ARHIIVIVÄÄRTUSE OMISTAMINE Dokumentidele määratakse säilitustähtaeg eesmärgiga tagada, et neid hoitakse alles nii kaua kui neid vajatakse. Säilitustähtaja määramiseks analüüsitakse dokumendi väärtust asutuse jaoks, sh võimalikku kasutamist. Võib öelda, et säilitustähtaeg ongi dokumendi väärtuse hinnang. Põhimõte on, et dokumente tuleb hoida nii kaua kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Säilitustähtaeg määratakse kõikidele asutuse dokumendiliikidele. Säilitustähtaeg võib tuleneda mõnest õigusaktist näiteks Raamatupidamisseadus sätestab säilitustähtajad raamatupidamise dokumentidele. Samuti on säilitustähtajad esitatud ministeeriumide koostatud dokumentide näidisloeteludes. Lõplikult määrab aga säilitustähtaja oma asutuses
Diskontokordaja 0,91 0,83 0,75 0,68 0,62 0,56 Diskonteeritud netotulu 2521,82 2361,34 2211,07 2070,37 1938,62 Jääkväärtus 41299,14 Jääkväärtus müügikuluga 40473,16 Jääkväärtuse nüüdisväärtus 22846,04 Turuväärtus 33949,25 Analüüsime Kuressaares olevat korterit, mis hetkel üürile antakse 250 euroga kuus. Korteris on 38 m on kaks tuba. Uurides kinnisvaraportaali selgus, et see on ainuke üürile antav 2.toaline korter Kuressaares, ehk et korterite turg on Kuressaares väga kesine. Analüüsiks võtsime kapitaliseeritusemääraks 8%, diskontomääraks
4 (t - 1) 4 4 4 = lim = lim = = =2 t 1 (t - 1)(t + 1) t 1 t + 1 1 + 1 2 Käes! Nüüd veel väike nipp: kui ei ole kindel, kas ikka tulemus õige, saab alati teha natuke ,,pahandust" ja kontrollida kalkulaatoriga... Toon sama näite: ( lim x x + 4 - x 2 ) x Ahaa, x läheneb lõpmatusele, seega kasvab kogu aeg.. Võtame algul ühe väärtuse, topime asemele ja vaatame, mis tulemus. Siis võtame järsult suurema väärtuse ja topime aseme, arvutame, ja lõpuks omakorda järsult suurema kolmanda arvu ja topime asemele, arvutame ning vaatame, millisele väärtusele kogu avaldis lähemale jõuab, KUID ei taha kangekaelselt kunagi selleks saada... Arvutus võttis mul aega a la 2 min.. Sain ka meelerahu, et suure tõenäosusega on vastus õige... UURI: Kui x = 8, siis ( x x2 + 4 - x = 8 ) ( )
Rangelt monotoonne: kogu määramispiirkonnas rangelt kasvav või kahanev. y=arctan x y=cot x y=arccot x xn≤ M ARVU ABSOLUUTVÄÄRTUSE OMADUSED n∈N korral . 2. Kui jada {x n } koondub ja piirväärtus on a, { |a|= a , kui a≥ 0
TAJUTUD VÄÄRTUSE KUJUNEMINE I KAUPLUSE NIMI MARGI NIMI KAUBAST LÄHTUVAD MÄRGID (VÕRDLUSTOODE) TAJUTUD VÄLISED TAJUTUD SEESMISED MÄRGID MÄRGID KAUBAST LÄHTUVAD MÄRGID (SIHTTOODE) TAJUTUD KVALITEET TOOTE TUNTUS TAJUTUD VÕRDLUSHIND TAJUTUD VÄÄRTUS TAJUTUD HIND RAHAS TAJUTUD RAHALINE TEGELIK HIND OHVERDUS
Praktikum 1 Ül. 1 NPER 16 kuud või 16 kuud Ül. 2 i 7,77% või 7,77% Ül. 3 i nom 3,26% EAR 3,30% Ül. 4 i nom 4,94% Ül. 5 FV 23 014 kr Ül. 6 FCSchedule 9% 1331 11% 10% Ül. 7 PV 989 058 kr Ül. 8 PV 681 818 kr Kuna tulemus on väiksem kui 700000, siis osta aasta pärast Või 770 000 kr Kasu 20 000 kr Ül. 9 PV -21 648 kr 2008. on ostujõulisem, sest 21648 on suurem, kui 21205 Ül. 10 PMT -6 072 kr Ül. 11 PMT -1 521 kr Ül. 12 PMT -1 774 kr Ül. 13 FV ...
Funktsiooni piirväärtuse arvutamine x lim = 1) x →6 3 lim ln x= 2) x →1 2 lim = 3) x →2 2 x−5 1 lim = x→ π tan x 4) 4 lim ( x 3−5 x ) = 5) x →3 2 4 x −1 lim = 1 2 x +1 x→ − 6) 2 x 2 −1 lim = 7) x →1 x−1 x 2 −x−6 lim = 8) x →3 x−3 9−x lim = 9) x→9 √ x−3 x lim = 10) x →0 √ 4+x−2 2 x +4 lim = 11) x → ∞ 3 x +1 x 2 +2 x+5 lim 2 = 12) x → ∞ 2 x −6 x +1 2 x −x2 lim 3 = 13) x → ∞ 3 x +1 3 x 3 +1 lim 2 = 14) x → ∞ 2 x +x 2 x 2 +47 x +5 lim 3 ...
68 88 1 88 7744 1748,91
68 95 1 95 9025 2383,39
70 97 1 97 9409 2582,67
71 98 1 98 9604 2685,31
73 99 1 99 9801 2789,95
73 Summa 50 2309 152315 45685,38
73
75 xk 46,18 Keskväärtuse usaldusvahemik: 37,80
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ) ...
Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretusprogrammi osadeks on: 1) tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord; 2) aretuslooma põlvnemise registreerimise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord; 3) aretuslooma jõudlusandmete ja geneetilise väärtuse hindamistulemuste kasutamise kord; 4) aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise kord; 5) emaslooma seemendusandmete registreerimise kord; 6) põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja selle üle arvestuse pidamise kord; 7) seemendamise koolitusprogrammid ning seemendaja tunnistuse saamise nõuded ja tunnistuse väljastamise kord. Selektsiooniedu sõltuvus päritavusest, selekteeritavate loomade proportsioonist,
Praktikum 4 maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. Variant B Koostaja: Koostamise kuupäev: 20.11.2015 Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat, maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel. Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine. Tsoo ni Puidu Kasvava hind Maa tagav Puidu metsa Üksus/kirje Pindal EUR/ väärtus ara maksum väärtus Koguvää ldus a Ha ha EUR Tm/ha us EUR rtus EUR Maav=S* metsv=S*Pt Maav+Me S t.h. t
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Väärtuskoodeks au, truudus, vaprus, ohvrimeelsus,lugupidamine. Väärtushinnangud on inimkonna ajaloo käigus läbi teinud suured muutused vaheldudes aastasadade vahel edasi-tagasi. Kindlasti on väärtushinnangud tugevasti seotud ühiskondliku arengutaseme ja valitseva ideoloogiaga. Statistika on näidanud, et madala arengutasemega maades, nagu mitmetes aafrika riikides ja näiteks Indias, on väärtushinnangud võrreldavad keskajal domineerinud väärtustega. Selle põhjuseks on toodud usk, mis nendes maades on sügavalt juurdunud. Religioon aga on põhimõtteliselt üks suur eetikareeglite kogum ja oluline väärtushinnangute mõjutaja. Kuna Euroopa hakkas tehnoloogiliselt kiiresti arenema 15. sajandist alates, on sealsed väärtushinnangud muutunud radikaalselt, võrreldes preaguste arengumaadega. Keskaegne aadel pidi olema Keskaenge nobiliteet soosis sõjav...
12 3. Ettevõtjal on soov kümneks aastaks hoiustada 34 600.-eurot aastase intressimääraga 4%. Kui suur summa saadakse selle tähtaja möödumisel, kui intressi arvestatakse: a) Üks kord aastas? b) kaks korda aastas? c) neli korda aastas? d) igakuiselt? 4. Investeeritakse 1000 eurot kaheks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Leida investeeringu väärtus 2 aasta pärast. Kui intressimäär on erinevatel perioodidel erinev, siis kasutatakse tulevikuväärtuse leidmiseks funktsiooni FVSHEDULE 5. Leida 1000 euro tulevikuväärtus, kui esimesel aastal on intressimäär 10% ja teisel 11% Üksiksumma nüüdisväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame PV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. Intressimäär on 20 %. Viie aasta pärast loodetakse saada 125 000.- eurot. Kui suur summa tuleb investeerida? Intresse arvestatakse üks kord aastas. 2. 17 aasta pärast tahetakse saada 45000 eurot
< > 0 1 < < 1 0 < > 0 1 10 10 C H K= 0 C−H K= C+H Kasutage ülesande 1 andmeid ning arvutage pikkuse keskväärtuse 90%- lised usaldusp Pikkus (cm) aritm. keskmine xk 182.4 st.hälve sx 9.148 olulisuse tõenäosus p 0.9 olulisuse nivoo α 0.1 valimi maht N 100 vabadusastmete arv N-1 99
Rocca al Mare Kool Madis Trahov 7.c Uurimustöö toidu koostise ja toiteväärtuse kohta Tallinn 2011 Inimese keha vajab toitu, et elus püsida. Toit koosneb toiduainetest (nt. tehislikest, mineraalsetest, loomsetest jne) ,mis omakorda koosnevad toitainetest ( nt. valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest
Mälestused aastatest 1985-1992 Lugusid nõustus rääkima ema. 1989. aastal toodi asutusse, kus mu ema tol ajal töötas, arvutid. Välimuselt olid need enam- vähem samasugused nagu tänapäeval, kuid ikka suuremad. Ema kirjeldab neid, kui äärmiselt aeglaseid suuri kobakaid. Selleks, et töötajad arvutiga tutvuksid ja selle kasutamise endale selgeks saaksid lasti neil sellel masinal igasuguseid erinevaid mänge mängida näiteks tetrist jms. Töötajad saadeti ka Tallinnasse koolitusele, kus nad said koolitajate juhendamisel endale ise vajalikke programme teha. Ema sõnul oli taoline koolitus äärmiselt huvitav. Tallinnast anti kõigile koolitusel käinud gruppidele kaasa diskett, mille peale oli kirjutatud programmi kirjeldus, kust sai uurida, mida programm teeb, kuidas toimib ning kust, mida leida. Tagasi jõudes panid nad disketi arvutisse ja trükkisid raamatu ise välja. Ema teatas uhkelt:"Meil oli nii mugav kui mõni pr...
Essee Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst? Kui tarvitada piltlikku väljendit, siis võib öelda, et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest, samuti ka kunst, kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias.
- Alusjuurdekasv – selle puhul toimub võrdlus ühe kindla fikseeritud perioodiga (baarperioodiga). d b yt y1 Nii ahel- kui alusmeetodil leitud absoluutsed juurdekasvud võivad omandada nii positiivseid kui negatiivseid väärtuseid. Kui absoluutne juurdekasv on positiivne, siis tähendab, et võrreldes kas eelmise või baasperioodiga on näitaja väärtuses toimunud kasv, negatiivne väärtus näitab aga väärtuse kahanemist. 2. KASVUTEMPO on nähtust iseloomustava tunnuse vaadeldava ajamomendi (või -perioodi) arvväärtuse ja mingi eelmise ajamomendi (või -perioodi) arvväärtuse suhe. - Ahelkasvutempo – aegrea eelmise elemendi väärtusega võrreldakse. yt ia y t 1 - Aluskasvutempo – mingi varasema baasiks võetava väärtusega võrreldakse
Praktiline töö Eesmärk: määrata küünla (parafiini) kütteväärtus Töövahendid: statiiv, kolb, mõõtesilinder, kaal, temperatuuri mõõtev aparatuur, küünal, kaas (kolbi ava isoleerimiseks) Sõltumatu suurus: vee kogus Sõltuv suurus: ära põlenud parafiini mass, temperatuur Konstantsed suurused: vee erisoojus (c = 4200 J/(kg·ºC)), aeg (kui kaua vett küünla kohal kuumutasime) Töö käik: kokku tegime neli katset, esimesel katsel võtsime 50ml, teisel 60ml, kolmandal 70ml ja neljandal 90ml vett esmalt mõõtsime põletamata küünla massi, hiljem iga kord pärast põletamist, et saada ära põlenud küünla massi koguse (m) vee kallasime kolbi ning asetasime statiivi abil küünla leegi kohale nii, et leek puudutas kolbi põhja Vesi soojenes küünla parafiini põlemisel eraldunud soojuse tõttu. katse...
Nt = Np · (100- At -Wt)/100 = 0,6 · (100—0,4-20)/100 = 0,4776% Kontrolli mõttes liidetakse tarbimisaine koostise protsendid, mis peab andma terviku. Wt + At + Ct + Ht + Ot + Nt = 20% + 0,4% + 40,198% + 4,8556% + 34,0688 + 0,4776% = 100% Seega on tarbimisaine koostis 20 % niiskusega puidule tuvastatud ja saab jätkata sellele tuginevate arvutustega. 2. Kütuse alumise kütteväärtuse arvutuslik määramine tugineb tarbimisaine elementaarkoostisele. Eelmainitud kirjandusallika [1, lk. 28] valem (2.12). Tänu tüvepuidu põlevaine koostise muutumatusele saab kasutada lihtsustatud valemit (2.13) Qat = 18900 - 214 · Wt – 189 · At = 18900 – 214 · 20 – 189 · 0,4 = 14544,4 MJ/kg. 3. Kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhuvajadus leitakse raamatu „Soojustehnika aluskursus“ [2, lk. 424] valemist (10-16)
majanduskasv või -langus · 19. SKP osad Eratarbimine (üle poole SKP mahust) Investeeringud (erinevate tegevuste arenguks) Valitsuse lõpptarbimine nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus jne Puhaseksport (eksport import) Negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, heaolu indikaatorit, välja jääb kodumajandus, haridus jm · 20. Inflatsioon · 21. Raha väärtuse mõõtmine Inflatsioon Keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil Deflatsioon Keskmise hinnataseme pi-dev langus pikal perioodil Ideaalne oleks hinnataseme stabiilsus Hüperinflatsioon - inflatsioon üle 50%, inflatsioon ei allu riigi kontrollile, kiire hinnatõus samaaegselt valuuta väärtuse kaotamisega Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes · 22. Raha väärtuse muutmine Valuuta annulleerimine
Praktikum 4 maakasutuse piiride korrigeerimine, maade ümberkruntimine väärtuse alusel. Variant B Eesmärk: Õppida maade ümberkorraldamise metoodikat joonisel 4.1 plaanil märgitud olemasolevate maaüksuste analüüsimise ja ümberkorraldamise teel ja märkides saadud planeeritavad maaüksused plaanile joonisel 4.2. Koostas: , 28.11.2012 Tabel 4.1. Maaüksuste ja nende alamüksuste väärtuse leidmine. Tsooni hind Maa Puidu Üksus/kirjeldu Pindala EUR/h väärtus tagavar Puidu Kasvava metsa Koguväärtu s Ha a EUR a Tm/ha maksumus väärtus EUR s EUR Maav=S*t. metsv=S*Pt*P Maav+Mets S t.h. h Pt Pm m v 1.1. Põld
Iseseisev töö nr 3. Mõõtmistulemuste kaalude, kaalutud keskmise väärtuse ja kaalutud keskmise standardhälbe leidmine. Ülesanne 1: On toodud ühe nurga neljakordse mõõtmise tulemused. Leia selle nurga kõige tõenäolisem väärtus, selle standardhälve ning kaal. Nurga kõige tõenäolisema väärtuse saame kui leiame selle nurga kaalutud keskmise väärtuse. Kuna algandmetes on meile ette antud nurgamõõtmiste standardhälbed S, siis need ruutu tõstes saame neile vastavad dispersioonid S 2. Nurgamõõtmiste kaalud leiame 1 w= nende dispersioonide pöördväärtustena S 2i . Järgnevalt leiame mõõtmistulemustest kõige väiksema tulemuse ning valime selle β 0. Nüüd saame leida β0 ja iga nurgamõõtmise vahe δi= βi- β0
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 8 GAASKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata majapidamisgaasi ülemine ja alumine kütteväärtus Junkersi kalorimeetri abil. Võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) Junkersi kalorimeeter (komplekt); 2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus
vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatuna kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed liikmed kirjutatakse järjest 9. Sagedus (f); sagedustabel – näitab mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse, tunnus (x, x1, x2…), sagedus (f, f1, f2). Esitatakse kas horisontaalse või vertikaalsena. 10. Suhteline sagedus – (wi) wi = fi/N; wi(%) = (fi/N) * 100% (kas suhtena või protsentidena) 11. Jaotustabel – tabel, kus tunnuse väärtustele on seatud vastavusse nende esinemise suhteline sagedus (x, x1, x2; w, w1, w2) (w1+w2+w3+ …+wn =1 või =100%) 12. Jaotushulknurk, jaotuspolügoon - jaotustabelile vastav
e. Multiplikatiivsus. Kui X⊥Y, siis E(XY) = E(X)E(Y) n m n m E ( XY )=∑ ∑ x i y j P ( ( X =xi ) ( Y = y j ) ) =∑ x i ∑ y j P ( X=x i ) P ( Y = y j ) =E ( X ) E(Y ) i=1 j=1 i=1 j=1 Juhusliku suuruse X dispersioon D(X) = E{(X – E(X))2} Omadused: a) D(X) ≥ 0 Tuleneb keskväärtuse 1. omadusest ja dispersiooni definitsioonist b) D(cX) = c2D(X) D(cX) = E{(cX – E(cX))2} = E{c2(X – E(X))2} = c2E{(X – E(X))2} = c2D(X) c) D(X+c) = D(X) D(X+c) = E{(X+c – E(X+c)) 2} = E{(X+c – E(X) – E(C))2} = E{(X – E(X))2} = D(X) d) Kehtib seos D(X) = E(X2) – E2(X), kus E(X2) = ∑xi2pi e) Kui X⊥Y, siis D(X+Y) = D(X) + D(Y)
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 9 TAHKEKÜTUSE JA VEDELKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk: Määrata kütuse kütteväärtus kalorimeetrilises pommis ning tutvuda ülemise ja alumise kütteväärtuse arvutamise metoodikaga. Tööks vajalikud vahendid: 1)kalorimeeter B-O8MA 2)analüütilised kaalud 3)press kütuse brikettimiseks
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valim A mahuga N=25 variatsioonirida: 69 10 76 79 84 41 15 87 44 49 38 16 58 7 24 19 82 1 40 38 35 87 51 1 69 1. Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x = 44,80 Dispersioon: Excel: VAR Sx² = 814,417 Standardhälve: Excel: STDEV Sx = 28,538
verbaalselt. Milline omadus peab olema formaalsetel esitlustel? Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Mis on lausearvutus? Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Milline lause on lausearvutus lause? Lausearvutus lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõevaartuse, ehk kas ta on tõene või väär, 1 või 0. Lausearvutus lause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest alternatiivist. Millised tõeväärtused on olemas? Kuidas neid tähistatakse? On olemas kaks tõeväärtust, 0 ja 1 ehk vastavalt kas väär või tõene. Milline lause on lihtlause? Lihtlaused on lihtsaimad lausearvutusvalemid.Neid ei saa jagada enam veelgi lihtsamateks lauseteks. Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt tähistatakse? Lausearvutus lauseid tähistame formaalselt suurtähtedega A,B,P,Q..... . Mis on liitlause?Kuidas ja millest neid moodustatakse?
standard viga, 0,42 cm variatsio onikord aja, 59,14 % katsetäp sus e suhtelin e standard viga. 6,61 % variatsio onikord aja viga 4,68 % 2) Leida diameet ri usaldus piirid: üldkogu mi keskvää rtuse 95%lise d usaldus piirid, 5,55 7,23 cm üldkogu mi keskvää rtuse 90%lise d usaldus piirid, 5,68 7,09 cm üldkogu mi dispersi ooni 95%lise d usaldus piirid, 10,69 20,02 üldkogu 11,19 18,94 mi dispersi
Kui palju jätkub tasuta kõrgharidust? 20. septembril ilmus ajalehes Postimees TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Alliku arvamusartikkel kõrghariduse tasustamisest. Teda oli ajendanud kirjutama kolleeg Mati Heidmetsa ja Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kirjutised kõrgharidusreformi teemal. Mart Laidmetsa sõnul saavad ,,alates 2012. aasta vastuvõtust saavad kõik võimekad õppekava täies mahus täites õppida tasuta", ent härra Allik sellega ei nõustu. Ta toob esile näite Tartu Ülikoolist, mis vaidlustab eelneva väite. Tasuta kohti on, kuid nende arv piirdub, et riigile sellest kasu oleks. Kui ühiskonnas tekib puudus teatud ameti järele, on valitsus sunnitud välja õpetama noori, kes selle vajaliku töö ära teeksid. Enamus inimesi eelistab õppida siiski teiste kulult võimaluse korral saab nii ju enda raha muuks kõrvale panna ja rikkust koguda. Pii...
Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamatu teine pool avaldab ka valiku Fred Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest. „Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, millest kumbki on seni kas vaikinud või kõnelenud vähe. Mis on see, mis annab elule väärtuse? Kes või mis aitab inimest ka rasketel aegadel? Kas õnn on inimese olemusest sõltuv või on ta saatuse ja juhuse kätes? Millest võivad laulda meile linnud ja rääkida rabad? Selle raamatu kaante vahele on kinni püütud unustamatud maastikud looduses ja hinges. Siin on eesti loomad, linnud, lilled, päikest täis heinamaad, metsad, rabad ja teed. Siin küsib Urmas Ott Fred Jüssilt: „Fred, no öelge ometi, see on ju suur oskus – olla õnnelik?”
Arv > 0 iseloomustab hinnangu täpsust. Usalduspiirkonna leidmine p(a) S= 0 ã- ã+ a p(a) juhusliku suuruse a tihedusfunktsioon. Usalduspiirkonna (ã , ã + ) leidmiseks tuleb: 1. Arvutada valimi põhjal punkthinnang ã; 2. Ette anda usaldusnivoo (näiteks 95%; 99%); 3. Leida seosest P(|ã a| < ) = suurus , mis määrabki usalduspiirkonna. Normaaljaotuse keskväärtuse usalduspiirkond suure valimi korral Eeldame, et valimi maht on küllalt suur (n > 30) või standardhälve on eelnevalt teada (näiteks mõõteriista täpsus on teada). Olgu X ~ N(m, ). Leiame keskväärtuse punkthinnangu aritmeetilise keskmise abil: 1n x = xi n i =1 Normaaljaotusega juhusliku suuruse X antud vahemikku sattumise tõenäosuse võime leida Laplace'i funktsiooni abil:
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 54 32 30 54 89 54 9 94 51 69 19 15 33 88 37 87 94 49 18 85 43 43 41 62 81 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=53,24 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=705,69 Standardhälve: Sx=26,56 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me=51 Haare: R=94-9=85 2
RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4
2p r 4 korral on tunneli ristlõike pindala suurim. Vastus: 11. Piirväärtuse arvutamine 1)Arvuta funktsiooni piirväärtus x3 8 x3 x3 8 lim x 2 x 2 5x 6 lim x 3 x 4 1 lim x 2 12 2 x 2 x 2
ringjopne n n lim n sin n n n pikkus on lõplik arv, peab ka n n olema lõplik arv. See peab olema kõigi ringjoonte puhul ühesugune, sest piirväärtuse sümboli all ei esine ringjoone raadiust r. Selleks, et veenduda, kas on 180 irratsionaalarv 3,14, koostame lim n sin ja täidame tabeli: n n n 3 60 ≈0,866 ≈2,598 12 15 ≈0,2588 ≈3,106 24 7,5 ≈0,1305 ≈3,133 72 2,5 ≈0,0436 ≈3,1406
MATEMAATILINE ANALÜÜS I KONTROLLTÖÖ 1.Arvtelje mõiste- Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Kasutades neid kolme parameetrit, saab arvtelje punktidele seada vastavusse reaalarvud. Reaalarvu absoluutväärtus- |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 Reaalarvu a absoluutväärtust |a| võib tõlgendada kui punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. Loetleda absoluutväärtuse omadused- 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b|/ Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused- Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a-, a+) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui , st |x - a| < . Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0
H0 Õige otsus 2.liiki viga H1 1.liiki viga Õige otsus Näide- vangi paneku näide. Suur/väike kuritegu, 1. liiki viga oleks süütu inimese vangi panek, 2. liiki viga oleks süüdlase vabaks laskmine. KESKVÄÄRTUSTE VÕRDLEMINE Tulenevalt võrreldavate gruppide arvust on võimalik kasutada erinevaid keskväärtuste võrdlemise teste. Kõik testid on mõeldud selleks, et valimi tulemusi üldkogumile üldistada. T-TESTID 1) Ühe valimi t-test on keskväärtuse võrdlemine konstandiga(standardiga) Eeldused testi läbiviimiseks: 1. uuritav tunnus on arvuline 2. uuritav tunnus on normaaljaotusega (seda on võimalik testida) Eelduste kontrollimine: Tunnusetüüpi vaatleb uurija ise, normaaljaotuse olemasolu saab analüüsida testidega nagu Kolmogorov-Smirnovi või Shapiro-Wilki. Sageli võivad need testid näidata, et normaaljaotus puudub(kui sig on alla 0,05), kuid tsentraalse piirteoreemi kohaselt on suurte valimite
4. seminari tekst 1. Milliste muutustega ühiskonnas on seotud lastele omistatud väärtuse teisenemine ajaloolises perspektiivis? Tooge vähemalt 3 näidet loetud tekstist. Näide 1. Mikromajanduse teoreetikud väidavad, et lastele omistatud väärtuste teisenemised on põhjustatud turuhindade muutumiste tõttu. Lapsed muutusid tarbekaubaks, kui nad lakkasid olema kasumlikud majanduslikud investeeringud. Näide 2. Muutused perekonnas on seotud lastele omistatud väärtuste teisenemistega. Kasvav
Punktid 13/13 Hinne 10, maksimaalne: 10 (100%) Likviidseks varaks loetakse niisuguseid varasid, mille ostu või müügiga kaasnevad suured tehingukulud. Vali üks: Tõene Väär Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam: väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend maksevahend väärtuse mõõt ja arvestusühik vahetusvahend Raha pakkumine on Vali üks või enam: seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vali üks: Tõene Väär jne..
Tööandja töötuskindlustus 0,8% (varem oli 1%) Sotsiaalmaks-maksab tööandja 33% (13% ravikindlustus ja 20% pensionisüsteem) Fiskaalpoliitika-reguleerib raha paiknemist ühiskonnas (tegelevad riiklikud institutsioonid) Rahapoliitika-riigi keskpanga tegevus, eesmärk on raha stabiilsuse tagamine Turumehhanismid-nõudlus ja pakkumine Inflatsioon-on kaupade või teenuste hinnataseme tõus-näitab raha reaalse ostujõu vähenemist Deflatsioon-hindade pidev langus, toob kaasa raha väärtuse suurenemise Hüperinflatsioon-olukord, kus inflatsiooni määr on üle 50% Inflatsioonimäär-muudatus võrreldes eelmise kvartaliga Indikatiivne ostukorv-kajastab keskmist tarbimist Devalueerimine-valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute või kulla suhtes Revalueerimine-valuuta väärtuse kasvamine teiste rahaühikute või kulla suhtes Indekseerimine-hindade korrigeerimine Riigieelarve-rahalised vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda,
MATA TEOORIA Teooriaküsimused nr. 1 1) Mis on funktsioon? Mis on sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja? Eeskirja, mis seab sõltumatu muutuja igale väärtusele vastavusse sõltuva muutuja mingi ühe kindla väärtuse, nimetatakse funktsiooniks. Sõltuv muutuja - Valemis muutuja, mille väärtus sõltub ühest või enamast teisest muutujast. Sõltumatu muutuja - Valemis iga muutuja, mille väärtus ei sõltu ühestki teisest muutujast. 2. Mis on funktsiooni määramispiirkond muutumispiirkond? Mis on funktsiooni loomulik määramispiirkond? Funktsiooni määramispiirkond - valemina antud funktsiooni argumendi x selliste
A = lim = lim = . x4 (x - 4)(x + 4)( x + 2) x4 (x + 4)( x + 2) 16 N¨ aide 7. Leida piirv¨aa¨rtus 2 lim (cos 2x)1/ sin x . x0 Lahendus. Punktis x = 0 esineb m¨aa¨ramatus 1 . Kui piirv¨aa¨rtuse lim f (x)g(x) arvutamisel tekib 1 t¨ uu¨pi m¨aa¨ramatus, siis on otstarbekas funktsioon u(x) = f (x)g(x) viia kujule u(x) = eg(x) ln f (x) . Kui on olemas l~oplik piirv¨aa¨rtus lim[g(x) ln f (x)] = A, siis lim u(x) = lim eg(x) ln f (x) = eA . Niisiis ln(cos 2x) 2
Valuuta Valuuta väärtuse määrab täielikult selle hind valuutaturul. Kuna see hind on pidevalt muutuv siis nim rahaühikut vabaks ehk sujuvaks kursiks. Valuuta väärtuse määratakse nn valuutaindeksi kaudu. Valuuta väärtus määratakse mingi teise maailmariigiühiku suhtes. Noteeritud kurss- nim raha väärtuse hinnangut teatud ajahetkel Noteeringud jagunevad: · Otsene noteering- valuutakursina antakse välisraha ühikule ( 1 USD ) vastava kodumaise raha hulk ( näide ) · Pöördnoteering- kodumaisele rahaühikule antakse vastav välisraha hulk Pariteetsed- otsene- ja pöördnoteering on teineteise pöördarvud Risttabel- valuuta väärtuste võrdlemist hõlbustav tabel nn ( kus esitatakse nii otsesed kui ka pöördkursid) Inflatsioon
supX + sup Y ** - võrratused a < b ning −b < −a on samaväärsed *** - Olgu X ⊂ R mittetühi hulk. Võrdus inf X = a kehtib parajasti siis, kui iga d ∈ R korral, mis rahuldab võrratust d > a, leidub selline x 0 ∈ X, et x0 < d **** - Olgu X ⊂ R mittetühi hulk. Arv b ∈ R on hulga X ülemine raja (s.t. b = supX) iga c ∈ R korral, mis rahuldab võrratust c < b, leidub selline x 0 ∈ X, et c < x0 4. Reaalarvu absoluutväärtus (*) Esitada absoluutväärtuse definitsioon: Arvu a ∈ R absoluutväärtuseks nimetatakse arvu Selgitada, et |a| = max{a, -a}, selle seose abil põhjendada lihtsamaid seoseid: 1) a ≤ |a| ja −a ≤ |a| , 2) |a| ≥ 0, 3) |−a| = |a| 4) |a| = 0 parajasti siis, kui a = 0 Tõestada, et |a| ≤ c parajasti siis, kui –c ≤ a ≤ c: Reaalarvude a ja c korral kehtib võrratus |a| ≤ c parajasti siis, kui −c ≤ a ≤ c Tarvilikkus. Eeldame, et |a| ≤ c, ja veendume, et siis −c ≤ a ≤ c. Tõepoolest,
Ülesanne: olles fikseerinud valimi, arvutanud selle põhjal välja valimi karakteristikud, hinnata, kui hästi (või halvasti) iseloomustavad valimi arvulised karakteristikud üldkogumit. Kaht liiki hinnangud: 1. Punkthinnangud; 2. Vahemikhinnangud. Punkthinnang Olgu antud juhuslik suurus X, mille jaotust iseloomustab parameeter a (väärtus on tundmata). Võtame mingi valimi, mille korral see juhuslik suurus omandab väärtused x1, x2, ... , xn ja arvutame selle jaoks parameetri väärtuse ã. Igale valimile vastab üldiselt erinev ã, seega võime kirjutada ã = ã(x1., x2 , ... , xn). Punkthinnang (II) Väärtus ã ongi parameetri a punkthinnanguks. Et see hinnang iseloomustaks võimalikult hästi üldkogumi vastavat parameetrit, peavad olema täidetud 3 nõuet: 1. Hinnangu nihutamatus. Nihutamatuks nimetame hinnangut, mille keskväärtus võrdub vastava parameetriga üldkogumis, s.t. E[ã(x1., x2 , ... , xn)] = a.
................................... 4 20. Diferentseeruv funktsioon - kui funktsioonil y = f(x) on tuletis punktis x = x0, siis ütleme, et funktsioon on diferentseeruv punktis x0. Kui funktsioon on aga diferentseeruv mingi piirkonna igas punktis, öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv selles piirkonnas. ..................................... 4 1. Arvuhulgad: naturaal-, täis-, ratsionaal-, reaal- ja kompleksarvud. Nende omadused. ...............6 2. Reaalarvu absoluutväärtus, absoluutväärtuse omadused. ............................................................6 Absoluutväärtuse omadused............................................................................................................. 6 3. Muutuvad ja jäävad suurused, tuua näiteid. .................................................................................6 4. Funktsiooni mõiste, funktsiooni esitusviisid. .............................................................................. 6 5
Käibemaks 20% Sotsiaalmaks 33% Maamaks (osaliselt vabastatud) 0,15ha-2,0ha Hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, aktsiisid Töötukindlsutus 1,6% Kogumispension 2% Tulumaksu arvutamine. Arvutatakse brutopalgalt Nt. 1000 euri kuus 1. töötukindlustus 1,6%=16 € 2. pensionimaks 2%=20€ 3. tulumaks 1000-36-154=810€, -20%=162€ 4. netopalk 1000-36-162=802€ Raha liigid ja ülesanded. Raha väärtuse kujunemine. Raha liigid: 1. kaupraha- rahana kasutatav väärismetall või muu materiaalne ese 2. sularaha- paber- ja metallraha, mis on käibele lastud ja tagatud riigivõimu poolt 3. deposiitraha- kommertspankade poolt laenu andes loodud raha 4. väärtpaber- rahalist kohustust tõendav dokument Ülesanne: ühiskond vajab oma elu korraldamiseks raha. Raha sündis vajadusest hõlbustada kaup kauba vastu toimunud majanduslikku vahetustegevust.
annaabi.ee 
