2. Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus? Inventuuri läbiviimine sõltub peamiselt ringlemissagedusest. Mida suurem on kaupade ringlemissagedus seda tihedamini tuleb nendele inventuur teha. 3. Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur? Osaline inventuur sõltub ringlemissagedusest, täielikku inventuuri tehakse tavaliselt üks korde aastas, majandusaasta lõpus. 4. Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur? Negatiivse saldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks. Nullsaldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamuslik saldo läheb nulli. 5. Kuidas teostatakse jooksvat inventuuri "kogu ladu osade kaupa"? Osa laost kontrollitakse korraga ja kontrollitav osa võreldakse arvuti jääkidega. 6. Mida tähendab inventuuri läbiviimine hoiukohapõhiselt? Kaubad loetakse üle
Sõjajärgsele rändele on eelkõige iseloomulik ülisuur rändekäive. Olemasolevatel migratsiooniandmetel kirjutati Eesti linnalistesse asulatesse 194688 sisse 929 900 ja maa-asulatesse 195688 155 200 inimest, kokku 1 085 100 väljastpoolt Eestit saabunud inimest. Samal ajal kirjutati Eesti linnadest ja alevitest välja 668 200 ja maa-asulaist 98 600 isikut, seega kokku 766 800 Eestist lahkunud isikut. Linnarahvastiku välisrände saldo moodustas 194688 261 700 ja maarahvastiku välisrände saldo 195688 56 600 inimest. Need andmed kinnitavad, et migrantide paigastumine oli vähene ning Eestis kinnistus vaid väike osa sissesõitnuist. 1989. aasta loenduse andmed aga tõendavad, et sõjajärgse välisrände saldo on tegelikult palju suurem ja just linnalistes asulates. 194688 oli iga-aastane rahvastiku iive linnades ja alevites keskmiselt 6086 inimest ning 195688 maa-asulates 1714 inimest. 1000 linna või alevisse
- eest. *bilansi summa ei muutu III Toimub ainult passiva poolel. Nt : Pikaajalised kohustused lühiajalisteks kohustusteks *bilansi summa ei muutu IV Vähenevad aktiva ja passiva. Nt : Midagi tasutakse. *kajastub mõlemal bilansipoolel *bilansi summa väheneb 5.Konto mõiste. Infokogum, mis sisaldab andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta. 6.Seosed bilansi ja kontode vahel. *kõik kontod avatakse bilansi kontode alusel 7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis *sissetulek kantakse sellele poolele kus on algsaldo ja väljaminek vastaspoolele *algsaldo on lõppsaldoga samal poolel
aluseks on võetud raha liikumine. Saavad kasutada ainult FIE'd kes kasutavad kassapõhist arvestust. Kahekordne kirjendamine: toimunud majandustehingu summa. on laialdaselt kasutust leidnud- sisemise kontrolli võimalus, lihtne koostada perioodiliselt bilanssi, lihtne selgitada majandustegevuse tulemust. Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj.tehing kajastub vähemalt kahel kontol (ühe konto kreedit, teise deebet), aktiva ja passivakontode deebetil ja deebetil on vastupidine tähendus. Saldo e. algjääk- varade, kohustuste ja omakapitali jääk. Käive- maj.tehingute summa ilma saldota. (kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita) Aktivakonto lõppsaldo =deebet algsaldo+deebeti käive-kreediti käive, Passivakonto lõppsaldo=kreedit algsaldo+kreediti käive-deebeti käive. Kontoplaan- on raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja numbrite süstematiseeritud loetelu. Lihtlausend: ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K
00 Reisimis krediitkaart 2.00 Rahvusvaheline krediitkaart 2.00 kaarte, krediitkaarte ja partneritega seotud sooduskaarte. Andmed leiate pankade kodulehtedelt. Kaardi hooldustasu kuus Intress või teenus-tasud 1.00 Tasuta 1 euro 50 senti Tasuta 0.50 Tasuta Tasuta Tasuta 1 euro 60 senti Saldo on tasuta Tasuta saldo on tasuta 35.00 Saldo on tasuta 3 eurot 50 senti saldo on tasuta 1,28 eurot 0,96 eurot 0,32 eurot 0 eurot või 0,32 eurot 0 eurot aastane intress 19 - 22% 1,30 eurot aastane intress 19 - 22% 3,70 eurot aastane intress 17 - 20% Aastatasu 315 aastane intress 14 - 17%
Üldreeglina leitakse kontode lõppsaldo järgmiselt: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kui konto algsaldo puudub siis leitakse lõppsaldo deebet ja kreeditkäibe vahena või vastupidi vastavalt kontodele. Kontodel tehakse kokkuvõtteid iga kuu, see on kuu viimase kuupäeva seisuga. Ning leitakse bilansikontodel uus algsaldo järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Kontosid millel saldo võib esineda nii deebetis, kui ka kreeditis nim. aktiva - passivakontodeks. Sellisteks kontodeks võivad olla arveldused ostjate ja tarnijatega jne. Kontraaktivakonto reguleerib ( mingi) aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Näiteks " Põhivara kulum". Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavaliselt passivakontol, kuid bilansis vähendab (reguleerib) ta aktivakonto põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto jääk asub konto kreeditis.
aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu või ülejääkide kindlakstegemiseks. Kasutatakse erinevaid inventeerimismooduseid: Tähtaegne inventuur osa laost või kogu ladu korraga Inventuur osade kaupa - osa laost korraga, kontrollitavat osa võrreldakse arvutisaldoga reaalajas Pisteline inventuur - tehakse tooterühmade kaupa Nullsaldoinventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui füüsiline või raamatupidamislik saldo muutub nulliks Negatiivse saldo inventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks Pidev inventuur - inventuuri teostatakse osaliselt ja perioodiliselt kooskõlas väljatöötatud korraga ... Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab olema minimaalselt kolm veergu: toodete füüsilised saldod, saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuri komisjon moodustatakse ettevõtte käskkirjaga. Komisjonis määratakse ära
10 Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatab, et aastal 2001 oli Brasiilias kaupade eksport kokku 58,2 miljardit US$ ja import kogusummas $ 55, 6 miljardi euroni. Teenuste krediiti kogusumma oli 93 miljardit US$ ning deebet 17,1 miljardit US$. Järgmises tabelis on Brasiilia maksebilanss kirjas USA dollarites ja maksebilansi järgi mille teatas IMF 2001-sel aastal. Brasiilia Arvelduskonto -23211 Kaupade saldo 2645 Teenuste tasakaal -7750 Saldo tulu -19745 Jooksevülekanded 1639 Kapitalikonto -36 Finantskonto 20079 Otseinvesteeringud välismaal 2259 Otseinvesteeringud Brasiilias 22636 Portfelliinvesteeringute varad -796 Portfelliinvesteeringute kohustused 873
Migratsioon ehk rahvastiku ränne (lad k migratio rändamine, ränne) on inimeste ümberasumine riigi sees (siseränne) või üle selle piiri (välisränne) kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Jaotatakse veel kestvuse (alaline, hooajaline või ajutine) ja põhjuste järgi (vabatahtlik või sunniviisiline). Vt õpiku lk 47-48. Emigratsioon on riigist väljaränne, väljarändaja on emigrant. Immigratsioon on riiki sisseränne, sisserändaja on immigrant. Migratsiooni või rände saldo (ka rändeiive) on immigrantide ja emigrantide arvu vahe. Sisserände ja väljarändega kaasnevaid probleeme või nendest protsessidest saadavat kasu vaata õpikust (lk 49). Pagulus on sunnitud elukoha vahetamine (enamasti välismaale) kas poliitilistel, usulistel või rassilistel põhjustel. Kodusõdade ajal ja muudel põhjustel ka riigi sees. ÜRO andmetel oli 1970 maailmas 2,5 mln pagulast ja 2001 juba 22 pagulast, lisaks 25 mln sisepagulast omaq riigi sees.
..... Rea nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Ülesanne ................. KÄIBEANDMIK Saldo............... Käibed .............. Saldo ................. Konto nimetus Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet e ................. Saldo ................. Kreedit Ülesanne ....... BILANSS seisuga ............................................ Aktiva Bilansikirje summa Passiva Bilansikirje summa
2014 Kaks naaritsanahast kasukat nr. 36, ühiku soetusmaks. 3170.- ja müügihind 4290.- Saabus 07.01.2015 üks naaritsanahast kasukas nr. 40 soetusmaksumus 3300.-, müügihind 4700.- Saabus 15.01.2015 kaks naaritsanahast kasukat nr. 42, ühiku soetusmaksumus 3500.- ja müügihind 4800.- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki? Müük TULU 4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) = 9500 KULU 3300 + 3500 = 6800 V: Kasum (Tulu - Kulu) = 2700 Kasukate jääk 2 tk. nr. 36 (2 * 3170) 1 tk. Nr. 42 (3500) V: KOKKU SALDO (lao jääk) 9840 (soetusmaksu hinnad) 3. Varude arvestamise kaalutud keskmise meetod Ettevõte kasutab varude arvestamisel kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Laos on 124 m riiet 1 meetri hind on 5,1. Saabub juurde 2 partiid sama riiet: 1
positiivse saldoga? Mida see näitab? 4. Miks on maksebilansis rida vead ja täpsustused? (milline oli viga Eesti maksebilansis 2010. aastal?) 5. Mis on autonoomsed ja tasakaalustavad tehingud maksebilansis? Kas Eesti on pidanud kasutama tasakaalustavaid tehinguid? (otsige vastus õppematerjalist) Milles see väljendub?? 6. Mida tähendab 2010. aasta maksebilansis reservide konto positiivne saldo? Vastused: 1. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing ( v.a. ainult raha liikumine ). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. 2. Maksebilansi koostamise põhimõtted: · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit.
Varad Pank Kassa Lühiaj.fin.inv. Nõuded & ettem. D+ K- D+ K- D+ K- D+ K- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 käibed 0 0 0 0 0 0 0 0 saldo 0 * 0 * 0 * 0 * Ko ja Ok Laenukohustus Võlad &ettem. D- K+ D- K+ D- K+ D- K+ 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 ...
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2
KOOSSEIS Kanadas elab 34 568 211 inimest Vanuseline koosseis 0-14 : 15.5% (male 2,753,263/female 2,617,600) 15-24 : 12.9% (male 2,285,268/female 2,160,005) 25-54 : 41.4% (male 7,253,587/female 7,067,997) 55-64 : 13.3% (male 2,285,072/female 2,329,760) 65 ja vanemad : 16.8% (male 2,574,216/female 3,241,443 SÜNDIMUS,SUREMUS JA LOOMULIK IIVE SÜNDIMUS 10.28 sündi/1,000 inimese kohta SUREMUS 8.2 surma/1,000 inimese kohta LOOMULIK IIVE 0.77% RÄNDE SALDO RÄNDE SALDO 5.65 migranti (s)/1,000 inimese kohta MUUD RAHVUSED Britid 28%, Prantslased 23%, Muud eurooplased 15%, Amerindian 2%, Aasia, Aafrika, Araabia 6%, Muud rahvused 26% USUNDID Roomakatolikud 42.6%, Protestandid 23.3% Anglikaanid 6.8% Baptist 2.4%, Luter2% , Muud kristlased 4.4%, Moslemid 1.9%, TÄNAN KUULAMAST !
95% 5% 100% Investeeringu 168421- soetusmaksumus 160 000 160000= 8 421 160000/95%= Omandatud omakapitali bilansiline maksumus Sid Aktsiakapital 120000*95%= 114 000 120000*5%= 6 000 Sid saldo Sid Ülekurss 10000*95%= 9 500 10000*5%= 500 Sid saldo Sid jaotamata kasum1.01 23000*95%= 21 850 23000*5%= 1 150 Sid saldo Kokku omakapital 145 350 7 650 Sid saldo Hinnaerinevus 160000-145350= 14 650 8421-7650= 771 168421-153000= Fimaväärtus(goodwill)
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügi...
· 30% masinad ja seadmed · 18% keemiatooted (ravimid, puhastus- ja pesemisvahendid) · 15% valmistoidukaubad, joogid ja tubakatooted · POOLA Kaubavahetus · Poola on Eesti suurim väliskaubanduspartner Kesk- Euroopa riikide hulgas, olles Eesti väliskaubanduspartnerite hulgas juba aastaid 7. positsioonil. · 2012. aastal oli Eesti-Poola kaubavahetuse maht 1,029 mld eurot (3,9% kogukäibest), eksport 176,901 mln, import 852,673 mln, saldo -675,773 mln. 2011. aastaga võrreldes kahanes käive 0,9%. POOLA Peamised ekspordiartiklid 2012. aastal · Masinad ja seadmed - 27,6% · Metallid ja metalltooted - 19,0% · Puit ja puittooted - 11,1% · Transpordivahendid 9,0% Peamised impordiartiklid 2011. aastal · Masinad ja seadmed - 35,0% · Metallid ja metalltooted - 11,3% · Keemiatooted - 10,0% SLOVAKKIA Kaubavahetus · Eesti ja Slovakkia kaubavahetus on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik
, korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli : 1) kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab 2) olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi - ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. 11. Absoluutse eelise teooria, theory of absolute advantage A. Smith pani aluse
1. Raamatupidamisbilansi aktivas näidatakse vara allikad. 2. Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka finantsseisundi aruandeks 3. Tekkepõhine arvestus tähendab, et firma tulud tekivad alles siis, kui raha on laekunud. 4. Kreeditorid on firmad või isikud, kes on meie firmale võlgu. 5. Akumuleeritud kulumi kontol on raha põhivara asendamiseks. Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni. Ostud 90 toodet, soetushind 9 kr/tk. Toodud andmete põhjal kaalutud keskmise meetodil arvutatud lõppvaru (ümardatud) maksumus on
väga suur, kuna sündimust peredes ei piirata, sest paljulapseline pere on Iisraelis traditsiooniks. Kõrge sündimuse ja madala suremuse tõttu loomulik iive suureneb ja rahvaarv kasvab väga kiirelt. Meeste ja naiste osakaal on suhteliselt sarnane, mitte nagu põhjamaades, kus on meeste eluiga tunduvalt lühem kui naiste eluiga. Tööealiste hulk on võrreldes vanuritega suhteliselt suur. Suuresti hakkab vanurite koosseis vähenema 65 ndal eluaastal. Migratsioon Migratsiooni saldo on vähenenud ja väheneb iga aastaga. Kõige suurem langus toimus 2000 ja 2005 aasta vahel, mil migratsiooni saldo langes 10% 3% ni. Iisraelis elab 22,6% Euroopas või Ameerikas sündinuid sisserändajaid, 5,9% Aafrikas sündinuid ja Aasias sündinuid 4,2%. Juute elab Iisraelis 76, 4% ning nendest 9,3% on sündinud välismaal. Kuna Iisraelis elab ligikaudu 42% migrante siis selle tulemusel mitmekesistub tööturg.
Sissetulek Väljaminek Väljaminek Sissetulek + - - + Varade kontod (aktivakontod) suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides. AKTIVAKONTO DEEBET KREEDIT 1. Algsaldo ehk deebet algsaldo 2. Suurenemine ehk sissetulek 3. Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive = deebetkäive LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Aktivakontodel saab saldo jääda ainult deebetisse (vahendeid ei saa rohkem välja minna kui neid olemas on). Aktivakonto kreeditsaldo viitab veale. Kohustuste ja omakapitali kontod (passivakontod) suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides. PASSIVAKONTO DEEBET KREEDIT
2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine, kantakse sellelel poolele, kus on algsaldo varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3) Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel(deebetis) KONTO NIMI: Aluseks võetakse bilansi skeem ja kasumi aruande skeem, ning lisatakse või muudetakse kontosid(nimesid) vastavalt ettevõtte vajadusele(kasumiaruande skeem 1, lk 22) SALDO: Kontojääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. KONTOALG SALDO: Algjääk kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub alg bilansis. Aktiva kirjete summad vastavate kontode deebetisse, passiva kirjete suunad vastavate kontode kreedetisse. KÄIVE: Majandustehingusttulenevate muudaduste summa perioodi jooksul. DEEBETKÄIVE: Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. deebet käibeks(DK) KREEDITKÄIVE: Konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. kreedit käibeks. DEBITEERIMINE: Sissekande tegemine konto deebetisse.
Kuni vanuseni 50 eluaastat (50 kaasaarvatud) on meeste osakaal suurem, kuid alates 55 eluaastast see muutub, naisi on rohkem, aastaks 2030 on prognoositud, et naiste eluiga suureneb veelgi. Aastal 2010 on noori rohkem kui vanureid, kuid aastaks 2030 on see arvatavasti vastupidi. Demograafilise arengu etappidest kuulub Hispaania kaasaegsesse, kuna rahvaarv püsib stabiilsena, sündimus ja suremus on väikesed, eluiga pikk. Migratsioon Hispaania migratsiooni saldo on 3. Aastast 1991-1996 oli see 1, seejärel kasvas aastani 2002 saavutades saldoks 16, edaspidi see langes kuniks aastani 2007, mil see oli uuesti 16. 2008. aastal oli saldo 10 , sellest aastast alustas see taas langemist. Sellest järeldades on kogu aeg olnud ülekaalus sisseränne. Aastal 2005 elas riigis välismaalasi 11.1 protsenti (4,790,074) kogu Hispaania rahvastikust. Linnastumine Suurema rahvaarvuga linnad (2002 aasta seisuga) Tööjõud Tööealise elanikkonna rakendatus:
objektijuhti ja projekteerimise projektijuht. 1.2 Maksuvõlgade raport Maksuvõlgade raport: [ 2 ] https://www.e-krediidiinfo.ee/ajax.php 02.03.2016 MAKSUVÕLGADE RAPORT Nimi: KRTL OÜ Registrikood: 12129785 Aadress: Paevälja pst 5 13619 Tallinn, Harjumaa Telefon: 6651400 Faks: 6651401 MAKSUDE SALDO Maksudevõlgade saldo näitab võlgnevusi Maksu- ja Tolliametile reaalajas. Maksuvõlg koosneb põhimakse- ja intressinõuetest. Intressivõlg on jooksev arvestuslik intress. 02.03.2016 seisuga maksuvõlg puudub Raportis esitatud info on kogutud avalikest allikaist. AS Krediidiinfo ei saa garanteerida allikate usaldusväärsust ning raporti piisavust ja täpsust. AS Krediidiinfo ei vastuta otsese ega kaudse kahju eest, mis on põhjustatud raporti kasutamisest. Raporti lõpp 1
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 5 5 5 5 5 5 6 KOKKU 489,27 646,62 671,52 735,22 805,84 883,79 969,18 062,08 Prognoositud rahavood Rahavood (tuh. Kroonides) 2009 a. 2010 a. 2011 a. 2012 a. 2013 a. 2014 a. 2015 a. Äritegevuse rahavood ärikasum 1 930,88 21,52 61,68 68,83 76,08 83,41 90,82 nõuete saldo muutus -8,03 -6,07 -1,32 -0,69 -0,72 -0,76 -0,79 varude saldo muutus -6,15 -4,58 -0,94 -0,53 -0,56 -0,58 -0,61 muude käibevarade saldo muutus 75,84 0 0 0 0 0 0 Kulum 49,42 197,7 197,7 197,7 197,7 197,7 197,7 võlgnevuste (hankijad) saldo muutus 5,84 3,38 0,78 0,5 0,52 0,55 0,58
Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg
Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus. suurenem) Võlakohustused Lühiajalised( kuni 12k) laenud ja võlakirjad, arvelduskrediit Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg
Eesti majanduslik ja sotsiaalne areng tänapäevani +mõisted (Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, Keskaeg, Linnad ja kaubandus, Talupojad, Rahvastik, Vene aeg, Katariina II, Majandus, Pärisorjus Eestis, Põllumajandus, Soodsad seadused talurahvale, 19saj mõisamajanduse iseloom, Ärkamisaeg, Majanduse areng 1870, Kaubandus, Linnad, I Maailmasõda, 1918 aasta, Majandusolud 1920 aastatel, Suure kriisi aastad, Vaikiv ajastu, Esimene nõukogude aasta, Saksa okupatsioon 1941) Majandusprobleemid Euroopas (Eesti Vabariigi peamised majandusprobleemid, Euroopa Liit (kõik sellest ja sellega seonduv) Turumajandus, EV tööd iseloomustavad põhinäitajad, Põhivara kulumine ja amortisatsioon, tööviljakus, aastakulud, põhivara, käibevara ja selle näitajad, EV tulu ja maksud, tootmishind, BILANSS- aktiva, passiva, deebet, krediit, saldo jm Eesti majandus iseseisvumise ajal
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku ...
h käibemaks). D Müügiks ostetud kaubad 2500 D Sisendkäibemaks 500 K Võlad tarnijatele 3000 Ettevõte tasaarvleb varem tasutud ettemakse ülesvõetud kohustusega D Võlad tarnijatele 3000 K Ettemaksed kaupade eest 3000 5 Inventeerimine Tarnijatele tasumata arveid tuleb inventeerida, tarnijate lõikes, vähemalt üks kord aastas, enne aastaaruande koostamist. Inventeerimise käigus selgitatakse iga tarnija puhul, kas saldo suurus on tõene ning kas võlgnevuse ajaline pikkus on põhjendatud. Inventeerimisel on aluseks tarnija poolt väljastatud Saldoteatis. Inventeerimine seisneb selles, et võrreldakse tarnijatelt saadud saldoteatisi arvestusandmetega. Kinnitatud või märkustega saldoteatised saadetakse tarnijatele tagasi. Tarnijatele, kes ei ole saldoteatisi saatnud, saadab saldoteatise ettevõte ja palub selle koos kinnitusega tagastada. Saldoteatisele võiks teha järgmise märkuse: "Saldoteatise
"Muud lühiajalised nõuded". Kui juhatuse liige teeb sularaha arveldusi sagedamini on soovitav määrata sise-eeskirjadega kindlaks arvelduste ja aruandluse kord ning luua raamatupidamises selle jaoks eraldi konto. Paljudes väikestes äriühingutes kus kogu sularaha ongi juhatuse liikme käes kasutatakse taolist arvelduste kontot tihti kassakonto asemel. Sellise kuluaruande konto eelis on see, et erinevalt kassast võib saldo olla nii deebetis kui ka kreeditis. Kui arvelduste saldo pikemat aega näitab juhatuse liikme võlgnevust äriühingule ning võlgnevuse saldo ületab märkimisväärselt käibeid, siis on riskide maandamiseks otstarbekas arvestada igakuiselt saldolt intressi määraga 2% aastas. 4 VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Keskne küsimus varude arvestuses on nende maksumuse määratlemine.
2040 53,450,198 2045 53,270,006 2050 52,490,640 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Migrat- Rahvaarv Sündimus Suremu sioon Loomulik u kasv Surmade Rände- Loomulik Rahvaarvu () s () () iive (%) (%) Sündide arv arv saldo iive muutus 126,96 Hispaania 10,91 8,72 2,73 0,219 0,493 507,380 405,532 1 101,848 228,809 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv Odatav Odatav Odatav Keskmiselt
Bilansipäev – Aruandeperioodi lõppkuupäev. Bioloogilised varad – Taimed, loomad ja muud elusorganismid. Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused. Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb. Debitoorne võlgnevus – Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest. Deposiit – Hoius, hoiule antud rahasumma või muud likviidsed varad. Deviisid – Kõik välisrahas maksevahendid alates välisriikide paberrahast ja väärtpaberitest ning lõpetades välisvekslitega.
juhendamine. Kui müüja-kassiiridel on küsimusi, siis tooterühmajuht peab oskama nendele vastata. Tooterühmajuht annab üldiselt nädalavahetusteks ülesandeid, kuna esmaspäevast reedeni juhendab ta oma töökõrvalt. 4 1.5 Prognoos Prognoositakse üldiselt müügitulemusi, saldosid. Saldode puhul just seda, mitu tükki teatud toodet on. Näiteks saldo näitab, et peab olema 6, aga tegelikult reaalselt on riiulis 4. Siis parandatakse saldo ära. 1.6 Inventuur Tegelikult on suurem koorem inventuuri ajal tarbekaubajuhatajal. Tooterühmajuht on see, kes vastutab selle eest, et kogu sortiment saaks loetud. Tarbekaubajuhataja hoolitseb selle eest, et kõik saaks loetud ja et oleks õigesti loetud. 1.7 Kliendiprobleemide lahendamine Kui kliendil on probleeme, siis üldiselt pöörduvad nad esimese ettejuhtuva
KULU Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet 5900 9145 35000 12040 9145 5900 35000 12040 9145 5900 35000 12040 Ülesanne ...... TÖÖTUSKINDL.KULU Kreedit Ülesanne ................. KÄIBEANDMIK Saldo............... Käibed .............. Saldo ................. Konto nimetus Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Ülesanne ....... BILANSS ALGBILANSS Aktiva Bilansikirje summa kassa 500 arvelduskonto 177351 ostjate laekumata arved 43568
3.Vähenemine ehk deebetikäive 1. Algjääk ehk kreeditsaldo (debiteerimine) 2. Suurenemine ehk kreeditikäive 4.Lõppjääk ehk kreeditsaldo 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta Algsaldo (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis o Aktivakontode saldo deebetisse o Passivakonto saldo kreeditisse Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel)
krooni. Kohus- Jaota- Aruande- tuslik mata perioodi Kokku Aktsia- reserv- Muud kasum kasum oma- kapital kapital reservid (Kahjum) (kahjum) kapital Saldo seisuga 31.12.2004 2 200 000 220 000 1 237 831 9 604 701 2 103 584 15 366 116 2004. a kasumi jaotamine 2 103 584 -2 103 584 0 Muude reservide suunamine jaotamata kasumisse -1 237 831 1 237 831 0 Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000
Ü-17.3 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr). Toimus mitterahaline sissemakse. Firma sai aktsiate eest masinaid 500 000 kr, tööpinke 800 000 kr eest (mainitud vara on turuhinnas). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Masinad ja seadmed 1 300 000 K: Aktsiakapital 1 00 000 K: Üleväärtus 300 000 KORDAMINE 1) C 2) A 3) B Algsaldo ??? +100 000 -110 000 Lõppsaldo 45 000 4) B 5) C 6) B 7) B (alguses K saldo, kus on võlgnevus. Lõppsaldo ka K-s, järelikult jääb võlg). 8) D 9) D 10) C Garantiieraldi s D K 2000 S0 = 0 9000 S1 7000 15 000 on 5 masina müügihind 60% 15 000-st on 90000 Eraldisest kasutatud 2000 11) D
2500 2500 0 1 652 9000 2700 0 0 3 304 S1 2700 S1 0 S1 KÄIBEANDMIK Saldo 31.12.20x0 Käive Saldo 31.12.20x1 Jrk nr Konto deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit Arvelduskonto 7 040 31 200 26 505 11 735 Ostjate tasutumata arved 5 260 26 400 28 200 3 460 Ettemakstud kindlust. kulud 2 400 2 400
a) Kontol Maksude ettemaksed oli algsaldo 1200 eur, kreeditkäive 850 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suures summas tasuti maksude ettemakse? Alg D 1200 – K 850 = D 350 ; D 500 – D 350 = deebetkäive 150 € b) Kontol Makstud ettemaksud oli deebetkäive 600 eur, kreeditkäive 200 eur ja lõppsaldo 500 eur. Kui suur summa oli perioodi algul makstud ettemakseid? D 600 – K 200 = D 400 ; lõpp D 500 – D 400 = algsaldo 100 € Kontol Nõuded ostjate vastu saldo oli 32000 eur, kontol Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa (32000 – 600) – (2000 – 600) = 34000 – 1400 = 30000 € Ülesanne 3 a) Ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga ostjatelt laekumata nõuete jääk on 40 000 eurot, millest eelmise majandusaasta lõpus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid oli 2000 euro eest
majandustehingud jaotatud vastavatesse rühmadesse ning kodeeritud. Iga koodi sisu on lahti seletatud võimalikult arusaadavalt. Kood nt 1100 koondab enda alla kaupade import ja eksport. Kood nt 1200 tähistab kaubanduskrediit. Kood nt 4100 on palgad ja muud töötasud. Kood nt 4400 on väärtpaberite intressid. Eesti maksebilansi areng 1992 2006 Eestis alustati maksebilansi koostamist 1992-st aastast, ja alates sellest ajast on jooksva konto saldo olnud positiivne vaid paaril esimesel aastal ja sedagi väga minimaalselt. Kõigil järgenvatel aastatel on jooksev konto olnud puudujäägiga, mis omab kasutrendi. 1997 aastal jõudis puudujääk ligi 8 miljardi kroonini (11,4% SKP-st). Peale 1997nda aasta börsikrahhi ja 1998nda aasta Vene kriisi, puudujääk mõnevõrra vähenes ja stabiliseerus. Kuid tõusis järsult 2002-l aastal, ulatudes 13 miljardi kroonini. Tänu suurele investeerimisaktiivsusele
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)
○ Kontojääk ○ Tuludeklaratsiooni andmed ● MAKSED ○ Siseriiklik makse ○ Maksekorralduste nimekiri ○ E-arved ○ Püsikorraldus ○ Välisarveldused ○ Valuutavahetus ● PANGAKAARDID ○ Deebetkaart ○ Krediitkaart ○ Preemiapunktid ○ Turvalised ostud internetist ○ Pangakaardi turvalisus ● MOBIILITEENUSED ○ Mobiilipank ○ Kiirteade ○ Saldo mobiilis ○ Mobiilimaksed ● LAENUD ○ Kodulaenud ○ Väikelaen ○ Arvelduslaen ○ Õppelaen ● LIISING ○ Autoliising ja autolaen ○ Liisingu lepingute sõlmimine ● VÄÄRTPABERID ● HOIUSED ○ Hoiused ○ Tähtajaline hoius ○ Kogumishoius ○ Investeerimishoius ● PENSION ○ Teine sammas ○ Kolmas sammas ● LASTELE KOGUMINE ○ Koolifond +
puudub reaalne vajadus välisvaluutakonto järele. Juhul kui toimub mõni tehing välisvaluutades, siis antud summa konverteeritakse tehingupäeva Eesti Panga vastava valuuta kursiga ja kantakse Swedpanga kontole. [1] 4.2 Kassatehingud Kassatehingute maht ettevõttes on palju väiksem kui pangatehingute osa. Kassa kaudu toimuvad vaid lähetuskulude hüvitamine ja arvelduste aruandvate isikutega õiendamine. Juhul kui kassasse on aruandekuu lõpuks tekkinud suur saldo alates 100 000 kroonist -, siis võib seda kajastada kassasse sissetulnud laenuna eraisikutelt, mida pole veel kassast panka kantud. Juhul, kui kassas on toimunud rahade liikumisi, siis tehingute dokumenteerimiseks kasutatakse kassa sissetuleku- ja väljaminekuordereid. Kassadokumente väljastab juhataja, kes koostab kassaaruande iga sellise päeva lõpuks, mil on toimunud rahade liikumisi kassas. Kassaliikumisi iseloomustavad lausendid Tuha Talu Oüs:
Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg. Konto- raamatupidamisarvestuse element ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kreedit- konto skeemi parem pool aktiva kontol vähendab ja passiva kontol suurendab konto käivet tekitades saldo ehk jäägi muutuse. Kulu- aruande perioodi väljaminekud millega kaasnevad varade vähenemised või kohustuste suurenemised ja kulud vähendavad ettevõtte oma kapitali va. omanikele tehtud väljamaksed. Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis.
500 500 300 300 400 400 700 400 0 D K D K D K Käibeandmik Konto Konto nimetus Saldo Käibed Saldo nr deebet kreedit deebet kreedit deebet kreedit 1010 Kassa 500 500 300 700 1020 Swedbank 1 000 300 900 400 1210 Ostjate tasumata summad 1 400 1 400
äriühenduste puhul vahe Tagasiostetud aktsiate soetusmaksumuse ja omandatud tühistamisel aktsiate netovara bilansilise väärtuse soetusmaksumuse ja vahel. nominaalväärtuse vahe. Kirje "Ülekurss" saldo ei saa olla negatiivne. Juhul kui kirjel "ülekurss" eelnevalt kajastatud positiivne jääk ei ole piisav aktsiatehingute käigus
Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. Rändeiive e saldo sisse- ja väljarände vahe. Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asutatud vilets linnaosa peamiselt arengumaades, aga ka lääneriikide suurlinnades. Ülelinnastumine linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid Illegaal inimene kes viibib ebaseaduslikult riigis Rände saldo - piirkonnas või riigis sisserände vahe 2.RAHVAARV MAAILMAS ~6,7 miljardit.
· 1918 1940 iseseisvusperiood · 1944 1991 NSVL osa · Alates 1991 taasiseseisvus SKT (SKP) · Sisemajanduse kogutoodang (SKT või SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. (ingl. GDP) RKP · Rahvamajanduse kogutoodang (RKP) on majanduses teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste summa, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. (ingl. GNP) SKT elaniku kohta · SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja. · SKT elaniku kohta arvestamiseks jagatakse sisemajanduse kogutoodang elanike arvuga. SKT võrdlus elaniku kohta (2009) Riik SKT ühe elaniku kohta Eesti 18 800 $
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
