Finantsarvestuse konspekt (1)

 
Tallinna Tehnikaülikool 
Majandusarvestuse instituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
FINANTSARVESTUS  
Loengukonspekt 
 
 
Koostanud   lektor  Iivi  Maspanov  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
SISUKORD 
 
SISUKORD ......................................................................................................................... 2 
1.  MAJANDUSARVESTUS  ................................................................................................... 3 
2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 
3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 
4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 
5. MAJANDUSTEHINGUTE  DOKUMENTEERIMINE  JA REGISTREERIMINE ............................. 8 
6. RAAMATUPIDAMISE  ARVESTUSMEETODID  .................................................................. 12 
7. RAAMATUPIDAMISE  BILANSS  ...................................................................................... 13 
8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE  KIRJENDAMINE  .................................... 17 
9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 
10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 
11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 
12.  FINANTSARUANDED  .................................................................................................. 28 
13. VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE ........................................................................... 44 
14. MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE 
(AMORTISATSIOONI E  KULUMI ) MEETODID ..................................................................... 53 
LISA 1. TULUDE, KULUDE KOONDKONTODE  SULGEMINE , ARUANDEPERIOODI KASUMI 
LEIDMINE ....................................................................................................................... 60 
LISA 2. LÕPETAMISKANNETE SKEEM ................................................................................ 61 
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................. 62 
2 
 
 
1. MAJANDUSARVESTUS 
 
 
MAJANDUSARVESTUS 
Raamatupidamisarvestus (finantsraamatupidamine) 
Financial  accounting   
Maksude arvestus – tihedalt seotud raamatupidamise 
arvestusega  
Tax accounting 
 
Juhtimisarvestus  – tagab info planeerimiseks, 
kontrollimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks 
Management  accounting  
Kuluarvestus  – seotud raamatupidamisarvestusega, 
maksude arvestusega, juhtimisarvestusega, 
lepingute arvestusega jne 
Cost  accounting 
Finantsanalüüs – avalik informatsioon 
Financial  analysis   
Eelarvete koostamine (eelarvestamine) 
Budgetary planning 
Siseaudit  – jälgib eelarvetest kinnipidamist, tehingute 
õigsust, juhtimisotsuste õigsust,  seadustest  
kinnipidamist jne 
Internal   auditing   
Auditeerimine  – välisaudit, kes hindab aruannete 
õigsust ( aruanded  õigesti koostatud), seadustest 
kinnipidamist 
Auditing 
3 
 
 
Erinevused 
1. Eesmärk 
Finantsarvestus  –  varustada välistarbijaid  erineva  infoga  (firma finantsseisund  ja äritegevuse 
tulemus).  Juhtimisarvestus  –  on  kontsentreerunud  juhtide  varustamisele  infoga  otsuste 
tegemisel, plaanimisel ja kontrollimisel. 
2. Info tarbijad 
Finantsarvestus   varustab   äriväliseid   tarbijaid   infoga.  Kulu-  ja  juhtimisarvestus  –  ettevõtte 
eritaseme juhid. 
3.  Rõhuasetus 
Finantsarvestuse   aruanded  annavad  üldpildi  kogu  organisatsioonist.  Kulu-  ja 
juhtimisarvestuse  fookuses on organisatsiooni allosad. 
4. Ajaline suunitlus 
Finantsarvestuse  aruanded  peegeldavad  seda  infot,  mis  juhtus  minevikus.  Kulu-  ja 
juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 
5. Seaduslikud nõuded ( reglementeeritus ) 
Finantsarvestuse puhul on nõue pidada  arvestust  igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel 
ja vastavalt seadusele. Kulu- ja juhtimisarvestuse puhul on arvestuse pidamine vabalt valitav. 
Näiteks info kasutamisest saadav tulu peab ühtima tema kogumisele kulutatud kuluga . 
6. Täpsus 
Finantsarvestuse  puhul  peab  arvestus  olema  täpne,  sest  välistarbijale  peab  olema  usaldus 
publitseeritud  aruannetest.  Juhtimisarvestus  –  kasutatakse  mittemonetaarset  infot,  sest 
informatsiooni kiirus omab suuremat tähtsust kui andmete ülitäpsus. 
7. Regulatsioon  
Finantsarvestus  on  reguleeritud  riiklike  ja  rahvusvaheliste  normatiivaktidega  (Eesti 
raamatupidamise  seadus  ja  rahvusvahelised   standardid ).  Juhtimisarvestus  –  reguleeritud 
ettevõtte sise-eeskirjadega. Põhiliseks eesmärgiks on siin kasulikkus. 
8. Info esitamine 
Finantsarvestus – korrapäraselt ja perioodiliselt, vastavalt  seadusandlusele  ja sise-eeskirjadele. 
Juhtimisarvestus – vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. 
 
Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused   
kulude liigitamisel 
Finantsarvestuse seisukohalt toimub  kulude jagamine tootmiskuludeks  ( otsesed  ja  kaudsed  e 
lisakulud ) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. 
 
Kulusid   ettevõtte  raamatupidamises  võidakse  kajastada  nii  lõpliku  kuluna  (kasumiaruandes) 
kui ka varana  bilansis (näiteks ettemakstud  rent). 
 
Tootmiskulud  ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e 
omahinna ). 
 
Tootmiskulud  (põhikulu) – on seotud tootmisega ( tooraine , materjal, põhitööliste palk). Need 
kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. 
 
Tootmise  lisakulud  –    on  seotud  lõpptoodangu  valmistamisega,  kuid  mida  ei  ole  võimalik 
(pole otstarbekas) seostada  konkreetse lõpptootega. 
 
4 
 
Mittetootmiskulud e toimimiskulud ( operating  e  expenses )  (perioodikulud) on kulud, mis on 
seotud  toodangu  turustamisega  e  turunduskulud  ja    ettevõtte  üldjuhtimisega  ja  haldamisega 
(general and administrative expenses). 
 
Näide 
Mööblit  tootev  ettevõte  –  määrata  ära,  mis  on  tootmiskulud,  tootmise  lisakulud  või 
mittetootmiskulu:  lauad  läbimõõduga  25  cm  (t  kulu,  põhimaterjal),  kulud  ohtlike  jäätmete 
töötlemiseks  (kaudne  t  kulu  t  lisakulu),  tootmistsehhi  kindlustuskulu  (t  lisakulu,  sest 
konkreetsele tootele ei saa määrata), liivapaber (abimaterjal tootmise lisakulu), tootmistööliste 
väljaõppe komandeering. 
 
Juhtimisarvestuse    seisukohalt  tuleb  langetada  otsuseid.  Otsuste  langetamisel  tuleb  lähtuda 
olulistest kuludest, ebaolulistest kuludest. Ebaoluliste kulude ignoreerimisega hoitakse kokku 
aega  (andmetöötlus,  info  liikumine).  Nende  kulude   liigitamise   aluseks  on  ettevõtte  kulud. 
Tulevased (e tegemata) kulud on juhtimisotsuste langetamisel ebaolulised. Ebaolulised kulud 
e  pöördumatud  kulud  –  kulud,  mida  ei  saa  vältida  ja  seega  juhtimisotsuste  langetamisel  ei 
mängi nad rolli. 
2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE 
PÕHIMÕTTED  
Euroopa  Liidu  raamatupidamise   direktiivid ,  rahvusvahelised   finantsaruandluse   standardid 
ning  avalik-õiguslike  isikute  puhul  ka  rahvusvahelised  avaliku  sektori  raamatupidamise 
standardid need on millest tuleks juhinduda  finantsarvestuses. 
 
IASC  (International  Accounting  Standards  Committee)  juures  asub  IASB  (International 
Accounting  Standards   Board )   kolleegium ,  kes  kinnitab  kõik  uued  rahvusvahelised 
finantsaruande standardid. 
 
Rahvusvahelised  finantsaruandluse  standardid  (ingl  International  Financial  Reporting 
Standards  –   IFRS )  –  Rahvusvahelise  Raamatupidamise  Standardite  Nõukogu  (ingl 
International  Accounting  Standards  Board  –  IASB)  poolt  kinnitatud  standardid  ja 
interpretatsioonid (SIC Interpretations). 
 
Raamatupidajate  Föderatsiooni  (ingl  International  Federation  of  Accountants  –  IFAC) 
Avaliku Sektori Komitee (Public  Sector  Committee ) poolt kinnitatud standardid. 
 
Rahvusvahelised  avaliku  sektori  raamatupidamise  standardid  (ingl  International  Public 
Sector  Accounting  Standards  –   IPSAS ).  Rahvusvahelist  raamatupidamise  standardit 
(lühendatult IAS – International Accounting Standards) kasutati kuni 2002. a. Välja antud 
standardite kontekstis. 
 
Rahvusvaheline finantsaruande standardit (ingl International Financial Reporting Standards 
–  IFRS)  kasutakse  standardite  korrigeerimiseks  ning  2003.  a.  väljaantud  standardite 
kontekstis. 
 
Alates  2003.  a.  lõpust  on  Londonis  tegutsev  Rahvusvaheliste  Raamatupidamisstandardite 
Nõukogu  (ingl  International  Accounting  Standards  Board  –  IASB)  teinud  pidevalt 
muudatusi olemasolevates rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites.  
 
5 
 
Suvel  2009  andis  Rahvusvaheliste  Arvestusstandardite  Nõukogu  ( Toimkond )  e  IASB  välja 
uue rahvusvahelise finantsaruandluse standardi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 
(inglise  keeles  IFRS  for  Small  and   Medium -sized  Entities  ehk  lühendatuna  IFRS  for 
SMEs). 
 
Eesti hea raamatupidamistava 
Alates 01.01.2013. a  Raamatupidamise  Toimkonna  juhendid lähtuvadki SME IFRSist. Kuigi 
uued juhendid lähtuvad SME IFRSist, ei ole nad identsed. Mõningates valdkondades lubavad 
juhendid valikuvõimalust erinevate meetodite vahel. 
 
3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID 
(RMPS § 16) 
Raamatupidamise  aastaaruande  koostamisel  tuleb  lähtuda  eelkõige  järgmistest 
rahvusvaheliselt  tunnustatud  arvestuse  ja  aruandluse  põhimõtete  osaks  olevatest 
alusprintsiipidest: 
1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane  arvestab  oma vara, kohustusi ja 
majandustehinguid  lahus  tema  omanike,  kreeditoride,  töötajate,  klientide  ja  teiste  isikute 
varast, kohustustest ning majandustehingutest; 
2)  jätkuvuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruande  koostamisel  lähtutakse  eeldusest,  et 
raamatupidamiskohustuslane  on  jätkuvalt  tegutsev  ning  tal  ei  ole  tegevuse  lõpetamise 
kavatsust  ega  vajadust.  Juhul  kui  raamatupidamise  aruanne  ei  ole  koostatud  jätkuvuse 
printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 
3)  arusaadavuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruandes  avalikustatav  informatsioon  peab 
olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on 
aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 
4)  olulisuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruandes  peab  kajastuma  kogu  oluline 
informatsioon,  mis  mõjutab  raamatupidamiskohustuslase  finantsseisundit,  majandustulemust 
ja  rahavoogusid.  Oluline  on  selline  aruandeinformatsioon,  mille  avaldamata  jätmine  võib 
mõjutada  aruande  kasutajate  poolt  aruande  põhjal  tehtavaid   majandusotsuseid .  Väheolulisi 
objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 
5)  järjepidevuse  ja  võrreldavuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruande  koostamisel 
kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 
6)  tulude  ja  kulude  vastavuse  printsiip  –  aruandeperioodi  tuludest  arvatakse  maha 
nendesamade  tulude  tekkega  seotud  kulud.  Väljaminekuid,  millele  vastavad  tulud  tekivad 
mingil  muul  perioodil,  kajastatakse  kuludena  samal  perioodil,  mil  tekivad  nendega  seotud 
tulud; 
7)  objektiivsuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruandes  esitatav  informatsioon  peab  olema 
neutraalne ja usaldusväärne; 
8)  konservatiivsuse  printsiip  –  raamatupidamise  aruannet  tuleb  koostada  ettevaatlikult  ja 
kaalutletult,  et  vältida  varade  ja  tulude  ülehindamist  või  kohustuste  ja  kulude  alahindamist. 
Samas  ei  ole  aruandes  õigustatud  varade  ja  tulude   sihilik   alahindamine  või  kohustuste  ja 
kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine; 
9) avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis 
võimaldab  saada  raamatupidamiskohustuslase  finantsseisundist,  majandustulemusest  ja 
rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate; 
10)  sisu  ülimuslikkuse  printsiip  –  majandustehingute  kajastamisel  raamatupidamises  ja 
raamatupidamise  aruandes  lähtutakse  nende  sisust  ka  siis,  kui  see  ei  ühti  nende  juriidilise 
vormiga .  
6 
 
4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED 
Hea  raamatupidamistava    rahvusvaheliselt  tunnustatud  arvestuse  ja  aruandluse 
põhimõtetele  tuginev  raamatupidamistava,  mille  põhinõuded  kehtestatakse  Eesti 
raamatupidamise  seadusega,  Vabariigi  Valitsuse  ja  rahandusministri  määrusega  ning  mida 
täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. 
Raamatupidamiskohustuslane    Eesti  Vabariik  ühe  avalik-õigusliku  juriidilise  isikuna 
(edaspidi riik), 
- kohaliku omavalitsuse üksus, 
- Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik,  
- füüsilisest isikust ettevõtja, 
- Eestis registrisse   kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). 
Algdokument   raamatupidamise seadusele § 7 vastav dokument või algdokumentide alusel 
koostatud  koonddokument  (raamatupidamise  seadusele  §  6)  ,  mille  alusel  kantakse  tehing 
raamatupidamisregistrisse (päevaraamat jne.). 
Majandustehingud     raamatupidamiskohustuslase  tehtud  tehing,  kolmandate  isikute 
vaheline  tehing  või  raamatupidamiskohustuslast  puudutav  sündmus,  mille  tulemuseks  on 
muudatused 
raamatupidamiskohustuslase 
vara, 
kohustuste 
ja 
kapitali 
koosseisus. 
Raamatupidamiskohustuslane  on  kohustatud  dokumenteerima  ja  kirjendama  kõiki 
majandustehingud nii kronoloogiliselt kui ka süstemaatiliselt raamatupidamisregistrites nende 
toimumise momendil  või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. 
Raamatupidamisregistrid    raamatud,  lahtised  lehed  või  kaardid,  kuhu  kantakse 
raamatupidamiskohustuslase  majandustehingud  kronoloogilises  või/ja  süstemaatilises 
järjestuses algdokumendilt. 
Varaobjekt -  raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav (valitsev mõju) ressurss, mis on 
tekkinud mineviku sündmuste tagajärjel ja millest loodetakse tulevikus saada majanduslikku 
kasu.  Varaobjekt  võib  kuid  ei  pruugi  omada  materiaalset  vormi.  Varaobjektide  kajastamisel 
tuleb  lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. 
Kohustis   ( liability )  –  raamatupidamiskohustuslasel  lasuv  võlg,  mis  on  tekkinud  minevikus 
toimunud  sündmuste  tagajärjel  ja  millest  vabanemine  nõuab   eeldatavasti   tulevikus 
ressurssidest loobumist. 
Kohustus  (obligation)  –  vajadus  või  vastutus  tegutseda  või  käituda  kindlal  moel.  Praktikas 
kasutatakse ebakorrektselt kohustise tähenduses. 
Tulum   ( gain )  –  mittepõhitegevuslik  tulu,  mis  tekib  majandusüksuse  ebaregulaarsetest 
majandustehingutest. 
Tulu  ( income ,  revenue)  –  on  aruandeperioodi  sissetulekud  (majandusliku  kasu 
suurenemised),  millega  kaasneb  varade  suurenemine  või  kohustu(i)ste  vähenemine  ja  mis 
suurendavad  raamatupidamiskohustuslase  omakapitali  ( netovara ),  välja  arvatud  omanike 
poolt teostatud sissemaksed omakapitali.  
Kulu  (expense)  –  aruandeperioodi  väljaminekud  (majandusliku  kasu  vähenemised),  millega  kaasneb  varade 
vähenemine  või  kohustu(i)ste  suurenemine  ja  mis  vähendavad  raamatupidamiskohustuslase  omakapitali 
(netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. 
Kadum  (loss)  –  mittepõhitegevuslik  kulu.  Tekib  mittepõhitegevuslike  majandustehingute 
tulemusena. 
Kasum ( profit , income)/  kahjum  (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud 
liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. 
Majandusaasta  - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse 
alustamise,  lõpetamise  vm  põhjendatud  tegevuse  tõttu),  kuid  mitte  üle  18  kuu. 
Arvestusperioodiks on reeglina  kalendriaasta , kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või 
muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. 
Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. 
7 
 
 
 
Majandusaasta aruanne 
 
 
 
Tegevusaruanne  
 
Raamatupidamise aastaaruanne  
 
 
Audiitori järeldusotsus   
(kui 
auditeerimine on kohus
 
tuslik) 
 
Majand  usaasta kasumi jaotamise 
ettepanek  
/ kahjumi katmise ettepanek 
 
 
FINANTSARUANDED 
 
 Bilanss 
e 
finantsseisundi 
aruanne 
(kajastab 
teatud 
kuupäeva 
seisuga 
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 
 Koondkasumiaruanne  ( kasumiaruanne )  e  majandustulemuse  aruanne  (tulude  ja  kulude 
aruanne),  mis  kajastab  raamatupidamiskohustuslase  aruandeperioodi  majandustulemust, 
selliseid kasumeid ja kahjumeid (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit), mida ei kajastata 
kasumiaruandes.  Näiteks:  välismaise  äriüksuse  finantsnäitajate  ümberarvestamisel  tema 
arvestusvaluutast  esitusvaluutasse  tekkinud   vahed   või  muud   kasumid   ja  kahjumid,  mida  ei 
reguleeri RTJ, kuid mis vastavalt IFRS-ile kajastatakse koondkasumiaruandes. 
 Rahavoogude  (rahakäibe)  aruanne,  mis  kajastab  raamatupidamiskohustuslase 
aruandeperioodi  rahavoogusid  (rahakäivet)  (raha  ja  raha  ekvivalentide  laekumisi  ning 
väljamakseid). 
 Omakapitali  muutuste  aruanne  on  raamatupidamisaruanne,  mis  kajastab 
aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. 
5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE 
Arvestustsükkel 
Arvestustsükliks loetakse ühe arvestusperioodi jooksul majandustehingute kajastamise  
vajalikke etappe : 
-  algdokumentide alusel tehingute iseloomu kindlakstegemine ; 
-  tehingute kandmine kronoloogilisse registrisse; 
-  tehingute kirjendamine pearaamatusse; 
-  proovibilansi ( trial balance); 
-  korrigeerimiskannete (adjusted entries) tegemine; 
-  korrigeeritud proovibilansi (adjusted trial balance) koostamine; 
-  ajutiste kontode sulgemine; 
-  kui proovibilanssi ei tehta  siis käibeandmiku koostamine; 
-  finantsaruannete vormistamine; 
-  järgmise arvestusperioodi ettevalmistamine. 
 
Vastavalt  Eesti  raamatupidamisseadusele  tuleb  raamatupidamiskohustuslasel  kõik  oma 
majanduslikud   tehingud   dokumenteerida  ning  kirjendada  raamatupidamisregistrites  nende 
toimumise  momendil  või  kui  see  ei  ole  võimalik,  siis  vahetult  peale  seda.  Iga 
8 
 
raamatupidamiskirjendi  aluseks  on  majandustehingut  tõendav  algdokument  või 
algdokumentide alusel koostatud koonddokument. 
 
Vastavalt  raamatupidamisseadusele  on  raamatupidamise  algdokumendi  kohustuslikud 
rekvisiidid järgmised 
1)  dokumendi nimetus ja number; 
2)  koostamise kuupäev; 
3)  tehingu majanduslik sisu; 
4)  tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 
5)  tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid; 
6)   allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist ; 
7)  vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber (raamatupidamise seadusele § 7). 
 
Rekvisiidid  sisaldavad  mitmesuguseid  arvnäitajaid  ja  kvalitatiivseid  tunnuseid,  mis 
iseloomustavad  majandustehingut  ja  millest  kõrvalekaldumine  põhjustab  dokumendi 
kehtetuse.  Vaatamata    majandustehingute  arvukusele  peavad   dokumendid   sisaldama  eelpool 
loetletud kohuslikke rekvisiite, nende kohustuslike rekvisiitide puudumisel kaotab dokument 
juriidilise  jõu.  Algdokumendi  rekvisiite  võib  olla  rohkem  sõltub  äriühingu   vajadustest   ja 
teistest õigusaktidest. 
 
Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid 
1)  majandustehingu kuupäev; 
2)  raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 
3)  debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad ; 
4)  majandustehingu lühikirjeldus;  
5)  algdokumendi (koondokumendi) nimetus ja number. 
 
Käibemaksukohustuslane  peab  arve  koostamisel  lähtuma  käibemaksuseadusest  (§  37). 
Maksukohustuslane  on  kohustatud  väljastama  kauba  võõrandamise  või  teenuse  osutamise 
korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks 
tegemise  või  teenuse  osutamise  päevast  kui  teenus,  mille  osutamine  kestab  kauem  kui 
maksustamisperiood  lähtuda seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest 
päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel 
tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja.  
 
Kui  käive  tekib  kauba  või  teenuse  eest   osalisel   või  täielikul  makse  laekumisel,  tuleb  arve 
väljastada seitsme kalendripäeva jooksul,  arvates kauba või  teenuse  eest  osalise või  täieliku 
makse laekumise päevast (käibemaksuseadusest  § 37, lg 1,2). 
Kreeditarve  –  millega  muudetakse  algset  arvet  ja  millel  on   viide   sellel  arvele  mida 
muudetakse. 
Lihtsustatud  arve  –  võib  väljastada,  kui  arvel  olev  summa  ei  ületa  160  eurot  ilma 
käibemaksuta, järgmistel juhtudel: 
1) reisijateveo teenuse osutamisel; 
2)  parkimisautomaadi,  automaattankla  makseterminali  ja  muude  samalaadsete  aparaatide 
väljatrükitava arve korral. 
Arvet  ei  pea  väljastama  kauba  võõrandamisel  või  teenuse  osutamisel  füüsilisele  isikule 
isiklikuks otstarbeks (käibemaksuseadusest  § 37). 
Algdokumendid   kuuluvad  kohustuslikule  kontrollimisel  nii  sisuliselt  kui  ka  vormiliselt. 
Kontrollituid dokumendid töödeldakse ja koostatakse raamatupidamiskirjendid. 
9 
 
Raamatupidamise 
alg- 
ja 
koonddokumentidel 
olevat 
informatsiooni 
ning 
raamatupidamiskirjendeid  ei  ole  lubatud   kustutada   ega  teha  neis  õienditeta  parandusi 
(raamatupidamise  seadusele  §  10,  lg  1,2).  Elektroonilisel  kujul  säilitatavaid  algdokumente 
peab olema võimalik kirjalikult taasesitada (raamatupidamise seadusele § 7). 
Raamatupidamise  dokumentide  säilitamise  kohustus  (raamatupidamise  seadus  §  12). 
Raamatupidamise  algdokumente  peab  raamatupidamiskohustuslane  säilitama   seitse   aastat, 
alates  selle  majandusaasta  lõpust,  mil  algdokument  raamatupidamises   kajastati . 
Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis 
on  vajalikud  majandustehingute  arusaadavaks  kirjeldamiseks  revideerimise  käigus,  peab 
raamatupidamiskohustuslane  säilitama  seitse  aastat,  alates  vastava  majandusaasta  lõpust. 
Pikaajaliste  kohustuste  või  õigustega  seotud  äridokumente  tuleb  säilitada  seitse  aastat  pärast 
kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast 
selle muutmist või asendamist. Raamatupidamisregistreid, mis on loodud  elektrooniliselt , on 
raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete 
loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. 
 
RAAMATUPIDAMISE  KOONDDOKUMENT  on  üheliigiliste  algdokumentide  põhjal 
koostatud  koguv    või  rühmitamisdokument.  Koguvdokument    registreeritakse 
algdokumendid  nende  koostamise  järjekorras.  Rühmitamisdokument    rühmitatakse 
algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi.  
 
RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID 
 
Memoriaalorder nr ……. 
Sissekanne ………. kuu 200X. a. 
Alus (viide dokumendile või    Debiteeritav    Krediteeritav     Summa 
sissekande  sisule ) 
 
   konto   
  konto 
 
……………………………………………………………………………….. 
……………………………………………………………………………….. 
……………………………………………………………………………….. 
KOKKU 
 
“….”………………. 200X. a. 
 
Lisa …… lehel                          Raamatupidaja  
 
 
Memoriaalordereid  ehk  raamatupidamisõiendeid  võib  kasutada  raamatupidamislausendite 
vormistamisel , 
reguleerimiskannete 
tegemiseks  või  tehtud   vigade   parandamiseks 
raamatupidamisregistrites. 
Vastavalt 
Eesti 
raamatupidamisseadusele 
peab 
raamatupidamiskirjend  sisaldama:  majandustehingu  kuupäeva,  raamatupidamiskirjendi 
järjekorranumbrit,  debiteeritava  konto  (kontode)  kui  ka  krediteeritava  konto  (kontode) 
summat ,  majandustehingu  lühikirjeldust,  algdokumendi  (koonddokumendi)   nimetust   ja 
numbrit.  
 
Kronoloogiline    register     selleks  on  päevaraamat.  Ühtse  päevaraamatu  (žurnaali)  asemel 
võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist  registrit . 
10 
 
Süstemaatilised  registrid    pearaamat  ja analüütilise arvestuse registrid.  Registrite  kuju ehk 
vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes 
kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse 
tehtavad sissekanded. Igal kontol märgitakse  algsaldo  arvestusperioodi algul ning arvutatakse 
lõppsaldo arvestusperioodi lõpuks. 
 
Ühendatud    kronoloogiline  ja  süstemaatiline  register    kronoloogilist  ja  süstemaatilist 
arvestust  on  lubatud  ühendada  ühte  registrisse  ja  seda  nimetatakse  žurnaal-pearaamatuks. 
Algdokumendid, 
mis 
kuulvad 
kindla 
arvestusregistri 
juurde 
komplekteeritakse 
kronoloogilises järjekorras ja köidetakse. 
 
RAAMATUPIDAMISREGISTRID 
 
 
 
 
 
   Sisend  
Kassa - ja panga 
Algdokument 
Ostuarved  
Müügiarved 
dokumendid 
 
 Informatsiooni  
 
 
 
 töötlemine 
Kronoloogiline 
 
Päevaraamat 
Arvelduste 
Kassaraamat  
Laoraamat 
register 
(Žurnaal) 
raamat 
Analüütiliste 
Süstemaatiline 
 
Pearaamat 
kontode 
Abiraamatud 
register 
kartoteegid 
 
 
 
 
 
 
 Väljund 
 
Omakapitali 
Kasumi-
Rahakäibe-
Finantsaruanded 
Bilanss 
muutuste 
aruanne 
aruanne 
aruanne 
 
 
 
Kontrollregister e andmete õigsuse kontrollimine 
•   Proovibilanss  – esitatakse püsivkontode lõppsaldod ja ajutiste kontode käibed. 
Ajutised kontod on sulgemata. Kontrollitakse tasakaalu debiteeritud ja krediteeritud 
kontode jääkide vahel. 
•  Käibeandmik – kajastatakse kõigi kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Peab 
kehtima debiteeritud ja krediteeritud algsaldode, käivete ja lõppsaldode võrdus 
Käibeandmik – kajastatakse kõigi kontode (käibevara-, põhivara-, kohustiste-, omakapitali-, 
tulu- ja kulukontode): 
–  Algjäägid ( saldod )  
–  Käibed 
–  Lõppjäägid (saldod) 
Käibeandmikus kehtivad järgmised võrdused 
1.  Algjääkide ( saldo ) kokkuvõte deebetis = algjääkide (saldo) kokkuvõte kreeditis 
2.  Deebetkäivete kokkuvõte = kreeditkäivete kokkuvõte 
3.  Lõppjääkide (saldo) kokkuvõte  deebetis = lõppjääkide (saldo) kokkuvõte kreeditis  
 
11 
 
Dokumendikäive – dokumentide liikumine nende vormistamisest kuni üleandmiseni arhiivi. 
Ettevõttes koostatakse  sobivate  algdokumentide loetelu vajadusel nende dokumentide lühendi, 
dokumendikäibe  graafi  (raamatupidamise sise- eeskiri ). 
 
Näide 
Dokumendikäibe  graafik  
 
Dokumendi nimetus        Eksempl.    Esitaja                     Esitamise tähtaeg 
                                            arv         (täitja) 
 
Arved                                   2             turustusosak juht       iga tööpäev 
Arved tarnijatelt                                  varustaja                    iga tööpäev 
Kassa sissetuleku  
väljamineku orderid            1             kassapidaja                iga tööpäev 
jne  
 
Raamatupidamise sise-eeskiri – dokumentide lühendid 
Näiteks algdokumendi nummerdamisel on 9105/NR kus, 
- 
9 aasta viimane nr 
- 
10 kuu nr 
- 
5 algdokumenti koostanud allüksuse nr 
- 
NR algdokumendi jooksev  nr 
 
6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID 
Raamatupidamise arvestusmeetoditeks  on dokumenteerimine ja  inventeerimine , hindamine ja 
kontod, kahekordne kirjendamine. 
Dokumenteerimine  kujutab  endast  kõiki  ettevõttes  toimuvate  majandustehingute  sisu 
registreerimist nende toimumise momendil esmadokumentidelt. Mõningaid toiminguid ei saa 
kohe  fikseerida  (näiteks  materiaalsete  väärtuste  loomulikku  kadu,  arvestusvead,  vara 
riisumine), vaid seda saab teha vaid aeg-ajalt läbiviidud inventuuride abil. 
Inventeerimine    tehakse  kindalaks  ja  fikseeritakse  materiaalselt  vastutavatel  isikutel  hoiul 
olevate materjalide, kaupade ja rahaliste vahendite tegelik jääk. Inventuuriga viiakse  jooksva  
arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Inventuuri võib viia läbi ka pisteliselt, mitte 
ainult  firma  raamatupidamise  sise-eeskirjas  fikseeritud  ajal.  Väga  vajalik  on   inventeerida   ka 
ettevõtte arvelduste seisu, selleks  saadetakse  deebitoridele ja kreeditoridele välja saldoteated. 
Ettevõtte  vahendid,  nende  allikad  ning  ettevõttes  toimuvad  majanduslikud   operatsioonid  
koosnevad   reast   alljaotustest  ja  nende  liikidest.  Raamatupidamises  organiseeritakse  nende 
jooksev arvestus vastavatel kontodel. 
Hindamine  varadele rahalise väärtuse omistamine. 
Soetusmaksumus   (acquisition  cost,  historical  cost)    vara  omandamise  või  töötlemise  ajal 
vara  eest  makstud  raha  või  üleantud  mitterahalise  tasu  õiglane  väärtus.  Õiglane  väärtus   
summa, mille eest  on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust  teadlike, huvitatud  ja 
sõltumatute  osapoolte  vahelises  tehingus.   Neto   realiseerimisväärtus    toote  hinnanguline 
müügihind  tavapärase  äritegevuse  käigus   miinus    hinnangulised   kulutused,  mis  on  vajalikud 
toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. 
Kalkulatsioon    iga  kululiigi 
suuruse  ja  arvestusobjekti 
kulude   kogusumma  
kindlakstegemine. 
Aruandlus   arvestusandmete alusel koostatud koondnäitajate süsteem. 
12 
 
 
7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS 
Raamatupidamise  bilanss  näitab  ettevõtte  vahendite  ja  allikate  seisu  teatud  hetkel  s.o. 
tavaliselt majandusaasta lõpu seisu. Bilanss iseloomustab kui palju ja missuguseid vahendeid 
ning  allikaid on ettevõttel bilansi koostamise momendil rahalises väljenduses.  
 
Bilanss koosneb järgmistest finantselementidest: 
  Vara 
  Kohustus ( Kohustis) 
   Omakapital  
 
Raamatupidamise põhivõrrand 
 
VARA = KOHUSTUS + OMAKAPITAL 
 
OMAKAPITAL = VARA - KOHUSTUSED 
 
NETOVARA = BILANSI  AKTIVA ÜLDSUMMA - 
PASSIVAS  NÄIDATUD KOHUSTUSTE ÜLDSUMMA 
 
Laiendatud võrrand 
 
VARAD  = KOHUSTISED + EELMISE PERIOODI OMAKAPITAL +/- 
(ARUANDEPERIOODI TULUD - KULUD) 
 
Bilanss  iseloomustab  ettevõtte  vahendeid  kahest   seisukohast .  Bilansi   aktivas   näidatakse 
vahendite koosseis ja  paigutus  (varade struktuur). Varade struktuur annab informatsiooni selle 
kohta, millised majanduslikud  ressursid  on bilansipäeval ettevõtte käsutuses, et potentsiaalset 
tulu tuua. Bilansi passivas näidatakse vahendite moodustamise allikad ja kasutamise otstarve 
(finantseerimise struktuur). Finantseerimise struktuur näitab, kuidas ettevõte oma äritegevust 
finantseerib ja millistest finantseerijatest ollakse sõltuvad. 
 
Bilansi  aktiva  ja   passiva   kokkuvõtted  peavad  olema  alati  võrdsed,  sest  nii  aktivas  kui  ka 
passivas  iseloomustatakse  samu  vahendeid,  ainult  erinevast  seisukohast  lähtudes.  Bilansi 
üksikuid  elemente  (bilansiridu)  nimetatakse  bilansikirjeteks.  Vastavalt  asukohale  on  meil 
tegemist kas aktiva- või passivakirjega. 
 
Aktivakirje  koosneb  ettevõtte  lühiajalisest  ja  pikaajalisest  varast  (lühiajalised  varad  e. 
käibevara ja pikaajalised varad e. põhivara). 
Passivakirje iseloomustab ettevõtte lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi ja omakapitali koostist. 
Bilansi aktivakirjete üldsumma võrdub passivakirjete üldsummaga.  
 
 
13 
 
Bilansiskeem 
 
 
PASSIVA 
AKTIVA 
 
PASSIVAKONTOD 
AKTIVAKONTOD 
 
(Varade moodustamise 
(Varad) 
 
allikad) 
 
 
RAHA 
KOHUSTISED  
 
 
KÄIBEVARA 
(VÕLAD e VÕÕRKAPITAL) 
 
NÕUDMISED 
 
 
 
 
 
 
 
 
MATERIAALNE VARA 
OMAKAPITAL s.h. 
 
 
PÕHIVARA  KASUM/KAHJUM 
 
IMMATERIAALNE VARA 
 
 
 
 
 
 
TULUD 
KULUTUSED 
 
 
 
 
 
 
KASUM VÕI 
 
KAHJUM 
 
 
 
Eesti  raamatupidamise  seadus  ja  rahvusvahelised  raamatupidamisstandardid  jätavad 
aktivakirjel  esitatud  vara  eristamise  “käibevarana”  ja  “põhivarana”  iga  ettevõtte  enda 
otsustada. IFRS (International Financial Accounting Standard Board). 
 
Käibevarana (current  assets , short  term  assets) kajastatakse RTJ 2 (Raamatupidamise Toimkonna juhend 
edaspidi RTJ ): 
a) raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 
kuu jooksul alates bilansipäevast; 
b)   varasid ,  mis  eeldatavasti  realiseeritakse  ettevõtte  tavapärase  äritsükli  käigus  (isegi  juhul, 
kui see on pikem kui 12 kuud; nt varud ja nõuded ostjate vastu); 
c)  varasid,  mida  hoitakse  eelkõige  kauplemiseesmärgil  (nt  kauplemiseesmärgil   hoitavad  
finantsinvesteeringud); 
d) varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt 
finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul).  
 
Põhivara ( fixed  assets, long term assets) koosneb: 
  Pikaajalised finantsinvesteeringud ja laenuks antud vahendid 
  Kinnisvarainvesteeringud (RTJ 6) 
  Materiaalne põhivara (RTJ 5) (bioloogilise vara arvestus  RTJ 7), võetakse arvele tema 
soetusmaksumuses ,  mis  koosneb  ostuhinnast,  soetamisega  otseselt  seotud  kulutustest  ja 
vara  tulevase  demonteerimisega  ja  asukoha  taastamisega  seotud  hinnanguliste  kulutuste 
14 
 
nüüdisväärtusest  juhul,  kui  see  vastab  RTJ  8  kirjeldatud  eraldiste  moodustamise 
põhimõtetele. 
-  Tootmispõhivara  on  töövahendid,  mis  võtavad  korduvalt  osa  tootmise  protsessist, 
säilitades   sealjuures   oma   naturaalse   kuju,  kuluvad  järk-järgult  ja  kannavad  oma 
väärtuse  üle  toodangule  osade  kaupa,  vastavalt  kulumisele.  Siia  kuuluvad 
tootmishooned, ehitised, masinad , seadmed , transpordivahendid jne. 
-  Mittetootmispõhivara  on  vara,  mis  ei  võta  osa  otseselt  tootmise  protsessist,  näiteks 
administratsiooni hooned, ettevõttele kuuluvad elamud, rajatised jne. 
 
Kinnisvarainvesteeringud (RTJ 6) 
 
Kinnisvarainvesteering on kinnisvara (maa või hoone, osa hoonest või mõlemad), mida 
hoitakse (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige: 
   renditulu teenimise, 
   kinnisvara väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga: 
a) kasutamiseks kaupade tootmisel, teenuste osutamisel või halduslikel eesmärkidel või 
b) müügiks tavapärase majandustegevuse käigus. 
 
Immateriaalne vara (RTJ5) on füüsilise substantsita vara (mõnikord võib omad substantsi, 
näiteks  laserplaadid  jne),  mida  raamatupidamiskohustuslane  kasutab  toodete  või  teenuste 
tootmisel  või  administratiivsetel  eesmärkidel  ja  mida  ta  kavatseb  kasutada  pikema  perioodi 
jooksul kui üks aasta. 
 
  osaleb tulu tekkimisel 
  on identifitseeritav 
  mida  raamatupidamiskohustuslane  kontrollib  ja  mida  kasutatakse  toodete  tootmisel, 
teenuste osutamisel või administratiivülesannete täitmisel 
  objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt  hinnatav  
 
Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis järgmistel  kirjetel: 
  Firmaväärtus 
  Arenguväljaminekud 
  Muu immateriaalne põhivara  
   Ettemaksed   immateriaalse  põhivara eest 
 
NB! Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis tavaliselt jääkmaksumuses. 
Firmaväärtus  –  äriühenduse  käigus  tekkinud  firmaväärtus   ostmisel    ostuhinna   ja  ostetud 
netoaktivate  reaalväärtuse  vahe.  Sisemiselt  genereeritud  firmaväärtus  (s  o  vahe  ettevõtte 
turuväärtuse  ja  tema  raamatupidamisliku  omakapitali  vahel)  ei  kajastata  varana  bilansis. 
Äriühenduse  käigus  tekkinud  firmaväärtust  loetakse  alati  määramata  pikkusega  kasuliku 
elueaga  immateriaalseks  varaks.  Määramata  pikkusega  elueaga  immateriaalset  vara  ei 
amortiseerita,  kuid  nende  väärtuse  kontrollimiseks  viiakse  bilansipäeval  läbi  väärtuse  test 
(kehtis  kuni  2012.  a.,  alates  2013.  a.  amortiseeritakse  immateriaalset  vara).  Kui  ettevõttel  ei 
ole  võimalik  usaldusväärselt  hinnata  immateriaalse  vara   kasulikku   eluiga  siis  eeldatakse,  et 
kasulik eluiga on kuni 10 aastat (alates 2013. a.). 
Arendustegevusega  seotud  väljaminekute  (ehk  arendusväljaminekute)  kajastamisel  peab 
ettevõte valimaks: 
15 
 
I Kajastada kuluna nende tekkimise hetkel (välja arvatud juhul, kui need kulud moodustavad 
osa  mingist  muust  varaobjektist,  mis  vastab  varana  kajastamise  tingimustele)  (SME  IFRS 
18.14, RTJ 5); või 
II Kapitaliseerida immateriaalse põhivarana juhul, kui on täidetud kõik alltoodud kriteeriumid 
  on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti 
elluviimiseks; 
  ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara; 
  immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik 
hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete ja teenuste jaoks); 
  arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.  
 
Lühiajalise kohustisena kajastatakse kohustisi kui 
a)  see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul;  
b)  selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. 
 
Kõik muud kohustised on pikaajalised kohustised. 
 
Varasid  ja  kohustisi  ei  tasaarvestada  omavahel  bilansis,  väljaarvatud  kui  ettevõttel  on 
juriidiline  õigus  vara  ja  kohustuse  tasaarvlemiseks  ning  on  tõenäoline,  et  ta  seda  õigust 
kasutab. See eeldab, et ettevõtted on sõlminud kirjalikud lepingu tasaarvlemiseks. 
 
Omakapital (netovara) – võrdub algselt omanike poolt investeeritud  kapitaliga  (omakapital, 
aktsiakapital ), raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe bilansipäeva seisuga. 
Kui netovara on alla: 
-  poole aktsiakapitalist (osakapitalist) 
-  25 000 eurot (2500 eurot) 
Siis vastavamalt äriseadustikule tuleb omanikel otsustad kas 
- vähendada  aktsia - või osakapitali 
- esitada  pankrotiavaldus  
-  likvideerida  ettevõte 
- täiendav investeering  
- ühineda või ümber kujundada 
 
Majandustehingute mõju bilansikirjetele: 
1.  Vara  (aktiva)  ka   kapital   (passiva)  suureneb  ühe  ja  sama  summa  võrre.  Bilansi  aktiva 
üldsumma ja passiva üldsumma suureneb ( bilansimaht suureneb). 
2.  Vara  (aktiva)  ka  kapital  (passiva)  väheneb  ühe  ja  sama  summa  võrra.  Bilansi  aktiva 
üldsumma ja passiva üldsumma väheneb (bilansimaht väheneb). 
3.  Muudatus  varade (aktiava) struktuuris ühe ja sama summa võrra (aktiva üks kirje väheneb 
ja teine suureneb). Bilansi aktiva üldsumma ja passiva üldsumma ei muutu (bilansimaht jääb 
samaks). 
4.  Muudatus  kohustuste  (kohustiste)  ja  omakapitali  struktuuris  ühe  ja  sama  summa  võrra 
(passiva üks kirje väheneb ja teine suureneb). Bilansi passiva üldsumma ja passiva üldsumma 
ei muutu (bilansimaht jääb samaks). 
 
16 
 
 
8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE 
Raamatupidamiskontod  raamatupidamise kontode süsteem võimaldab emasdokumentidel 
sisalduvat  informatsiooni  süstematiseerida,  rühmitada  ja  kokkuvõtteid  teha  ning  tuua  välja 
ettevõtte  majandusliku  tegevuse  tulemused.  Majanduslikud  tehingud  kantakse 
raamatupidamise  kontodele  kahekordse  kirjendamise  põhimõttel  (tekkepõhiselt)  või 
ühekordse  kirjendamise  põhimõttel  (kassapõhiselt),  meie  seadustest  lähtuvalt  on  lubatud 
ühekordset kirjendamist kasutada füüsilisest isikust ettevõtjal. Ühekordsel kirjendamisel ei ole 
alati  võimalik  teostada  arvestusandmete  sisemist  kontrolli  ja  sellega  seoses  ei  ole  võimalik 
välja tuua vigu arvestuses. 
 
Kontod kujutavad endast ettevõtte majanduslike vahendite, nende allikate ning majanduslike 
operatsioonide   kohta  kogutud  informatsiooni.  Igale  bilansikirjele  avatakse  eraldi  konto(d). 
Kontol on kaks poolt   deebet  ja  kreedit . Konto vasem pool on deebet ja parem pool kreedit 
( liigume   vasakult  paremale)  Aktivakirjetele  avatud   kontosid   nimetame  aktivakontodeks, 
passivakirjetele avatud kontosid passivakontodeks. Deebeti ja kreediti tähendus on aktiva- ja 
passivakontodel  erinev.  Deebetkontodele  kirjendamist  (summade  kandmist)  nimetatakse 
debiteerimiseks  ja  kreeditkontodele  kirjendamist  nimetatakse  krediteerimiseks.  Käiveteks 
nimetatakse  kontodele  kirjendatud  summade  kokkuvõtteid  (ilma  jäägita  ehk  saldota),  seega 
deebetisse  kirjendatud  summade  kokkuvõtteid  nimetatakse  deebetkäiveteks  ja  kreeditisse 
kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse kreeditkäiveteks. 
 
 
AKTIVAKONTO 
 
Konto MATERJALID 
 
 
 
Deebet 
Kreedit 
1. Algjääk e. algsaldo  
 
(deebet-algsaldo)  vahendite jääk 
perioodi alguseks 
 
 
2. Käive  vahendite suurenemine 
 ( debiteerimine )  
 
3. Käive  vahendite vähenemine 
( krediteerimine ) ehk kreeditkäive 
4. Lõppsaldo  vahendite jääk  
 
perioodi lõpuks (deebet-lõppsaldo) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
17 
 
PASSIVAKONTO  
 
Konto  ARVELDUSED  TARNIJATEGA 
 
 
Deebet 
Kreedit 
 
1. Algjääk e. algsaldo (kreedit-
algsaldo)  vahendite jääk perioodi 
alguseks 
 
 
2. Käive  vahendite suurenemine 
(krediteerimine) 
3. Käive  vahendite vähenemine 
 
(debiteerimine) 
 
4. Lõppsaldo  vahendite jääk 
perioodi lõpuks (kreedit-lõppsaldo) 
 
 
Passivakontodel  näidatakse  vahendite  moodustamise  allikate  algjääk  ja  suurenemine 
kreeditis,  nende  vähenemine  aga  deebetis.  Passivakontol  saab  lõppjääk  esineda  ainult 
kreeditis (kreeditsaldo). Järelikult kõikide kontode deebetisse kirjendatud algsaldode summad 
peavad võrduma bilansi kokkuvõttega ning ühtlasi ka kõikide kontode kreeditisse kirjendatud 
algsaldode  summaga .  
 
Algsaldod  (jäägid)  kirjendatakse  kontole  vastavalt  sellele,  kus  poolel  asub  ta  bilansis: 
aktivakontode algsaldod  deebetisse ja passivakontode algsaldod  kreeditisse. 
 
Majanduslikud  tehingud  kantakse  kontodele  kahekordse  kirjendamise  põhimõttel,  kõik 
operatsioonid  kirjendatakse  samas  summas  ühe  konto  deebetisse  ja  teise  konto  kreeditisse. 
Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerimiseks. 
 
Raamatupidamises kasutatakse veel aktiva-passivakontosid  nende kontode puhul võib ühe 
aegselt esineda nii deebet- kui ka kreeditsaldo. 
 
 
                              AKTIVA-PASSIVAKONTO 
Deebet 
                                              Kreedit 
 
 
Algsaldo  debitoorne võlg, teiste 
Algsaldo  kreditoorne võlg, meie 
ettevõtete ja isikute võlgnevus meie 
võlg teistele ettevõtetele või isikutele. 
ettevõttele. 
 
 
Debitoorse võla suurenemine. 
kreditoorse  võla suurenemine. 
 
 
kreditoorse võla vähenemine. 
Debitoorse võla vähenemine. 
 
 
Lõppsaldo =  
Lõppsaldo =  
deebet-algsaldo + debitoorse võla 
kreedit-algsaldo + kreditoorse võla 
suurenemine - debitoorse võla 
suurenemine - kreditoorse võla 
vähenemine 
vähenemine 
18 
 
 
 
KONTRAAKTIVAKONTO    kontol  reguleeritakse  aktivakonto  jääk,  kuid  omab 
passivakonto iseloomu, vähendades selle summa võrra bilansis  Selliseks  kõige tavalisemaks 
kontoks on “Põhivara akumuleeritud  kulum ”. Antud kontol me peame arvestust nagu  tavalisel  
passivakontol  (saldo  on  passivas),  kuid  bilansis  korrigeerib  aktiva  kontosid  „Ehitised“, 
„Masinad ja seadmed“, „Muu materiaalne põhivara“. 
  
D    Põhivara akumuleeritud kulum    K 
 
S0 
Vähenemine 
Suurenemine 
 
S1 
 
 
D                1910 Ehitised                  K 
 
D Ehitised akumuleeritud kulum K 
S0                         40 000   
 
 
S0               1000 
Deebet käive 0 
Kreedit käive 0 
 
 
Kk              1000 
S1                         40 000   
 
 
S1               2000 
 
 
 
 
 
Ehitise jääkmaksumus: 38 000 (40 000 – 2000)   
 
 
 
Näiteks:  Kontraaktivakonto  „Ebatõenäoliselt  laekuvad  summad“  korrigeerib  aktivakontot 
„Ostjate tasumata summad“. 
 
KONTRAPASSIVAKONTO    korrigeerib  passivakonto  jääki,  kuid  omab  aktivakonto 
iseloomu.  Selleks  võib  olla  konto  “Oma   aktsiad   või  -osad”  (saldo  on  aktivas),  bilansis 
näidatakse saldo  miinusmärgiga bilansi  passiva poolel. Aktiva- ja passivakontod  on alalised 
kontod, sest neid aruandeperioodi lõpus ei suleta   neile võib jääda saldo. 
 
D            Oma osad või aktsiad             K 
 
D           Oma osad või aktsiad        K 
 
S0 
 
 
S0 (-) 
Dk  
Kk  
 
Dk  
Kk  
Suurenemine 
Vähenemine 
Vähenemine 
Suurenemine (-) 
 
S1 
 
 
S1 (-) 
 
 
 
 
 
 
 
D    2221 Osakapital (aktsiakapital)    K 
 
D        22240 Oma osad (aktsiad)    K 
 
S0                  25 000 
 
 
S0                 0 
Deebet käive 0 
Kreedit käive 0 
 
Dk          1000 
Kk                0 
 
S1                  25 000 
 
S1            1000 
 
 
 
 
 
 
Bilansis: Osakapital (aktsiakapital) 25 000 
 
 
Oma osad (aktsiad) -1000 
 
 
Omakapital kokku: 24 000 
 
 
 
 
 
19 
 
AJUTISED KONTOD 
 
Tulukontod  –  kontodel  kajastatakse  organisatsiooni  tulusid,  nad  on  ajutise  iseloomuga, 
mistõttu  nad  suletakse  iga  perioodi  lõpus.  Raamatupidamise  laiendatud  põhivõrrandist  on 
näha, et tulud asuvad bilansis passiva poolel ja seega käituvad nad nii nagu oleksid passiva 
kontod, ainult neil puudub saldo. 
 
Kulukontod    kontodel  kajastatakse  organisatsiooni  kulud,  nad  on  ajutise  iseloomuga, 
mistõttu  nad  suletakse  iga  perioodi  lõpus.  Raamatupidamise  laiendatud  põhivõrrandist  on 
näha,  et  kulud  asuvad  bilansis  aktiva  poolel,  seega  nad  käituvad  nii  nagu  oleksid  aktiva 
kontod, ainult neil puudub saldo. 
 
Tulude-kulude  koondkonto  e tulemuskonto  sellel kontol kajastatakse tulemuse (kahjum, 
kasum)  väljatoomist.  Antud  kontol  puudub  alg-  ja  lõppsaldo,  sest  tulemus    kasum  või 
kahjum, suletakse arvestusperioodi lõpus kasumi (kahjumi) kontole (vt lisa 1).  
 
Näide 
 
TULEMUSKONTO 
 
Deebet 
Kreedit 
1. Müüdud toodang, kaup või teenus  2. Toodangu, kaupade või teenuste 
tootmise (omahinnas), soetamise  või  müügihind  
osutamise hinnas  
 
 
 
Müügikasum (2 - 1) 
Müügikahjum (1 - 2) 
 
 
 
 
KONTODE LIIGITUS 
 
 
BILANSIKONTOD   
KASUMIARUANDE 
 
 
 
KONTOD 
  Aktivakontod 
  Tulukontod 
  Passivakontod 
  Kulukontod 
  Kontraaktiva kontod 
  Kontratulu kontod 
  Kontrapassiva kontod 
  Kontrakulu kontod 
  Aktiva analüütilised 
  Analüütilised (täiend)-
(täiendkontod) 
tulukontod 
  Passiva analüütilised 
  Analüütilised (täiend)-
(täiendkontod) 
kulukontod 
 
 
 
Kahekordne  kirjendamine    vastavalt  Eesti  raamatupidamise  seaduse  §-le  6  nõutakse,  et 
raamatupidamiskohustuslane  peab  kõik  majandustehingud  dokumenteerima  ning  kirjendama 
raamarupidamisregistrites  nende  toimumisel  või  kui  see  ei  ole  võimalik,  siis  vahetult  pärast 
20 
 
seda. Majandustehingud kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja 
krediteeritavatel kontodel. Kahekordne kirjendamine võimaldab avada majanduslike tehingute 
sisu,  näidata  iga  tehingu  kahte  erinevat  külge,  nende  vastastikuseid   seoseid .  Iga 
majandustehing   kajastub   vähemalt  kahel  kontol.  Näiteks  materjalide  ostuoperatsioonid   
kahekordne  kirjendamine  näitab  ühelt  poolt  materjalide  saabumist  ettevõttesse,  teiselt  poolt 
aga  tarnijatele  selle  eest  makstud  raha  väljaminekut  ettevõttest.  Valmistoodangu 
realiseerimine jne. 
 
Majandustehingute kirjendamine 
Kirjend   e.  lausend  e.  konteering  e.  kanne    nimetatakse  debiteeritava(te)  konto(de)  ja 
krediteeritava(te)  konto(de)  nimetus(t)e  ja  summa(de)  kindlaksmääramist.  Kontode 
omavahelist  seost,  mida  tingib  majandustehing,  nimetatakse  korrespondeerivuseks. 
Majandustehingute kirjendamise võimalustest: 
1.  Ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse (lihtlausend ingl. simple  entry ) 
2.  Ühe konto deebetisse ja mitme konto kreeditisse ( liitlausend ingl. compound entry). 
3.  Mitme konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse (liitlausend ingl. compound entry). 
4.  Mitme  konto  deebetisse  ja  mitme  konto  kreeditisse.  Seda   varianti   kasutatakse 
komplekstehingute puhul, mida ei ole otstarbekas liigendada elementaartehinguiks. 
 
NB!  Kõigis  kirjendites  peab  konto(de)    deebetisse  kirjendatud  summa  võrduma  konto(de) 
kreeditisse 
kirjendatud 
summaga. 
Niimoodi  
tagatakse 
finantsarvestuslik 
tasakaal 
finantsaruannete elementide vahel. 
 
Kahekordne  kirjendamine  on  isekontrolliv  meetod.  Kui  kirjendi  koostamisel  on  tehtud  viga, 
on finantsarvestuslik tasakaal rikutud. 
 
Kahekordse kirjendamise juhised kontodele 
 
Bilansi(põhi)kontode  skeemid  
 
 
              
 
 
 
AKTIVA KONTO                                   PASSIVA KONTO 
Deebet             Kreedit                                Deebet            Kreedit  
1. toiming (+) 4. toiming (-)                       4. toiming (-)  2. toiming (+) 
  
 
AKTIVA KONTO                                   PASSIVA KONTO 
Deebet             Kreedit                               Deebet          Kreedit                   
3. toiming (+) 1. toiming (-)                      2. toiming (-) 3. toiming (+) 
 
21 
 
1. toiming – toodi  kassasse  arvelduskontolt raha. 
2. toiming – kasumi arvelt moodustati kohustuslik reservfond. 
3. toiming – saadi pangast laenu, raha  laekus arvelduskontole. 
4. toiming – maksti kassast eelmisel kuul arvestatud töötasu. 
 
Majanduslike  tehingute  tulemusena  toimuvaid   bilansikirjete   muutusi  arvestatakse 
raamatupidamiskontodel. 
 
Vastavalt  Eesti  raamatupidamise  seadusele  toimub  majandustehingute  kirjendamine 
raamatupidamiskohustuslase  poolt  kontodel  ja  selleks  koostab  ta   kontoplaani .   Kontoplaan  
koosneb  kontode  nimetusest  ja  kontonumbritest,  mis  on  süstematiseeritud,  annab  võimaluse 
saada  kõik  jooksvaks   arvestuseks   ja  aruandluseks  vajalikud  andmed.  Standardiseeritud 
kontoplaani  ei  ole  (va  avaliku  halduse  üksused).  Majandusüksus  võib  avada  ning  kasutada 
piiramatut arvu kontosid. Kontode hulk peaks olema majandusüksuse seisukohalt optimaalne.  
Kontode  nimetused  ei  pea  ühtima  vastavate  bilansikirjete  nimetustega  sest  analüütiliste 
kontode   kasutamisel   ei  ole  võimalik  konto  nimetuse  ühitamine   bilansikirje   nimetusega. 
Kontoplaan  esitatakse  majandusüksuse  raamatupidamise  sise-eeskirjades  (mida  täiendatakse 
vastavalt vajadusele). 
 
Parandused    vastavalt  EV  raamatupidamise  seaduse  § 10  “raamatupidamise  alg-  ja 
koonddokumentidel ning  registrites  ei ole lubatud sissekandeid kustutada ega teha õienditeta 
parandusi. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud teha parandusi.” Vastavalt 
EV  raamatupidamise  seaduse  § 10  ebakorrektne  raamatupidamiskirjend  tuleb  parandada 
paranduskandega,  kus  peab  olema  märgitud  parandatava  kande  järjekorranumber,  selleks 
tuleb koostada raamatupidamisõiend (memoriaalorder), kui parandus ei ole algdokumendil. 
 
1)  Juhul  kui  viga  avastatakse  enne  kokkuvõtete  tegemist,  parandatakse  need  ebaõige  teksti 
maha kriipsutamisega ja õige teksti kirjutamisega, maha  kriipsutatud  teksti kõrvale lisatakse 
“parandus õige” ja kinnitatakse seda allkirjaga. 
2) Juhul kui viga avastatakse pärast kokkuvõtete tegemist tehakse paranduskanne: 
   - täienduskirjendi või 
   -  tagasikirjendamisega  e  storneerimisega  (must  või  punane  storno    punaselt  kirjutatud, 
storneerima tuleb itaalia keelest „stornare“ e tagasi kandma). 
 
9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS 
Bilansikirjetele  avatud  kontodel  arvestatakse  majanduslikke  vahendeid  ja  nende  allikaid 
suurte  rühmadena  ning  ainult  rahalises  väljenduses.  Näiteks  kõik  materjalid  üheskoos 
rahaliselt  kontol  “Materjalid”,  kõigi   hankijate   arved  üheskoos  kontol  “ Kreeditorid   või 
Hankijad ”.  Niisugust  arvestust  nimetatakse  sünteetiliseks  arvestuseks  ning  neid  kontosid 
sünteetilisteks kontodeks. 
 
Ettevõtte   juhtimiseks   ja  materiaalsete  väärtuste  säilivuse  kontrollimiseks  peame  aga  teadma 
iga materiaalselt vastutava isiku kohta kõikide materjaliliikide laoseisu ja käibeid nii  natuuras  
kui  rahas.  Samuti  vajame  infot  arvelduste  seisukorra  kohta  iga  hankijaga  jne.  Selleks  tuleb 
paralleelset   sünteetilise  arvestusega  organiseerida  ka  analüütiline  arvestus.  Analüütiline 
arvestus detailiseerib ja konkretiseerib sünteetilist arvestust.  
 
 
22 
 
SÜNTEETILISTE JA ANALÜÜTILISTE KONTODE SEOSED 
 
SÜNTEETILINE KONTO 
MATERJAL 
D 
K 
S0 46 000 
 
1) 14 000 
2) 10 000 
4) 20 000 
3) 9 500 
K 34 000 
K 19 500 
S1 60 500 
 
 
 
MATERJALIDE ANALÜÜTILISED KONTOD 
TERASLEHT  2 mm 
 
LATTRAUD ų 20 mm 
Hind 1 000 € 
 
 
Hind  900€ 
 
Ladu nr. 1 
 
 
Ladu nr. 1 
 
 
 
 
 
 
D 
K 
 
D 
K 
S0 10T 10 000.- 
2) 10T 10 000.- 
 
S0 40T 36 000.- 
3) 5T 4 500.- 
1) 5T 5 000.- 
3) 5T 5 000.- 
 
1) 10T 9 000.- 
K 5T 4 500.- 
4) 20T 20 000.- 
K 15T 15 000.- 
 
K 10T 9 000.- 
 
K 25T 25 000.- 
 
 
S1 45T 40 500.- 
 
S1 20T 20 000.- 
 
 
 
 
 
 
Analüütilistele kontodele kirjutatakse  saldod ja majandustehingud samale poolele (kas D või 
K) kui vastaval sünteetilisel kontol. 
 
Näiteks.  Sünteetilisel  kontol  “Materjalid”  D  saldo  46 000  €  märgiti  ka  tema  analüütiliste 
kontode D-sse (terasleht 10 000 € + lattraud 36 000 €). 
 
1)  Saabus materjal lattu nr. 1: teraslehte 5T 5 000 € ja lattrauda 10T 9 000 €; sünteetilise 
konto deebetisse kanname 14 000 € ja analüütilise konto D terasleht 5T 5 000 € ning 
analüütilisele konto D lattraud 10T 9 000 €. 
2)  Laost  väljastati  tootmisesse  teraslehte  10T  10 000  €;  sünteetilise  konto  kreeditisse 
kanname 10 000 € ning analüütilise konto K terasleht 10T 10 000  €. 
3)  Laost väljastati tootmisesse teraslehte 5T 5 000 €  ja lattrauda 5T 4 500 €: sünteetilisel 
kontol K 9 500 € ning analüütilistel kontodel K terasleht 5T 5 000 € ja K lattraud 5T 
4 500 €. 
4)  Saabus  lattu  nr.  1  teraslehte  20T  20 000  €.  Sünteetiline  kontol  D  20 000  €  ja 
analüütilisel kontol terasleht 20T 20 000 €. 
5)  Nüüd  leiame  nii  sünteetilisel  kontol  käibe  s.o.  D  34  000  €  ja  K  19  500  €  ning 
analüütilistel kontodel käibed D terasleht 25T 25 000 € ja D lattraud 10T 9 000  €, see 
võrdub  summaliselt  sünteetiline  konto  käibega  34 000  €,  samuti  K  terasleht  15T 
15 000 € ja K lattraud 5T 4 500 € = 19 500 €. 
 
23 
 
Siit  järeldub,  et  ka  materjalide  analüütiliste  kontode  käivete  kokkuvõtted  võrduvad 
sünteetilise  konto  kokkuvõttega.  Lõppsaldode  puhul  on  samuti,  et  analüütiliste  käivete 
kokkuvõtted võrduvad sünteetilise konto kokkuvõttega. 
 
10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS 
Tekkepõhine  arvestus  vastavalt  raamatupidamise  seadusele:  ”majandustehingud 
kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või  tasutud . 
Aruannete  koostamisel  tehakse  reguleerimis-  ja  lõpetamiskanded,  mis  võimaldavad 
määratleda  aruandeperioodi  tulud  ja  kulud”.  Tekkepõhine  arvestus  IAS  üldosale  §  22: 
“Selleks, et finantsaruanded täidaksid oma eesmärki, koostatakse need tekkepõhise arvestuse 
järgi.  Selle  printsiibi  kohaselt  arvestatakse  tehingute  ja  muude  sündmuste  tagajärgi  nende 
toimumisel  (ja  mitte  raha  või  selle  ekvivalendi  laekumisel  või  maksmisel)  ja  need 
kirjendatakse arvestuses ja esitatakse finantsaruandluses sel perioodil, millega nad on seotud. 
Tekkepõhiselt koostatud finantsaruanded  esitavad  nende kasutajatele mitte ainult  varasemad 
raha  maksmise  ja  saamisega  seotud  tehingud,  vaid  ka  kohustused  tulevikus  maksta  ja 
ressursid, mis esindavad tulevikus saadaolevat raha. Seetõttu annavad nad varemate tehingute 
ja  muude  sündmuste  kohta  niisugust  informatsiooni,  mis  aitab  nende  kasutajatel  kõige 
paremini majandusalaseid otsuseid teha.” 
 
Kassapõhine  arvestus    majandustehingud  leiavad  kajastamist  ainult  siis,  kui  raha  on 
laekunud  või  tegelikult  tasutud.  Kulud  ja  tulud  kajastatakse  aasta  algusest  kronoloogilises 
järjekorras, arvestades raha  tegelikku  laekumist või tasumist. Kassapõhist arvestust kasutavad 
füüsilised  isikud  (talupidajad,  erapraksisega  tegelevad  isikud  jne).  Kassapõhises 
raamatupidamisarvestuses 
ei 
ole 
kohustuslik 
kasutada 
kahekordset 
kirjendamist. 
Kassapõhiselt kirjendatakse raha väljaminek, sissetulek. Tekkepõhiselt  vara võetakse arvele 
ja amortiseeritakse selle kasutusea jooksul.  
 
Kassapõhine arvestus  viitvõlad ei leia kajatamist. Kulu kirjendatakse alles väljamaksetel. 
 
Tekkepõhine  arvestus    kulu  võetakse  arvesse  niipea,  kui  tekib  varasema  sündmusega 
seonduv praegune kohustus, mille tulemusena tuleb tulevikus väljamakse teha ja mille väärust 
saab hinnata ning mida peetakse tõenäoliseks. 
 
KASSAPÕHINE JA TEKKEPÕHINE ARVESTUS 
 
Firma osutab konsultatsiooni teenust. 
1.  Ostja tegi osutatava teenuse eest ettemakse 100 000.-, antud ettemakse on kahe aasta 
eest (20X4. aastal 50 000.- ja 20X5. aastal 50 000.-). 
2.  20X4. aastal tehti teenuse osutamiseks kulutusi 15 000.-, 20X5. aastal tehti teenuse 
osutamiseks kulutusi 25 000 .-. 
 
Arvestus kassapõhiselt 
   
 
20X4. a. 
   
 
1. D Raha  
100 000  K Teenustulu  
100 000 
2. D Teenuse osutamise kulud 
15 000  K Raha  
15 000 
  
   
 
20X5. a. 
   
 
1. D Teenuse osutamise kulud 
25 000  K Raha  
25 000 
24 
 
 
   
 
Arvestus tekkepõhiselt 
   
 
20X4. a. 
   
 
1. D Raha  
100 000  K Ettemakstud tulevaste 
 
perioodide tulu  
100 000 
2. D Ettemakstud tulevaste 
  K Teenustulu 
50 000 
perioodide tulu  
50 000 
Aruandeaasta teenustulu näitamine. 
3. D Teenuse osutamise kulud  
15 000  K Raha 
15 000 
Aruandeaasta teenuskulu näitamine. 
 
 
 
 
20X5. a. 
 
 
 
1. D Ettemakstud tulevaste 
  K Teenustulu 
50 000 
perioodide tulu 
50 000 
Aruandeaasta teenustulu näitamine. 
2. D Teenuse osutamise kulud  
25 000  K Raha  
25 000 
 Aruandeaasta teenuskulu näitamine. 
 
11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED 
 
KORRIGEERIMISKANDED  
Tulenevalt  tulude  ja  kulude  vastavuse  printsiibist  tuleb  korrigeerimiskanded  teha 
aruandeperioodi lõpus. Korrigeerimiskandeid võib jagada kahte suuremasse gruppi: 
 
  Tulevastele arvestusperioodidele edasilükkunud kirjete summade korrigeerimine. 
  Tekkepõhiste kirjetega seotud  majandustehingute summade ja korrigeerimine, 
täpsustamine. 
 
Tulevastele  arvestusperioodidele  edasilükkunud  kirjete  summade  korrigeerimiskanded 
võimaldavad  algselt  varade  ja  kohustuste  kontodel  näidatud  summasid  üle  kanda  lõppenud 
majandusaasta  kulude  ja  tulude  kontodele  osas,  mis  on  vahetult  seotud  möödunud 
aruandeperioodiga.  Tekkepõhiste  kirjetega  seotud  majandustehingute  summad  vajavad 
korrigeerimiskandeid, 
millised 
on 
seotud 
majandusaastal 
veel 
arvelevõtmata 
majandustehingute 
summadega. 
Need 
majandustehingud 
kuuluvad 
lõppevasse 
majandusaastasse ja nad tulevad korrigeerimiskannetena näidata pearaamatu kontodel. Need 
korrigeerimiskanded  lahendavad  varade ja kohustuste ning nendega vahetult seotud tulude ja 
kulude algse arvelevõtmise. 
 
Tulevastele  arvestusperioodidele  edasilükkunud  kirjete  summad  jagunevad  omakorda  kahte 
rühma. 
 
Ettemakstud  tulevaste  perioodide  kulud  (rentniku  renditud  vara  ettemakstud  summad, 
kindlustusfirmadele ettemakstud kindlustussummad). 
 
Näide:  ettemaksud  pikaajaline  kulu.  Soetusmaksumuse  mahaarvestamine.  Kulumi 
(amortisatsiooni)  arvestamine . 2. jaanuaril  20XX. a. osteti seade 10 000.- eest. 31. detsembril 
20XX.  a.  arvestati   kulumit   (amortisatsiooni)  seadmelt,  mille  kasulikuks  kasutuseaks  on 
määratud 5 aastat. 10 000 .- / 5 a = 2000.-/a 
 
25 
 
Soetamisel: 
D Seade (soetusmaksumuses) 10 000.-  
    K Võlad tarnijale    
 
10 000.- 
Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine: 
D Seadme kulu  2 000 .- (kasumiaruandesse) 
    K Seadme akumuleeritud kulum  2 000.- (bilansis – märgiga deebetis e kontraaktiva konto 
s t vähendab aktivas materiaalse põhivara maksumust) 
 
Aruandeperioodi majandustegevusega äriühingu poolt väljateenimata, kuid aruandeperioodil 
laekunud tulevaste perioodide tulud (ostjate, tellijate ettemaksed, rentnikult ettelaekunud 
rendisumma). 
 
Tekkepõhiste kirjetega seotud majandustehingute summad 
 
Tekkepõhised  kohustised  ja  kulud  s.o  viitvõlad  või  aruandeperioodil  maksmata  kulud 
(võlad  töövõtjale,  arvestamata  töötasu).  Tekkepõhised  kulud   esmalt   kajastatakse 
kasumiaruandes kuluna kuid raha  maksmine  võib toimuda hiljem. 
 
Näide.  Töötaja  tegid  jaanuari  kuus  tööd  ja  tööleping  (lepingus  on  fikseeritud  tasuks  100.-) 
näeb  ette  palgapäevaks  järgneva  kuu  5  kuupäeva.  Jaanuarikuu  viimasel  kuupäeval  tuleb 
arvutada töötajale töötasu: 
D Töötasukulu            100 
    K Võlad töövõtjale  
100 
 
Tekkepõhised  varad/tulud  s.o  viitlaekumised  või  aruandeperioodil  laekumata  tulu 
(väljateenitud kuid laekumata intressid) 
 
Edasilükkunud kirjete summad 
Ettemakstud  kulu  on  majandusaastal  makstud  ja  arvelevõetud  summa,  üks  osa  näitab  lõppeva  majandusaasta 
kulusid  ja  teine  osa  näitab  aruandeperioodi  lõpus  ettevõtte  käes  olevat  vara.  See  vara  tuleneb  minevikus 
toimunud tehingutest (ettemaks). 
 
Näide 
Ettevõte kindlustas 12 kuuks vara 30 000 .- ulatuses, kindlustud hakkab kehtima 1. oktoobrist. 
D Ettemakstud  kindlustus  
12 000 .- 
    K Raha 
 
 
 
12 000 .- 
 
Siis oktoobrikuu lõpus tehakse korrigeerimiskanne. 
D Aruandeperioodi kindlustuskulu  1 000.- 
    K Ettemakstud kindlustus   
 
1 000.- 
 
Samuti tehakse näiteks: kontoritarvetega, mida on soetatud lattu suurema summa eest, sest see 
on samuti ettemakstud kulu. 
 
Viitlaekumised (TULUD) 
Selle  rühma  moodustavad  aruandeperioodi  kasumiaruandes  tuludena  arvele  võetud 
majandustehingute summad, mis on bilansipäevaks jäänud laekumata. Need on tekkepõhised 
tulud.  Korrigeerimiskanne  tehakse  sellepärast,  et  tulu  on  tegelikult  välja  teenitud,  kuid  on 
jäänud kätte saamata. 
  
26 
 
Ettelaekunud tulu 
 
Näide. 02.01.0X. a. maksis rentnik 200.- (ajavahemiku 01.01 – 01.03 eest) 
1. Raamatupidamiskanne 02.01: 
D Raha                                     200.- 
    K Ettemakstud renditulu       
200.- 
2. Korrigeerimiskanne 31.01: 
D Ettemakstud renditulu    100.- 
    K Renditulu                       100.- 
 
Tekkepõhised  tulud  esmalt  kajastatakse  kasumiaruandes  tuluna  kuid  raha  laekumine  võib 
toimuda hiljem. 
 
Näide.  OÜ  Kala  andis  1.  september  20X5  ettevõttele  AS   Kass   laenu  100.-.  Laenu 
intressimääraga 12%.  Laen tagastatakse 1. septembril 20X6 järgneval aastal. 
1. Laenu andmisel kirjendab OÜ Kala. 
D Lühiajaline  laen  
100 
    K Raha 
 
 
100 
2. OÜ Kala raha oli 4 kuud AS Kass käes siis seisuga 31.12 teenis OÜ Kala  intressitulu :  
100 x 0,12 x 4/12 = 4.-. 
Raamatupidamises: 
D Intressinõue 
4 
    K Intressitulu 
 
4 
3. 01.08.20X6 laekub laenusumma koos intressiga: kogu laenu koguintress 100 x 0,12 =12.-. 
Arvestades,  et  laenu  andmise  aastal  on  laenutuluna  kajastatud  juba  4.-,  siis  kajastatakse 
01.09.20X6. a. laenu tuluna ülejäänud summa s o: 12 - 4 = 8. Laenu laekumisel kirjendatakse: 
D Raha  
 
112 (100+4+8) 
    K Intressinõuded           
4 
    K Intressitulu                
8 
    K Lühiajaline laen          100 
 
Hinnangulised kirjed 
Ostjatelt   laekumata  summad,  mille  laekumine  on  ebatõenäoline  ja  põhivara  kulumi 
arvestamine  on  nn  hinnangulised  kirjed.  See  tähendab,  et  me  hindame  jooksvaid  kulusid 
subjektiivselt . 
 
Lõpetamiskanded 
Lõpetamiskanded  on  seotud  kasumiaruande  kontode  (tulude,  kulude,  tulude  ja  kulude 
koondkonto) sulgemisega. Lõpetamiskanded on kolme liiki. 
 
1.  Tulukonto sulgemine. 
2.  Kulukonto sulgemine. 
3.  Tulude  ja  kulude  koondkonto  sulgemine.  Tulude  ja  kulude  koondkonto  sulgemisega 
kaasneb ka kasumi (kahjumi) arvutamine ja näitamine omakapitali hulgas (vt lisa 1 ja 2). 
 
Kasumiaruande kontode sulgemine toimub alati aruandeperioodi lõpus. 
 
27 
 
12. FINANTSARUANDED 
Aruanded  annavad  meile  informatsiooni  ettevõtte  tegevustulemuse,  maksevõime  kohta.  Et 
oleks  õigesti  kajastatud  raamatupidamisandmete  alusel  raamatupidamiskohustuslase  vara, 
kohustused,  omakapital  ja  majandustegevuse  tulemused  ja  neid  andmeid  oleks  võimalik 
rahvusvaheliselt käsitleda, tuleb meil järgida rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid. Eesti 
raamatupidamise  seaduse  §  18,  19,  20  järgi  koosneb  raamatupidamiskohustuslase 
aastaaruanne  bilansist,   kasumiaruandest ,  rahavoogude  aruandest  (rahakäibearuandest), 
omakapitali  muutuste  aruandest  ja  aastaaruande  lisadest.   Selgitused   avalikustatavate 
aruannete nõuete kohta on RTJ-s 1, 2. 
 
BILANSS (vt ptk 5) 
Finantselemendid (finantsseisukorra hindamisel)  
Käibevara 
•  Raha 
•  Lühiajalised finantsinvesteeringud 
•  Nõuded ja ettemaksed 
•  Varud 
Käibevara kokku 
Raha arvestus 
Raha  kassas:  selle  arvestuse  korra  kehtestab  raamatupidamiskohustuslane  Raamatupidamise 
sise-eeskirjas (kassa dokumenteerimine, dokumentide  allkirjastamine  kord, inventeerimise ja 
turva nõuded). 
Sularaha  dokumendid:  
- 
kassa sissetulekuorder; 
- 
kassa väljaminekuorder; 
- 
kassaraamat. 
Sularaha tuleb vähemalt 1 kord aastas inventeerida. Puudjäägi esinemisel nõutakse puudujääk 
sisse raha eest vastustavalt isikult. 
 
Puudujäägi esinemisel tehakse kanne: 
D Nõuded 
    K Kassa 
 
Ülejäägi esinemisel tehakse kanne: 
D Kassa 
    K Muud tulud (tulum) 
 
Lühiajalised  finantsinvesteeringud  e    rahalähendid  ( cash   equivalents)  on  lunastustähtajani 
hoitavad väärtpaberid, kui lunastustähtaeg on bilansipäevast arvestades 12 kuud või vähem. 
Näiteks võlatähed, obligatsioonid , rahaturufondide  osakud , deposiidid, tuletisväärtpaberid jne. 
 
Väärtpaber  –  dokument,  mis  tõendab  selle  omaniku  nõudeõigust,  omandiõigust  või 
osalusõigust  ja  tulu  saamise  õigust  väärtpaberi  emiteerimisel  määratud  puhul  ja  vormis. 
Väärtpaberid on näiteks aktsiad, võlakirjad, vekslid, tuletisväärtpaberi jne. 
 
Lühiajalised finantsinvesteeringud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. 
 
 
 
28 
 
Näide 
1. Väärtpaberite soetamisel (25.06.X.a) tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse kohta kanne, 
siia ei arvata maakleritasu: 
D Lühiajalised finantsinvesteeringud 
    K  Pangakonto  
2.  Lühiajaliste  väärtpaberitega  seotud  tehingud  (aktsiatelt  dividendide  saamine).  Saadavate 
dividendide deklareerimisel ja laekumisel tehakse raamatupidamiskanne: 
D Pangakonto 
    K Dividenditulu 
3.  Ümberhindlus  reaalväärtusele  31.12.X.a  (ei  võta  vahendustasusid  arvesse  reaalväärtuse 
määramisel): 
D Aktsiad 
 
    K Tulum aktsiatelt (finantstulu reaalväärtuse tõusust) (s o realiseerimata tulum) 
 
Näide. Kajastamine aktsiate müügil (kahjum võrdub aktsiate senise bilansilise maksumuse ja 
saadud netotasu vahega), müüakse aktsia 70.- (osteti 105). 
D Raha 
                                                            70 
D Kadum aktsiate müügist ( finantskulu aktsiatelt)  35 
    K Aktsiad                                                             
105 
D Finantskulu                                                    
  2 
    K Raha 
                                                             
   2 
4. Kui müügihind ületab ostuhinda (müügihind 110, osteti 105): 
D Raha 
                                                         110 
    K Tulum aktsiate müügist (finantstulu aktsiatelt)   5 
    K Aktsiad                                                                         105 
D Finantskulu                                                    
 2 
    K Raha 
                                                                           2 
 
Nõuded ja ettemaksed  
Lühiajalised  nõuded  ja  tehtud  ettemaksud,  liigitatuna  põhiliste  gruppide  kaupa.  Lisades 
avalikustatakse täiendav informatsioon nõuete kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude 
seotud osapoolte vastu. Bilansis kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumus (üldjuhul võrdne 
nominaalväärtusega miinus vajadusel allahindlused ). 
 
Nõuded ostjate vastu 
Ebatõenäolised  laekumised  – tasumise tähtpäev on möödas, ostajale on kuulutatud  pankrot  
või  on  likvideerimisel.  Nõue  on  lootusetu  kui  juhtkonna  hinnangul  puudub  igasugune 
võimalus  nõude  rahuldamiseks  või  kui  selle  nõude  tagasinõudmiseks  tehtavad  kulutused 
ületavad hinnanguliselt laekumisel saadavat tulu. 
 
         Ebatõenäoliste  laekumiste   mahakandmise  meetodid 
                      ↓                                                  ↓ 
Otsese mahakandmise                  Statistiline e ligikaudne meetod 
meetod e  individuaal  
mahakandmise meetod  
( Direct write off) 
 
Otsese mahakandmise meetod e individuaalne mahakandmise meetod (Direct write off) –  igat  
nõuet hinnatakse eraldi. 
 
29 
 
Meeldetuletuskirjad,  sissenõude  alustamine  kohtu  kaudu,  ostjale  kuulutatud    pankrot  → 
summa kantakse kuluks. Sisuliselt toimub sel meetodil samastumine lootusetu võlaga. 
 
Statistilise  hindamismeetodi  kasutamisel  lähtutakse  ebatõenäoliselt  laekuvate  nõuete 
hindamisel 
ostjate 
arvete  lõppjäägist  (bilansis)  või  krediitmüügist  (müügitulu 
kasumiaruandes). 
 
Ostjate arvete lõppjääk (Percentage of receivables), nimetatakse ka “bilansimeetodiks” s.t 
lähtutakse  jäägist  aasta  lõpus.  Selle  meetodi  arendusena  võiks  lähtuda  laekumata  arvete 
koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll (Aging schedule). Eeldus: mida vanem arve, seda 
ebatõenäolisem laekumine. Müügitulu e krediitmüük (Percentage of sales), nimetatakse ka 
“kasumiaruandemeetodiks”,  s.t  tasumine  ei  toimu  müügimomendil  rahas.  Arvutamisel 
leitakse eelmistel perioodidel laekumata jäänud summade osatähtsus krediitmüügist. 
 
Varude ja materiaalse põhivara arvestust vaata ptk 13, 14. 
 
KINNISVARAINVESTEERING on kinnisvara (maa või hoone, osa hoonest või mõlemad), 
mida hoitakse (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige: 
   renditulu teenimise, 
   kinnisvara väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga: 
a) kasutamiseks kaupade tootmisel, teenuste osutamisel või halduslikel eesmärkidel või 
b) müügiks tavapärase majandustegevuse käigus. 
 
BIOLOOGILINE VARA on: elusloom või -taim. 
  Bioloogiline muundamine  hõlmab kasvamise , vananemise, tootmise ja paljunemise 
protsesse, mis põhjustavad bioloogilise vara kvalitatiivseid või kvantitatiivseid 
muutusi. 
  Bioloogilise vara rühm on sarnaste elusloomade või -taimede kogum. 
  Lõikus on toodangu eraldamine bioloogilisest varast või bioloogilise vara elutegevuse 
lõpetamine (RTJ 7,IAS 41).  
IMMATERIAALNE PÕHIVARA (ainetu põhivara)  
•  on füüsilise substantsita, teistest varadest  eristatav  mittemonetaarne vara,  
•  mida raamatupidamiskohustuslane kontrollib (valitseva mõju all) ja  
•  on võimalik tulevikus majanduslikku kasu saada, ning 
•  vara maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, 
•  mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. 
 
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA ÜHISED TUNNUSED 
  Omatakse kasutamiseks. 
  Kontroll (valitsev mõju) põhivara üe. 
  Soetusmaksumus jaotatakse kuludeks perioodidel, mil saadakse tulu põhivara 
kasutamisest. 
  Väärtus tuleneb võimest genereerida omanikele tulu.  
  Kasutamisiga pikem kui 1 aasta. 
 
 
 
 
 
30 
 
PASSIVA (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) 
 
 
Kohustised 
 
 
 
 
 
 
 
 
Lühiajalised 
Pikaajalised 
 
kohustised 
kohustised 
 
 
 
 
 
 
 
Kohustiste 
 
liigitus 
 
 
 
Teadaolevad 
Tingimuslikud 
 
kohustised 
kohustised 
 
 
 
 
Näiteks: laenud, 
Kohustised, mis 
Kohustised, mida 
 
võlad tarnijatele, 
nõuavad 
ei ole võimalik 
 
võlad töövõtjatele, 
hindamist (näiteks 
usaldusväärselt 
 
maksuvõlad jne. 
eraldised ) 
hinnata 
 
 
 
Teadaolevad kohustised 
Näiteks:  laenud,  võlad  tarnijatele,  võlad  töövõtjatele,  maksuvõlad  jne.  Kohustise  suurus  ja 
tagasimakse tähtaeg on täpselt määratletud. 
 
Tingimuslikud kohustised (kohustused) 
1. Kohustised, mis nõuavad hindamist. 
2. Kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. 
 
Lühiajalised kohustised (kohustused) 
Laenukohustised (kohustused) 
Lühiajalised laenud ja võlakirjad 
Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil  
Konverteeritavad võlakohustused 
Kokku 
Võlad ja ettemaksed 
Võlad tarnijatele 
31 
 
Võlad töövõtjatele 
Maksuvõlad 
Muud võlad 
Saadud ettemaksed 
 
Võlad tarnijatele 
Need  on  võlad  tarnitud  kaupade  ja  osutatud  teenuste  eest.  Ostuarved  kajastatakse 
raamatupidamisarvestuses  tekkepõhiselt  ehk  kui  majandustehing  on  toimunud,  olenemata 
sellest, kas raha on laekunud või tasutud. 
 
Raamatupidamiskanne: 
D (Vastav) kulu, kaup, materjal, materiaalne põhivara jne 
D Käibemaks 
    K Võlad tarnijatele 
 
Võlad töövõtjale 
 
 
 
Kinnipidamised töötasult 
 
 
 
Tööandja: 
Töövõtja: 
 
- tööandja töötuskindlustus 
- töötaja töötuskindlustus (v.a. 
 
-  sotsiaalmaks  
pensionäri korral) 
 
- kogumispension ehk pensioni-
 
kindlustus ehk nn II pensioni- 
 
sammas (kui töötaja on liitunud) 
 
-  tulumaks  
 
 
 
 
Töötasu võlg 
Arvestatud töötasu + puhkuseeraldis koos tööandja maksudega. 
 
Näide.  Tööandja  arvestas  töötasu  märtsikuus  tehtud  töö  eest:  Kati  900  eurot  ja  Mati  800 
eurot.  Nad  ei  ole  pensionärid.  Kati  on  liitunud  kogumispensioniga.  Mõlemad  töötajad  on 
esitanud avalduse maksuvabastuse  rakendamise  kohta. 
 
Tööandja maksude ja maksete kulud on: 
 - sotsiaalmaks 33% töötasust isikustatult ja 
 - tööandja töötuskindlustuse määr on 1% kogu ettevõtte töötasu kulult. 
 
Töötajate  Kati  ja  Mati  tasudelt  arvestatakse  sotsiaalmaksu:  Tööandja  maksude  ja  maksete 
kulud on: 
 - sotsiaalmaks 33% töötasust isikustatult ja 
 - tööandja töötuskindlustuse määr on 1% 
kogu ettevõtte töötasu kulult. 
Töötajate Kati ja Mati tasudelt arvestatakse sotsiaalmaksu: 
 Kati töötasult  900 * 0,33 = 297 (eurot) ja Mati töötasult alusel 800 * 0,33 = 264 (eurot). 
Peale sotsiaalmaksu arvestab tööandja ka töötuskindlustust:  (900 + 800) * 0,01 = 17 (eurot). 
32 
 
Kui tööandjal on 2 töötajat (Kati ja Mati), siis tööandja tööjõukulud kokku on: 
 900 + 800 + 297 + 264 + 17 = 2278 (eurot)  
Katile ülekantava töötasu arvutamine toimub järgnevalt: 
 töötaja töötuskindlustusmakse arvutamine 900*0,02 =18 (eurot); 
 kogumispensionimakse arvutamine 900 * 0,02 = 18 (eurot); 
 kinnipeetava tulumaksu arvutamine (900 – 18 – 18 – 144) * 0,21 = 151,20 (eurot); 
 neto töötasu (ülekantava töötasu) arvutamine 900 – 18 – 18 – 151,20 = 712,80 (eurot). 
Matile ülekantava töötasu arvutamine toimub järgnevalt: 
 töötaja töötuskindlustusmakse arvutamine 800 * 0,02 = 16 (eurot) 
 kinnipeetava tulumaksu arvutamine (800 – 16 – 144) * 0,21 = 134,40 (eurot) 
 neto töötasu (ülekantava töötasu) arvutamine 800 – 16 – 134,40 = 649,60 (eurot) 
 
Töötasu kirjendamine raamatupidamises 
 
Töötasu arvestamine:  
D Töötasukulu 1700 
     K Töötasuvõlg 1700 
Tööandja maksude ja maksete arvestamine 
D Sotsiaalmaksukulu 561 
    K Sotsiaalmaksuvõlg 561 
D Töötuskindlustusmaksekulu 17 
     K Töötuskindlustusmakse võlg 17 
 
Kinnipidamised töötasult: 
D Töötasuvõlg 337,60 
   K Töötuskindlustusmakse võlg 34 
   K Kogumispensionimakse võlg 18 
   K Üksikisiku tulumaksuvõlg 285,60 
Töötasu maksmine: 
D Töötasuvõlg 1362,40 
    K Pangakonto 1362,40 
Puhkusetasueraldis 
Aruandeaastal väljateenitud ja kuluna kajastatud, kuid väljamaksmata  puhkusetasu töötajatele. 
Puhkusetasu  kajastatakse  kuluna  perioodil,  mil  töötajad  selle  teenisid.  Lisaks  puhkusetasule 
kajastatakse  kuluna  ka  tööandja   maksud   ja  maksed,  mis  tekivad  koos  tasuga. 
Puhkusetasueraldist  vähendatakse,  kui  töötaja  läheb  puhkusele,  töötajale  arvestatud 
puhkusetasu võrra. 
 
Näide. Ettevõttes arvestati välja, et töötajad on teeninud välja puhkusetasu 800 eurot. 
 
 
Puhkusetasueraldise moodustamine: 
D Puhkusetasukulu 
 
 
800 
     K Puhkusetasueraldis 
 
 
800 
D Sotsiaalmaksukulu   
 
264 
     K Sotsiaalmaksueraldis 
 
           264 
D Töötuskindlustusmaksekulu              8 
    K Töötuskindlustusmakse eraldis                  8 
 
Näide. Ettevõtte töötaja läheb puhkusele ja talle arvutatakse puhkusetasu 500 eurot. 
33 
 
 
Puhkusetasu arvestamine: 
D Puhkusetasueraldis                     500 
        K Puhkusetasuvõlg                          500 
D Sotsiaalmaksueraldis                  165 
        K Sotsiaalmaksuvõlg                       165 
D Töötuskindlustusmakseeraldis        5 
        K Töötuskindlustusmakse võlg           5 
 
Kinnipidamised puhkusetasult: 
D Puhkusetasuvõlg    
 
112,90 
     K Töötuskindlustusmakse võlg                10  
     K Üksikisiku tulumaksuvõlg  
 
102,90 
Puhkusetasu maksmine: 
D Puhkusetasuvõlg    
 
387,10 
    K Pangakonto  
 
  
 
387,10 
 
Puhkusetasueraldise korrigeerimine 
Majandusaasta  lõpul  inventeeritakse  saadaolevad  puhkusepäevad,  hinnatakse  puhkusetasu, 
võrreldakse puhkusetasueraldise saldot saadud hinnanguga, korrigeeritakse kulu ja kohustis. 
 
Maksuvõlad 
On  võlad  Maksu-  ja  Tolliameti  ees  ehk  sotsiaal-,  tulu-,  käibemaksu  jt  maksude  võlad  ja  ka 
töötuskindlustus-  ning  ka  kogumispensionimakse  võlg.  Maksuvõlgadena  kajastatakse  kõiki 
makse ja makseid, mida  kogub Maksu- ja Tolliamet. Maksud jagunevad: 
  riiklikud  maksud  (käibe-,  tulu-,  sotsiaal-,  aktsiisi-,  tolli-,  hasartmängu-,  maa-, 
raskeveokimaks ); 
  kohalikud maksud (reklaami-, loomapidamis-, teede ja tänavate sulgemise  maks jne); 
  töötuskindlustusmakse ning kogumispensionimakse ei ole. 
 
Maksud 
Maksude 
ja 
maksete 
arvestus 
on 
kassapõhine. 
Sotsiaalmaks, 
tulumaks, 
töötuskindlustusmakse  ja  kogumispensionimakse  deklareeritakse  (vorm  TSD)  ja  tasutakse 
Maksu-  ja  Tolliametile  töötasu  maksmise   kuule   järgneva  kuu  10.  kuupäevaks.  Käibemaksu 
arvestusperiood  on  1  kuu.  Käibemaks  deklareeritakse  (vorm  KMD)  ja  tasutakse  Maksu-  ja 
Tolliametile käibe toimumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. 
 
Näide.  Ettevõte  soetas  kaupa  1200  euro  eest,  millele  lisandus  käibemaks  240  eurot,  kokku 
1440  eurot, arve tasumata. 
 
Raamatupidamiskanne: 
D Kaup ( kaubavaru )  1 200 
D Käibemaks   
   240 
    K Võlad tarnijatele  
1 440 
 
Käibemaks 
Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Käibemaksumäär on üldjuhul: 20% 
kaupade, teenuste müügihinnast käibemaksuta; vähendatud käibemaksumäär on 9% kaupade, 
teenuste müügihinnast käibemaksuta. 
 
34 
 
Käibemaksukohustuslasel:  
kauba, teenuste ost käibemaksuga D käibemaks; 
kauba, teenuste müük käibemaksuga K käibemaks.  
 
Konto Käibemaks kreeditsaldo näitab perioodi lõpul tasumisele kuuluvat käibemaksu. Konto 
Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset. 
 
Näide.  Ettevõte  müüs  kaupa  2000  euro  eest,  millele  lisandus  käibemaks  400  eurot,  kokku 
2400 eurot, müügihetkel jäi arve tasumata. 
 
Raamatupidamiskanne: 
D Ostjate tasumata arved 
2 400 
    K Müügitulu 
 
 
2 000 
    K Käibemaks                                     400 
 
Ettevõte  soetas  kaupa  1200  euro  eest,  millele  lisandus  käibemaks  240  eurot,  kokku   1440  
eurot, arve tasumata. 
 
Raamatupidamiskanne: 
D Kaup (kaubavaru)   
1 200 
D Käibemaks   
 
   240 
    K Võlad tarnijatele  
           1 440 
 
Peale kauba ostu ja müüki (vt eelnevaid kandeid) on kontol Käibemaks: 
D    Käibemaks   K 
 
 
240 
400 
 
S1 160 
 
Saadud ettemaksed 
Saadud ettemaksed – tulevastel perioodidel osutatavate teenuste või müüdava kauba eest ette 
laekunud  summad.  Ettemaksetena  kajastatakse  lühiajalisi  ettemakseid  toodete,  kaupade  ja 
teenuste eest. Ettemaksed on ettemakse saanud tarnija kohustus ettemakse teinud ostja vastu. 
Kui  ettemakse  objekt  on  ka  käibemaksu  objekt,  siis  arvestada  käibemaksu.  Maksu 
arvestamisel  loetakse  laekunud  summa  laekunuks  koos  käibemaksuga.  Käibemaks 
arvestatakse seejuures käibemaksuta  summast , mis leitakse: 
 
Käibemaksuta summa = Laekunud summa (käibemaksuga summa) / (1+ maksumäär) 
 
 
 
Ettevõttele laekub ettemakse ostjatelt summas 1200 eurot. Raamatupidamises kirjendatakse: 
D Pangakonto    1 200 
    K Ettemaksed ostjatelt   1 000 (1 200/1,2) 
    K Käibemaks                    200 (20% * 1000) 
 
Omakapital (vt ka ptk 6) 
Omakapitali  suurenemine  toimub  kui   omanikud   investeerivad  +  kasum.  Omakapitali 
vähenemine: rahadividend, kahjum, omaaktsiate soetamine. 
 
35 
 
•  Omakapitali  suurus  ei  tohi  olla  väiksem  Äriseadustikus  (edaspidi  ÄS)  kehtestatud 
miinimumsuurusest või pool aktsiakapitali (osakapitali) nimiväärtusest, seda AS-ide ja 
OÜ-de  puhul,  kelle  aktsiakapital  (osakapitali)  on  kaks  või  enam  korda  suurem 
miinimumkapitalist. 
•  Kui  omakapital  väheneb  alla  poole  aktsiakapitali  (osakapitali)  nimiväärtusest,  tuleb 
vastavalt  ÄS-le  kokku  kutsuda  omanike  erakorraline  üldkoosolek  ja  otsustada,  kas 
vähendada aktsiakapitali, AS restruktureerida või lõpetada. 
Omakapital jaguneb: 
1. Seotud omakapitaliks s.o aktsia-/osakapital, ülekurss, reservid .  
 
Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid. 
 
2. Vaba omakapitaliks, s.o eelmiste  perioodide jaotamata kasum ja aruandeaasta kasum. 
 
Vaba  omakapitali  baasilt  võib  maksta  rahadividendi,  moodustada   reserve   või 
suurendada aktsia-/osakapitali 
Omakapital bilansis 
 
  Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 
  Ülekurss  
  Oma osad või aktsiad (miinus)  
  Kohustuslik reservkapital  
  Muud reservid  
  Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum)  
  Aruandeaasta kasum (kahjum)  
 
 
Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 
Aktsia või osa väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on määratletud äriühingu 
 põhikirjas kuid see ei tohi olla väiksem seadusest tulenevale suurusele 
Aktsia või osa - omanikule kuuluv osa aktsiaseltsi aktsiakapitalist või osaühingu  
osakapitalist, mis annab aktsionärile õiguse saada kasumit – dividendi. 
Ülekurss 
  Osade või aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse 
saadud summa; 
  Oma osade või aktsiate müügihinna ja soetusmaksumuse vahe; 
  Oma osade või aktsiate kustutamisel nimiväärtuse (nominaalväärtuse) ja soetusmaksumuse vahe 
  Aktsaitehingutega seotud otsekulud (miinus) 
  Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühenduste  
puhul – vahe soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe 
NB! Ülekursi saldo ei saa olla negatiivne 
Ülekurss võib kasutada: 
  Kahjumi katmiseks kui seda ei ole võimalik katta  eelmiste perioodide jaotamata  
kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali  ving  põhikirjas ettenähtud reservide arvel 
  Osa- või aktsiakapitali  suurendamiseks fondiemissiooni teel 
Oma osad või oma aktsiad (kontrapassiva konto, miinus märgiga) 
  Oma osad või oma aktsiad on aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud või tasuta saadud  
oma aktsiad või osad. Need on emiteeritud aktsiad, kuid ei ole hetkel käibes (omanike käes). 
  Osad või aktsiaid  saab tagasi osta, kuid aktsiakapitali või osakapitali nimiväärtust 
 ei vähendata tagasiostetud oma aktsiate või osade nimiväärtuse võrra.  
  Oma aktsiad või oma osad saab kajastada soetusmaksumuse meetodil nende  
36 
 
kustutamiseni või edasimüümiseni Oma aktsiate või Oma osad kontol.  
 
Tehingud  oma  aktsiatega  või-osadega kujutavad endast väljamakseid ettevõtte omanikele  
või makseid ettevõtte omanikelt, mistõttu nad ei vasta tulude ega kulude definitsioonile. 
 Seetõttu ei kajastata selliseid tehinguid tulude ega kuludena kasumiaruandes, vaid 
 omakapitalitehingutena omakapitali muutuste aruandes. 
 Ettevõtte poolt omakapitaliinstrumentide (näiteks aktsiate või osade) emiteerimisel või  
tagasiostmisel tehtud kulutusi kajastatakse omakapitali vähendusena (kirjel „Ülekurss”, 
 juhul, kui seal on positiivne jääk; vastasel juhul kirjel „Jaotamata kasum”), 
 mitte kuluna kasumiaruandes. 
Kohustuslik reservkapital 
  Kui on ettenähtud, kas seadusest tulenevalt või põhikirjast reservkapital siis 
 igal majandusaastal tuleb  kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist.  
  Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali  
Suurendamine  puhaskasumi arvelt. 
 OÜ reservkapitali 
….moodustamine muutus vabatahtlikuks (ÄS § § 160, 506 lg 4¹ jt) ka enne 01.01.2011.a 
 asutatud osaühingutele, ei kehti AS-dele.  
Osanikud võivad võtta vastu otsuse kohustusliku reservkapitali moodustamise või suurendamise 
 lõpetamise kohta. Selline otsus nõuab põhikirja muutmist ja see nõuab häälteenamust  
(ÄS§ 175 1. lõiget). 
ÄS § 161,§ 337. Reservkapitali kasutamine 
  Reservkapitali võib osanike  otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole  
võimalik katta osaühingu vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi 
 ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti osakapitali suurendamiseks. 
  Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. 
 
Kohustuslik reservkapital moodustamine: 
D Aruandeaasta puhaskasum  
    K Kohustuslik reservkapital 
Seda võib kasutada ka kahjumi katmiseks.  
D Kohustuslik reservkapital 
    K Jaotamata kasum (kahjum) 
 
Muud  reserv   
 Puhaskasumi arvelt omakapitali moodustatud reservid. 
Näiteks: 
  Vabatahtlik reservkapital 
  Muudel eesmärkidel moodustatud reservid (näiteks piirata vaba omakapitali hulka) 
  Ümberhindlusreservid 
 
Puhaskasum (eelmiste perioodide ja aruandeaasta) jaotatakse: 
1)  eraldised  kohustuslikku  reservkapitali  (1/20  puhaskasumist,  kuni  reserv  saab  võrdseks 
1/10 aktsiakapitali nimiväärtusega);  
2) eraldised muudesse reservidesse (näiteks aktsiadividendi e. fondiemissiooni reserv); 
3) dividendideks; 
4) jaotamata kasumiks. 
 
 
 
37 
 
Dividendidega seotud arvestus 
Dividendi deklareerimiskuupäev – üldkoosolek kinnitab kasumi jaotamise ettepaneku. Tekib 
dividendi  maksmise  kohustus.  Protokollikuupäev  –  suletakse  dividendi  saavate  aktsionäride 
nimekiri.  Raamatupidamiskannet  ei  tehta.  Dividendi  väljamaksekuupäev  –  toimub  dividendi 
väljamaksmine. 
 
Näide. Ettevõtte AS  20X9 . a üldkoosolekul otsustasid omanikud jagada 20X8. aasta kasum 
50 000 € järgmiselt: 
- dividendideks 5 € aktsia kohta, käibes on 5000 aktsiat; 
- 2500 € (1/20 kasumist) kanda kohustuslikku reservkapitali; 
- ülejäänud jätta jaotamata. 
 
Raamatupidamiskanne: 
D Aruandeaasta puhaskasum   
5 0000 
     K Dividendivõlad   
 
             25 000 
     K Kohustuslik reservkapital 
 
   2 500 
K Eelmiste aastate jaotamata kasum  22 500 
 
Eestis  maksustatakse   dividendid   (kasumi  jaotamine),  mitte  puhaskasum  (kasumi  tekkimine). 
Tulumaksu arvestamine (21/79 dividendide summast): 
 
Dividendide väljakuulutamisel: 
D Tulusmaksukulu 
 
 
6 646 (25 000 * 21/79)  
    K Dividendide tulumaksueraldis              6 646 
Dividendide väljamaksmisel: 
D Dividendivõlad 
 
 
25 000 
    K Pangakonto 
 
 
 
25 000 
D Dividendide tulumaksueraldis 
6 646  
     K Dividendide tulumaksuvõlg 
              6 646  
Tulumaksu tasumisel: 
D Dividendide tulumaksuvõlg 
6 646 
     K Pangakonto 
 
 
 
 6 646 
 
KASUMIARUANNE 
Kasumiaruandes leiavad peegeldamist aruande perioodil tehtud kulutused ja tulud ning siin ei 
kajastata  mitte  mingeid  muid  suurusi  (vt.  lisa  1).  See  aruanne  annab  olulist  informatsiooni 
ettevõtte: 
a)  tehingute ja muude sündmuste ja asjaolude tagajärgede kohta, mis muudavad 
netovarade summat ja iseloomu;  
b)  nende tehingute ja muude sündmuste ja asjaolude omavaheliste seoste kohta;  
c)  kuidas organisatsiooni ressursse kasutatakse mitmesuguste programmide või teenuste 
pakkumiseks. Sellist informatsiooni vajab investeerija kui kreeditor   millist tulu võib 
ettevõte saavutada oma praeguste ressurssidega varustatuse korral ja millised tulud 
oleksid tulevikus prognoositavad. 
 
KULUD 
TOOTMISKULUD 
•  Tootmiskulud  (põhikulu)  –  mis  on  seotud  tootmisega  otseselt  (tooraine,  materjal, 
põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. 
38 
 
•  Tootmise  lisakulud  –  on  seotud  lõpptoodangu  valmistamisega,  kuid  mida  ei  ole 
võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 
•  Mittetootmiskulud  e  perioodikulud  on  kulud,  mis  on  seotud  toodangu 
turustamisega, ettevõtte üldjuhtimisega ja finantseerimisega. 
 
Näide.  Mööblit  tootev  ettevõte  –  määrata  ära  mis  on  tootmiskulud,  tootmise  lisakulud  või 
mittetootmiskulu:  lauad  läbimõõduga  25  cm  (t  kulu,  põhimaterjal),  kulud  ohtlike  jäätmete 
töötlemiseks  (kaudne  t  kulu  t  lisakulu),  tootmistsehhi  kindlustuskulu  (t  lisakulu,  sest 
konkreetsele  tootele  ei  saa  määrata),  liivapaber  (abimaterjal  t.  lisakulu),  tootmistööliste 
väljaõppe komandeering. 
 
Perioodikulude koostis ehk toimimiskulud (operating expenses) 
•  Perioodikuludeks on turustus-, üldhaldus-, ja uurimiskulud, muud ärikulud. 
•  On  nõue,  et  kulud  on  kooskõlas  aasta  tuludega  (tuluartiklitega)  kalkulatsioonilise 
kasumi  eesmärgil.  Lõpetamata  toodangu  ja  valmistoodangu  hindamine  tehakse 
kindlaks  kogu  individuaalse  töökuluga  s.t.  kõik  kulud  kinnitatakse  lõpetamata 
toodangule,  mis  esindasid  lõpetamata  toodangut  ja  kogu  lõpetatud  tööd 
valmistoodangule. 
 
Toote omahinda e soetusmaksumusse ei kuulu toimimiskulud (operating expenses) (vt lisa 1). 
 
Kasumiaruande  esimene  skeem  vastab  kogukulude   meetodile   e  kulud  on  liigendatud 
lähtudes  kulude  olemusest.  See  on  lihtsam  jaotus,  kuna  ei  nõua  kulude  jagamist 
organisatsiooni  erinevatele  funktsioonidele  ja  on   rakendatav   sageli  väiksemates 
organisatsioonides, kellel puudub vajadus kulude liigendamiseks funktsioonide kaupa. Aga ka 
suuremates   organisatsioonides,  kus  on  kujunenud  rahvusvaheliseks  tavaks  koostada 
kasumiaruanne lähtudes kulude olemusest.  
 
Tootmisettevõttel tuleb  müügitulu  korrigeerida , sest kasumiaruandes on kajastatud perioodi 
kogu kulud  st kui on valmis- ja lõpetamata toodangut (kajastub bilansis) siis tule leida kulud 
müüdud toodangule. Leitakse varude muutus (hälve).  
 
Näide 
                                  Perioodi algul (So)       Perioodi lõpus (S1)   Muutus  
Lõpetamata toodang         400                                  500                   +100 
Valmistoodang                  300                                  400                   +100 
 
Varude suurenemine kasumiaruandes näidatakse „+“ märgiga. 
 
Näide 
                                  Perioodi algul (So)       Perioodi lõpus (S1)    Muutus  
Lõpetamata toodang          500                                  400                   -100 
Valmistoodang                  400                                  300                   -100 
 
Varude vähenemine kasumiaruandes näidatakse „-“ märgiga. 
 
Kasumiaruande  teise  skeemi  vastab  realisatsioonikulu  meetodile  e  kulud  on  liigendatud 
lähtudes  kulude  funktsioonist  (näiteks   turustuskulud ,  üldhalduskulud).  Kasumiaruande  teise 
skeemi  rakendamisel  tuleb  otsustada,  millise  organisatsiooni  funktsiooniga  nad  on  seotud. 
Näiteks   palgakulu   tuleb   proportsionaalselt   jagada  erinevate  funktsioonide  vahel,  kuid  kuna 
39 
 
kulude  jagamine  on  subjektiivne,  siis  erinevate  ettevõtete  skeem  2  alusel  koostatud 
kasumiaruanded ei pruugi olla omavahel võrreldavad ärikulude liigenduse osas. 
 
Kogukulu  meetod    siin  leiavad  kajastamist  peale  realisatsioonitulu/-kulu  ka  varude 
muutused,  muud  tulud,  kulud  ettevõtlusest.  Et  välja  tuua  ettevõtte  tulem  lahutatakse 
realisatsiooni  tulemist  maha  kulutused  materjalile,  personalile,   amortisatsioon   ja  muud 
ettevõtlusega  seotud  kulutused.  Võttes  arvesse  finantstulemusi  saadakse  majandustegevuse 
tulemus  kaasates erakorralisi tulemusi, ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu ning muid makse 
saame aasta tulemuse puhta kasumi/kahjumi. 
 
Realisatsioonikulu  meetod    leitakse  brutotulem  lahutades  perioodi  realisatsioonitulust 
laekunud käibest sellele perioodile langenud tootmiskulud. Seejärel võetakse maha turustus- 
ja  halduskulud,  finantstulu,  erakorraline  tulu,  ettevõtte  ja  üksikisiku  tulumaks  ning  muud 
maksed. 
 
Mõlemad  meetodid  erinevad  teineteisest  ainult  oma  kirjelduse  vormi  poolest,  kui  mitte 
tulemuse poolest. 
 
Üldjuhul  kajastatakse  tulud  ja  kulud  kasumiaruandes  eraldi,  neid  omavahel  saldeerimata.  Teatud  juhtudel  on 
kajastamine  netosummana  siiski  õigustatud,  kuna  see  annab  tõepärasemalt  edasi  tehingute  sisu.  Näide,  mil 
tehingust  tekkinud  tulu  saldeeritakse  vastava  kuluga  ning  kajastatakse  kasumiaruandes  netosummana  (IAS 
1p36,37)  kasumeid/kahjumeid  põhivara  müügist  kajastatakse  netosummana  (põhivara  müügist  saadud  tulu 
miinus müüdud vara  bilansiline  maksumus). 
 
Näide.  Koostada  kasumiaruanne  kahe  skeemi  järgi  (skeem  1  ja  skeem  2).  Valmistati  3 
ühesugust toodet: 
otsene materjalikulu 100 € toote kohta; 
otsene tootmiskulu 200 € toote kohta; 
müüdi 1 toode 400 € eest; 
müüja töötasu 40 €, raamatupidaja töötasu 40 €. 
 
 
Kogukulude meetod  
 
Realiseerimiskulude (käibekulude) 
e. kulude olemus  
meetod e. kulude funktsioonist lähtuvalt  
(skeem 1) 
(skeem 2) 
Müügitulu 
400   
Müügitulu 
400 
Varude suurenemine (kahe toote 
   
Müüdud toodangu kulu  
300 
maksumus, mis jäi lattu) 
600 
Materjali kulu (3 toodet)  
(300)   
Brutokasum  
100 
Tegevuskulud   
(600)   
Turustuskulud   
(40) 
Palgakulu (otsene + üldkulu) 
(80)   
Üldhalduskulud 
(40) 
Ärikasum 
20   
Ärikasum 
20 
Aruandeaasta puhaskasum 
   
Aruandeaasta puhaskasum 
 
(kahjum) 
20 
(kahjum) 
20 
 
Kogukulumeetodi eelised 
1.  Kasumiaruande koostame kululiikide järgse arvestuse alusel. 
2.  Kindlaks tehakse kogutulu (netokäive +/- valmis- ja lõpetamata toodangu varu jääkide 
muutus + oma tarbeks valmistatud põhivara kapitaliseeritud väljaminekud). 
3.  Materiaalsed  ja  tööjõukulutused  leiavad  eraldi  kajastamist  kui  olulised  tulu 
potentsiaali määravad tegurid. 
40 
 
4.  Tuuakse  ära  põhivarade  soetusmaksumusest  mahaarvatavad  summad,  mis 
iseloomustavad sisefinantseerimise võimet. 
 
Sobiv kasutamiseks lihtsa toomisaarvestusega ja väikeste tootmisväliste  kuludega  firmadele. 
 
Realiseerimis-käibekulumeetodi  oluliseks  tunnuseks  on,  et  käibelaekumine  (müügitulu) 
vastab  ainult  selle  käibe  saavutamiseks  tehtud  kulutustele  ja  funktsionaalselt  liigendatud 
tootmis-käibekulud.  
 
Eelised 
1.  Tooteliikide liigendamisega on võimalik leida kasum tooteliikide (üksiktoote) lõikes. 
2.  Tulude ja kulude vaheline seos on ülevaatlik. 
3.  Ettevõtte tegevusvaldkondade lõikes toimub kulude tekkepõhine rühmitamine. 
4.  Sobib seeriatootmisega tegelevale ettevõttele. 
 
RAHAVOOGUDE  EHK RAHAKÄIBE ARUNNE 
Tulenevalt  rahvusvahelistest  finantsaruandluse  standarditest  ja  Eesti  raamatupidamise 
seadusest  on   rahavood   kolmas  oluline  finantsaruanne,  mis  näitab  ettevõtte  aruandeperioodil 
majandustehingutest  tulenevaid  raha  tegelikke  sissetulekuid  ja  väljaminekuid.  Rahavood 
koostatakse  kassapõhisena,  mitte  tekkepõhisena,  nagu  bilanss  ja  kasumiaruanne. 
Rahavoogude aruanne peaks andma ülevaate sellest, kust pärinevad organisatsiooni rahalised 
vahendid ning millele ta neid kulutab s t ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, 
mis  on  omakorda  aluseks  ettevõtte  väärtuse  hindamisel.  Raha  ekvivalentideks  loetakse 
lühiajalisi  (üldjuhul  kuni  3  kuud)  kõrge  likviidsusega  investeeringuid,  mida  on  võimalik 
konverteerida  teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse 
risk (näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides). 
 
Rahavood e rahakäibearuanne koosneb: 
 
rahavood põhitegevusest (äritegevusest); 
 
rahavood investeerimistegevusest; 
 
rahavood finantseerimistegevusest. 
 
Põhitegevus  (äritegevus)  –  ettevõtte  põhilisest  tegevusest  saadud  tulu,  mis  ei  kuulu 
investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse alla.  
 
Investeerimistegevus  –  mittelikviidsete  varade  ja  teiste  raha  ekvivalentide  alla 
mittekuuluvate investeeringute omandamine ja müük.  
 
Finantseerimistegevus  –  muutused  ettevõtte  omakapitali  ja  laenukapitali  suurustes  ja 
koostises. 
 
Põhitegevusest  (äritegevusest)  tulenev  rahakäive  e  rahavood  näitavad  meile,  kas 
organisatsioon   suudab  genereerida  piisavalt  raha,  et  tasuda  kreditoorseid  võlgu,  teha  uusi 
investeeringuid  ilma,  et  kaasaks  organisatsiooni  väliseid  finantseerimisallikaid,  maksta 
dividende ning säilitada  olemasolevat võimsust.  
 
Investeerimistegevusest  tulenevad  rahavood  e  rahakäive  väljendavad  üldiselt  kulutuste 
suurust,  et  saada  tulevikus  tulu.  Siin  kajastatakse  muutused  organisatsiooni  pikaajalistes 
aktivates.  
 
41 
 
Finantseerimistegevusest  tulenevad  rahavood  e  rahakäive  aitab  prognoosida  tulevikus 
rahavoogusid  omanike  nõudeõiguse  seisukohalt.   Soovitav   on  raha  laekumiste  ja 
väljaminekute  kohta  ettevõttes  koostada  liigendatud  loetelu,  et   juhtkond   saaks  korraldada 
tõhusat kontrolli rahade kasutamise üle. 
 
Standardid lubavad kasutada kahte rahavoogude meetodit  otsearvestuse ja kaudmeetodit. 
Sõltumata sellest, millist meetodit kasutatakse, on lõpptulemus üks ja sama. 
 
Otsese  arvestusmeetodi  e   operatiivse   tegevuse  arvestuse  järgi,  kus  kõik  saadud  ja  makstud 
arved tuuakse ära liikide järgi. Informatsioon selleks saadakse: 
- raamatupidamisarvestuse registritest; 
- müügi, müügikulude ning muude kasumiaruande kirjete korrigeerimisel. 
 
Operatiivse  tegevuse  järgi  rahavoogude  arvestuse  teostamiseks  tuleb  kaasata  kõiki  perioodi 
jooksul toimunud sissetulekuid ja väljaminekuid (otsene meetod). Nagu näiteks: 
a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha; 
b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha; 
c) makstud palgad; 
d) makstud tulumaks; 
e)  makstud  intressid  (alternatiivina  on  lubatud  makstud  intresse  kajastada  ka 
finantseerimistegevuse all. 
 
Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: 
-  mitterahaliste  majandustehingute  mõjuga  (näiteks  amortisatsioon,  eraldiste  moodusta-
mine); 
- põhitegevusega (äritegevusega) seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; 
-   investeerimis -  ja  finantseerimistegevusega  seotud  tulude  ja  kuludega  (kasum  põhivara 
müügist). 
 
Rahakäibe aruande koostamise meetodid skeemina 
 
OTSEMEETOD  
 
 
 
KAUDMEETOD 
1. Põhitegevuse rahavood   
 
1. Põhitegevuse rahavood 
+ Laekunud ostjatelt   
 
 
Ärikasum/puhaskasum  
- Tasutud tarnijatele   
 
 
Korrigeerimine 
- Väljamakstud töötajatele töötasu 
 
Investeerimise  tulud (-) ja kulud (+) 
- Tasutud makse 
 
 
 
Äritegevuse puhaskasum 
Jne 
 
 
 
 
 
Korrigeerimine 
+ Muud laekumised   
 
 
+ Amortisatsioon  
(ebaolulise suurusega laekumised) 
 
Äritegevuse nõuete muutus (S
; ↑ „
1-S0
-“  
+ Muud tasumised 
 
 
 
märgiga ja ↓ „+“ märgiga)  
(ebaolulise suurusega tasumised) 
 
Varude muutus (S
; ↑ „
1-S0
-“ märgiga ja ↓   
„+“ märgiga) 
Äritegevuse kohustuse muutus (S
; ↑ 
1-S0
 
„+“ märgiga ja ↓ „-“ märgiga) 
2. Investeerimise rahavood   
 
2. Investeerimise rahavood  
+  Laekumised (liikide kaupa)  
 
+  Laekumised (liikide kaupa) 
- Tasumised (liikide kaupa)    
 
- Tasumised (liikide kaupa) 
3. Finantseerimise rahavood 
 
3. Finantseerimise rahavood 
+ Laekumised (liikide kaupa)  
 
+ Laekumised (liikide kaupa) 
42 
 
- Tasumised (liikide kaupa)   
 
- Tasumised (liikide kaupa) 
       
Rahajäägi kogumuutus: põhitegevuse rahavood + investeerimise rahavood + finantseerimise 
rahavood. 
 
Näide 
Väljavõte bilansist 
Käibevara 
31.12.X9 
31.12.X8 
Nõuded ostjatele  
11 000 
7 500 
Ettemaksed 
1 600 
400 
Materjalid 
 6 300 
5 000 
Kaubavarud  
10 000         
15 800 
Lühiajalised kohustised   
31.12.X9 
31.12.X8 
Võlad tarnijatele 
6 000 
8 000 
Võlad töövõtjatele 
5 500 
4 000 
Maksuvõlad 
5 500    
3 000 
 
Bilansikirjete hälbed 
Nõuded ostjatele, suurenemine 
-3 500 
Ettemaksete suurenemine 
-1 200 
Materjalide jäägi suurenemine 
-1 300 
Kaubavarude vähenemine 
+5 800 
Võlad tarnijatele, vähenemine 
-2 000 
Võlad töövõtjatele, suurenemine 
+1 500 
Maksuvõlgade suurenemine 
+2 500 
 
Bilansikirjete hälvete tõlgendamine raha liikumise seisukohast 
•Aktivakirjete (v.a. raha) suurenemine avaldab rahakäibele negatiivset mõju muutuse (hälbe) 
summas.  Näiteks  suurenesid  nõuded  ostjate  vastu  (võrreldes  eelmisel  perioodiga),  mis 
tähendab,  et  majandusüksus  krediteeris arvestusperioodil oma kliente suuremas ulatuses kui 
eelmisel perioodil. 
•Aktivakirjete (v.a. raha) vähenemine tähendab raha laekumist muutuse (hälbe) summas. 
Näiteks    nõuded  ostjate  vastu  vähenesid  (võrreldes  eelmisel  perioodiga),  tähendab  see,  et 
kliendid tasusid ostetud kaupade/teenuste eest kiiremini võrreldes eelmise perioodiga. 
• Passivakirjete suurenemine tähendab raha laekumist või maksmise edasilükkamist muutuse 
(hälvete)  summas.  Näiteks  kasvasid  võlad  tarnijatele  (võrreldes  eelmisel  perioodiga),  mis 
tähendab,  et  majandusüksuse  võlgnevus   tarnijate   ees  suurenes,  võrreldes  arvestusperioodi 
algusega. 
•Passivakirje vähenemine näitab raha  enamat  kasutamist muutuse (hälvete) summas. Näiteks 
vähenesid  võlad tarnijatele (võrreldes eelmisel perioodiga), mis tähendab, et  majandusüksus 
tasus tarnijatele  tavalisest  kiiremini võrreldes eelmisel perioodiga või enne seda. 
 
OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 
Omakapitali  muutuste  aruandes  kajastatakse  aruandeperioodil  toimunud  muutusi  kõikides 
raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes.  
 
43 
 
Omakapitali  muutuste  aruandes  kajastatakse  aruandeperioodil  toimunud  muutusi  ettevõtte 
omakapitali  kirjetes,   tuues   eraldi  välja  omanike  poolt  kapitali  tehtud  sissemaksed  ja 
omanikele  tehtud  väljamaksed,  aruandeperioodi  kasumi  või  kahjumi,  arvestuspõhimõtete 
muutuste  mõju,  reservide  suurendamise  ja  vähendamise  ning  muud  omakapitali  kirjeid 
mõjutanud majandustehingud.  
Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja: 
  kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum; 
  tulud  või  kulud,  mida  kajastatakse  otse  omakapitali  reservides  vastavalt  teistes  RT 
juhendites  nõutud  või  lubatud  arvestuspõhimõtetele  (näiteks  muutused  välismaiste 
tütarettevõtete valuutakursside muutuste reservis); 
  arvestuspõhimõtete  muutuste  mõju  omakapitali  kirjetele  (näiteks  jaotamata  kasumi 
tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue RT juhendi rakendamisega); 
  ränkade vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele; 
  omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali (näiteks aktsiakapitali suurendamine); 
  omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist (näiteks dividendide maksed); 
  tehingud omaaktsiatega; 
  aktsiate ja osade tühistamised; 
  reservide suurendamised ja vähendamised (sealhulgas muutused kohustuslikus reserv-
kapitalis); 
  muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. 
Muutusi  aktsiakapitali  kirjetes  selgitatakse  raamatupidamise  aastaaruande   lisas   omakapitali 
kohta. Selles lisas näidatakse: 
  emiteeritud  ja  märgitud  aktsiate  arv  ja  nominaalväärtus  perioodi  alguses  ja  lõpus 
aktsialiikide kaupa; 
  perioodi  jooksul  emiteeritud  aktsiate  arv,  nominaalväärtus  ja  emiteerimisel  saadud 
tasu; 
  perioodi  jooksul  tagasi  ostetud,  müüdud  ja  tühistatud  aktsiate  arv  ning  bilansiline 
väärtus; 
  üldkoosoleku  poolt  kinnitatud  dividendid  ja  muud  muutused  omakapitalis,  juhul  kui 
neid ei ole kirjeldatud omakapitali muutuste aruandes. 
 
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ( RTJ 15 alates 2013. a.) 
Raamatupidamise aastaaruande lisad tuleb esitada süsteemselt, näiteks järgmises järjekorras: 
(a) arvestuspõhimõtted; 
(b) põhiaruannete kirjeid selgitavad lisad (võimalikult samas järjekorras põhiaruannete ja neis esitatud 
kirjetega); 
(c) muud selgitavad lisad. 
13. VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE 
Varude esmane arvele võtmine 
Alates 2013. a. on lubatud peale varude soetusmaksumuse meetodi kasutada ka  
  standardhinna meetodit,  
  jaehinna meetodit,   
  viimast ostuhinda, 
muidugi kui selle meetodi tulemusena saadud soetusmaksumus on ligilähedane tegelikule 
soetusmaksumusele. 
 
44 
 
Varude arvestus 
Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, 
sõltuvalt sellest, kumb on madalam.  
 
Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud 
hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi 
sooritamiseks (turustuskulud). 
Iga aruandeperioodi lõpul tuleb varud kriitiliselt üle vaadata, et selgitada välja kas varude neto 
realiseerimisväärtus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest. 
 
Kui ilmnevad järgmiste asjaolud siis peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude 
allahindluseks: 
  varude füüsiline  inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või nende füüsiline 
seisund on halvenenud; 
  sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; 
  teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ja on võimalik, 
et kas  neid ei suudeta realiseerida mõistliku aja vältel.  
 
Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. 
 
Pidev arvestus: 
•   arvestus nii ostu kui müügi osas; 
•   laoseisu inventuur 1 kord aastas; 
•   kasutatakse suurtes ettevõtetes ja odavate kaupade puhul. 
 
Perioodiline arvestus: 
•   pidev arvestus puudub; 
•   laoseisu inventuur vähemalt 1 kord aastas; 
•   kasutatakse väikeettevõttes ja praktiliselt kõigi kaupade puhul. 
 
 
 
KAUPADE PERIOODILINE ARVESTUSSÜSTEEM 
Kaupade algjääk + Kaubaostud - Kaupade lõppjääk (inventuuri andmed)  
= 
Realiseeritud kaupade kulu (cost of  goods sold) 
 
KAUPADE PIDEV ARVESTUSSÜSTEEM 
Konto  Kaubad  algsaldo + Deebetkäive (Kaubaostud) - Kreeditkäive (e. realiseeritud kaupade 
kulu) 
= 
konto  Kaubad  lõppsaldo 
 
 
Näide. Algsaldo oktoobri alguse seisuga oli  8000 . Kauba ost ja müük oktoobris 20X9. a.: 
Kuupäev 
Tehing 
Müügi-summa 
Soetus-
(realiseerimismaksumus) 
maksumus 
02. oktoober 
ost 
- 
9000 
45 
 
11. oktoober 
müük 
12 000 
7000 
15. oktoober 
ost 
- 
5000 
22. oktoober 
müük 
10 000 
6000 
 
 
Pidev arvestus: 
02. oktoober 
D Kaup 
 
            9 000 
    K Võlad tarnijatele                          9 000 
11. oktoober 
D Kassa 
 
 
12 000 
     K Müügitulu 
 
 
12 000 
D Müüdud kauba kulu 
  7 000 
     K Kaup 
 
 
              7 000 
15. oktoober 
D Kaup 
 
              5 000 
     K Võlad tarnijatele  
             5 000 
22. oktoober 
D Kassa 
 
 
10 000 
    K Müügitulu 
 
 
10 000 
D Müüdud kauba kulu 
  6 000 
    K Kaup 
 
 
              6 000 
 
Perioodiline arvestus: 
02. oktoober 
D  Ostud või Kaup 
9 000 
 
     K Võlad tarnijatele                9 000 
11. oktoober (Ei kajastata) 
D Kassa 
 
12 000 
 
      K Müügitulu 
 
12 000 
 
15. oktoober 
D Ostud või Kaup 
  5 000 
 
      K Võlad tarnijatele 
  5 000 
22. oktoober  (Ei kajastata) 
D Kassa 
 
10 000 
 
      K Müügitulu 
 
10 000 
 
Varude hindamine 
Varud  hinnatakse  bilansis  lähtudes  sellest,  mis  on  madalam,  kas  soetusmaksumus  või  neto 
realiseerimismaksumus. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind, millest 
on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks 
ja müügi sooritamiseks (turustuskulud). Kui bilansipäeval ettevõttes olevate varude jäägi neto 
realiseerimismaksumus 
on 
selle 
soetusmaksumusest 
madalam, 
siis 
kajastatakse 
soetusmaksumuse  ja  neto  realiseerimismaksumuse  vahe  aruandeaasta  kasumiaruandes 
kuludena.  Varude  maksumust  ei  tule  alla  hinnata,  kui   nendest   või  nende  abil  toodetud 
valmistoodang realiseeritakse eeldatavasti tegeliku maksumusega või sellest kõrgemalt. 
 
46 
 
Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Materiaalse varu hindamiseks võib kasutada 
ühte järgmistest meetoditest , millest igaüks rajaneb erineval väärtuse muutumise oletusel: 
 
 
üldise  identifitseerimise  (ühiku  individuaalhinna)  meetod,  tükimeetod  (specific 
identification method ); 
 
kaalutud keskmise soetushinna meetod ( average -cost method); 
 
varu  hindamise  meetod  esimeste   ostude   hindades     FIFO -meetod  ( first   in,  first  out 
method); 
 
varu  hindamise  meetod  viimaste  ostude  hindades     LIFO -meetod  (last  in,  first  out 
method); 
 
varu hindamise meetod  kõrgema hinnaga ostude alusel   HIFO -meetod ( highest  in, 
first out method); 
 
varu hindamise meetod madalama hinnaga ostude alusel  LOFO-meetod (lowest in, 
first out method); 
 
KIFO-meetod (Konzern in, first out method). 
 
Eesti raamatupidamise seadus on andnud võimaluse kasutada ettevõtte varude hindamisel kas 
üldise  identifitseerimise  (ühiku  individuaalhinna,  tükimeetod)  meetodit,  FIFO-  või  kaalutud 
keskmise  soetushinna  meetodit.  Otsuse  varude  hindamise  meetodi  valiku  kohta  langetab 
ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ka raamatupidamise sise-eeskirjades.  
 
 
 
Kaalutud keskmise soetushinna meetod 
See meetod tugineb tinglikule oletusele, et perioodi jooksul müüdud varude  maksumuseks  on 
nende  keskmine  soetusmaksumus.  Varude  lõppjäägi  maksumuseks  on  siis  vastavalt  samuti 
kaalutud keskmine soetusmaksumus. 
 
Oletatakse, et lõppvaru soetusmaksumus on aruandeperioodi algvarus oleva materiaalse vara 
pluss antud perioodi jooksul soetatud vara kaalutud keskmise hinna alusel leitud maksumus. 
Kaalutud  keskmine   soetushind ,  millega  hinnatakse  nii  vara  väljaminekut  kui  ka  lõppvaru, 
leitakse müügikauba soetusmaksumuse jagamisega selle ühikute arvule (kogusele). Kasutada 
võib kas perioodilise või pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit (vt. tabel 2, 3). 
 
Kaalutud  keskmine  soetusmaksumus  on  kõige  neutraalsem  meetod,  mis  on  nii  öelda 
kompromissiks FIFO- ja LIFO-meetodi vahel. 
 
FIFO-meetod 
FIFO-meetodi  puhul  oletatakse,  et  iga  vanem,  s.o.  varem   hangitud   vara  väljastatakse 
(müüakse)  esimesena  (vt.  tabel  4).  Esimesena  varusse  tulnud  varaühiku  hind  on  esimesena 
väljastatava  varaühiku  hinnaks.  Sarnased,  kuid  erinevate  hindadega  soetatud  varaühikud 
väljastatakse  (kantakse  kuluks)  kronoloogilises,  s.o.  ostujärjekorras.  Kui  sellest  varu 
väljastamise  järjepidevusest  peetakse  kinni,  jäävad  aruandeperioodi  lõppvarusse  viimastena 
soetatud  varaühikud.  Olenemata  vara  tegelikust  füüsilisest   liikumisest   ei  arvestata  FIFO-
meetodil mitte vara, vaid vara väärtuse, selle rahalise maksumuse muutumist. Et see arvestus 
on süsteemne ja toimub kronoloogilises järjekorras, on varu hindamise tulemus perioodilise ja 
pideva FIFO-meetodi puhul identne. 
 
47 
 
FIFO-meetodi  puhul  hinnatakse  perioodi  lõppvaru  viimaste  ostude   hinnast   lähtudes,  kuna 
tinglikuks  oletuseks  on,  et  lattu  jäänud  varud  on  soetatud  viimastena,  realiseeritud  kauba 
soetusmaksumus leitakse aga esimeste sissetulekute hindades. Sellepärast annab FIFO-meetod 
hindade  pideva  tõusu  tingimustes  muude  varude  hindamise  meetoditega  võrreldes  suurema 
puhaskasumi. See tuleneb asjaolust, et ettevõte püüab hindade pideva kasvu tingimustes tõsta 
müügihindu,  arvestamata  seda,  et  materiaalne  vara  oli  soetatud  enne  hindade  tõusu,  s.o. 
madalamate  hindadega.  Sel  viisil  saadav  kasum  on  näiline  ja  seda  nimetatakse  laokasumiks 
või  FIFO-kasumiks,  millepärast  FIFO-meetodit  ka  kritiseeritakse.  Hindade  languse 
tingimustes  ilmneb   vastupidine    tendents .  Seega  on  FIFO-meetodi  põhipuuduseks  see,  et  ta 
suurendab majandusarengu tsükli mõju tulunäitajale. 
 
LIFO-meetod 
LIFO-meetodi  aluseks  olev   loogika   on  vastupidine.  Oletatakse,  et  esimesena  müüakse  ära 
viimasena  sisse  tulnud  varud  (vt.  tabel  5).  Vastupidiselt  FIFO-meetodile  kasutatakse  LIFO-
meetodi  puhul  esimesena  väljastatava  vara  hindamiseks  viimasena  soetatud  vara  hindu. 
Müümata  jääv  vara  hinnatakse  aga  vanema,  varem  soetatud  vara  hindades.  Kui  niisuguses 
järjekorras toimub ka vara füüsiline liikumine, jääb majandusaasta lõppvarusse kõige varem 
soetatud vara. Eristatakse perioodilise ja pideva LIFO-meetodit. 
 
Lubatavus  hinnata  LIFO-meetodil  lõppvaru varasemate ostude hinnas, realiseeritud vara  aga 
viimasena  soetatud  vara  hinnas,  ei  ole  paljudes  ettevõtetes   kahtlemata   vastavuses  kauba 
tegeliku  füüsilise  liikumisega  (on  ka  muidugi   erandeid ,  näiteks  puistematerjale  müüvad 
ettevõtted).  Seetõttu  on  materiaalse  varu  bilansiline  hinnang  sageli  ebareaalne  ega  lange 
kokku  tegeliku  soetusmaksumusega.  Sellepärast  peab  LIFO-meetodi  kasutamisel  eelöelduga 
arvestama  käibevara,  likviidsuse  jne.  analüüsimisel.  Vaatamata  sellele  puudusele  võimaldab 
LIFO-meetod teha jooksva soetusmaksumuse ja jooksva müügihinna hälbena kindlaks kõige 
täpsema kasumi, hoolimata sellest, milline vara tegelikult realiseeriti või milline jäi varusse. 
 
Hindade  tõustes  või  langedes  kajastab  realiseeritud  vara  soetusmaksumus  LIFO-meetodil 
kulusid  vastavuses  müügiaja  hinnatasemega.  Selle  tulemusena  näitab  LIFO-meetod 
inflatsiooni korral väiksemat puhaskasumit ja deflatsiooni korral vastupidi. Sellega tasandub 
majandusarengu  tsükli  mõju.  Tähtis  on  siinjuures  asjaolu,  et  materiaalse  varu  hindamisel 
omandab  informatsioon  soetushinna  muutumisest  ja  sellele  vastava  kasumi  selgitamine 
suurema tähtsuse kui vara füüsilise liikumise täpne kindlakstegemine. 
 
LIFO-meetodi  kasutamise   kitsaskohaks   on  ka  see,  et  varanimetuste  suure  arvu  korral  on 
arvestus  nende  lõikes  töömahukas,  ning  et  LIFO  baasvaru  likvideerudes  lakkab  toimimast 
LIFO-meetodi omadus kujundada väiksem kasum kui maksustatava tulu leidmise lähtealus. 
 
Üldise identifitseerimise meetod, tükimeetod 
Seda  meetodit  saab  kasutada  siis,  kui  lõppvaru  koostisesse  kuuluvate  tooteühikute 
soetusmaksumus  on  täpselt  määratud.  Suure  nomenklatuuriga  varu  hindamiseks  on  üldise 
identifitseerimise meetodi, kui varu hindamise täpseima meetodi kasutamine raskendatud, sest 
eeldab  varu  kõigi  ühikute  lõikes  koguselist-summalist  arvestust.  Vastasel  juhul  ei  saa 
tingimustes,  kus  ettevõte  müüb  ühesuguseid,  kuid  erineva  hinnaga  tooteid,  täpselt  määrata, 
millised  tooted  on  müüdud  ja  millised  jäävad  varusse.  See  aga  annab  ettevõttele 
aruandeperioodi müügituluga manipuleerimise võimaluse. Üldise identifitseerimise meetodit 
on otstarbekas rakendada eelkõige kalliste toodete ostmisel ja müümisel. 
 
Tabel 1 
48 
 
Varude arvestusmeetodid 
Algandmed  1. juuni algvaru , toimunud ostumüügitehingute ja juuni lõppvaru kohta: 
1. juuni 
Algvaru 
50 ühikut 
à 1,00 
50  
6. juuni 
Sissetulek 
10 ühikut 
à 1,00  
10  
11. juuni 
Väljaminek 
30 ühikut 
 
 
13. juuni 
Sissetulek 
10 ühikut 
à 2,00 
20  
22. juuni 
Väljaminek 
35 ühikut 
 
 
27. juuni 
Sissetulek 
20 ühikut 
à 5,00 
100  
Müügikaup kokku 
90 ühikut 
 
180  
(soetusmaksumuses) 
 
(50+10+10+20) 
Realiseerimine 
65 ühikut 
 
 
Varu 30.  juuniks  
25 ühikut 
 
 
 
Tabel 2 
Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetod e. kaudne kaalutud keskmise soetushinna  meetod e. 
jääkide arvestamise (hindamise) meetod (algandmed tabel 1) 
(Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss soetushinnas : võimalik müügikogus)  
1. juuni 
Algvaru 
50 ühikut 
à 1,00 
  50  
6. juuni 
Ostetud 
10 ühikut 
à 1,00  
  10  
13. juuni 
Ostetud 
10 ühikut 
à 2,00 
  20  
27. juuni 
Ostetud 
20 ühikut 
à 5,00 
100  
Müügikaup kokku 
90 ühikut 
 
180  
(soetusmaksumuses) 
 
Müüdi 65 ühikut 
Ühiku keskmine hind 180 : 90 = 2,00  
Lõppvaru (lõppjääk): 25 ühikut × 2,00 = 50  (90 ühikut – 65 ühikut = 25 ühikut);  
Müüdud kauba kulu (soetusmaksumus): 65 ühikut × 2,00 = 130 
 
Kontroll: 
Müügikauba soetusmaksumus               180 
Miinus: varu 30. juuniks                          50 
Realiseeritud kauba soetusmaksumus    130 
 
Kogus 
Ühiku hind 
Summa 
65 
2,00 
130 
 
Tabel 3 
Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetod e. otsene kaalutud keskmise soetushinna meetod 
(algandmed tabel 1) 
1. juuni 
Algvaru 
50 ühikut 
à 1,00 
50 
6. juuni 
Sissetulek 
10 ühikut 
à 1,00 
10 
 
Jääk 
60 ühikut 
 
60 
 Keskmine hind à 1,00  
11. juuni 
Väljaminek 
30 ühikut 
à 1,00 
30 
 
Jääk 
30 ühikut 
à 1,00 
30 
Keskmine hind à 1,00  
13. juuni 
Sissetulek 
10 ühikut 
à 2,00 
20 
 
Jääk 
40 ühikut 
à 1,25 
50 
Keskmine hind à 1,25  
22. juuni 
Väljaminek 
35 ühikut 
à 1,25 
43,75 
49 
 
 
Jääk 
5 ühikut 
à 1,25 
6,25 
Keskmine hind à 1,25  
27. juuni 
Sissetulek 
20 ühikut 
à 5,00 
100 
30. juuni 
Lõppjääk 
25 ühikut 
à 4,25 
106,25 
Keskmine hind à 4,25  
 
Ressurss enne esimest müüki: 
Kaalutud keskmine soetushind 
60 : 60 tk = 1.00 tk 
11. juunil müüdi 30 tk 
Müüdud kaupade kulu: 30 tk × 1.00 / tk = 30 
Jääk peale müüki: 30 tk × 1.00 / tk = 30 
Ressurss enne teist müüki: 
Kaalutud keskmine soetushind 
40 : 50 tk = 1.25 tk 
22. juunil müüdi 35 tk 
Müüdud kaupade kulu: 35 tk × 1.25 / tk = 43.75  
Jääk peale müüki: 5 tk × 1.25 / tk = 6.25   
Lõppjääk 30. juuni: (jääk 22.06 + 27.06 sissetulek) 5 ühikut + 20 ühikut = 25 ühikut. 
Summas 106.25 
Müüdud kaupade kulu (soetusmaksumus): 30 + 43.75 = 73.75 
 
Tabel 4 
Kaupade (varude) FIFO (perioodiline süsteem) – meetodil e lihtjärjekorra meetodil 
(algandmed tabel 1) 
Kuupäev 
Tekst 
Kogus 
Ühiku hind 
Summa 
01.06 
algsaldo 
50 
1.00 
  50 
06.06 
ost 
10 
1.00 
  10 
13.06 
ost 
10 
2.00 
  20 
27.06 
ost 
20 
5.00 
100 
Kokku: 
saldo ja ost 
90 
 
180 
28.06 
müük 
65 
 
 
30.06 
lõppsaldo 
25 
 
 
 
Lõppsaldo 
Kuupäev 
Tekst 
Kogus 
Ühiku hind 
Summa 
27.06 
ost 
20 
5.00 
100 
13.06 
ost 
  5 
2.00 
  10 
Kokku: 
 
25 
 
110 
Lõppsaldo: 30.06 – 110.- 
Müüdud varude kulu: 180.- – 110.- = 70  
 
Kontroll 
Kuupäev 
Tekst 
Kogus 
Ühiku hind 
Summa 
01.06 
algsaldo 
50 
1.00 
50 
06.06 
ost 
10 
1.00 
10 
13.06 
ost 
  5 
2.00 
10 
Kokku: 
müük 
65 
 
70 
 
 
 
 
50 
 
 
Tabel 5 
Kaupade (varude) FIFO (pidevsüsteem) meetod (algandmed tabel 1) 
1. juuni 
Algvaru 
50 ühikut 
à 1,00 
50 
6. juuni 
Sissetulek 
10 ühikut 
à 1,00 
10 
 
Jääk 
60 ühikut 
 
60 
 
11.juuni 
Väljaminek 
30 ühikut 
à 1,00 
30 
 
Jääk 
30 ühikut 
à 1,00 
30 
 
13. juuni 
Sissetulek 
10 ühikut 
à 2,00 
20 
 
Jääk 
40 ühikut 
 
50 
 
22. juuni 
Väljaminek 
35 ühikut 
à 1.00 (30 tk) ja 
40 
2.00 (5tk) 
 
Jääk 
5 ühikut 
à 2.00 
10 
 
27. juuni 
Sissetulek 
20 ühikut 
à 5,00 
100 
30. juuni 
Lõppjääk 
25 ühikut 
 
110 
Lõppsaldo: 30.06 – 110.- 
Müüdud varude kulu: 180.- – 110.- = 70  
 
 
 
 
 
 
Tabel 6 
Kaupade (varude) arvestus LIFO (perioodiline süsteem) – meetodil 
Kuupäev 
Tekst 
Kogus 
Ühiku hind 
Summa 
01.06 
algsaldo 
50 
1.00 
  50 
06.06 
ost 
10 
1.00 
  10 
13.06 
ost 
10 
2.00 
  20 
27.06 
ost 
20 
5.00 
100 
Kokku: 
saldo ja ost 
90 
 
180 
28.06 
müük 
65 
 
 
30.06 
lõppsaldo 
25 
 
 
 
Lõppsaldo 
Kuupäev 
Tekst 
Kogus 
Ühiku hind 
Summa 
01.06 
algsaldo 
25 
1.00 
25 
Kokku: 
lõppsaldo 
25 
1.00 
25 
Lõppsaldo: 30.06 – 25.- 
Müüdud varude kulu (soetusmaksumus): 155.- 
 
Kontroll 
Kuupäev 
Tekst 
Kogus 
Ühiku hind 
Summa 
01.06 
algsaldo 
25 
1.00 
  25 
06.06 
ost 
10 
1.00 
  10 
13.06 
ost 
10 
2.00 
  20 
51 
 
27.06 
ost 
20 
5.00 
100 
Kokku: 
müük 
65 
 
155 
 
 
Tabel 7 
Kaupade (varude) arvestus LIFO (pidevsüsteem) meetodil 
1. juuni 
Algvaru 
50 ühikut 
à 1,00 
50 
6. juuni 
Sissetulek 
10 ühikut 
à 1,00 
10 
 
Jääk 
60 ühikut 
 
60 
 
11. juuni 
Väljaminek 
30 ühikut 
à 1,00 
30 
 
Jääk 
30 ühikut 
à 1,00 
30 
 
13. juuni 
Sissetulek 
10 ühikut 
à 2,00 
20 
 
Jääk 
40 ühikut 
 
50 
 
22. juuni 
Väljaminek 
35 ühikut 
à 1.00 (25 tk) ja 
45 
2.00 (10 tk) 
 
Jääk 
5 ühikut 
à 1.00 
5 
 
27. juuni 
Sissetulek 
20 ühikut 
à 5,00 
100 
30. juuni 
Lõppjääk 
25 ühikut 
 
105 
 
Lõppjääk 30. juuni: (algjääk) 5 ühikut + 20 ühikut = 25 ühikut. Summas 105. 
20 tk × 5.-/tk = 100 ja 5 tk x 1 = 5. Müüdud kaupade kulu: 30.- + 45.- = 75 
 
Võrdlustabel (bilansis varude lõppsaldo) (perioodiline süsteem) 
Kaalutud 
Tekst 
FIFO 
LIFO 
keskmine 
Algsaldo 
  50 
  50 
  50 
Kokku algsaldo ja ost 
180 
180 
180 
Müük 
  70 
155 
130 
Lõppsaldo 
110 
  25 
  50 
 
Võrdlustabel (bilansis varude lõppsaldo) (pidevsüsteem) 
Kaalutud 
Tekst 
FIFO 
LIFO 
keskmine 
Algsaldo 
  50 
  50 
  50 
Kokku algsaldo ja ost 
180 
180 
180 
Müük 
  70 
  75 
       73.75 
Lõppsaldo 
110 
105 
      106.25 
 
Kasumiaruande võrdlustabel (perioodiline süsteem) 
Oletame,  et  kõik  kaubad  müüdi  ühiku  hinnaga  10.-  tükk,  siis  juunikuu  müügitulu  on: 
65 ühikut × 10.-/tk = 650. 
Kaalutud 
Tekst 
FIFO 
LIFO 
keskmine 
 
 
 
 
Müügitulu 
650 
650 
650 
Müüdud kaupade kulu 
 70 
155 
130 
Brutokasum 
580 
495 
520 
52 
 
 
Kasumiaruande võrdlustabel (pidevsüsteem) 
Oletame,  et  kõik  kaubad  müüdi  ühiku  hinnaga  10.-  tükk,  siis  juunikuu  müügitulu  on: 
65 ühikut × 10.-/tk = 650. 
Kaalutud 
Tekst 
FIFO 
LIFO 
keskmine 
 
 
 
 
Müügitulu 
650 
650 
650 
Müüdud kaupade kulu 
  70 
  75 
       73.75 
Brutokasum 
580 
575 
      576.25 
 
Varu hindamise meetodite mõju 
 
Varu hindamise meetodid 
FIFO 
LIFO 
Keskmine hind 
Hindade tõus 
Suurem lõppvaru 
Väiksem lõppvaru 
Keskmise hinna 
Väiksem müüdud vara 
Suurem müüdud vara 
(keskmine varu) 
maksumus 
maksumus 
meetod hoiab ära 
Suurem kasum 
Väiksem kasum 
FIFO ja LIFO 
Suurem tulumaks 
Väiksem tulumaks 
meetodi äärmused 
Hindade langus 
Väiksem lõppvaru 
Suurem lõppvaru 
Suurem müüdud vara 
Väiksem müüdud vara 
maksumus 
maksumus 
Väiksem kasum 
Suurem kasum 
Väiksem tulumaks 
Suurem tulumaks 
 
14. MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE 
(AMORTISATSIOONI E KULUMI) MEETODID 
Soetusmaksumus    põhivara  arvele  võtmise  maksumus,  mis  koosneb  vara  maksumusest  ja 
kasutuselevõttu võimaldavatest väljaminekutest ning mittetagastatavatest maksudest e tegelik 
soetushind (historical cost, acquisition cost). 
 
Bilansiline (jääk)maksumus  netosumma, milles vara on bilansis kajastatud (võttes arvesse 
akumuleeritud kulumit ja võimalikke allahindlusi). 
 
Kasulik  eluiga  (kasutusaeg)     ajavahemik ,  mille  kestel  materiaalset  põhivara  on 
majanduslikult otstarbekas kasutada. 
 
Rekonstrueerimisväljaminekud    väljaminekud,  mis  oluliselt  pikendavad  vara  kasulikku 
tööiga,  suurendavad  tootmispotentsiaali,  tõstavad  toodangu  kvaliteeti  või  vähendavad 
tootmiskulusid. 
 
Põhivara  sihtfinantseerimine    valitsuselt  saadud  sihtfinantseerimine,  mida  antakse 
raamatupidamiskohustuslasele 
põhivara 
soetamiseks 
või 
ehitamiseks, 
kusjuures  
lisatingimusena võib määratletud olla vara liik või asukoht. 
 
Mitterahaline   toetus    valitsuselt  saadud  mitterahaline  sihtfinantseerimine,  mille  kohaselt 
valitsus annab mitterahalisi ressursse raamatupidamiskohustuslase omandisse. 
 
53 
 
Reaalväärtus  (õiglane  väärtus)  (fair   value )    rahasumma,  mille  eest  saaks  varaobjekti 
vahetada  või  kohustist  tasuda  teadlike,   asjast   huvitatud  ja  omavahel  mitteseotud  osapoolte 
vahelises tehingus. On laiem mõiste kui turuväärtus. 
 
Lõppväärtus  (lõpetamismaksumus)    summa,  mida  ettevõte  saaks  käesoleval  hetkel  vara 
võõrandamisest, millest on maha arvatud eeldatavad võõrandamisega seotud kulud eeldusel, 
et selle varaobjekti kasulik eluiga on lõppenud ja vastavad tingimused täidetud. 
 
Depretseeritav osa e mahaarvestatav osa (amortiseeritav osa)  on vara soetusmaksumus 
miinus tema lõppväärtus. 
 
Depretseerimine  e  mahaarvestamine  (amortisatsioon)    on  vara  amortiseeritava  osa 
kandmine kuluks vara kasuliku eluea  jooksul.  
 
Kasulik  eluiga  –  periood,  mille  jooksul  vara  ettevõtte  poolt  tõenäoliselt  kasutatakse. 
Tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. 
 
Akumuleeritud kulum  põhivara juba kuluna kajastatud depretseeritav osa (amortiseeritav 
osa) (IAS tõlgetes samatähenduslik mõistega «akumuleeritud amortisatsioon»).  
 
Asendusmaksumus  (replacement  cost)    näiteks  põhivarade  ümberhindluse  kontekstis  alus 
reaalväärtuse hindamisel, juhul kui turuväärtuse kohta andmed puuduvad. 
 
 
 
 
Materiaalse põhivara soetamine 
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: 
 - ostuhinnast (k.a  tollimaks jm); 
 -  soetamisega  otseselt  seotud  kulutustest  mis  on  seotud  varaobjekti  juhtkonna  poolt  ette 
nähtud  asukohta  ja töökorda seadmisega (vt RTJ 5); 
- vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega seotud kuludega.  
 
Näide. Soetati masin, mille soetusmaksumus on 2000.-.  Arve tasumata. 
D Masin  2 000 
    K Võlad tarnijale 2 000 
 
Materiaalse põhivara kajastamine 
Piiratud  kasutusega  vara  kajastatakse  raamatupidamisbilansis  vastavatel  bilansikirjetel 
vararühmade  kaupa  jääkmaksumuses  ehk  bilansilises  väärtuses.  Piiramatu  kasutusega  vara 
kajastatakse  raamatupidamisbilansis  soetusmaksumuses  (äriühenduse  käigus  tekkinud 
firmaväärtust, erandjuhtudel ka omandatud turuliidrite kaubamärgid). 
 
Põhivara  jääkmaksumus  =  Soetusmaksumus  –  akumuleeritud  kulum  –  võimalikud  väärtuse 
langusest tingitud allahindlused 
 
Põhivara hakatakse depretseerima (amortiseerima) alates tema kasutusvalmis saamise hetkest, 
s.t  hetkest  millal  vara  on  kasutatav  vastavalt  juhtkonna  poolt  plaanitavale.  Kulumimäärad 
(depretseerimismeetodid),  määrab  juhtkond.  Kulumi  arvestamine  lõpetatakse  kui  põhivara 
54 
 
eemaldatakse  kasutamisest  või  ei  ole  kasutuskõlblik  (maha  kanda)  või  hinnata  alla  kui  on 
võimalik  müüa  ja  kavatsetakse  müüa  siis  klassifitseerida  ümber  käibevara  alla  müügiootel 
põhivara. 
Põhivara soetusmaksumuse depretsiatsiooni e mahaarvestamise meetodid 
Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid 
on palju siis enamkasutatavad meetodid oleks: 
•  lineaarne e. ühtlane meetod, mille rakendamisel kantakse igal  varaobjekti 
kasutusaastal kulumina võrdne summa; 
•  tegevuspõhine meetod, mille puhul majanduslik eluiga väljendatakse valmistatava 
toodangu mahuna,  töötundidena või  näiteks autode puhul läbisõidetud vahemaana. 
Depretsiatsioonisumma arvutatakse tegeliku toodangu, töötundide või läbitud 
vahemaa  kohta;  
•  kiirmahaarvestise meetodid, millest on enamkasutatavad kasutusaastate 
järjenumbrite summa meetod ja  kahekordselt alaneva jäägi meetod. Nende meetodite 
puhul on depretsiatsioonisumma kõige suurem varaobjekti esimesel kasutusaastal, 
vähenedes järgmistel kasutusaastatel järk-järgult.  
 
1. Lineaarne (sirgjooneline, proportsionaalne) (Straight-line method) 
 
See  meetod  on  laialt  kasutuses  ja  praktilises  elus  leiab  kõige  rohkem  rakendamist  (Eesti 
Vabariigis).  Lineaarsed  kulumi normid kujutavad endast konstantseid norme, mis kehtestata-
kse  protsentides  põhivara  soetusmaksumusest  aasta  kohta  (kuunormi  saamiseks  tuleb 
aastanorm  jagada  12-ga,  kvartalinormi  saamiseks   jagame   aastanormi  4-ga).  Lineaarne 
aastanorm  arvutatakse  lähtudes  põhivara  kasulikust  tööeast  aastates  (kasulik  tööiga  on 
ajavahemik,  mille  jooksul  materiaalset  põhivara  on  majanduslikult  otstarbekas  kasutada). 
Näiteks kui objekti kasulik tööiga on 10 aastat, siis on aasta kuluminorm 10%. 
 
Kuluminorm = 1 : normatiivne kasutusaeg x 100 
 
Aasta  kulumisumma  arvutatakse  lähtudes  põhivara  objekti  soetusmaksumusest  ja  aasta 
kuluminormist (soetusmaksumus korrutatakse kuluminormiga %des ja jagatakse 100-ga). Kui 
on  teada  objekti  jääkväärtus  likvideerimisel  (lõpetamismaksumus),  tuleb  arvutada  aasta 
kulumisumma järgmiselt: 
 
Kulumisumma = (Soetusmaksumus – lõpetamismaksumus) : kasutusaeg (aastates) 
 
Raamatupidamises kanne: 
D Põhivara kulum 
    K Akumuleeritud kulum 
 
Näide. Masina CX-123 soetusmaksumus 330 000 (300 000 + 3 000 + 27 000). Masina CX-
123 kasulikuks tööajaks määrati 5 aastat ning likvideerimisväärtuseks hinnatakse 50 000. AS-
i   Ludvig   raamatupidamise  sise-eeskirjade  kohaselt  võetakse  amortisatsiooni  arvestamisel 
arvesse likvideerimisväärtus, mis on vähemalt 10% põhivaraobjekti soetusmaksumusest: 
 
 
 
 
 
 
    330 000 – 50 000         280 000 
Kulumi (depretsiatsiooni) summa  =   
 
 
= 
 
= 56 000 
 
 
 
 
 
 
     5 
 
 
5 
 
Aasta 
Kulumisumma 
Akumuleeritud 
Jääkmaksumus 
55 
 
kulum 
aasta lõpus 
20X1 
56 000 
56 000 
274 000 
20X2 
56 000 
112 000 
218 000 
20X3 
56 000 
168 000 
162 000 
20X4 
56 000 
224 000 
106 000 
20X5 
56 000 
280 000 
50 000 
Kokku          280 000 
 
2. Tegevuspõhine meetod 
 
Iga  toote  või  teenuseühiku  suhtes  määratakse  kindel  kulumi  ( amort .)  summa  mida 
nimetatakse  kulumi  määraks  (depreciation   rate ).  See  saadakse  põhivara  kulumi  summa  ja 
kasuliku eluea (tootmisühikutes) jagatisena. 
 
Kulumi (amortis.) määr = (Soetusmaksumus - lõppväärtus) : Eeldatav kasulik eluiga (tm. üh.) 
 
Et  määrata  kindlaks  perioodi  p/v  kulu,  korrutatakse  perioodi   tegevusmaht   kulumi  (amort.) 
määraga.  See  meetod  eeldab  tegevuste  prognoosimist  põhivarade  lõikes.  Seda  meetodit 
rakend .  selliste  põhivarade  puhul,  mida  kasutatakse  ebaühtlaselt  ja  mille  kasutamist  on 
võimalik mõõta. 
 
Näide.  Masina  CX-123  soetusmaksumus  on  330 000.-  (300  000  +  3  000  +  27  000)  ja 
kasulikuks  tööajaks  määrati  5  aastat  ning  lõpetamismaksumuseks  (likvideerimisväärtuseks) 
hinnatakse 50 000.-. Tegevusperioodil planeeriti valmistada 1 600 000 toodet järgmiselt:  
•  esimesel aastal 
200 000 toodet 
•  teisel aastal 
 
400 000 toodet 
•  kolmandal aastal 
400 000 toodet 
•  neljandal aastal 
300 000 toodet 
•  viiendal aastal  
300 000 toodet 
 
AS-i  Ludvig raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt võetakse amortisatsiooni arvestamisel 
arvesse  lõpetamismaksumus  (likvideerimisväärtus),  mis  on  vähemalt  10%  põhivaraobjekti 
soetusmaksumusest. Lahendus: 
 
 
 
     330 000 – 50 000 
Kulumimäär = 
 
 
= 0,175 
 
 
 
1 600 000 
 
Kulumisumma 20X1. a. = 0,175 x 200 000 = 35 000 
 
 
Kulumisumma leidmine toodangu mahu meetodil 
Aasta 
Kulumisumma 
Akumuleeritud 
Jääkmaksumus 
kulum 
aasta lõpus 
20X1 
35 000 
35 000 
295 000 
20X2 
70 000 
105 000 
225 000 
20X3 
70 000 
175 000 
155 000 
20X4 
52 500 
227 500 
102 500 
20X5 
52 500 
280 000 
50 000 
56 
 
Kokku          280 000 
 
 
KIIRMAHAARVAMISMEETODID  
 
3. Kahekordselt alaneva jäägi meetod 
 
On kiirmahaarvamismeetod (kiirmeetodid lähtuvad eeldusest, et põhivara toob suuremat kasu 
töötamise  algaastatel).  Kiirmahaarvamismeetodite  kasutamisel  kantakse  esimes(t)el  aastal 
kuluks  kõige  suurem  summa  ja  viimasel  aastal  kõige  väiksem  summa.  Selle  meetodi  puhul 
korrutatakse põhivara jääkmaksumus  kindla amortisatsioonimääraga, milleks on kahekordne 
lineaarne  kulum  (amort.määr).  Kulumi  (amort.)  summa  arvestamisel:  leitakse  lineaarne 
kulumi (amort.) määr aasta kohta ja see korrutatakse kahega. 
 
NB! Depretsiatsioonikulu arvutamine algab soetusmaksumusest. 
 
2.  kasutusaastal  võetakse  aluseks  põhivara  jääkmaksumus  1.  kasutusaasta  lõpuks.  Viimasel 
aastal depretsiatsioonikulu korrigeeritakse. 
 
 
 
 
 
 
 
1 
Kahekordne lin. kulumi määr =  
 
 
 
  X 2 
         Vara kasut. aeg (aastat) 
 
 
Näide. Masina andmed samad, mis eelnevate meetodite puhul. 
 
Lahendus: 
Kulumimäär = 1/5 X  2 = 0,4 =˃ 40% aastas 
Kulumisumma 20X1. a. = 330 000 x 0,4 = 132 000 
 
20X2.  a.  võetakse  aluseks  põhivara  jääkmaksumus  1.  kasutusaasta  lõpuks  [(330  000  - 
132 000) x 0,40 = 79 200] 
 
20X3. a.  (118 800 x 0,4 = 47 520) 
118 800 = 330000 - 132000 - 79000 jne 
 
 
 
 
Kulumisumma leidmine kahekordselt väheneva jäägi meetodil 
Aasta 
Kulumisumma 
Akumuleeritud 
Jääkmaksumus 
kulum 
aasta lõpus 
20X1 
132 000 
132 000 
198 000 
20X2 
79 200 
211 200 
118 800 
20X3 
47 520 
258 720 
71 280 
20X4 
10 640 
269 360 
60 640 
20X5 
10 640 
280 000 
50 000 
 
 
57 
 
4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod 
 
Ka selle meetodi puhul on tegu kiirdepretsiatsiooniga. 
                  
(Põhivara kasulik eluiga + 1) - Kasutusaasta  jrk. number 
 
Kulum = Kasutusaastate jrk.  numbrite  summa x Kulumi (amortiseeritav) summa 
 
Näide. Masina andmed samad, mis eelnevate meetodite puhul. 
 
Kulumisumma leidmine kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 
Aasta 
Kulumisumma 
Akumuleeritud  Jääkmaksumus 
kulum 
aasta lõpus 
20X1 
93 333,33 
93 333,33 
236 666,67 
(5/15 x 280 000) 
20X2 
74 666,67 
168 000 
162 000 
(4/15 x 280 000) 
20X3 
56 000 
224 000 
106 000 
(3/15 x 280 000) 
20X4 
37 333,33 
261 333,33 
68 666,67 
(2/15 x 280 000) 
20X5 
18 666,67 
280 000 
50 000 
(1/15 x 280 000) 
Kokku               280 000 
 
 
Meetodite võrdlus 
Kulum  (amortisatsiooni)  on  aastate  lõikes  eri  meetodite  puhul  erinev,  kuid  kokkuvõttes 
kantakse kuluks ühesugune summa.  Kasutatava  kulumi arvestuse meetodi puhul on tähtis, et 
saadavate tulude-kulude õiglane kajastamine. 
 
Materiaalse põhivara soetamisjärgsed väljaminekud 
Materiaalse põhivara hooldusega seotud kulud võiks jagada kaheks. 
 
1.  Kulutused, mis kajastatakse perioodikuludes 
Näide. Aktsepteeritud kontorihoone hooldusremondi arve 23 600 s h käibemaks 3600. 
D Remondikulud (üldhalduskulud ) 20 000  
D Käibemaks                                      3 600  
    K Võlg tarnijatele                                  23 600  
 
2. Parendustega seotud kulutused, mis lisatakse põhivara soetusmaksumusele, või võetakse 
eraldi arvele. 
Näide. Aktsepteeritud kontorihoone ümberehituse arve: kokku 572 000 sh käibemaks 72 000. 
D Hooned (ehitised)  500 000 
D Käibemaks   
  72 000  
    K Võlg tarnijatele               572 000 
 
Materiaalse põhivara  mahakandmine  
58 
 
Kanti maha masin soetusmaksumuses 175 000, mille lõpetamismaksumus oli arvestatud 0-ks 
ja akumuleeritud kulum mahakandmise hetkel moodustas 175 000: 
D Akumuleeritud kulum 
175 000 
    K Masin 
 
 
              175 000 
Põhivahend,  mis  muutus  kasutamiskõlbamatuks  enne  seda,  kui  kogu  mahaarvestamisele 
kuuluv summa on kuluks kantud. 
Näide.  Sama  masin  (vt   eelnevat ),  aga  tema  akumuleeritud  kulum  oli  135 000.- 
Mahakandmine kirjendatakse järgmiselt: 
D Akumuleeritud kulum (masin) 
135 000 
D Kadum masina likvideerimisest     40 000 
    K Masin 
 
 
 
             175 000 
Kadum masina likvideerimisest kajastatakse perioodi kasumiaruandes. 
 
Materiaalse põhivara müük 
Näide.  Kavatsetakse  müüa  masin,  mille  soetusmaksumus  oli  240  000,  ja   millelt   on 
akumuleeritud  kulumit  arvestatud  65  000  (reaalväärtus  (õiglane  väärtus)  vastab  bilansilisele 
jääkmaksumusele). 
I. Masin müüdi 212 400 sh käibemaks. 
1.Masina mahakandmine 
D Masina müük (jääkmaksumuses)  175 000 
D Akumuleeritud kulum 
 
  65 000 
    K Masinad, seadmed 
 
     
       240 000 
 
2.Esitatud ostjale arve: 180 000, km 32 400, kokku 212 400. 
D Ostjate tasumata summad   
212 400 
    K Käibemaksu võlg 
 
 
          32 400 
    K Masina müük (müügihinnas) 
                    180 000 
 
3.Müügi tulemus 
 D Masina müük                                              5 000 
    K Tulu masina müügist (muud äritulud)  
       (mitte põhitegevuslik kasum)  
 
 
5 000 
 
II. Müüme masina 170 000.-. 
D Masina müük (jääkmaksumuses)  175 000 
D Akumuleeritud kulum 
 
  65 000  
    K Masinad, seadmed 
 
                    240 000 
 
Esitatud ostjale arve: 170 000, km 30 600, kokku 200 600. 
D Ostjate tasumata summad   
200 600 
    K Käibemaksu võlg 
 
 
          30 600 
    K Masina müük (jääkmaksumuses) 
        175 000 
 
3.Müügi tulemus 
D Kadum masina müügist (muud ärikulud)  
   (mitte põhitegevuslik kahjum)                      5 000 
    K Masina müük                                               5 000 
59 
 
Lisa 1. Tulude, kulude koondkontode sulgemine, aruandeperioodi kasumi leidmine 
 
Tootmise otsekulude 
 
 
Tootmise soetusmaksumuse 
 
 
 
 
D 
koondkonto 
K 
D 
(omahinna) koondkonto 
K 
D 
Valmistoodang 
K 
 
DK 21 000.- 
1) 21 000.- 
 
 
1) 21 000.- 
 
 
 
S0 0 
 
 
 
 
KK 21 000.- 
 
 
2) 30 000.- 
 
 
 
6) 47 000.- 
 
 
 
 
 
 
 
3) 2 000.- 
4) 53 000.- 
 
 
DK 47 000.- 
 
 
 
Tootmise üldkulude 
 
 
DK 53 000.- 
 
 
 
S1 47 000.- 
 
 
D 
koondkonto 
K 
 
 
 
 
 
 
 
 
DK 30 000.- 
2) 30 000.- 
 
D 
Valmistoodangu soetusmaksumus    K 
D 
Realiseeritud omatoodangu ja kaupade  K 
( omahind ) 
kulu koondkonto 
 
 
KK 30 000.- 
 
 
4) 53 000.- 
5) 6 000.- 
 
 
5) 6 000.- 
8) 10 000.- 
 
 
 
 
 
 
DK 53 000.- 
6) 47 000.- 
 
 
7) 4 000.- 
KK 10 000.- 
 
 
 
 
 
 
 
KK 53 000.- 
 
 
DK 10 000.- 
 
 
D 
Lõpetamata toodang 
K 
 
 
 
 
D 
Ostjate tasumata summad 
K 
 
S0 2 000.- 
3) 2 000.- 
 
D 
Müügiks ostetud kaubad 
K 
 
5a) 10 000.- 
 
 
 
 
KK 2 000.- 
 
 
S0 4 000.- 
7) 4 000.- 
 
 
7a) 10 000.- 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Müügitulu omatoodangu ja 
 
 
 
 
D 
Tulude, kulude koondkonto 
K 
D 
kaupade müügist 
K 
D 
Muude ärikulude koondkonto 
K 
 
8) 10 000.- 
9) 20 000.- 
 
 
9) 20 000.- 
5a) 10 000.- 
 
 
DK 6 000.- 
10) 6 000.- 
 
 
10) 6 000.- 
 
 
 
 
7a) 10 000.- 
 
 
 
KK 6 000.- 
 
 
 
 
 
 
 
KK 20 000.- 
 
D 
Üldhalduskulude koondkonto 
K 
 
 
 
 
D 
Muude äritulude koondkonto 
K 
 
DK 45 000.- 
11) 45 000.- 
 
 
11) 45 000.- 
14) 51 000.- 
 
 
14) 51 000.- 
KK 51 000.- 
 
 
 
KK 45 000.- 
 
 
 
 
 
 
DK 51 000.- 
 
 
D 
Turustuskulude koondkonto 
K 
 
 
 
 
D 
Finantstulud  
K 
 
DK 16 000.- 
12) 16 000.- 
 
 
12) 16 000.- 
15) 1 000.- 
 
 
15) 1 000.- 
KK 1 000.- 
 
 
 
KK 16 000.- 
 
 
 
 
 
 
DK 1 000.- 
 
 
D 
Finantskulude koondkonto 
K 
 
 
 
 
D 
Aruandeperioodi kasum/kahjum 
K 
 
DK 4 000.- 
13) 4 000.- 
 
 
13) 4 000.- 
16) 9 000.- 
 
 
 
16) -9 000.- 
 
 
 
KK 4 000.- 
 
 
DK 81 000.- 
KK 81 000.- 
 
 
 
KK -9 000.- 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
S1 9 000.- 
 
60 
 
Lisa 2. Lõpetamiskannete skeem 
 
 
 
 
 
 
Tulude, kulude 
 
 
 
 
D 
Kulud 
K 
D 
koondkonto 
K 
D 
Tulud 
K 
  
 
 
1 
 
 
 
2 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
                kahjum 
 
 
 
 
 
 
 
 
Fondiemissiooni 
 
 
Aruandeaasta 
 
 
 
 
 
D 
reserv 
K 
D 
kasum/kahjum 
K 
D 
Dividendivõlad 
K 
  
S0 
 
 
 
S0 
3 
 
 
S0 
 
  
 
4 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
4 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  
 
 
 
 
 
5 
 
 
 
D  Kohustuslik reserv  K 
 
 
 
 
D 
Raha 
K 
 
 
S0 
 
 
 
 
 
 
S0 
 
 
 
 
 
4 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1.  
D Tulude, kulude koondkonto 
 
    K Kulude kontod 
Kulude kontode sulgemine tulu, kulu koondkontole. 
 
2.  
D Tulude kontod 
 
    K Tulude, kulude koondkonto 
Tulude kontode sulgemine tulu, kulu koondkontole. 
 
3.  
D Tulude, kulude koondkonto 
 
    K Aruandeaasta kasum 
Tulude, kulude koondkonto sulgemine aruandeaasta kasumi kontole. 
 
4. 
D Aruandeaasta kasum 
 
    K Dividendi võlad 
 
    K Kohustuslik reserv 
 
    K Fondiemissiooni reserv 
Üldkoosolek  kinnitab  kasumi  jaotamise  otsuse,  mille  alusel  jagatakse  aruandeaasta 
kasum: dividendidele, kohustuslikku  reservi  ja vaba kapitali reservi (fondiemissiooni 
reserv). 
 
5.  
D Dividendi võlad 
 
    K Raha 
Makstakse välja väljakuulutatud dividendid. 
61 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
1.   Alver , J., Alver, L. Finantsarvestus. Deebet, 2009. 
2.  Raamatupidamise seadus, www. riigiteataja .ee 
3.  Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid, www.easb.ee 
62