Kulukohtade arvestuse eesmärk on leida vastus küsimusele: millises organisatsiooni struktuuris või protsessi osas tekivad kulud? Lihtsustatult võib kulukohad liigitada põhitegevuse, tugiteenuste, abitegevuste (näiteks söökla, puhkebaas) ja üldjuhtimise kulukohtadeks. Kui erinevatel kulukohtadel puuduvad omavahelised kuluvood, on arvestus lihtsam. Praktikas on seda harva. Tugiteenuste kulukohtade üldkulude jaotamisel põhitegevuse kulukohtadele kasutakse kolme meetodit. Otsemeetod on üldkulude jaotamise meetod, mille puhul eiratakse tugiteenuste vahelisi kuluvooge. Otsemeetod on kolmest meetodist kõige lihtsustatum. Tugiteenuste kulukohtade kulud arvestatakse ainult põhitegevuse kulukohtadele, leides iga põhitegevuse kulukoha kulude osakaalu vastava tugiteenuse kuludest. Astmeline meetod on üldkulude jaotamise meetod, mille puhul tugiteenuste kulud jaotatakse sammhaaval nii erinevatele tugiteenustele kui ka põhitegevuse kulukohtadele. Võrreldes
kasumiaruande skeemi. Arvestus on sendi täpsusega, aruandesse sente ei panda. Rahavoogude aruanne näitab raamatupidamiskohustlase aruandeperioodi rahavoogusid (e raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid) rühmitatuna vastavalt nende seostatusega äri-, investeerimis- või finantseerimistegevusega. Koostatakse tekkepõhiselt ehk kassapõhiselt. Kõik summad näidatakse plusside ja miinustega. Bilansi esimese kirje muutus. Näitab ära miks raha suurenes või vähenes. Kaug ja otsemeetod. Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil toimunud ettevõtte omakapitalis. Lisad selgitan ära millist raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamistavast lähtuvalt on aastaaruande koostamisel . Selgitan ära lõikude kohta, milliseid arvestuspõhimõtteid kasutan. Selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil. Muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks
Kogukulu muutus, mille tingib tootmismahu muutumine ühe tooteühiku võrra. Baasiline eelarvestamine: eelmiste perioodide tegelikke tulu ja kulumahte kasutatakse baasina järgmise eelarve koostamise juures. Kuluiseloome ei selgitata. Eeldatakse, et kõik organisatsiooni üksused jätkavad samal viisil. Null baasiline eelarvestamine: kõik tulu- ja kulumahud tuletatakse/arvutatakse nullist ehk eelmiste perioodide taset arvesse võtmata. Rahavoogude aruande koostamise meetodid Otsemeetod ,,ülevalt alla", raha sissetulek ja väljaminek kajastatakse brutosummas. Tekkepõhised tulud ja kulud konverteeritakse kassapõhiseks ja näidatakse aruandes. Kaudmeetod ,,alt ülesse", lähtutakse tekkepõhisest puhaskasumist, mis teisendatakse kassapõhiseks. Teisendamine seisneb puhaskasumi korrigeerimises Huvitav on see, et ROA (koguvara puhasrentaablus) = puhaskasum / perioodi keskmine koguvara ROE (omakapitali puhasrentaablus) = puhaskasum / omakapital
3. Laenu saamine (mittefinantseerimisasutuse korral) finantseerimistegevuse rahakäive 4. Arvelduskontole laekunud intress arvelduskontol seisnud raha tõttu põhitegevuse rahakäive 5. Patendi soetamine raha eest investeerimistegevuse rahakäive 6. Osakapitali sissemakse majana ei ole rahakäivet 7. Töötasult maksude tasumine Maksu- ja Tolliametile põhitegevuse rahakäive Rahakäibe aruande koostamise meetodid Rahakäibe aruande koostamise meetodeid on 2: otsemeetod (ehk ,,ülevalt alla" meetod) rahakäive kajastatakse raha liikumise põhjal ehk majandustehingud kajastuvad aruandes siis, kui raha laekus või tasuti; kaudmeetod (ehk ,,alt üles" meetod) põhitegevuse rahakäibe esitamisel võetakse aluseks tekkepõhine kasum, mida korrigeeritakse rahajäägi muutuseks põhitegevusest ehk kassapõhiseks põhitegevuse kasumiks (kaudne esitus), investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahakäive kajastatakse raha liikumise põhjal.
...........22 Üksikmäära või kahese määra kasutamine................................................................22 Eelarvestatud või tegelik määr...................................................................................24 Eelarvestatud või tegelikud kasutusmahud................................................................25 Toetavate osakondade kulude jaotamine.......................................................................25 Otsemeetod...............................................................................................................27 Astmeliselt alanev meetod.........................................................................................27 Kulude liigitamisest lähtuvad praktilised rakendused.......................................................29 Kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.................................................29 Kulude analüüs otsustamisel.........
saamiseks vajalikke protsesse, tegevusi, toiminguid. Mõõdikute liigitamine: finants, mittefinants, tulemus, juhtmõõdikud. Olulisemad sammud tulemuslikkuse mõõtmisel: Mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valik Sobivate mõõdikute valimine Igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine Mõõtmisstandardite püstitamine Üldkulude jaotamine: üldkulud, kulukoht, kulukandja. Üldkulude jaotamise meetodid: traditsiooniline kuluarvestus (otsemeetod, astmeline meetod, vastastikuse mõju meetod), tegevuspõhine kuluarvestus, katlameetod OMAHIND= KULUD KOKKU : TOODETUD ÜHIKUTE ARV (KOGUS) Kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse järgmiste osadena: Strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamine Eelarvete koostamine Otsustamine tegevusprotsessis Kulude kontrollimine ja analüüs Modelleerimine- tegevus, mille eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive.
Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 2 © 2014. Janek Keskküla 21 Valuutakursside muutuste mõju Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 Rahavoogude aruanne (otsemeetod) (tuhandetes kroonides) Lisa nr 2012 2011 Rahavood äritegevusest Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest Muud äritegevuse tulude laekumised Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest Väljamaksed töötajatele Laekunud intressid Makstud intressid Makstud ettevõtte tulumaks Laekumised sihtfinantseerimisest Muud rahavood äritegevusest Kokku rahavood äritegevusest
ekvivalentide hulgast. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõte kasutuses olevat raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamiseks. Lühiajalisi, üldjuhul 3 kuud, kõrge likviidsusega investeeringuid mida on võimalik konventeerida teadaoleva rahasumma vastu ja millel puudub turuväärtuse muutuse risk. Rahavoogude aruannet on võimalik koostada kahe meetodi alusel 1. otsemeetod – otsemeetodiga koostatud rahavoogude aruanne koostatakse kassapõhiselt. Kassapõhine koostamine tähendab raha laekumiste ja väljamaksete esitamist, põhitegevuse investeerimis- ja finantseerimistegevuste lõikes a. Raha laekumine põhitegevusest – põhitegevusega seotud väljaminekud = raha jääk põhitegevusest b. Investeerimise lõpetamisest laekunud raha – rahalised investeeringud = raha jääk invest. tegevusest c
finantseerimistegevuse all. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: - mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks amortisatsioon, eraldiste moodusta- mine); - põhitegevusega (äritegevusega) seotud varade ja kohustuste saldode muutusega; - investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (kasum põhivara müügist). Rahakäibe aruande koostamise meetodid skeemina OTSEMEETOD KAUDMEETOD 1. Põhitegevuse rahavood 1. Põhitegevuse rahavood + Laekunud ostjatelt Ärikasum/puhaskasum - Tasutud tarnijatele Korrigeerimine - Väljamakstud töötajatele töötasu Investeerimise tulud (-) ja kulud (+) - Tasutud makse Äritegevuse puhaskasum Jne Korrigeerimine + Muud laekumised + Amortisatsioon
annaabi.ee 
