed. See lihtsustab viidatavate allikate loetelu koostamist ja tekstisisest viitamist ning hoiab hiljem aega kokku.

Üliõpilastöö keelekasutus peab olema…

Rangelt teaduslik

Keelekasutus peaks olema rangelt teaduslik. Hoiduda tuleks paljusõnalisusest, vältida sõnakordusi. Konspektistiili ja slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja ka poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud (näiteks vä ljendid nagu „kellel on õnnestunud röntgeni järjekorras elama jääda, on meeldiv võ imalus surra operatsiooni enda järjekorras“ ei ole kohased). Samuti tuleb vältida (üli)emotsionaalsete omadussõ nade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (näiteks: „majanduslik olukord on lausa suurepärane“, “hinnad tõusid maru kiiresti“, „ koguarv jätkab oma nukrat langemistendentsi“).

… mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu.

Enne

Enne mis tahes lü hendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP); Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (IBRD — International Bank of Reconstruction and Development ). Teine võimalus on esitada koondloend koos vastavate määratlustega lisas, millele iga lühendi korral viidatakse. Erandi moodustavad vaid üldlevinud lü hendid , mille täisnime ei ole ü ldiselt tavaks pruukida (näiteks USA, ÜRO, WTO jt). Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada.

Kas tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga (ehk kas tuleb mainida, et alljärgnevas tabelis 1 selgub miskit või tekstis sobivad kohas tuua välja (vt tabel11))?

Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks kasutatakse:

otsest viitamist (näiteks „Alljärgnev tabel 3 iseloomustab...“);
kaudset viitamist, mille puhul märgitakse lause lõppu sulgudesse tabeli number (näiteks vt tabel 8).

Pärnu kolledži lehekülg on…

pc.ut.ee

Joonisel on…

allkiri

Lõputöö sisulise osa maht ilma lisadeta:

40-60

Lõputöö sisulise osa math ilma lisadeta on 40-60 lehekülge. Teadustöö math on 25-30 lehekülge ning magistritöö math ilma lisadeta on 60-75 lehekülge.

Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida… võõrkeelsetena, tuleb trükkida kaldkirjas.
- kirjutatakse ja hääldatakse
Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kaldkirjas.

Kokkuvõttes peab selguma …

Kuivõrd on sissejuhatuses püstitatud uurimisülesanded täidetud
Kuivõrd on sissejuhatuses püstitatud eesmärk saavutatud
Kas hüpotees on on tõestatud või umber lükatud

Kokkuvõttest peab selguma, kuivõrd sissejuhatuses püstitatud eesmärk on saavutatud ja uurimisülesanded täidetud ning hüpotees tõestatud või ü mber lükatud. Kokkuvõttes tuleb võrdset tä helepanu pöörata kõikidele töö osadele, kuid see ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehhaaniline kokkutõ stmine . Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud; ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Küll aga peab selgelt välja tulema üliõpilase panus töö sissejuhatavas osas püstitatud eesmärgi ja uurimisülesannete täitmisse. Kokkuvõtte maht on nagu sissejuhatuse puhul ca 5–10% töö sisulise osa mahust.

Resümee on…

Lõputöö võõrkeelne kokkuvõte
Ca 2/3 sissejuhatuse ja kokkuvõtte mahtude summast
Töö sissejuhatuse ja kokkuvõtte süntees

Resümee. Lõputöö osa on võõrkeelne (inglis- või saksakeelne) lühikokkuvõte e resümee. Resümee kujutab endast sissejuhatuse ja kokkuvõtte sünteesi ning sisaldab:

töö pealkirja täpse tõlget;

töö aktuaalsuse põhjendust;

püstitatud eesmärgi ja ülesannete kirjeldust; 9

ülevaadet saadud tulemustest, järeldustest, lahendustest, ettepanekutest.
Seega tuleb resümees anda tööst üldistatud ja ammendav ülevaade lugejale, kes töö keelt ei valda. Võõrkeelse lühikokkuvõtte mahuks on ca 2/3 sissejuhatuse ja kokkuvõtte mahtude summast.

Kas arvutused tuleb esitada teksti sees?
- Ei- eraldi real
Arvutused tuleb esitada reeglina eraldi real joondusega vasakule, mitte teksi sees.

Kas töö iseseisvaid põhiosi(sisukord, sissejuhatus, uus peatükk, kokkuvõte, viidatud alikad, resümee) alustatakse uuelt lehelt?
- Jah
Töö iseseisvaid põhiosi (sisukord, sissejuhatus, uus peatükk, kokkuvõte, kirjanduse loetelu, resümee) alustatakse uuelt leheküljelt, jättes ette neli tühja rida ( Times New Roman kirjasuurus 12 punkti, reavahe 1,5 ja lõiguvahe 0) või määratakse põ hiosa pealkirja ette 96 pt lõiguvahe.

Kui internetiallikal ei ole aastaarvu märgitud, siis tekstisisesel viitamisel …

Lisatakse allika viimase vaatamise aeg

Tabelil on…

pealkiri

Teoreetilise käsitluse math peab diplomitöös olema vähemalt… töö sisulise osa mahust.
- 1/3
Teoreetilise käsitluse maht peab olema diplomitööl vähemalt 1/3 ning bakalaureuse- ja magistritööl umbkaudu 1/2 töö sisulisest mahust. Kuna tegemist on teadusliku uurimistööga, siis tuleb selle koostamisel tugineda teadusallikatele ja teiste autorite mõtted tuleb korrektselt viidata.

Kas resümees tuuakse uuesti välja autori nimi ja töö pealkiri?

Resümee ehk võõrkeelse kokkuvõtte esitamisel kirjutatakse kõigepealt sõna „Resümee“ kas inglise või saksa keeles (vastavalt Summary või Zusammenfassung) samas kirjatüübis kui töö põhiosa pealkiri (suurte tähtedega kirjatüübis Arial rasvases kirjas (Bold) tähesuurusega 16 punkti joondatuna vasakule (Align Left). Seejärel tuuakse tavalises kirjas kirjatüübis Times New Roman kirjasuurusega 12 punkti töö tõlgitud pealkiri (suurte tähtedega) ja selle all autori ees- ja perekonnanimi (mõlemad joondatud lehe keskele), millele järgneb võõrkeelne tekst.

Töö iseseisvad osad on…

kokkuvõte
resümee
sisuline osa
eessõna
viidatud allikad
sisukord
sissejuhatus
lisad

Töö iseseisvad osad on eessõna (pole kohustuslik), sisukord, sissejuhatus, sisuline osa (pea- tükkidena), kokkuvõte, viidatud allikad, lisad (vajadusel), võõrkeelne kokkuvõte ehk resümee.

Mida ei liigitata jooniste alla?
- tabeleid
Selle nimetuse alla kuuluvad kõik töös sisalduvad illustratsioonid, olgu need siis diagrammid, graafikud , geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod.

Millised osad peavad olema üliõpilaste kirjalikel töödel?

Viidatud allikad
Kokkuvõte
Sisukord
Tiitelleht
Sissejuhatus
Sisu peatükkidena

Kas üliõpilane peab oma lõputöö juhendajat informeerima esilekerkivatest probleemidest, võimalikest muudatustest probleemipüstituses ja teema sõnastuses?

Kas igale joonisele peab töö tekstis viitama?

Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata.

Kas eestkeelsete lühendite lõppu pannakse punkt või mitte?
- Ei
Õigekeelsusreeglite kohaselt eestikeelsete lühendite lõppu punkti ei panda, välja arvatud lühendid, mis langevad kokku mõne eestikeelse sõnaga (näiteks „ koost .“ ehk „koostaja“). Teatavate sõnaühendite lühendites tuleb kasutada sisepunkti siis, kui tekkinud lü hend vastab mõ nele eestikeelsele sõ nale (näiteks s.a ehk „sellel aastal“). Viidatud allikate loetelus pannakse punkt kõigi võõrkeelsete allikate lühendite lõppu (näiteks S., pp., ed., Aufl.), eestikeelsete allikate korral säilitatakse tiitellehel oleva lühendi punkt (näiteks „Euroopa Kolledži loengud. Vihik nr. 14“).

Viite koostis ja paigutus olenevad sellest, kas:

on tegemist ühe- või mitmelauselise refereeringuga
viidatakse kogu teosele või teose teatavatele lehekülgedele
viidatava töö autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses või ei sisaldu
viidatakse korraga ühele või mitmele allikale

Viite koostis ja paigutus olenevad sellest, kas:

viidatakse kogu teosele või teose teatavatele lehekülgedele,
viidatava töö autori nimi sisaldub töö kirjutaja lauses või ei sisaldu,
on tegemist ühe- või mitmelauselise refereeringuga,
viidatakse korraga ühele või mitmele allikale.

Millise töö osa math on 5-10% töö sisulise osa mahust?
- Sissejuhatus
- Kokkuvõte
Sissejuhatuse maht on 5–10% töö sisulise osa mahust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk · .docx · 12 allalaadimist

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #1

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #2

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #3

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #4

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #5

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #6

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #7

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #8

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #9

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #10

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #11

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #12

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #13

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #14

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #15

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #16

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #17

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #18

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #19

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #20

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #21

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #22

Sissejuhatus kõrgkooli õppesse eksami materjalid #23

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Agnes Talalaev Õppematerjali autor

Sissejuhatus kõrgkooli õpingutesse EKSAM

ÕKE

1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.
(ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.)
7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina.
(Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina)
8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust.

eksam Immatrikuleerimine õppeaasta ainetöö Sissejuhatus kõrgkooli õppesse

Sarnased õppematerjalid

320

doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk