1 PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse
Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003. Näiteid eksamiküsimustest Tõene – Väär Märkida, kas järgmised väited on tõesed (T) või väärad (V). 1. Raamatupidamisbilansi aktivas näidatakse vara allikad. 2. Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka finantsseisundi aruandeks 3. Tekkepõhine arvestus tähendab, et firma tulud tekivad alles siis, kui raha on laekunud. 4. Kreeditorid on firmad või isikud, kes on meie firmale võlgu. 5. Akumuleeritud kulumi kontol on raha põhivara asendamiseks. Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni.
kontol c) majandustehing kajastub kolmel kontol 6. Milliseid aruandeid sisaldab raamatupidamise aastaaruandlus. täielik loetelu 1. bilanss 2. kasumiaruanne 3. aastaaruande lisad 7. Mitu komplekti kassaruumi ja seifi võtmeid peab firmal olema a) üks b) kaks c) kolm d) neli 8. Mitmes eksemplaris kirjutatakse välja kassa sissetuleku order: a) ühed b) kahes c) kolmes 9. Millal loetakse põhivaraobjekt amortiseerunuks: a) töötamise aeg ületab planeeritud tööea b) kulumi summa ületab soetusmaksumuse c) kulumi summa võrdsustub soetusmaksumusega d) jääkväärtus on väiksem kui 5% soetusmaksumusest 10. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslaseks: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 11. Mida tööandja ei tohi töötajalt nõuda töölepingu sõlmimisel a) isikuttõendavat dokumenti b) iseloomustust eelmiselt töökohalt c) tööraamatut
Materiaalse põhivara amortisatsiooni tuleb kajastada jooksva perioodi kuluna: D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat deebetkäive näitab aasta jooksul väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat kreeditkäive näitab aasta jooksul põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat lõppsaldo näitab perioodi lõpul olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük Põhivara väljaminekul on peamiselt kaks varianti: mahakandmine ja müümine. Põhivara kantakse maha kui ta on füüsiliselt kulunud või moraalselt vananenud.
soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vanade seadmete demonteerimiseks vaid need arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse. 3. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus). Kuna põhivara näidatakse vastavatel kirjetel soetamismaksumuses, siis põhivara jääkmaksumusse viimiseks näidatakse aktivas eraldi bilansikirjel akumuleeritud kulumi kogusumma (miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata. 4. Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest. 5. Ettemaksed materiaalse põhivara eest. Siin näidatakse põhivara hankijatele
kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) F+ R−L A= Kulumi arvutamine: T Otsearvutus (lineaarne meetod) F – põhivara soetusmaksumus (eurot) R – moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L – põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T – põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud,
täitmise nõudeid ning inventuuri aktide esitamise ja inventuuri läbiviimise tähtaegu. 6. Varade arvestus raamatupidamises Raamatupidamises peetakse varade arvestust linna finantsinfosüsteemis (FIS), kus varale või varade grupile on avatud varakaardid, millel kajastuvad järgmised andmed: - varaobjekti nimetus; - kapitaliseerimise kuupäev (vara esmakordse soetuse kuupäev linnas); - kulumi arvestuse alguskuupäev; - soetusmaksumus; - vara eest vastutav töötaja; - unikaalne inventarinumber (FIS varakaardi number); - täpsustav registrikood selle olemasolu korral (katastritunnus, ehitisregistri kood, kinnistu number, transpordivahendi registreerimisnumber jne); - seos teiste varaobjektidega (kui varaga on seotud iseseisvad varad, mille kohta võib olla vaja informatsiooni komplektina, näiteks hoone juurde kuuluvad liftid,
näitajaga, kuna sotsiaalmaksed on ettevõtjale riiklikul tasemel seatud kohustus, millest sotsiaalmaksed moodustavad töötaja brutopalgalt 34,4%. Seetõttu on sotsiaalmaksete muutus ja palga näitaja muutus väikeste erinevustega paralleelne. Tõusis aastatel 2007-2011,mil tegi väiksema languse. Suurim aastal 2011 (2 342, 80), väikseim 2007 (1 930, 54). Enne majanduskriisi soetati palju põhivara, millele hakati koheselt arvestama ka kulumit.Sellega võib põhjendada ka põhivara kulumi tõusu alates 2008. aastast. Eesti ja Taani SKP-de võrdlus Majandus kasvas 2008 aastani, mil oli majanduse tippaeg. 2009 aastal algas langus ,millest majandus hakkas välja tulema 2010 aasta III- IV kvartalis.Majandus oli aga 2011 aastaks ligilähedane 2007 aasta majandusnäitajatega, mis tähendab, et tõusule järgneb alati langus ja vastupidi. Majanduslangus on nii hea, kui ka halb.Majanduslangusele on omane efektiivsus, majanduslangus on parim aeg õppimiseks ja sihi seadmiseks,
Need korrigeerimiskanded lahendavad varade ja kohustuste ning nendega vahetult seotud tulude ja kulude algse arvelevõtmise. Tulevastele arvestusperioodidele edasilükkunud kirjete summad jagunevad omakorda kahte rühma. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud (rentniku renditud vara ettemakstud summad, kindlustusfirmadele ettemakstud kindlustussummad). Näide: ettemaksud pikaajaline kulu. Soetusmaksumuse mahaarvestamine. Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine. 2. jaanuaril 20XX. a. osteti seade 10 000.- eest. 31. detsembril 20XX. a. arvestati kulumit (amortisatsiooni) seadmelt, mille kasulikuks kasutuseaks on määratud 5 aastat. 10 000 .- / 5 a = 2000.-/a 25 Soetamisel: D Seade (soetusmaksumuses) 10 000.- K Võlad tarnijale 10 000.- Kulumi (amortisatsiooni) arvestamine: D Seadme kulu 2 000
kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) i. kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) Kulumi arvutamine: Otsearvutus (lineaarne meetod) F põhivara soetusmaksumus (eurot) R moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T põhivara kasulik eluiga (aastat) Tegevuspõhine meetod: kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul d. Majandusteoreetiliste kontseptsioonide alusel (nt pöördumatud kulud, inkrementaalkulud, marginaal- ja keskmised kulud) Pöördumatud kulud
Joon. 4. Venturi Scrubber: kitsenev osa, väike kurgus, laendav osa Toimimisprobleemid: Peamine probleem kasutades sellist scrubberis on seotud abrasiivseinte kulumisega, mis tulenevad suure gaasi kiirusega, mis võivad ulatuda 430 km / h. Tahked osakesed või vedelad veepiisad, 7 liikudes sellise kiirusega ja põrkuvad seinad vastu, põhjustavad kiire seinade erosiooni. Kulumi saab vähendada, kui kurguse seinad on katnud vahetatud hülsiga ränikarbiidist. Kulum võib tekkida ka scrubberi põlve alaosas. Kulumi vähenemiseks, põlve põhi, mis tuleb eraldajasse, täidakse sama vedeliku kihuga, mis antakse scrubberi üleosasse. Vedeliku osakesed ja veepiisad sisenevad sellesse kihusse, ja löökkoormused seinale vähenevad. 2. Kütusest põhjastatud avarii Kütuse kõrgsurvesüsteemis esinevad rikked on seotud peamiselt raskekütuste kasutamisega.
KAVANDATAVATE TULUDE - JA KULUDE ARUANNE (tuhat EUR) NIMETUSED 1 aasta 2 aasta 3 aasta Brutorealisatsioon 0,0 0,0 0,0 Käibemaks (-) 0,0 0,0 0,0 Netokäive 0,0 0,0 0,0 KULUD Töötasu 0 0 0 Sots.maks+töötusk. 34,0% 0 0 0 Materjal 0 0 0 Küte 0 0 0 Elekter 0 0 0 Vesi+kanal 0 0 0 Kindlustusmaksed 0 0 0 Põhivara kulum 0,0 0,0 0,0 Side+telefon 0 0 0 Reklaam+lepingutasud 0 0...
omast suurem; või võetakse juhtmasina omast täisarv korda suurem, kui nende jõudlus on juhtmasina omast väiksem. - Masinad teenindavad ehitusplatsi Ehitusprojektist lähtuvalt kantakse ehitusplatsi kaudkuludesse. ii. Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) Vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul Kulumi arvutusmeetodid: 1. Otsearvutus (lineaarne meetod) F +R-L A= T F - põhivara soetusmaksumus (krooni); R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni); T - põhivara kasulik eluiga (aastat). 2. Alaneva tasakaalu meetod ehk kulumi arvutamine jääkmaksumusest L
2 aasta 42577,705 11281,783 31295,92 109726,37 3 aasta 42577,705 8778,109 33799,60 75926,77 4 aasta 42577,705 6074,1416 36503,56 39423,21 5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85 Kokku 212888,53 42887,891 170000,63 Põhivara amortisatsiooni arvestusus kroonides Nimetus Maksumus Kulum aastas Kulumi % Mööbel 100000 5000 5,0 Kassaaparaat 8000 800 10,0 Arvuti 30000 3000 10,0 Stend 10000 2000 20,0 Külmkapp 10000 2000 20,0 Telefon 4000 800 20,0 Telefon 3000 510 17,0
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada valemites lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv et...
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress – veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) – arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) – tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus – lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) – absoluutväärtus INT(väärtus) – täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) – ümardamine RAND() – juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) – juhuslik täisarv etteantud va...
Exceli valemid Lahtri sisuks on kas arv, tekst, tõeväärtus või valem valem algab võrdlusmärgiga valemis saab kasutada tavalisi aritmeetilisi tehteid ja Exceli funktsioone Lahtri aadress veeru tähis+rea number Suhteline aadress muutub valemi kopeerimisel Absoluutne aadress ($) ei muutu kopeerimisel Klahv F4 muudab valemis lahtriaadressi tähistust Lahtrivahemik on kujul algusaadress:lõppaadress Lahtritele võib anda nimed, neid saab kasutada lahtri aadressidega samaväärselt. Matemaatikafunktsioonid SUM(lahtrivahemik) arvväärtuste summa SUMIF(lahtrivahemik;tingimus;summeeritavad väärtused) tingimusele vastavate arvväärtuste summa tingimus lihtsamal juhul väärtus, saab kasutada ka võrdlustehteid (>,<) ABS(väärtus) absoluutväärtus INT(väärtus) täisosa ROUND(väärtus;kohtade arv) ümardamine RAND() juhuarv vahemikus 0...1 RANDBETWEEN(min;max) juhuslik täisarv etteantud va...
2 aasta 42577,705 11281,783 31295,92 109726,37 3 aasta 42577,705 8778,109 33799,60 75926,77 4 aasta 42577,705 6074,1416 36503,56 39423,21 5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85 Kokku 212888,53 42887,891 170000,63 Põhivara amortisatsiooni arvestusus kroonides Nimetus Maksumus Kulum aastas Kulumi % Mööbel 100000 5000 5,0 Kassaaparaat 8000 800 10,0 Arvuti 30000 3000 10,0 Stend 10000 2000 20,0 Külmkapp 10000 2000 20,0 Telefon 4000 800 20,0 Telefon 3000 510 17,0
kulunud osa. Amortisatsioon = kulum. Raamatupidamiskohustuslane kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades: · kulumiarvestuse meetodi; · põhivara kuluminormid lähtudes põhivara kasulikust elueast. Kui selgub, et põhivara tegelik kasulik eluiga erineb esialgselt määratust, tuleb kulumiarvestuses teha muudatusi. Kasutusse võetud uuelt põhivaralt hakatakse kulumit arvestama kasutusele võtmise kuust. Väljalangenud põhivaralt lõpetatakse kulumi arvestamine väljalangemisele järgnevast kuust. Kulumi ehk amortisatsiooni arvestuse meetodeid on mitmeid (lineaarne ehk võrdeline, toodangu mahu meetod, alaneva jäägi meetod, aastate summa meetod jm.). Valitud meetod kinnitatakse raamatupidamise sise-eeskirjaga. Põhivara kulumit võib arvestada 1 kord kuus, 1 kord kvartalis või 1 kord aastas. Kulude õigeaegse kajastamise seisukohalt soovitatakse kulumit arvestada 1 kord kuus. Kulumi
firma oleks teoreetiliselt suuteline maksma omanikele dividendideks. Vaba rahavoog omanikele leitakse valemiga: FCFE = puhaskasum + kulum - investeeringud - puhta käibekapitali kasv + uued laenud - laenude tagasimaksed Kust need näitajad leida? Oletame, et soovime leida vastavad näitajad möödunud aasta kohta. · Puhaskasumi leiame firma möödunud aasta kasumiaruande alumiselt realt. · Kulumi leiame kasumiaruandest ja/või rahavoogude aruandest alajaotusest "Rahavood äritegevusest". Kuna kulum on raamatupidamislik kulu, mis otseselt raha väljaminekut ei tähenda, tuleb kulumiks arvestatud summa vaba rahavoo leidmiseks puhaskasumile juurde liita. · Investeeringud leiame samuti rahavoogude aruandest, alajaotuse
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) V...
loomade arv. Võis pidada 0,6-0,25ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu 17. Loomakasvatuse tarbeks erinevate kõlvikute vajadus Põllumaa, heinamaa 18. Erinevate söötmistüüpide kasutamine veisekasvatuses Aastas ühele lehmale:haljassööta 8t, silo 6-8t, jõusööta 0,7-2t, keedusoola 18- 20kg, mineraalsööta 30-50kg 19. Lautade jt. tootmishoonete ehitus, taastamis-või turuväärtus. Kulumi arvestus erinevatel püsiteguritel. Kulum=(soetushind-hind kasutamise lõpus)/kasutusaeg aastates 20. Tänapäevaste külmlautade ehitus Eestis, nende positiivne ja negatiivne pool Söödalava lõunapoolsel äärel, ehitus on üpris kehv +Odac ehitada, hea ventilatsiooniga, sügavallapanu on loomale parem –võib olla liiga jahe, mis on loomale halb 21. Looma (hobuse) kehapiirkonnad
9 Rendivõlg Muud tegevuskulud 2 700 Võlad tarnijatele 2 700 10 Kauba mahakandmine Kaubakulud 2 500 Materjal 2 500 11 Kulumi kajastamine Amortisatsioonikulud 1 652 Põhivara akumuleeritud kulum 1 652 12 Ettemakstud kindlustuskulude korrigeerimine Muud tegevuskulud 2 400 Ettemakstud kindlustuskulud 2 400
-tarnija müügihinna, -taara maksumuse, 7.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. -vahendusfirmade hinnalisa, kulum, intressikulud -ehitusobjektile vedamise kulud ja riigimaksud 8.Milles võivad seisneda liiklusõnnetuse mittemeditsiinilise taastuse 7.Milline on levinuim meetod kulumi arvutamiseks? kulud (vähemalt 3)? lineaarne meetod (võrdsetes osades) – Hoonete kohandamine erivajadustega inimestele A=(F+R-L)/T – Erivajadustega inimeste transpordi korraldamine F - põhivara soetusmaksumus (krooni); – Erivajadustega inimeste kutseharidusõpe
Kokku: 2940 2490 / 60 = 49 eurot ühe ühiku kohta 49 * 35 (müügi kogus) = 1715 eurot 16) C varaobjekti soetamise hetkest arvestatud summaarne kulum ***A on lõpetamismaksumus *** B on depretsiatsioonikulu *** D on jääkmaksumus 17) A kahekordselt alaneva jäägi meetod ja kasutusaastate järjenumbrite summa meetod 18) A krediteeritakse kontot Materiaalne põhivara 19) A- debiteeritakse kontot Akumuleeritud kulum summas 5000 eurot *** C on kulumi kajastamise kanne ja peab olema summas 1000 (mitte 5000)
Äriplaani näidismudel Sisukord Üldandmed Lühikokkuvõte Projekti kirjeldus Äriidee Toode/teenus Tootmine/teenindamine Turg Konkurents Müük ja turustamine Firma juhtimine ja personal Maksumus ja rahastamine Projekti riskifaktorid Finantsprognoosid Üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm; registrinumber; registreerimise aeg ja koht; omanikud, nende osa kapitalist; juhatuse liikmed; põhikapital; aadress; telefonid; faks; email; kontaktisik, tema telefon. Lühikokkuvõte Põhiinfo ettevõtte kohta (asutamise aeg, ettevõtluse vorm, omakapitali suurus), peamiste isikute kohta (kes on omanikud, juhi/ juhtide olulisemad kogemused/ teadmised, töötajate arv ja info erispetsialistide vajaduse/ olemasolu kohta), kokkuvõte ettevõtte peamistest tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest, ülevaade äriideest (mis toote/ teenusega tegu, mille poolest see on atraktiivne ja missugusele tarbijale), ülevaade turust ja turustamise peamised põhimõtted...
Oluline on diskonteerimine. See on raha nüüdisväärtuse arvutamine. Praktikas kasutatakse seda, et teada saada palju raha kasvad Kui midagi reservi pannakse Et teada saada iga aastase laenu kasutamissumma arvutada. See kõik eelnev pidi olema juba eelmine kord läbitud... Põhivara Põhivaraks nimetatakse seda, mida kasutatakse rohkem kui üks aasta. Pannakse paika ka soetamise väärtus. Kasut. tulu saamiseks ja on. Põhivara juhtimise ülesanneteks Efektiivsuse analüüs Põhivara kulumi e armot. Arvutamismeetodite valik Investeerimisprojektide analüüs ja valik Investeeringute finantseerimisallikate valik Finantsvarade e pikaajaliste finantsinvesteeringute hindamine - mõistlik väärtus. Hästi palju on põhivaral maksumusi. Soetus on see, mis müüjale tuleb anda. Taastamismaksumus on näiteks auto viimine mingisse konditsiooni. Kindlustustes on see kasutatava termin. Taastatakse tema endine tasand, omadused, et kulutused oleksid ka minimaalsed.
2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügikulu 20. Tootmiskulude kandmine lõpetamata toodangu alla 21. tulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 22. kulu kontode sulgemine aruan a kasum/kahjum kontole 23. KÄIVE LÕPPSALDO
Ettevõte töötab praegu masinaga, mis osteti 5 aastat tagasi 2m EUR eest. Masina majanduslik eluiga on 10 aastat (seega 5 aastat on veel alles). Kasutatakse lineaarset amortiseerimist, mille tulemusel masina bilansiline väärtus 10 aasta pärast on 0. Masina praegune turuväärtus on seevastu 700 000 EUR (ja bilansiline väärtus 1milj EUR). Uus masin maksaks 2,5m EUR (majanduslik eluiga oleks 5 aastat, jääkväärtus 0 EUR). Uuelt masinalt oodatakse et see tõstaks ettevõtte maksude ja kulumi eelset ärikasumit (EBITDA) 650 000 EUR võrra igal järgneval 5-l aastal. Lisaks, investeering suurendab ettevõtte varude vajadust 350 000 EUR võrra kuid arvestada võib ka lisanduva kreditoorse võlgnevusega hinnanguliselt 50 000 EUR. Projekti lõppedes realiseeritakse varud ning tasutakse kreditoorne võlgnevus - seega puhtasse käibekapitali paigutatud raha saadakse täies ulatuses tagasi. Ettevõte on asendamise majandusliku tasuvuse uurimisel juba kulutanud 25 000 EUR
..................................................................................10 7 Materiaalse põhivara arvestus................................................................................................10 7.1 Materiaalse põhivara liigitus...........................................................................................10 7.2 Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus...................................................................... 10 7.3 Materiaalse põhivara kulumi arvestus.............................................................................11 7.4 Materiaalse põhivara remondi arvestus...........................................................................11 7.5 Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine.................................................................11 7.6 Materiaalse põhivara inventeerimine.............................................................................. 12 7.7 Materiaalse põhivara hindamine.....
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti teg...
juures kasut. ja mille kasut. sagedus on ebamäärane; 5) soet. põhivara koostisosi võet. arvele eraldi, kui koostisosadel on erinev kasulik tööiga. Amortisatsiooni arvestus - mat. põhivara soetusmaksumuse järkjärguline kuludesse kandmine. Per., mille jooksul põhivara kuludesse kantakse, peaks olema sama pikk kui põhivara kasulik tööiga. Mat. põhivara tööiga piirab iganem. ja füüsil. vananem. Kulumi arvest. ei tähenda põhivara füüsil. kulumist ega selle turuvääruse langust. Kulumi summat mõjutavad faktorid: 1) vara soetusmaksumus; 2) vara likvideerim.väärtus; 3) kuludesse kantav summa (soetusmaksumus - likvideerim.väärtus); 4) eeldatav kasulik tööiga. 6 Kulumi arvest. meetodid: 1) Lineaarne meetod - vara soetusmaksumus kantakse võrdsete osadena kulusse.
Põhivara ümberpaigutamine: ettevõtte siseselt võib olla vajadus põhivara ümberpaigutamiseks ühest üksusest teise. Vajalikud märkused põhivarade ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei peegeldu. Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas. Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga: periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas. Amortisatsiooni arvestamise meetodid: Võrdeline e
........................................................................................................11 6.MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS........................................................................12 6.1. Materiaalse põhivara liigitus..........................................................................................12 6.2. Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus.....................................................................13 6.3. Materiaalse põhivara kulumi arvestus........................................................................... 13 6.4. Materiaalse põhivara remondi arvestus......................................................................... 14 6.5. Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine................................................................14 6.6. Materiaalse põhivara inventeerimine.............................................................................15 6.7. Materiaalse põhivara hindamine..........
22 Materiaalse põhivara soetamine Analoogselt toimitakse kõigil juhtudel, mil materiaalne põhivara soetatakse kogumina. Kogumi soetusmaksumus jaotatakse põhivara ühikutele proportsionaalselt nende osakaalule kogumi reaalväärtuses ning arvele võetakse iga materiaalse põhivara ühik individuaalselt. 23 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Ehk kulumi arvestamine Piiratud kasutusajaga materiaalne põhivara kaotab (tinglikult) oma väärtust kasutusprotsessi (tulu genereerimise) käigus. Seda tinglikku väärtuse langust käsitatakse tulu genereerimiseks vajaliku kuluna, mis vähendab majandusüksuse kasumit. 24 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Materiaalse põhivaraobjekti soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahe jaotatakse kuludesse põhivara kasutusaastate jooksul
Ostetud puhasvara (vara kogumaksumus miinus ülesvõetud kohustused) reaalväärtus on 1600000 krooni (3000000 1400000). Firmaväärtus on 450000 krooni (2050000 1600000 Kui AS Vaal koostab konsolideeritud bilansi, näitab seal firmaväärtuse 450000 krooni, mille väärtust testib iga majandusaasta lõpul. Immateriaalne põhivara kajastatakse bilansis üldjuhul jääkmaksumuses, mis arvutatakse soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi vahena. Piiratud kasuliku eaga immateriaalset põhivara hakatakse amortiseerima alates hetkest, mil vara on kasutamiseks valmis. Seda tehakse kuni vara kasuliku eluea lõpuni või ümberkvalifitseerimiseni müügivalmis immateriaalseks põhivaraks. Immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamisel tuleb arvestada järgmiste tegurite olemasolu: 1) Kasutusaja piirangud, mis tulenevad seadusandlikest või lepingulistest tingimustest,
väljastamise hetkel. Aga siin on probleem, sest arve väljastamisel ma ei tea, kas mulle makstakse raha ära. SELLEPÄRAST EI SAA OTSEST MAHAKANDMISE MEETODIT KASUTADA. Kasutan hoopis statistilist meetodit. D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest siia tuleb prognoositud summa Siin vahel peab vahekonto olema K: Väärtusvähend see konto käitub nagu kontraaktiva konto. See kajastub aktivas miinusmärgiga, nagu akumuleeritud kulumi konto. Nüüd: D: Väärtusvähend nüüd juba konkreetne summa, mitte enam prognoositud K: Ostjate tasumata arved Bilansis AKTIVA Arvelduskonto ... Ostjate tasumata arved Väärtusvähend (miinusmärgiga) ÕPIK LK 203 TEST T-8.1 Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise laekumise arvestamisel. Ostja arve summas 10 000 krooni kanti maha. Mõni kuu hiljem tasus ostja selle arve. Firma taastas kõigepealt arve ja seejärel kajastas raha laekumise
· põhivara nimetus; · põhivara arvele võtmise kuupäev; · soetusmaksumus; 10 · akumuleeritud kulum; · jääkmaksumus; · õiglane väärtus(turuväärtus) · asukoht · kasutaja või vastutaja nimi. Inventuuriaktile lisatakse põhivara müügiaruanded, mahakandmisaktid või ümberhindlusaktid (kasuliku eluea, kulumi jm kohta), väärtuse testid, hindamisaktid, õiglasesse väärtusesse ümberarvutamise meetod ja muud doku mendid, aruanded. 11 Kokkuvõte Praktika eesmärk minu jaoks oli koolis õpitu kinnistamine ja jälgimine, milline on raamatupidaja töö. Kuigi ei saa öelda, et praktikas raamatupidaja töö oleks kerge, siis minu meelest on praktiliselt töötamine kergem kui teooria
on 1000 krooni ja kasutusaeg 5 aastat. Lineaarse meetodi rakendamisel on konto Akumuleeritud kulum jääk 31. Detsembril 20X9 15 600 krooni. SEST... Kuluks tuleb kanda 40 000 1000 = 39 000 krooni. 39 000 / 5 = 7800 krooni aastas. 2 aasta kulu on seega 15 600 krooni T-10.3 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat ja lõpetamismaksumus 10 000 krooni. Tegevuspõhise meetodi rakendamisel on Akumuleeritud kulumi konto jääk 31. Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt: (100 000 : eeldatav läbisõit kokku) * 20X8 a ja 20X9 a summaarne läbisõit. T-10.4 Firma müüs põhivahendi hinnaga, mis oli alla tema jääkmaksumuse. Tehtud raamatupidamiskandes ühe osana debiteeritakse kontot Kadum. (Sest raha kaotatakse). Sest kadum on nagu kulu ja kui see suureneb, siis kasum väheneb ja kulu suurenes ju deebetis. T-10.5 Ainelise põhivahendi akumuleeritud kulum on kreeditsaldoga kontraaktivakonto. T-10.6
Kui külma mootori käivitamisel on kuulda vilisevat heli on hammasrihm liiga pingul. 5. MAJANDUSLIKUD ARVUTUSED 5.1 Ruumide maksumus (ost, rent vms.) Hoone maksab 300000 krooni ja hoone iga on on 40a. Kulu on 100/40= 2.5% (amortisatsiooni norm). Arvutame hoone kulu aastas 300000/40=7500 kr. on hoone kulu aastas. Seega hoone tunni kulu hinnaks on 7500/1700=4.41 krooni. 5.2 Seadmete maksumus Seadme aasta kulumi saame kui jagame seadme maksumuse ja kasutus aja (Seade maksumus/ Kasutus aeg= aasta kulum). Hoolduse ja remondi protsent võetakse aasta kulumist. Kui palju seade maksumus tunnis on same me liites aasta kulumi ja hooldus, remondi ning jagame töötundidega aastas [(Aasta kulum + Hooldus, remont)/Aasta töötunnid= Maksumus tunnis] Aastas on keskmiselt tuhat seitsesada (1700) töö tundi. Tabel 5. Seadmete maksumus
Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum Deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat deebetkäive näitab aasta jooksul kreeditkäive näitab aasta jooksul põhivaralt väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi arvestatud kulumi kogusummat kogusummat lõppsaldo näitab perioodi lõpul olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat 4
Kogukulum leitakse hinnatava objektiga sarnaste objektide tehinguhindade ja nende objektide asenusmaksumuse abil 120) Milline väärtus leitakse kulumeetodil? Määratakse turuväärtus, toetudes maatükil olemasolevatele ehitistele parenduste tegemiseks või nende püstitamiseks tehtavatele õiglastele ja vajalikele kulutustele hindamise hetkel. 121) Millised on hindamise etapid kulumeetodi kasutamisel? 1. maa hinna määramine 2. ehituskulude määramine 3. kulumi arvestamine 4 jääkasenusmaksumuse määramine 5. vara väärtuse leidmine (1+4) 123) Selgita mõistet taastamismaksumus. Taastamismaksumus, mis tähendab ehitise võimaliku taastamise korral, arvestades hindamishetkel kehtivaid ehitushindu, kuluvat rahalist summat. Taastamismaksumus ja ehitusmaksumus võivat kattuda, kui tegemist on uusehitisega, kuid üldjuhul toimub lahknemine peale ehitushindade muutumist. Taastamismaksumus väljendab ehitise väärtust uuena, kuid ei võta
B aastate arv, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaamiseks C diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude praeguse väärtuse ja projekti esialgsed kulud D diskontomäär, mis võrdsustab projekti praegused raha väljavood ja projekti lõppväärtuse tulevikuväärtuse E mul on erinev arvamus (milline?) 7. EBITDA on: A ärikasum peale materiaalse põhivara kulumi ja immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestust B ärikasum pluss finantskulud ja -tulud C majandustegevuse kasum enne tulumaksu D ärikasum enne kulumit E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõte müüb 2 toodet: aknaid ja uksi. Akende müügihind on 200 € tk., uste müügihind 400 € tk. Kuu algul oli ettevõtte laos 300 akent ja 250 ust. Kuu jooksul toodetakse 900 akent ja 1250 ust.
Raamatupidamise teenuste hinnad kujunevad välja vastavalt vajalikule paketile ja iga kliendi eripärale. Hinnakiri · raamatupidamise sisseseadmine ja töö alustamine (ühekordne) 64 · algdokumentide kanded vaata tabelist · laoarvestuse pidamine 0.45 artikkel · põhivahendite arvestus (põhivara kaart ja kulumi arvestus) 1 põhivara · palgaarvestus (palgaleht, puhkuse-, lõpurahade ja maksuarvestustega, haiguslehtede täitmine) 3.20 töötaja · aruandvate isikute kuluaruanne 6.40 aruanne (kuni 2 dokumenti) · lähetuskulude aruanne 1.20 töötaja
tunni, hektari või tonni kohta. EMVI-s koostatud algoritmid leiate meie kodulehelt www.eria.ee, Soome arvutusnäited koos selgitustega on toodud ajakirjas Työtehoseuran Maataloustiedote 4/2005 (577). 8 Traktorite töötunni maksumuse arvutamisel saame traktori soetushinna ja tööressursi (keskmiselt 10000 töötundi) alusel amortisatsiooni ehk kulumi töötunni kohta. Mootori nimi-võimsuse ja eeldatava koormusteguri kaudu antud tööl saame diislikütuse kulu l/h. Kuludena kr/h arvutatakse diislikütuse- ja õlikulud, pangalaenu intressid, kindlustusmaksed, masina korrashoiukulud (tehniline hooldamine + remont), hoiu(remondi-)ruumi kasutamise kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise üldkulud (juhtide palgad, raamatupidamiskulud, telefoniarved, transpordi-, kütuse- ja
meetod)- Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. Lineaarne meetod- võrdseteks osadeks. A=(F+R-L)/T .. A=kulum, F=põhivara soetusmaksumus, R=moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel, L=põhivara likvideerimisel tagastuv summa, T= põhivara kasulik eluiga. Tegevuspõhine meetod (UOP) ehk kulumi arvutamine vastavalt kasuliku tööajafondi jaotuvusele kasuliku eluea jooksul – ÜL: 01.01. soetatakse transpordivahend maksumusega 4 mln eurot, mille kasulikuks elueaks on 3 aastat ja jääkväärtuseks eluea lõpul 5% soetusmaksumusest. Eeldatud on, et masina tööajafond jaguneb kasuliku eluea jooksul järgmiselt: I aastal 35%, II aastal 45%, III aastal 20%. Arvutada kulum ja bilansiline jääkväärtus kogu kasuliku eluea jooksul lähtudes masina tööajafondi jaotusest. Vastus:
MAAMAJANDUSLIKUD ALUSED Agraarmajandus I Lähteseisukohad ja ettevalmistus plaanide tegemiseks • Õpetus „õigesti mõistmisest“ masendus, stress, kui tulevik on tume • Kuidas sellest üle saada, eduka tegutsemise alused 1.2.1. Tervise parandamine, puhkus, väljamagamine 1.2.2. Leppida asjadega, mida muuta ei saa, valid kas poliitika või põllumajanduse 1.2.3. Stressist ülesaamisel elus muudatuste tegemine, sõbrad, perekond 1.2.4. Arutama tuleviku perspektiive oma pereliikmete ja kaastöötajatega 1.2.5. Jõuda selgusele, mida me ise ja meie lähikondlased elult ootavad, millised on meie eluviiside eelistused 1.2.6. Tootmistalu maa-ja loomadehulga tänapäevased rusikareeglid Lääne-Euroopas 1.2.7.Valitsuse toetusprogrammid. Rahvusvahelised kokkulepped tootmismahu reguleerimiseks ehk kvoodid 1.2.8. Pea mah akorralik pidu, et saada teada, mida teised ootavad. Lisaks tuleb järgida printsiipi...
47. Põhivara arvele võtmisele viisid. Arvele võtmise viisid: 1) põhivara inventarisatsioon (olemasoleva vara arvestus); 2) põhivara soetamine. Inventuuri läbiviimisel koostatakse akt: vara liigid, nimetused; arv; ühiku soetamismaksumus; kokku soetamismaksumus; väljalaske aasta, soetamise aasta; kulunorm aastas; kulusumma aastas. Vara arvele võtmine: Soetusmaksumus = ostuhind + kasutuselevõtmist võimaldavad kulutused. 48. Põhikapitali amortisatsiooni definitsioon. Kulumi liigid. Amortisatsioon- mahaarvestus tulust eesmärgiga jaotada põhivara väärtus selle kasuliku tööea peale. Amortiseeruv põhivara piiratud kasutuseaga põhivara. Kulumi liigid: Akumuleeritud kulum teatud momendiks kogunenud kulumite summa. Kasulik tööiga arvestuslik periood, mille jooksul saab vara kasutada või varast kasu teenida. Kulunorm tegur kulumissumma arvutamiseks. Na=(A/VsoetTkas)100. Firma phivara akumuleeritud kulum arvutatakse bilansis (miinus märgiga)
c) Emiteeritud aktsiate müügil üle nimiväärtuse; d) Emiteeritud aktsiate müügil alla nimiväärtuse; e) Mitte ühelgi eeltoodud juhul. 34. Majandustehing Pangakontolt tasuti Lühiajalise laenu põhisummat 83 000.-: a) Mõjub kasumile suurendavalt; b) Mõjub kasumile vähendavalt; c) Kasumit ei mõjuta; d) Tehingu mõju kasumile ei saa kindlaks määrata. 35. Aruandeperioodi lõpul ei suleta: a) Tulude kulude koondkontot; b) Akumuleeritud kulumi kontot; c) Renditulu kontot; d) Mitmesuguste tegevuskulude kontot. 36. Juhul kui firma ostab maatüki, tasudes selle eest kohe, siis selle tulemusena: a) Suureneb vara ja suureneb omakapital; b) Mõju varale on 0; c) Toimub omakapitali suurenemine; d) Mitte ükski eeltoodud variant pole õige. 37. Äriühingu vara üldsumma on 2 800 000.- ja omakapital 1 100 000.-. Kohustiste üldsumma on: a) 3 900 000.-; b) 1 100 000.-; c) 1 700 000.-;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL Artjom Aljositsev Praktika aruanne Õppejõud: Raissa Kokkota 1 TALLINN 2009 SISUKORD 1. Tutvumine ettevõttega 3 2. Raamatupidamise siseeeskirjad 3 2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
