Inventuure tehakse, et saaks viia vastavusse füüsilised ja raamatupidamusilikud seisud ja et saada ainu lao jääkidest. 11. Millistel põhjustel muutuvad enamasti vääraiks toodete loogilised (arvutiprogrammi) laosaldod? Kui kaup tueb lattu ja seda ei sisestata kohe arvutisse võib juhtuda, et hiljem see ununeb või sisestatakse mingit saatelehte arvutisse topelt, tänu sellele muutuvad saldod enamasti vääraiks. 12. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini ja miks? Kõige sagedamini tuleks inventeerida A-rühma tooteid, ehk siis tooteid mille ringlemissagedus on kõige suurem. Kõige suurem tõenäosus, et kaupade saldod võivad erineda suure ringlemissagedusega kaupade puhul, sest neid läheb päevajooksul palju välja ja tuleb sisse ja võib juhtuda, et nende sisestamine ununeb. 13. Millal on vaja teostada toodete liikumise registreerimisi laoarvestusprogrammis
20. Täiendava lapsep pikkus, kui pere 3 last on kuni 14a on 6kp 21. Osaliselt tasustatav puhkus tööandja algatusel võib olla max 3 kuud 22. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppepuhkust sessi ajaks 30p 23. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppep keskkooli (gümn) lõpetamiseks 35p 24. Töötajal on võimalik saada tasustatavat õppep kõrgkooli lõpetamiseks 42p 25. Õppep korral makstakse keskm palka 10p 26. Puhkusetasusid on vaja inventeerida et vastavalt rp seadusele inventeerida ka kõik kohust 27. Puhkusetasu reserv kajastatakse rp-s puhkusetasuna+sots maks+t/k 28. Kui töötaja tuli tööle 14 veebr 08 ja puhkas 3kp kasutades selleks nn lapsepäevi, siis kui palju puhkust oli tal 08 a lõpuks välja teenitud? 26kp 29. Potentsiaalse puhkusetasu suuruse leidmisel puhkusereservi tarbeks võetakse aluseks töötaja viimase 6kuu töötasud ja preemiad v lähtutakse teatud juhtudel palga säilitamise põhimõttest 30
Ostutehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Ostutehingute arvestuse korraldus 3 Dokumenteerimine 4 Ostuettemaksete arvestus 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises; ·oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid; ·tead ostutehingus kasutatavaid dokumente; ·oskad kajastada ostuettemakseid; ·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega
Üle lugemine, kaalumine, mõõtmine füüsiline inventeerimine. Nõuete ja võlgade inventuur on raamatupidamislik inventuur. Inventuure võib planeerida Täielikult kõik ettevõtte varad on inventeeritakse Osalised inventuurid valitakse välja nt varude alt kindlad kaubagrupid, inventeeritaksen eed ära. Kui osaliste inventuuriga ei tuvastata vigu, siis pole vaja täielikku inventeerimist läbi viia. Korralised inventuurid tähtaeg raamatupidamise siseeeskirjas. Kassat võiks inventeerida iga kuu vüi kvartali lõpus. Kindlasti aruande aasta lõpul Inventeerimist võib alustada 2 kuud enne perioodi lõppu.
Hindade pideva tõusu tingimustes tekib nn laokasum. Varude arvestamise erinevate meetodite rakendamise mõju kasumile ja varale: Väikseima müüdud kaupade kulu ja suurima kasumi annab muudel võrdsetel tingimustel, kuid hindade pideva tõusu tingimustes FIFO meetodi rakendamine. Suurima varude maksumuse bilansis annab FIFO meetodi kasutamine. Varude ligikaudne hindamine Majandusüksused võivad sattuda olukorda, kus varusid ei ole võimalik inventeerida, kuid varude ligikaudset suurust on vaja teada. Samasugune olukord tekib ka siis, kui on vaja planeerida optimaalset varu. Sellise olukorras kasutatakse suhtarvu realiseerimirentaablus, mis eeldatakse teatud ajavahemikul jäävat konstantseks. Realiseerimisrentaablus =( realiseerimiskasum : müügi netotulu) x 100% Näide Olgu varude soetusmaksumus arvestusperioodi algul 50000 . Ostude maksumus arvestusperioodi jooksul on kas teada või hinnatav (planeeritav), näiteks 150000
Laodokumentatsiooni hulka kuuluvad: Kauba saatedokumendid (kauba kogus ja hind) Suurköögi müügiaruanded Kauba laoja muudest kadudest tulenevad mahakandmisaktid Inventuurist tulenev sõna inventeerimine on lao hetkeseisu fikseerimine ja selle võrdlemine arvestusliku laoseisuga Erinevused võivad tekkida: Arvutusvigadest Kauba sisestusvigadest Kadudest Inventeermise vead parandatakse ja laoseisud viiakse kooskõlla tegelikega Inventeerida võib Kogu ladu korraga Konkreetseid tootegruppe (suurköökides) Ettevõtete jäätmehooldusalased kohustused Ettevõtte tasandil reguleerivad jäätmemajandust: Kekskkonnakompleksluba Jäätmeluba Jäätmekäitleja registreerimistõend Ohtlike jäätmete käitluslitsents Taaskasutatavad, ohtlikud ja muud erikäitlust nõudvad jäätmed hoitakse eraldi Jäätmete kogunemisel paigutatakse jäätmed nende tekkekohas kogumisvahenditesse
6. Mis on tellimisintervall? V: Kui tihedalt klient kaupa tellib. Paindlik varustamine? V: Erinevate aegade ja viisidega kauba transport. Koormaruum ja selle mahutavus? V: Kui kauba maht täidab veoühiku lastiruumi kiiremini, kui selle kaal veovahendi, on oluline kasutada laadimisel täielikult ära lastiruumi kogu ruumala. Pakendid laotakse põrandast laeni, seinast seinani. 7. Milliseid tooteid inventeeritakse laos sagedamini A B C? V: Kõige sagedamini tuleks inventeerida A-rühma tooteid, ehk siis tooteid mille ringlemissagedus on kõige suurem. Kõige suurem tõenäosus, et kaupade saldod võivad erineda suure ringlemissagedusega kaupade puhul, sest neid läheb päevajooksul palju välja ja tuleb sisse ja võib juhtuda, et nende sisestamine ununeb. 8. Mida tähendab laovarude füüsiline hooldamine? V: Et laovarud oleksid tolmust puhtad, et tooted oleksid nendele mõeldud tingimustes (päikese eest kaitstud, kuivadel ja sobivatel hoiukohtadel). 9
Tallinna Tööstushariduskeskus Roland Randma Looduskaitse Eestis Referaat Tallinn 2014 Sisukord Looduskaitse ajalugu.............................................................................................. 3 Looduskaitseseadus............................................................................................... 3 Kaitstavad loodusobjektid...................................................................................... 4 Kaitsealad............................................................................................................... 4 Rahvuspargid.......................................................................................................... 4 Lahemaa rahvuspark........................................................................................... 4 Matsalu rahvuspark................................................................................................
Raha arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Raha arvestuse korraldus 3 Kassa 4 Pank 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead rahaarvestuse üldist korraldust; ·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise ...
..................9 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK......................................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine................................................................................................................12 Linnavalitsus ja tema hallatavatel asutustel on kohustus inventeerida oma varasid sh ka bilansiväliselt arvestatavaid varasid ja arveldusi vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku olemi väljaselgitamine, teha kindlaks üleliigsed ja kasutult seisvad, hävinenud või kadunud varad. Hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust, lähtuvalt järelejäänud elueast........................12
Kassaarveldused (2) Kassapidaja teeb makseid kassaorderite alusel (kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid). Aldokumentide e kassaorderite alusel koostatakse kassaraamat ( e koondokument). Konto KASSA. Juhul kui raha saadetakse kassast panka inkassaatoriga, võib kasutusele võta konto RAHA TEEL, kus kajastatakse rahasummasid, mis on ettevõtte kassast välja antud, kuid ei ole veeol pangaarvele üle kantud. KASSA INVENTEERIMINE(1) Rp seaduse järgi tuleb kassat inventeerida vähemalt üks kord aastas aastainven-tuuride tegemise ajal. Selle kui sageli kassat inventeeritakse määrab kindlaks iga ettevõte ise oma raamatupidamise siseeeskirjades. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument (inventuurileht), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: KASSA INVENTEERIMINE(2) 1. inventuuri läbiviimise kuupäev; 2. komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3. sissetuleku- ja väljaminekuorderi viimane number; 4
koostab lausendi: D Nõuded ostjate vastu 3000 K Arvestatud käibemaks 500 K Müügitulu 2500 Ettevõte tasaarvleb ostjale esitatud nõude varem laekunud ettemaksega: D Ostjate ettemaksed 3000 K Nõuded ostjate vastu 3000 D Arvestatud käibemaks 500 K Ettemaksete käibemaks 500 7 Inventeerimine Nõuded ostjate vastu bilansikirjet tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilansikuupäeva seisuga. Inventeerimine seisneb selles, et ostjatele saadetakse saldoteatised, milles on ära toodud nende võlgnevused ja palutakse need omapoolse kinnitusega või reklamatsiooniga tagasi saata. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ebatõenäoliselt laekuvad arved ning nõuete summa mis tulevikus kindlasti laekub.
4. Inventeerimine. Inventeerimiseks nimetatakse inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemist nende ülelugemise, -mõõtmise või -kaalumise teel. Raamatupidamise seisukohast on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine. Kassa ja arvelduskonto inventeerimise sagedus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerida ei või vähem, kui üks kord majandusaastal, mis peab toimuma bilansipäeva seisuga. Kassa inventeerimise sagedus võib olla juhuslik, ilma ette teatamata. Inventeerimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud ettevõtte töötajad, et saada objektiivset infot. Inventeerimise tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa
· uued sissetulevad partiid peab olema võimalik paigutada eraldi virnadesse. Soovitav on täita virnastamise juures järgmisi tingimusi: · virnade hoiukohad peaksid olema kirjeldatud laoprogrammis aadressidega (analoogiliselt riiulikohtadega); · põrandale peaksid olema kantud virnade paigutamise piirjooned koos hoiukohtade aadresside kirjeldamisega; · ridade vahele peaksid olema jäetud vahekoridorid üle kahe rea, et oleks võimalik kaupu inventeerida ja jooksvalt kontrollida. Peamiseks puuduseks on FIFO (First In First Out) põhimõtte rakendamise võimatus. Joonis 4. Virnastamine. Sügavlaadimine. Juhul, kui ühesuguseid tooteid hoiustatakse suures koguses ja need ei pea liikuma FIFO põhimõtte järgi. Sügavlaadimise riiulid on üldjuhul umbriiulid. Riiulipostide külge kinnitatakse poltidega siinid, millele toetuvad kaubaaluste alusklotsid
Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder. Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder. Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi. Kassaraamat Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks. Kassaraamatut täidetakse iga päev. Kassa inventeerimine Kassat tuleb inventeerida, et kindlaks teha tegelik rahajääk, mida võrreldakse kassaraamatu andmetega. Kassa inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Raha kassas inventeeritakse vähemalt üks kord aastas bilansipäeva seisuga. Kassas olev raha üle-või puudujääk tuleb kajastada kontol Kassapuudujäägid ja ülejäägid, mis perioodi lõpul suletakse. Pangakontod Arvelduskonto on levinumaks pangakonto liigiks ning võimaldab sooritada kõiki klassikalisi pangatehinguid
a) inventuurinimekirjas fikseerida objekti eeldatav valmimisaeg; b) kontrollida, kas lõpetamata ehitusena kajastatav vara ei ole juba valminud. 9.3. Muude andmete kontroll Inventeerimise läbiviimise ajal võib kontrollida ja täpsustada näiteks - vara kasutajaid; - vara asukohta (ruum); - üürile antud varade üürilepingust tulenevate investeerimiskohustuste täitmist. Investeerimiskohustuste täitmist on vajalik inventeerida vähemalt korra aastas. Kontrollimisel veendutakse, et üürnike poolt linna varal tehtud parendused on inventeeritud, dokumendid (aktid, parenduste tegemist tõendavate arvete koopiad jm dokumendid, millelt nähtub raamatupidamiskannete tegemiseks vajalik informatsioon) 13 raamatupidamisüksusele edastatud ja parendus varaobjekti maksumusele vajadusel lisatud
kus need võivad aset leida, et oleks võimalik vältida riske (UIZ, 2017). Lisaks sellele kasutatakse GISi maa-alal toimuvate muutuste jälgimiseks ning, selleks kasutatakse satelliidipilte või aerofotosid. See on kasulik rakendus jälgimaks maapinna muutusi, metsastumist, elupaikade killustumist, linnastumist jne. Selles valdkonnas õpitakse tundma maapinnaga toimuvaid muutusi ja organiseeritakse keskkonda (UIZ, 2017). GISiga saab inventeerida ka loodusvarasid. Sellega jälgitakse kui palju on loodusvarasid säilinud ning milliseid meetmeid tuleb rakendada jätkusuutlikuks majandamiseks. Kaartidelt leiab informatsiooni täpse asukoha ning hetkeliste ressursside kohta (UIZ, 2017). GIS on väga oluline loodusvarade majandamise valdkonnas. Sellega saab õppida tundma keskkonnas toimuvaid muutusi, mis neid muutusi põhjustab ning millised on tagajärjed.
avastamisel ning peale tulekahju ja materjaalselt vastutavate isikute vahetumiselt. Inventeerimisega tehakse kindlaks ja inventeerimisaktides fikseeritakse näiteks ladudes, allüksustes või kassas kaupade, materjalide, inventari või raha tegelik jääk ning selgitatakse varade üle- või puudujääk, võrreldes arvestusandmetega. Inventeerimise tulemuste põhjal viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Enne aastaaruande koostamist on vaja inventeerida ka ettevõtte arvelduste seise. Selleks võrreldakse deebitoride ja kreeditoridega saada olevate summade või võlgnevuste õigsust ja fikseeritakse lahkuminekud. Lahknevuste põhjused selgitatakse läbirääkimiste käigus, vajaduse korral tehakse raamatupidamisregistrites vastavad parandused. (1, 83) Inventeerimise ja hindamise protseduurid Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
kasumiaruande skeem. Mida need aruanded ettevõtte kohta ,,räägivad", st mida sealt teada saab. Bilanss on aruanne, mis näitab ettevõtja varade, kohustuste ja omakapitali suurust kindla kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Kasumiaruanne kajastab ettevõtja tulude ja kulude suurust summaarselt aruandeaasta algusest, tuues välja tegevuse tulemuse. 10. Inventuurid. Kuidas inventuure tehakse ja miks need on RP-s vajalikud. Mida tuleb inventeerida. Mida RP-s inventuuriga kontrollitakse. Kirjelda raha, varude, arvelduste ja maksude inventuuri. Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. 11. Raamatupidamise koostamise alusprintsiibid RPS §16 peab teadma üldpõhimõtteid.
Nende kahe andmebaasi võrdlemisel selgus üllatuslikult, et need kattuvad väga vähe: PKÜ rohumaade kirjed pärinevad suuremas osas väljastpoolt kaitsealasid, seevastu Natura andmebaas koondab põhiosa seniste kaitsealade andmeid. Nende andmeil hinnatakse Eestis säilinud poollooduslike rohumaade kogupindala 130 000 hektarile. Ligi 35 000 hektarit vajab veel inventeerimist. Et need üles leida, tuleb tegelikult inventeerida veel paar-kolm korda suurem pindala, ehk siis umbes 100 000 hektarit. Vaid praktilist, tulutoovat külge silmas pidades peame pärandkooslusi säilitama küll ainult seetõttu, et neid väärtustab Euroopa Liit. Loodusdirektiivi elupaikadest saab pärandkooslusteks pidada 13, neist näiteks puisniidud ja loopealsed on määratletud esmatähtsate elupaikadena. Loopealseid leidub peale Eesti vaid Rootsi saartel ning üks
Aruandes näidatakse: ·väärtuste jäägid perioodi alguses; ·sissetuleku- ja väljaminekuoperatsioonid; ·jäägid perioodi lõpuks. 6 Inventeerimine Varude inventeerimise kord peab olema fikseeritud raamatupidamise sise-eeskirjades. Konkreetsete tähtaegade kehtestamisel tuleb arvestada nõudega, et majandusaasta lõpu inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui 2 kuud enne aruandeperioodi lõppu. Perioodilist varude arvestussüsteemi kasutades tuleks varusid inventeerida iga kuu. Inventuuri läbi viimiseks moodustatakse ettevõtte juhi käskkirjaga inventeerimiskomisjon. Komisjoni kuuluvad üldjuhul raamatupidaja, inventeeritavate objektidaga seotud isik, näiteks laohoidja. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindlal ajamomendil, nende ülelugemise, -kaalumise, -mõõtmise teel. Inventuuri käigus selgitatakse varade üle-või puudujäägid võrreldes inventuuri andmeid arvestuslike näitajatega. Igasugused erinevuste
Aknad ja uksed kui fassaadi olulised komponendid rõhutavad restaureerituna nii hoone ajaloolist kui materiaalset väärtust. Kunagistest fassaadielementidest võib olla säilinud jooniseid arhiivides, mis suurel määral hõlbustab hoone ajaloolise ilme ennistamist. Olemasolevate detailide arhitektuuriajalooline väärtus ning säilitusvajadus tuleb enne ehitustöödega alustamist muinsuskaitsel ja restaureerijail hinnata lasta. Seega on oluline inventeerida vanad ahjud, kaminad, aknakremoonid, uksehinged, käepidemed jms. Sageli on vanu detaile võimalik stiilselt kasutada uues interjööris. Juhul kui mõnda vana eset ei vajata, tuleb alati arvestada, et meie ametil võib olla huvi selle kasutamiseks mõne teise mälestise juures. Tihti võib probleemiks kujuneda tuletõrje- ning muinsuskaitsenõuete vastuolu. Sel juhul on mõtet esmalt tutvuda konkreetsete tuleohutusnõuetega ning seejärel, koostöös muinsuskaitsjatega, leida
samuti on varud ka üksikdetailid ja valmistooted ning vahepealses staadiumis olev lõpetamata 4 toodang. Varude süsteemse käsitelu tingib vajadus teada, mida ja kui palju on ning peaks olema. Kui tihti kokku lugeda , tuleb igal konkreetsel juhul eraldi otsustada. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et ka ettevõtte käsutuses olevaid muid ressursse tuleb inventeerida (näit. personali oskusi ja talenti, et seda vajaduse korral täiendada) Varudesse on paigutatud hulk ettevõtte (rahalisi)vahendeid, seetõttu peaks varud · kindlustama operatsioonide sõltumatuse · võimaldama nõudluse muutustele kiiresti reageerida · kindlustama ettevõtete häirete vastu varustussüsteemis · olema majanduslikult otstarbeka suurusega Varude optimaalne suurus tähendab kompromissi vastakate nõudmiste vahel
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
45. Milline on riiulitootjate poolt kavandatud kaubaaluste vahe ja kaubaaluste ning riiulipostide vahe riiuliõrtel? 10cm vastus töövihikust 46.Milline on liikuvmastiga tõstukite tavapärane laius? 2,7-3,0 m vastus töövihikust 47. Kuidas on võimalik laotöö ja hoiustamise efektiivse korraldamisega mõjutada ettevõtte majandusnäitajaid? Kui on laos kindlad reeglid kaubaga ümberkäsitlemiseks ja igal kaubal kindel hoiustamis koht siis saab kiiresti komplekteerida ja inventeerida (vajadusel) .oleks võimalikult efektiivne töö laos. Hoiustamiskohad peavad olema hästi läbimõeldud ja sinna veel juurde lisada laotoimingute õige juhtime aitab kaasa majandusnäitajale. 48.Milleks kasutatakse laonduses konsoolriiuleid? Talade , profiilide , torude jms hoiustamiseks vastus töövihikust 49.Millisesse vahemikku jääb madalate peenkaubariiulite tavakõrgus? 2,0-2,3 m 50.Milline on kaubaaluste riiulite tavapärane sügavus? 1050-1100 mm
Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi. Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. 5. Inventeerimine, kui raamatupidamise meetod. Kassa inventeerimise sagedus määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Reeglina tuleks teha üks kord kuus. Kindlasti tuleb kassat inventeerida bilansipäeva seisuga. Inventeerimisel loetakse üle kogu kassas olev raha ja muud väärtused. Kassas hoitav valuuta hinnatakse bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna või kuluna. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva
mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtudes valmidusastme meetodist. Arveldusi klientidega peetakse Müügireskontro moodulis analüütiliselt nii arvete kui ka klientide lõikes. Müügireskontro saldot ja bilansikonto saldot tuleb regulaarselt võrrelda ning erinevuste korral selgitada välja põhjused. Nõudeid ostjate vastu tuleb inventeerida bilansipäeval ja hinnata klientidelt laekumata arveid lähtudes nende laekumise tõenäosusest. Kui võla sissenõudmine pole andnud 16 tulemust, siis tuleb arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks ning kajastada nõue summas kahjum ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Kui nõue muutub lootusetuks, siis kantakse nõude summa maha nõudest ostjate vastu ja kajastatakse muu ärikuluna.
järgi lähtuvalt maksetähtajast. Kasutatavad arvestusregistrid Müügitehingud kajastatakse Ostjatega toimuvate arvelduste registris, kus on välja toodud arve kp, nr ja summa; laekumise kp, nr ja summa; klientide viisi käive ja saldo. Raamatupidamise sise-eeskirjas on soovitatav sätestada, kuidas ja missugustes registrites toimub arvete ja nende laekumiste registreerimine. Inventeerimine Bilansikirjet nõuded ostjate vastu tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilaniskp seisuga. Igapäevapraktikas tehake seda sagedamini. Inventeerimisel väljastatakse kõigilesaldoteatis, mille klient peab kinnitatult tagasi saatma. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ka ebatõenäoliselt laekuvad arved. Ostu ja müügiettemaksete sünteetiline ning analüütiline kajastamine raamatupidamises Ostuettemaksed: Kontoplaanis avatakse bilansikirjete nimetuste (ettemaksed kaupade,
Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse; ·oskad koostada puhkusetasu ja puhkusekohustise arvestamise lausendeid; ·oskad koostada deklaratsiooni STD. 2 Töötasu arvestuse regulatsioon Töötasuga seotud mõisted ja arvestuspõhimõtted on sätestatud Töölepingu seadusega. Töölepingu seadus Vastu võetud 17.12.2008 ...
10ndaks olema piisavalt raha, et maksta ära maksud. · finantsplaneerimine ehk eelarvestamine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine; · finantsanalüüs - tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit. · tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital. Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto! · audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik * Ettevõtte finantsolukorda mõjutavate tegurite iseloomustamiseks *Ettevõtte tegevuse hindamiseks
· Uued sissetulevad partied peab olema võimalik paigutada eraldi virnadesse. Soovitav on täita virnastamise juures järgmiseid tingimusi: · Virnade hoiukohad oeaksid olema kirjeldatud laoprogrammis aadressidega · Põrandal peaksid olema kantud virnade paigutamise piirjooned koos hoiukohtade aadresside kirjeldamisega · Ridade vahel peaksid olema jäetud vahekoridoride üle kahe rea, et oleks võimalik kaupu inventeerida ja jooksvalt kontrollida. 56. Millised on traditsiooniliste kaubaaluste riiulite tehnoloogia eelised ja puudused? Eelised: 1) Tõstukite liikumine vahekoridorides on kiire. 2) Samaaegselt on võimalik ühes vahekoridoris viia läbi erinevaid toiminguid (paigutada kaup hoiukohtadele ja komplekteerida) 3) Kiiresti liikuvate toodete hoiustamine riiulite vahekoridorides ei teki "pudelikaelu" 4) Alumiselt riiulikorruselt on võimalik komplekteerida käsikäru kasutades
vajalikku tehnikat (raadiovastuvõtjad, öövaatlusseadmed) looma tegevuse jälgimiseks öösel. Ka üritatakse tagada sidus võrgustik lendoravate elupaikade vahel. Siinkohal tehakse koostööd ka RMK-ga. Eestimaa Looduse Fondi seatud eesmärgid 2014. aastal lendorava olukora parandamiseks: 1. Jätkata lendoravale sobilike metsade inventuure ning raadiotelemeetrilisi uuringuid. 2. Jätkata lendoravate elupaikade sidusa võrgustiku loomist. Selleks on vajalik inventeerida ja kaardistada teadaolevate leiukohtade vahelisi võimalikke liikumiskoridore. Juba praegu käib koostöö RMK-ga, et kehtestada lendorava liikumiskoridorides nende sidusust tagav metsamajandamine. Samalaadsed kokkulepped on vaja saavutada ka erametsa omanikega. 3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks. 4
vajalikku tehnikat (raadiovastuvõtjad, öövaatlusseadmed) looma tegevuse jälgimiseks öösel. Ka üritatakse tagada sidus võrgustik lendoravate elupaikade vahel. Siinkohal tehakse koostööd ka RMK-ga. Eestimaa Looduse Fondi seatud eesmärgid 2014. aastal lendorava olukora parandamiseks: 1. Jätkata lendoravale sobilike metsade inventuure ning raadiotelemeetrilisi uuringuid. 2. Jätkata lendoravate elupaikade sidusa võrgustiku loomist. Selleks on vajalik inventeerida ja kaardistada teadaolevate leiukohtade vahelisi võimalikke liikumiskoridore. Juba praegu käib koostöö RMK-ga, et kehtestada lendorava liikumiskoridorides nende sidusust tagav metsamajandamine. Samalaadsed kokkulepped on vaja saavutada ka erametsa omanikega. 3. Anda soovitusi raiete kavandajatele ja raieteatiste kooskõlastajatele lendorava metsades tööde läbiviimiseks või tingimuste esitamiseks. 4
riisumine), vaid seda saab teha vaid aeg-ajalt läbiviidud inventuuride abil. Inventeerimine tehakse kindalaks ja fikseeritakse materiaalselt vastutavatel isikutel hoiul olevate materjalide, kaupade ja rahaliste vahendite tegelik jääk. Inventuuriga viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Inventuuri võib viia läbi ka pisteliselt, mitte ainult firma raamatupidamise sise-eeskirjas fikseeritud ajal. Väga vajalik on inventeerida ka ettevõtte arvelduste seisu, selleks saadetakse deebitoridele ja kreeditoridele välja saldoteated. Ettevõtte vahendid, nende allikad ning ettevõttes toimuvad majanduslikud operatsioonid koosnevad reast alljaotustest ja nende liikidest. Raamatupidamises organiseeritakse nende jooksev arvestus vastavatel kontodel. Hindamine varadele rahalise väärtuse omistamine. Soetusmaksumus (acquisition cost, historical cost) vara omandamise või töötlemise ajal
tuluna raamatupidamises kajastatud) D: Arvelduskonto K: Nõuded ostjate vastu Arvelduskontole laekus lühiajaline laen (ettevõte laenas pangalt raha) D: Arvelduskonto K: Lühiajalised laenud Pank võtab arvelduskontolt maha lühiajalise pangalaenu osamakse D: Lühiajalised laenud K: Arvelduskonto Ettevõte laenab oma raha lühiajaliselt välja. Laen makstakse kassast välja. D: Lühiajalised laenud K: Kassa Bilansipäeva seisuga tuleb inventeerida kassa ja pangakontod (saldo võrdlus panga väljavõtte lõppsaldoga). Kontode "Kassa" ja "Arvelduskonto" saldo bilansipäeva seisuga näidatakse bilansikirjel Raha summeeritult. 5.2 Lühiajalised finantsinvesteeringud Siia kuuluvad lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Bilansis
hinnata kaitstavate liikide seisundit, ja tegevusest, kutsutakse sageli loodushoiuks. See põllumeeste igapäevatöö loomulik osa. Selle töö inventeerida kaitsealasid, niita neil viimane on lahutamatu elukestvast loodusõppest: ergutamiseks makstavad toetused olenevad sellest,
saldodega 2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et: toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini? väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm) keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm) suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm) inventuuri teostamise sagedus ei sõltu toodete ringlemissagedusest 4. Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab toodete loogilisi saldosid? lugemisleht ei tohi sisaldada toodete loogilisi saldosid
saldodega 2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et: toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini? väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm) keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm) suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm) 21 inventuuri teostamise sagedus ei sõltu toodete ringlemissagedusest 4. Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab toodete loogilisi saldosid?
ehk tegelike saldodega 2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et: toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini? väikese ringlemissagedusega tooteid (C-rühm) keskmise ringlemissagedusega tooteid (B-rühm) suure ringlemissagedusega tooteid (A-rühm) inventuuri teostamise sagedus ei sõltu toodete ringlemissagedusest 27 4. Kas on lubatav, et inventuuri lugemisleht (toodete loetelu) sisaldab toodete loogilisi saldosid?
majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Metsanduse arengukava 20. sajandi lõpuks olid mitmed Eesti metsapoliitikas seatud eesmärkidest rakendatud. Organisatsiooniliselt lahutati riigi normatiivsed ja metsa majandaja funktsioonid, millega likvideeriti huvide konflikt majandustegevuse ja selle kontrollimise vahel. Samas ei suudetud metsi maareformi tempos inventeerida, erametsaomanikele luua hästitoimivat tugistruktuuri, lõpetada metsade kaitseväärtuse hindamist ning tagada metsade efektiivset kaitset, puudus rahuldav keskkonnaseire ning -planeeringu süsteem. Metsapoliitika edukat rakendamist oli takistanud tervikliku abinõude kava puudumine. Metsapoliitikas loetletud tegevuste koordineeritud läbiviimiseks ning selleks vajalike finantsvahendite suunamiseks alustas keskkonnaministeerium 1999. aasta lõpul metsanduse pikaajalise arengukava koostamist
tusprogrammis ja viiakse sisse vajalikud muudatused. Küsimused 1. Millistel eesmärkidel tehakse ladudes inventuure? 2. Miks on inventuur oluline ettevõtte raamatupidamisarvestuse, miks varude kontrollimise seisukohalt? 3. Millest peaks sõltuma laos inventuuride läbiviimise sagedus? 4. Milliseid tooteid tuleks inventeerida ladudes sagedamini, milliseid harvemini? Miks? 5. Mida tähendab "hoiukohapõhine inventuur"? 11.25. Inventuuri ettevalmistamine, läbiviimine ja kokkuvõtete tegemine Enne täisinventuuri alustamist tuleb teha põhjalik ettevalmistustöö, millega luuakse eel- dused inventuuri sujuvaks teostamiseks ja tegelikkusele vastavate tulemuste saamiseks. Kuna ena-
Kasvava puu tüvemahu määramine. Virnmaterjali mõõtmine ja rm olemus. Metsatakseerimine ehk metsa hindamine (mõõtmine). Metsatakseerimise põhiülesandeks on selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. Kõige rohkem huvitab meid metsas kasvava puidu kogus - kui palju seda on, palju juurde kasvab, palju me sealt võtta saame. Metsade plaanipäraseks majandamiseks on vaja perioodiliselt inventeerida olemasolevat metsafondi, võtta arvesse tekkinud muutusi, analüüsida kasutatud metsanduslike abinõude efektiivsust ja planeerida tööde maht ja iseloom järgnevateks perioodideks. Riik kui omanik on huvitatud teada saama, milline on tema metsa väärtus ja seisund igas kohas ja igal ajahetkel. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldisi kirjeldava inventeerimisega tegeldi aastani 1992. Sellest ajast alates toimub metsade inventeerimine riigi- ja erametsades
Ostjale on oluline, et ta saab tarnijalt arve originaali, mille ta peab registreerima kronoloogilises järjekorras ja säilitama 7 aastat. 97 Käibemaksu ei tohi maha arvata juhul, kui maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50000 krooni ja selle eest on tasutud sularahas. Tarnijatele tasumata arveid tuleb inventeerida enne aastaaruande koostamist. Lausend: Osteti tarnijatelt kaupa müügiks. Arvel näidatud ostuhind käibemaksuta 250000.- sisendkäibemaks 45000.-. Arve on tasumata. D Kaup (müügiks) 250000.- D Käibemaks 45000.- K Võlad tarnijatele 295000.- Lausend: Saadi büroo kasutusrendi arve 5000.-, millele on lisatud tarnija poolt käibemaks 900.-, arve summas 5900.- on tasumata. D Üldhalduskulud 5000.- D Käibemaks 900.- K Võlad tarnijatele 5900.- 23.Müügi arvestus
riiulikohtadega • põrandale peaksid olema kantud virnade paigutamise piirjooned koos laoaadressidega • ridade vahele peaksid olema jäetud vahekoridorid üle kahe rea, et oleks võimalik kaupu inventeerida Virnastada võib nii umb- kui ka avatud virnades. Umbvirna puhul paikneb virn seina ääres ja juurdepääs toodetele on tagatud ainult virna ühest otsast. Peamiseks puuduseks on sel juhul FIFO põhimõtte rakendamise teostamatus. Kui tekib vajadus seda teha, tuleb eri aegadel saabunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
