Juhtimisstiilid ülevaade (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Muu - Kvaliteedi ja protsessijuhtimine

1 Hindamata

Alas, R. 2005. Personalijuhtimine. Külim kirjastus
Alas, R. 2008. Juhtimise alused Autokraatne stiil: juht delegeerib vähe. Võim on juhi käes ja juhtimisküsimused lahendab ta
ainuisikuliselt, vastutavad aga alluvad. Alluvate tegevus on täieliku kontrolli all, juht sekkub
igasse asja. Alluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Sellepärast nad
kardavad eksida. Juht eeldab, et kõik töötajad on laisad ja püüavad teha vähem tööd, kui oleks
vaja. Paljude miinuste juures on sellel juhtimisstiilil ka eelised: kiire otsustamine, alluvad
võivad olla vähekompetentsed ja nad tunnevad end kindlamana, sest et täpselt teavad, mida
neist oodatakse. (Alas...1999) Autor leiab, et antud juhtimisstiil välistab koostöö alluvate ja juhi vahel ning see on puudus,
sest alluvad ei saa antud juhul juhtimisel kaasa rääkida. Samuti juht ei saa teada ja näha kõike,
mis organisatsiooni sees toimub, seega võib tekkida olukord, et juht langetab informatsiooni
puuduse tõttu vale otsuse. Taoliste situatsioonide vältimiseks tuleb arendada koostööd oma
alluvatega, mida kindlasti jäik juhtimisstiil takistab. Demokraatlik stiil: juht eeldab, et töötajad on huvitatud oma tööst ja on aktiivsed ning
motiveeritud. Sellepärast ta peab oluliseks suunata töötajaid, mitte käskida. Juht informeerib
oma alluvaid, räägib teguritest, mis mõjutavad nende tööd ja alluvatelt oodatakse ideid,
soovitusi. Paljud küsimused arutatakse koos läbi. Otsuse teeb kas juht ise, või tehakse seda
ühiselt. (samas) Autori arvates antud stiili kasutamine soodustab koostöö arenemist juhi ja alluvate vahel. See
aitab juhtimisele kaasa, sest alluvatelt võib tulla palju häid ideid organisatsiooni paremaks
muutmiseks ja probleemide lahendamiseks. Samas tõstab hea koostöö juhiga alluvate
motivatsiooni. Mittesekkuja (Laissez-faire): juht ei teosta peaaegu oma liidri funktsioone. Ta on nagu üks
organisatsiooni töötajatest. Organisatsiooni liikmed arendavad end ise ja hoolitsevad
motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne, nii nagu rühma roll autokraatliku stiili puhul.
Antud stiili puhul on võimalik, et rühm hakkab tegutsema enda eesmärkide nimel,
arvestamata organisatsiooni eesmärkidega. (samas) Autor arvab, et antud stiil ei luba saavutada kõrget produktiivsust, sest selle stiili juures
puudub organisatsiooni liikmetel ühine eesmärk, mille nimel tegutseda. Samuti
organisatsiooni jaoks on ohtlik, kui selle liikmed hakkavad tegutsema enda eesmärkide
saavutamise nimel. Sellises olukorras kaob organisatsiooni mõte. https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/823/2012_Zolin %2CSergei.pdf?sequence=1&isAllowed=y Saksa-Ameerika psühholoogi K. Lewini teooria järgi eristatakse kolme peamist juhtimise-
eestvedamise stiili:  demokraatlik juhtimine (democratic);  autokraatne juhtimine (autocratic);  passiivne ehk liberaalne juhtimine (laissez-faire). (Karthick 2010, p 124)

Demokraatliku juhtimisstiiliga keskendutakse organisatsiooni eesmärkidele
ühistegevuse läbi. Otsuse vastuvõtmisel arvestatakse ka töötajate arvamusega. Seega
kehtib osalusdemokraatia, mis paneb alluvaid organisatsioonile rohkem pühenduma.
Töötajate tootlikkus ja motivatsioon on suur, sest tehakse ühine otsus. Uuringud
näitavad, et stiili eeliseks on töötajate motivatsioon ühiselt organisatsiooni eesmärke
saavutada, töötajad on aktiivsed ja kaasatud, sest neil on vastutus ning stiil tagab
organisatsiooni stabiilsuse. Raskusi võib aga stiil tekitada eriarvamuste tõttu
otsustamisel, mõned töötajad ei taha otsuste vastuvõtmisel osaleda ning juhid võivad
varjatult töötajaid manipuleerida. (Karthick 2010, p 124) Autokraatlik juhtimine on tuntud ka kui autoritaarne juhtimine. Sellises juhtimisstiilis
võtab juht otsustamise enda peale. Töötajad teevad nii, nagu neile öeldakse. Juhtimine
ei pruugi nii efektiivne olla, sest töötajad on tihtipeale informeerimata otsustest, mis
ettevõttes vastu võetakse, nad on ebakindlad ja kardavad autoritaarset juhti. Uuringud
on näidanud, et juhtimisstiili eelised võivad olla, et töötajatel tekib tugev motivatsioon
saada juhilt tunnustust, ettevõttes võetakse kiiresti otsused vastu, sest üks inimene
otsustab ning ajakulu on väike, mõnedele töötajatele meeldib rangete reeglite järgi
töötada. Samas võib juhtimisstiili nõrkuseks olla, et töötajatele ei paku kontroll ja
ranged reeglid motivatsiooni ettevõttes töötada ning nad ei saa juhtimisotsustes enda
arvamust avaldada, mis võib teinekord ettevõtet hoopis paremate tulemusteni viia kui
ühe inimese ehk juhi poolt otsuste vastuvõtmine. (Karthick 2010, p 125) Autokraatne/autoritaarne juht on kõige enam levinud raske juhi karakter. Tal on suur
võimujanu ning ta teeb kõik, et võimule võimalikult lähedale saada. Kuna võimule saamine
eeldab suurt pühendumist ja tööd, on ta tihti tööst sõltuv. Oma põhilise aja ja energia suunab
ta tööle ning tihti on tal hämmastav töövõime. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 38) Autokraatsel/autoritaarsel juhil on kalduvus teada, kuidas on õige, kuidas asjad peavad käima.
Ainult tema peas on visioon firma tegevusest, mida ta alluvatega oluliseks jagada ei pea. Kui
alluvad ei toimi visiooni kohaselt, mis on juhi peas, vaid lähtuvad oma arusaamadest, siis
peetakse seda valeks. Nii kujuneb alluval hirm teha vigu. Juht piirab seega oma olekuga
alluvate tööalast vaimset potentsiaali. Mida rohkem juht takistab alluvate tööd, seda
ebakindlamad on alluvad ning juht saab oma väitele kinnitust – alluvad on saamatud ja
ebakompetentsed. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 39) Autokraatse/autoritaarse juhi alluvusse sobivad hästi sellised töötajad, kes ei taha ise
otsustada, vastutada, mõelda ning selleks on vähe loovust ja inspiratsiooni. Sellistel alluvatel
sobib töötada kitsastes raamides ja kindlate reeglite maailmas. See tekitab neis turvatunde,
kuna juht võtab vastutuse raske koorma enda kanda. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 39) Passiivne juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes
minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate
enesekontrolli olemasolu. Passiivne juhtimine on sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse
või ebakindluse tulemuseks. (Türk 1999, lk 248-250) Samuti eristatakse juhte kahtlustava, paranoilise ning nõrga, vastutustundetu juhtimise järgi.
Kahtlustava, paranoilise juhi alluvuses tuleb töötajatel pidevalt tõestada, et nad on õiged
inimesed õigel ametipostil. Kahtlustaval juhil on negatiivsed minevikukogemused ning ta
lähtub nendest. Uutes ettevõtmistes eeldab ta halvimat. Alluval piisab ainult ühest eksimusest,
et teda kehvaks töötajaks pidada. Paranoilise juhi puhul on alluva esimene viga saatuslik.

Kahtlustav juht kulutab palju vaimset energiat, et kõike kontrollida ja kõigega kursis olla.
Alluvate spontaansus ja loovus on sellise juhtimise puhul pärsitud. Nõrka vastutustundetut
juhti on alluvatel samuti raske taluda. See on juht, kes laseb asjadel omasoodu minna, kes ei sekku ega võta vastu otsuseid. Ta väldib
vastutust ja konfliktseid situatsioone. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 40) https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/1900/ Liisi_Oha_MA2014.pdf?sequence=2&isAllowed=y

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2020-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

murka22 Õppematerjali autor

Juhtimise alused.
Milline peaks olema hea juht ja millist juhtimisstiili ta kasutab.

juhtimise alused juhtimine juhtimisstiil

Sarnased õppematerjalid

320

doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine

doc

Referaat Juhtimisstiilid

Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Riina - Renate Int, Katrin Kõre, Anneli Lepik, Valeria Volovik JUHTIMISSTIILID Referaat organisatsioonikäitumises Juhendaja: Antek Kasemaa MA Tallinn 2014 Juhtimisstiilid 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. JUHTIMISSTIILID 2.1. Autokraatne juhtimisstiil 2.2. Osalev juhtimisstiil 2.3. Delegeeriv ja konsulteeriv juhtimisstiil 3. KOKKUVÕTTE GRUPI LIIKMETE PANUS KASUTATUD KIRJANDUS Juhtimisstiilid 3 1. SISSEJUHATUS Juhtimisstiiliks võib nimetada liidri käitumise viisi alluvate suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke. Juhtimisstiile võib eristada mitmesuguste tunnuste alusel ning erinevate

Kategoriseerimata

pdf

JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE-kordamisküsi mused

Rajajaks oli F. Taylor 8. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne ́i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid (ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted. 9. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. ● Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik

Juhtimine ja eestvedamine

doc

LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS

ja pühenduvad teise grupi tegevustele. Kuna uuenduste ja muudatuste tulemusi pole võimalik täpselt ette näha, nõuab otsustamine liidrilt suurt kompetentsust, ettenägemisvõimet ja julgust. Otsustusteoorias eristatakse kahte peamist lähenemist: kirjeldavat (deskriptiivset) ja normatiivset (preskriptiivset). Kirjeldav otsustusteooria on suunatud eelkõige inimeste käitumise uurimisele ning otsustajate vastastikusele koostoimele. Juhi isiksus ja juhtimisstiil on otsustamisel määrava tähtsusega. Normatiivne otsustusteooria tähelepanu keskmes on organisatsiooni puudutavate andmete analüüs, mis tagab majanduslikult põhjendatud otsuste vastuvõtmise. Otsustusprotsess koosneb mitmest etapist, millede sisu ja seoste analüüs eeldab otsustusmudeli koostamist, mis põhineb majandusprotsesside kvantitatiivsel analüüsil, kuid sisaldab ka intuitiivseid hinnanguid. Otsustusmudel lihtsustab otsustusprotsessi,

Juhtimine

pdf

Organisatsiooni juhtimine I Kontrolltöö

 Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. 60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil 2. Demokraatlik juhtimisstiil 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat. X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest.

Organisatsiooni juhtimine

doc

Tehniline dokumentatsioon

· See saadakse tänu oma positsioonile juhtimissüsteemis kõrgema astme juhtkonna poolt, · Seda saab kellelegi anda ainult ülalt alla. · See saadakse tänu oma ideedele ja tegevusele, · See tuleb teistelt inimestelt nii ametlikke kui mitteametlikke kanaleid pidi, · Võim liigub igas suunas. 8 Võimukäsitluse ja osalusse suhtumise põhjal eristatakse kolme juhtimisstiili: · Autokraatlik-milles võim kuulub ühele isikule · Osalev juhtimisstiil · Vaba juhtimisstiil Autokraatliku stiiliga juht on isevalitseja, kes koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt. Alluvate töö toimub täpselt eeskirjade järgi. Nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse. Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja

Tehniline dokumentatsioon

doc

Juhtimise eksam vastustega

edutamise,palgatõusu või mõne muu positiivse kinnituse teel. Meetod arenda alluvate võistluslikkust. - Suhtlemise teel kasut. Teadlikke kuulujutte kellegi edutamise kohta, et teada saada org.liikmete suhtumist ja selle põhjal otsustada. Kõrgete ametikohtade puhul haaratakse massimeedia. - Kõrvalseisjate kasutamine- seisakus org. Elustamiseks, kus ületoodetud isiku taust, väärtushinnangud, hoiakud, juhtimisstiil raputavad olemasolevad liikmed tardumusest üles - Kuradi advokaadid leitakse isik , kes püüab meelega leida vastuargumente ja kritiseerida tehtud ettepanekuid ja plaane - Org.struktuuri muutumine sagedane konflikti allikas 29. suhtlemisprotsess ja suhtlemisbarjäärid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Kui

Juhtimine

docx

Klassikalised, neoklassikalised ja kaasaegsed juhtimisteooria

Nad on vastutusvõimelised, suudavad end ise kontrollida. Juhi ülesandeks on kujundada tingimused ning julgustada alluvaid enda ja organisatsiooni eesmärke saavutama. Töötajaid on vaja motiveerida, tasakaalustades töö eesmärgid ja tasud nende eesmärkide realiseerimise eest. Võimaldades inimesel loominguliselt töötada saab ta kasutada oma loomingulist potentsiaali ja saavutab head töötulemused. Vastavalt oma tõekspidamistele kujundavad juhid organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. McGregor nimetab Y-teooriat uueks juhtimisteooriaks. Uue juhtimise rakendamiseks on vajalik kasutada detsentraliseerimist, delegeerimist, töö rikastamist, mõjutavat juhtimist ja tagasisidet. McGregor rõhutab, et olenevalt vajadusest ja olukorrast tuleb kasutada nii X- kui ka Y-tüüpi juhtimist. Kui X-tüüpi autokraatlik juhtimine tekitab enamuses inimestes vastuseisu, siis demokraatliku juhtimisega liialdamine võib kaasa tuua kaose. Seega tuleb tasakaalustatult

Juhtimise alused

Rohkem sarnaseid