ÜLESANNE 6.2 RAAMATUST LK 167 Virma võttis 1. detsembril 20x8 90 päevaks 100 000 krooni laenu. Laenuintressimäär oli 12%. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. detsembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 28. veebruaril 20x9 1. detsember 20x8 D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühiajaline pangalaen 100 000 31. detsember 20x8 D: Intressikulu 1000 ( 1 kuu oma) K: Intressivõlg 1000 28. veebruar 20x9 D: Lühiajaline pangalaen 100 000 D: Intressivõlg 1000 D: Intressikulu 2000 ( 2 kuu intress) K: Arvelduskonto 103 000 ÜLESANNE 6.3 RAAMATUST LK 167 Virma andis 1. novembril 20x8 ruumid kuueks kuuks üürile, saades 3000 krooni avansstulu. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1
majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto sulgemine
30.11. Kaubavaru krediitost (kaubaveksel, 8%, 3 kuud) 7 200 7 200 korrigeerimiskanded 31.12. Hinnang: tekkep. garantiikulu (3% * $260 000) 7 800 -7 800 31.12
01.01.2008 jääk ? laenu andmised 30.11.2008 Note 2 Nov. 30 -12000 07.12.2008 Note 3 Dec. 7 -9000 23.12.2008 Note 1 Dec. 23 -13000 31.12.2008 korrigeerimiskanded 31.12.2008 Note 2 Nov. 30 31.12.2008 Note 3 Dec. 7 31.12.2008 Note 1 Dec. 23 2009 laenu tagasimaksed 07.01.2009 Note 3 Dec. 7 (koos intressiga) 9075 30.05.2009 Note 2 Nov. 30 (koos intressiga) 12720 31.12.2009 Note 1 Dec. 23 (koos intressiga) 14170 Kasumiaruanne 2008 (väljavõte) Finantstulud ja -kulud Note 1 Dec
Ülesanne NB ! Tegemist on näidisülesandega eksamile tuleb SARNANE ülesanne, kuid kindlasti mitte SAMADE tehingutega ! Oluline on mitte niivõrd saada kokku tasakaaalus olev bilanss, vaid näidata mida te teate (abitabel!). Punkte saab raamatupidamisalaste teadmiste, mitte arvutusoskuse eest ! Kajasta toodud esialgses bilansis järgmised lõpetamis- ja korrigeerimiskanded, lahenduskäigu selgitamiseks täida tabel: 1. Kassas olevas sularahas sisaldub 20 USD-d. Need on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 1EUR, bilansipäeva kurss on 1 USD = 0,8 EUR 2. Väärtpaberitena on kajastatud 20 ettevõtte AA aktsiat, mille eest nende soetamisel maksti a´10 eurot (bilansipäeval on nende õiglane väärtus a´ 12 eurot) ning 3 ettevõtte BB aktsiat, mille eest soetamisel maksti samuti a´10 eurot (bilansipäeval on nende
P10-2A 01.01.2007 Samalaadse materiaase põhivara vahetustehing -106 000 01.07.2007 Hoone depretsiatsioonikulu müügipäevani (01.01. - 01.07.07) 01.07.2007 Hoone müük (materiaalse põhivara müük) 100 000 600 000 31.10.2007 Hoone ja maa ost, maksti 300 tuh (materiaalse põhivara ost) -300 000 KORRIGEERIMISKANDED 31.12.2007 Sõiduki tekkepõhine depretsiatsioonikulu (01.01.-31.12.2007) 31.12.2007 Hoone tekkepõhine depretsiatsioonikulu (01.11.-31.12.2007) Perioodi muutused 100 000 -406 000 600 000 31.12.2007 Konto jääk 100 000 -406 000 600 000 Väljavõtted finantsaruannetest
· Andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. · Peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. · · Slaid 41-44 printida · · Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded · korrigeerimiskanded tehakse aruandeperioodi lõpul tulude ja kulude väljaselgitamiseks. · lõpetamiskanded sulgevad aruandeperioodi lõpul tulu-ja kulukontod · · Kasumiaruanne · e tulude ja kulude aruanne, kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) · · Kasumiaruande skeemid · Kasumiaruande skeem 1 · ärikulud liigendatud kulude olemusest lähtudes. · Kasumiaruande skeem 2
andmetest lähtuvalt. Aluseks kas: a) krediitmüük, s.t tasumine ei toimu müügimomendil rahas. Arvutamisel leitakse eelmistel perioodidel laekumatajäänud summade osatähtsus krediitmüügist. b) ostjate arvete lõppjääk, s.t lähtutakse jäägist aasta lõpus. Siit meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll arvete vanusest... Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Kulud ebatõen.laekumisest korrigeerimiskanded per. lõpus Ebatõenäolised laekumised (3) Ebatõenäoliste laekumiste ja lootusetute nõuete arvestuse kord määratakse rp. siseeeskirjades Ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud summad kantakse kuludesse ( näit. muud tegevuskulud) ja nõude kontraaktiva kontole (näit. ebatõenäolised laekumised) Kui selgub, et nende summade laekumine on muutunud lootusetuks, kantakse nad bilansist välja Juba kuludesse kantud summa laekumisel vähenda-takse
parandusi) Kajastamata jätmised (markame hiljem) Põhimõttelised vead (pole tutvunud uute reeglitega) Raha liikumist toendavatelt dokumentidel ei tohi vigu parandada. Vigade parandamise võimalused Dokumentidel tekkinud vigu ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Vead kannetes parandatakse paranduskannetega. Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist(must või punane-kirjutatakse negatiivne arv). KORRIGEERIMIS-JA LÕPETAMISKANDED Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud aruanded on: kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanss. Ettemakstud kulud ...on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks, üür, rent jne. Ettemakstud kulud võivad olla: lühiajalised, majandusaasta jooksul kulud pikaajalised.
S1 260 000 8. nädala praktikum Lõppbilansis: Ostjate tasumata arved 3 200 000 Väärtusvähend 260 000 2 940 000 ÕPIK LK 204 ÜLESANDED Ü-8.1 Firmakese mõnede kontode saldod on järgmised: Ostjate arved 120 000 Müügitulu 350 000 Väärtusvähend 400 Millised korrigeerimiskanded tuleks teha ebatõenäolise laekumise kajastamiseks juhul, kui Firmakene kasutab väärtusvähendi kindlaksmääramiseks: a) 1% müügitulust b) Aegumisprotokolli, mille alusel väärtusvähend peaks olema 3600 krooni Väärtus - vähend D K 400 S0 3500 S1 Maha kantud D: Kulu 3500 arved K: Väärtusvähend 3500
) OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. (eraldi tuuakse välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise- vähendamise ning muud) KONTO on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO
19-jaan-07 konsultatsiooniteenuse krediitmüük $900 900 21-jaan-07 raha väljaminek: tarnijale 7.01 krediitostu eest $2000 -2 000 raha väljaminek: tarnijale jaanuari 24-jaan-07 kommunaalteenuste ost $300 -300 28-jaan-07 raha sissetulek: kaubavaru müük $600 600 müüdud kauba kulu $400 korrigeerimiskanded Tekkepõhine töötasukulu (16.-31. jaanuari eest) 31-jaan-07 $1400 31-jaan-07 Ettemakstud rent kuluks (jaanuar) -500 31-jaan-07 Depretsiatsioonikulu - Mööbel (jaanuar) $200 Perioodi muutused 7 800 -5 200 2 000 0 1 500 -500 31.01
Ülekande vead Põhimõttelised vead Kompenseerivad vead 91.Vigade parandamise võimalused: Dokumentidel tekkinud vigu ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Vead kannetes parandatakse paranduskannetega. Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist. Negatiivsed arvud märgitakse sulgudesse või käsitsi kirjutades märgitakse negatiivsed arvud kasti sisse. 92. 93.Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud kanded on kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanssi. 94. 95.Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks jne. Ettemakstud kulud võivad olla lühiajalised või pikaajalised. 96. 97
Vastavad kaardid saab sisestada ise või kasutada inventuurivõrdluse hooldusfunktsiooni. Hooldusfunktsiooniga koostatakse vastavad kinnitamata “laomahakandmised” ja “laosissetulekud”. Seepärast pearaamatupidaja vormistas inventuuri tulemuste kirjalik kokkuvõtte ja võttis varade eest vastutavatelt isikutelt seletused puudu või ülejääkidekohta. Vormistatud ja juhatuse poolt kinnitatud inventuuritulemuste kokkuvõtte alusel peab raamatupidaja tegema korrigeerimiskanded raamatupidamises. 12 2. KOKKUVÕTTE Raamatupidamispraktika eesmärgiks oli tutvuda ettevõtte praktilise tegevusega ja osaleda ettevõtte praktilises töös konkreetseid ülesandeid täites. Praktika jooksul sain võimaluse tutvuda ettevõtte AS Abakhan Fabrics Eesti tegevusega, kus ma sain hindamatu kogemuse raamatupidamise ja lisaks ka sekretäri alal. Ettevõtte poolne korraldus oli väga hea, nii juhtkond kui ka töötajad võtsid väga
Keskhaigla. 7. TEGEVUSTULUD Maksutulude üle peetakse arvestust tekkepõhiselt ja kajastatakse hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust. Maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude nõuded kajastatakse deklaratsiooni laekumise hetkel, näidates maksutulu selles perioodis, mille kohta deklaratsioon on esitatud. Riiklike maksude laekumisi kajastatakse laekumisel kassapõhiselt ja kuu lõppedes tehakse tekkepõhised korrigeerimiskanded Maksu- ja Tolliametilt saadud sellekohase teatise alusel. Lõivude –ja trahvitulude arvestus toimub analoogiliselt maksutulude arvestusele. Väikeste lõivusummade korral (kuni 200 eurot) tehingu kohta kajastatakse lõivutulu kassapõhiselt laekumisel. Enne tehingu teostamist kontrollib teostaja, kas lõiv on tasutud. Teenuste müük ja muud tegevustulud on: 1) teenuste eest saadav tulu võetakse tekkepõhiselt arvele koostatud arve alusel nagu
Töötasude arvestust peetakse palgaprogrammi abil, maksude deklareerimist saab kontrollida ka maksuametist iga isiku lõikes. Puhkuste arvestamine toimub vastavalt kehtivale seadusele. Puhkusetasu arvestatakse nii põhi- kui lisapuhkuse eest. Puhkuste vormistamiseks teeb iga töötaja avalduse, mille kinnitab juhatus. Bilansipäeval arvestatakse iga töötaja isiku lõikes saamata jäänud puhkusepäevade arv ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse summa koos maksudega. Puhkusereservi korrigeerimiskanded sisestatakse programmi finantskannetena. Puhkusereservi arvutus toimub Merit Palk programmi abil. 5.4 Maksuvõlad Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel. Käibemaksu kajastamiseks kasutatakse mitut kontot: müüdi käibemaksu konto, sisendkäibemaksu konto, põhivara soetamisel arestatud käibemaksude konto, impordilt tasutud käibemaks. Maksude arvestuse eest vastutab raamatupidaja. Maksude ülekanded valmistab ette raamatupidaja ning teostab juhatus.
inventuuri lõppaktis tuuakse välja kasutamiskõlbmatu ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimaliku realiseerimismaksumust; veendutakse põhivara amortisatsioonimäärade õigsuses; 13 lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidamisüksus vastavad korrigeerimiskanded. Inventuuri lõppakt on dokument, mis koondab asutuse põhivara ning väheväärtusliku vara inventeerimise tulemused. Inventuuri lõppakt vormistatakse varagruppide lõikes. Lõppakti allkirjastavad komisjoni esimees ja liikmed. Akti kinnitab asutuse juht. 3.5 Kohustuste inventuur Kohustuste inventeerimisel asutuses viiakse läbi järgmised protseduurid: kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem.
3. D Teenuse osutamise kulud 15 000 K Raha 15 000 Aruandeaasta teenuskulu näitamine. 20X5. a. 1. D Ettemakstud tulevaste K Teenustulu 50 000 perioodide tulu 50 000 Aruandeaasta teenustulu näitamine. 2. D Teenuse osutamise kulud 25 000 K Raha 25 000 Aruandeaasta teenuskulu näitamine. 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED KORRIGEERIMISKANDED Tulenevalt tulude ja kulude vastavuse printsiibist tuleb korrigeerimiskanded teha aruandeperioodi lõpus. Korrigeerimiskandeid võib jagada kahte suuremasse gruppi: Tulevastele arvestusperioodidele edasilükkunud kirjete summade korrigeerimine. Tekkepõhiste kirjetega seotud majandustehingute summade ja korrigeerimine, täpsustamine. Tulevastele arvestusperioodidele edasilükkunud kirjete summade korrigeerimiskanded
lisades). Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks: 1) inventeeritakse ettevõtte varade ja arvelduste saldod, 2) hinnatakse varad ja kohustused; MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 11 3) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, 4) arvutatakse bilansikontode lõppsaldod, 5) selgitatakse majandustegevuse tulemus (kasum või kahjum), 6) vormistatakse raamatupidamise aastaaruanne. Korrigeerimiskanded tulenevad tekkepõhisest arvestusprintsiibist ning majandusaasta lõppedes võivad need olla vajalikud aruande perioodi tulude ja kulude vastavusse viimiseks. Tegevusaruanne peaks kajastama järgmisi momente: - ülevaade ettevõttest - juhtkonna pöördumine - toodangu liigid, tegevusvaldkonnad, - tähtsündmused, olulisemad muutused - firma struktuur, tütarettevõtted - firma finantspoliitika
· Allkirjastatud lõppaktide põhjal tehakse vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse · inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud põhivara) ja kasutuses mitteolev põhivara; · veendutakse materiaalse põhivara kulumimäärade õigsuses · Lõppakti põhjal koostab asutuse raamatupidamisüksus põhivarade mahakandmise, allahindluse või ümberhindluse ning koostab korrigeerimiskanded Erisoodustus maks, kingitus N: Tööandja ostis töötajale raamatupoe kinkekaardi väärtuses 25 . See maksustatakse tulumaksuga. Kui tavaliselt on tulumaks 21%, aga siin rakendatakse tulumaksu 21/79 = 6.65. Siin võetakse tulumaks nii, nagu makstakse 25 palgana, et brutos siis 31.65 . Maksustatakse veel sotsiaalmaksuga 33% =10.44 . Tuleb ka jälgida, et kas kinkekaart kingitakse oma töötajale või külalisele. Hankija
annaabi.ee 
