Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisad. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Raamatupidamisearuanne (finantsseisund teatud kuupäeva seisuga, aastaaruande koostisosa). T- bilanss ja aruande tüüpi bilanss. 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks. III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel.
geograafilisest asukohast; tellijast. 7 3.02.2014 EHITUSTURG JA SELLE KEERUKUS Eesti ehitussektori ettevõtete erinevatest näitajatest pakub ülevaadet Eesti Statistikaamet. Ettevõtteid jagatakse: mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat ning aastane käive ja/või bilansimaht mitte üle 2 miljoni euro); väikeettevõtted (10 kuni 49 töötajat ning aastane käive ja/või bilansimaht mitte üle 10 miljoni euro); keskettevõtted (50 kuni 249 töötajat ning aastane käive ja/või bilansimaht mitte üle 43 miljoni euro); suurettevõtted (250 või enam töötajat ning aastane käive üle 50 miljoni euro ja/või bilansimaht üle 43 miljoni euro). Pea 90% elamu- ja mitteeluhoonete ehitusega tegelevatest ettevõtetest Eestis on mikroettevõtted.
Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital + aruandeaasta kasum m.a algul Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital – aruandeaasta kahjum Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital + (tulud – kulud) 6. Bilansimuudatused. I muutus - vara ümerpaiknemine, tehing kajastub ainult aktivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: viidi kassast arveldusarvele raha. II muutus - vara katteallikate ümberpaiknemine, tehing kajastub ainult passivas, bilansimaht ei muutu. Näiteks: kanti pikaajalisest laenust osa lühiajaliseks laenuks. III muutus - vara ja vara katteallikate suurenemine, tehing kajastub nii aktivas kui ka passivas, bilansimaht suureneb. Näiteks: Osteti kaupa maksetähtajaga, tarnijale tasutakse maksetähtaja saabumisel.
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES KODUT ppeaines: RAAMATUPIDAMISE ALUSED Ehitusteaduskond pperhm: KEI 52/62 Juhendaja: Helen Rihma Tallinn 2010 Ülesanne 1 Äriühingus on kolm töötajat, kes on tööle vormistatud järgmistel tingimustel: · Ants- ametipalk 7 000.- kr kuus. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. · Mart- tasu töövõtulepingu (ei arvestata maksuvaba tulu) alusel 3 100.- kr . · Kaarel- tükipalk( jaanuaris 140 toodet a 40.- kr). Tasub kogumispensioni makseid 2%. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. Kaarelile maksti jaanuarikuus preemiat 700.-kr. Kõik palgad kantakse üle töötajatele panga kaudu jooksva kuu viimasel tööpäeval Millised maksukohustused tekivad äriühingul vastavalt erinevatele maksuseadustele jaanuarikuu tööjõukuludelt? Täitke vajalikud maks...
juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele. Teiseks muutused bilansis on aktiva-sisesed. Saa aru sellest niimoodi, et üks aktivakirje väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu. Toon näite
Majandustehingud toimingud, mille tagajärjeks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb kas bilansi mahu või struktuuri muutus. Kõigi nende muudatuste tagajärjel jääb bilansi tasakaal püsima. I muutus suureneb üks aktivakirje ja samal ajal väheneb teine aktivakirje. Iseloomustab muutusi vara koosseisus ja paigutuses, bilansimaht ei muutu. Näiteks osteti sularaha eest lattu materjale. Kirje raha ja pangakonto väheneb, kirje tooraine ja materjal suureneb. II muutus suureneb üks passivakirje ja samal ajal väheneb teine passivakirje. Iseloomustab vara katteallikate ümberpaiknemist, bilansimaht ei muutu. Näiteks suurendati aruandeaasta kasumi arvelt aktsiakapitali. III muutus suureneb bilansi aktiva ja suureneb bilansi passiva ühe ja sama summa võrra e. toimub vara ja vara katteallikate suurenemine
Pensionifondid: ERGO pensionifondide nõustamine 2. Alternatiivsed investeeringud tööstusharupõhised investeeringud investeeringud põllumajandussektorisse investeeringud kinnisvarasse hightech (TMT) Investing 3. Corporate finance Trigon Capital pakub laiahaardelist finantsnõustamisteenust: ühinemised ja ülevõtmised väljaostud kapitalihanked kinnisvaratehingute nõustamine erastamised Peamised finantsnäiajad: 2007. a (varad ja bilansimaht, omakapital, kasum, tootlus jne): Varad ja bilansimaht 1 386 433 krooni. Omakapital 1 255 781 krooni Puhaskasum 948 762 krooni (2006. a oli 120 712 krooni) Kawe Kapital on asutatud 1996.a. novembris esialgse eesmärgiga pakkuda väärtpaberimaakleri ja varahaldusteenust põhiliselt Kawe grupiga lähedalt seotud isikute ringile. Kawe Kapital sai 1997.a. veebruaris Tallinna Väärtpaberibörsi liikmeks. 2000. aasta juulis otsustasid Kawe Kapitali omanikud
10. Laenuprojektide analüüs ja ettevalmistamine juhatusele esitamiseks. Finantsjuhtimine on oma olemuselt rahavoogude juhtimine: rahavoogude juhtimine firmast sisse ja välja ning firmasiseste rahavoogude juhtimine. Finantsjuhi kohustused: 1. Finantside analüüs ja kavandamine, bilansi passiva poole kujundamine. 2. Varade struktuuri juhtimine, tulevaste projektide elluviimine (ka aktsiate soetamine). 3. Finantsstruktuuri juhtimine korraldab kreditoorset vôlgnevust: kui bilansimaht suureneb, suureneb proportsionaalselt ka kreditoorne vôlgnevus. Kuna finantsjuhtimine koosneb eelarvestamisest, finantsanalüüsidest, kulude ja tulude planeerimisest ja nende juhtimisest, siis haakuvad kuulutuses olevad kohustused ja vastutus ja finantsjuhtimise valdkonnaga. Finantsjuhi õigusi pole antud kuulutuses mainitud.
Maksimaalne toetus on 15000 või 80% projekti kogu maksumusest. Tingimused: Ettevõte on tegutsenud kuni 24 kuud. Ettevõte peab olema äriregistrisse kantud äriühing. Puudub seotus teiste sama valdkonna ettevõtetega. Juriidilise isiku osalus ettevõttes ei ületa 25%. Ettevõtte töötajate arv on väiksem kui 10. Taotluse esitamisele eelneva majandusaasta müügitulu ei tohi ületada 80 000 eurot ja/või bilansimaht 80 000 eurot. Suunatud rahvusvahelistumisele ja töökohtade loomisele, kui ettevõte tegutseb Tallinna linnapiirkonnas või Tartus. Suunatud töökohtade loomisele, kui ettevõte tegutseb väljaspool Tallinna linnapiirkonda või Tartut. Ettevõte ei ole eelnevalt saanud EAS-i stardi- ja/või kasvutoetust. Ettevõtte osanikud ei ole samas valdkonnas tegutsemiseks eelnevalt Töötukassast toetust saanud.
1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Bilanss, bilansikirjed, bilansimaht. Bilansi koostamine Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi.
Bilansi passivas kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital. Kohustused liigendatakse lühi- ja pikaajalisteks ( kriteeriumiks maksetähtaeg üks aasta ). Omakapital tekib ettevõtte asutamisel ja on sel hetkel võrdne omanike poolt tehtud sissemaksetega. Ettevõtte tegutsemisel omakapital suureneb või väheneb tekkinud kasumite - kahjumite võrra. 6 Muutused bilansis majandusoperatsioonide tulemusel: · Muutus varade sees (aktivas) bilansimaht ei muutu · Muutus kohustuste sees või kohustuste ja omakapitali vahel (passivas) bilansimaht ei muutu · Saadakse varasid väljastpoolt bilansimaht suureneb · Kaetakse kohustusi bilansimaht väheneb Kontod ja kahekordne kirjendamine Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks.
loetleda vähemalt viit elementi: 1) majandustehingute dokumenteerimist 2) varade ja arvelduste inventeerimist 3) dokumendikäivet 4) raamatupidamisregistrite pidamist või automatiseeritud andmetöötlussüsteemide kasutamist, 5) kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist 6) vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks 7) dokumentide säilitamist 8) aruannete koostamise ja säilitamise korda 19. Millise majandustehingu korral firma bilansimaht muutub: a) firma ostis sularaha eest materjale b) firma eraldas aruandeaasta kasumsti summa kohustuslikku reservkapitali c) pank kandis firmale üle taotletud laenusumma d) teenuste eest kogutud raha viidi kassast panka 20. Majandusaasta inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui: a) kaks kuud enne majandusaasta lõppu b) kolm kuud enne majandusaasta lõppu c) neli kuud enne majandusaasta lõppu Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant B 1
kohustuslik ning äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla raamatupidamis- kohustuslase tegevjuhtkond ning kõrgema juhtorganis liikmed, kui see organ on olemas. Audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: 1) müügitulu 6 milj. krooni; 2) bilansimaht 3 milj. krooni ja 3) töötajate arv 5 ja üle selle. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatu- pidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Seetõttu tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada kogu ettevõtet iseloomustav oluline infor- matsioon. Oluliseks loetakse informatsiooni, mis mõjutab tehtavaid majanduslikke otsuseid kas varasemate, praeguste või tulevaste sündmuste hindamisel.
`kirjutamine') ja rahataotluste koostamine pikaajalise perspektiiviga arengu asemel (Grenier 2002). Paraku on see väga iseloomulik ka Eestile ... 8.VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS Sõltumatu väike- ja keskettevõtja on Eestis määratletud järgmiselt: 1 · väike- ja keskettevõtja vähem kui 250 töötajat ja aastakäive vähem 50 miljonit eurot või bilansimaht 43 miljonit eurot ning on sõltumatu; · väikeettevõtja vähem kui 50 töötajat ja aastakäive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot ning on sõltumatu; · mikroettevõtja vähem kui 10 töötajat ja aastakäive või bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot ning on sõltumatu · sõltumatud on ettevõtjad, kelle osa-, aktsia- või põhikapitalist või hääleõigusest ei kuulu kokku 25% või rohkem teistele ettevõtjatele. 9. GLOBAALMUUTUSED JA NENDE MÕJU ETTEVÕTLUSELE
Küsimus 8 Ettevõtte laenu algjääk oli € 15 000 ja lõppjääk € 60 000. Kui ettevõte maksis aruandeperioodi jooksul tagasi € 20 000, siis aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000 Tagasiside Õige vastus on: € 65 000. Küsimus 9 Ettevõttele kuuluvate masinate väärtus on € 25 000, sularaha on neil € 11 250, omakapital € 40 000, eraisikult saadud laen € 250 ja laos olevate kaupade väärtus € 4000, siis milline on tema bilansimaht? 40 000 € 40 250 € 35 250 € 35 000 € Tagasiside Õige vastus on: 40 250 € . Küsimus 10 Aktivas kajastatakse: Ettevõtte omakapital Ettevõtte rahavood Ettevõtte varade katteallikad Ettevõtte varad Tagasiside Õige vastus on: Ettevõtte varad . Küsimus 11 Aktiva ja passiva peavad olema: Aktiva > Passiva Passiva > Aktiva Võrdsed Pöördvõrdelises suhtes Tagasiside Õige vastus on: Võrdsed . Küsimus 12
Firma asutamise aasta on 25.mai 2007 ja firma asutati Tartus. Põhikapitaliks oli 100 000 EEK ja töötajaid on selles firmas 1-5 2. Juhatuse liikmeteks ja ühtlasi ka omanikeks on Valter- Johannes Sirge ja Peeter Plakk. Koostööpartneriteks on Inglismaa ja ka Hiina, ning tooteid müüakse peale Eesti veel ka Soome ja tahetakse laieneda üle Euroopa. Finantsandmete kohapeal siis nii palju et keskmine käibevahemik 64 000 192 000 eurot ja keskmine bilansimaht on kuni 64 000 eurot. 1 http://sisustuskoda.ee/v2/?p=sisustuskoda&l=est 2 http://www.inforegister.ee/11377854-SISUSTUSKODA-OU Toodetest lähemalt OÜ Sisustuskoda tegeleb eritellimusel puittoodete valmistamisega. Toodete valik on väga mitmekülgne ja suur. Toodete nimekirjas on ankad, trepid, elutoa-,köögi-,vannitoa-,kontorimööblid, kaubanduslik inventaar, uksed, baaride ja ööklubide sisustus ja interjöörid
eurot ja maksab selle panka asutatava ettevõtte arvele Vara = kohustused + omakapital +150 000 + 150 000 2) Ettevõte ostab auto 100 000 (eurot). Auto eest maksmata. Vara = kohustused + omakapital +100 000 +100 000 2/9/2015 Mai Takkis 46 Vara ja kapitali vähenemine Ettevõtte vara ja kapital väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansimaht väheneb. 1) Maksti auto eest 100 000 eurot Vara = Kohustused + Omakapital -100 000 -100 000 2) Ettevõte ostis tagasi oma aktsiad Peetri käest 50 000 eurot eest Vara = Kohustused + Omakapital - 50 000 -50 000 2/9/2015 Mai Takkis 47 Vara struktuuri muudatused Muutub ettevõtte vara struktuur. Bilansi aktiva üks kirje suureneb ja teine väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansimaht ei muutu
arvestusperioodi kõikide tululiikide ja kululiikide summade vahe. Kasumiaruanne · Bilansi ja kasumiaruande seos ilmnebki nüüd saadud kasumi või kahjumi summa kuulub kajastamisele bilansis. · Bilansi omakapitali osas on selleks rida aruandeaasta kasum/kahjum. · Edaspidi on võimalik jälgida, kuidas teenitud kasum kasvatab ettevõtte omakapitali ja seoses sellega ka bilansimahtu. Või vastupidi kahjum vähendab armutult omakapitali ja bilansimaht muudkui kahaneb. Kasumiaruanne Kasumiaruande kontodele kuuluvad registreerimisele kõik majandustehingud, mis on seotud kas tulu või kuluga. Töötasud ja maksud, elektriarved ja rendid, pastakad ja paberid, vahetustegevuse kaudu (kurgid sulle-raha mulle) saadud müügihind ning erinevad finantstegevusega seotud tehingud. NB! Finantstegevus on väärtpaberite omandamine või müük. Kasumiaruanne Kasumiaruandes ei tohi kajastada tehinguid, mis on ei ole seotud perioodiga.
surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; kaevandus; raudtee-ehitus; valuutavahetus; vedelkütus; vastavushindamine; elektrikontroll; alcohol; tubakas; väärismetall; kaubandus ja teenindusettevõtjad. Audiitorkontroll: Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Need näitajad võivad muutuda 2009 aastal. Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ette nähtud põhikirjaga. Audiitori valivad osanikud ja audiitor peab ise kirjalikult kinnitama oma soovi asuda selleks. 5
Lühike kirjeldus bilansist ning peamiste varade inventuur. Tabel. Ajaloolised finantstulemused Tabel. Ettevõtte peamised varad Näitaja, EUR t 2014 2015 2016 Varad Bilanss seisuga (31/12/16) Käive Vara 1 EBITDA Vara 2 Kasum Vara 3 Bilansimaht Vara 4 i. Rahastamine Vajaminev summa, rahastamise eesmärk ja viis (laen, omakapital) ja kasutusviis. ii. Finantsprognoosid Finantsprognoosid järgmise 3-5 aasta kohta, võttes arvesse erinevate investeeringute kaasamise. Tooge välja eeldused, millega on prognooside tegemisel arvestatud ning põhjendage, miks sellised eeldused ja prognoosid on realistlikud. Graafik. Ettevõtte käibe- ja kasumiprognoosid
Pikaajalised kohustused 81093 63932 -21,00% 55664 -13,00% Kokku kohustused 151268 131400 -13,00% 123006 -6,00% Omakapital 103167 128811 25,00% 139460 8,00% KOHUSTUSED JA 254435 260211 2,00% 262466 1,00% OMAKAPITAL KOKKU Eelpool olevast tabelist (Tabel 2.1.) on näha, et bilansimaht on aastast aastasse olnud üsna stabiilne. Aastal 2010 suurenes bilansimaht 2% ja aastal 2011 1%. Rahalises väärtuses on bilansimaht suurenenud 8031 € võrra, mis arvestades majanduskriisi perioodi on väga hea tulemus. Kõige rohkem suurenes 2010 aastal omakapital, 25% võrra, mida on soodustanud ümberhindluse reservi ja jaotamata kasumi suurenemine, ka järgneval aastal jätkas omakapital kasvuteed, tänu samade kirjete järjekordsele suurenemisele. Aastal 2011
aastal 12,43% ja 2010. aastal 13,38% Tulemustest näeme, millises ulatuses äritefevuse rahavood katavad ettevõtte lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi. Näha on, et mõlemil ettevõttel on tulemused aastaga paranenud. 21 3.3.5 Kohustuste ja omakapitali osatähtsus (%) Kohustused x 100 Bilansimaht ja Omakapital x 100 Bilansimaht Kohustused AS STV AS STARMAN 2009 26,05% 76,19% 2010 24,58% 74,19% Omakapital AS STV AS STARMAN
eksperimendid/katsed. (9) Tööpäeva pildistamise kohta: objekti vaadeldakse n-ö kaugemalt, mittenähtavalt objektile endale. Näiteks kaamerate vms abiga saab tuvastada, kui palju objekt/töötaja reaalselt töötab ja mida muu tööajal teeb. (10) Struktuursuhtarvud protsentidena (2 kümnendkohta ehk kohta peale koma): Väljavõte 2010. a kohta Käibevara Põhivara Lühiajalised Pikaajalised Omakapital Bilansimaht kohustused kohustused Põhivara osakaal varades on Lühiajaliste kohustuste Lühiajaliste kohustuste (11) osakaal võõrkapitalis osakaal bilansimahus on (13) (kohustustes) on (12) Käibevara osakaal varades on Pikaajaliste kohustuste Omakapitali osakaal bilansis (14) osakaal võõrkapitalis on (16)
Lühivõlgade üldine kattekordaja ehk maksevõime tase käibavara / lühiajalised kohustused Kiire maksevalmiduse kordaja ehk happetest käibevara ilma varude ja ettemakseteta ehk siis igasugune raha + fin inv + laekumata arved. Vahetu maksevalmiduse kordaja happetestist on laekumata arved ka maha võetud. Ehk (raha+väärtpaberid) / lühiajalised kohustused Tuleb erinevad populaarseimad kordajad üle vaadata. Võlakordaja kohustused kokku / bilansimaht kokku Varude käibekordaja = MTOM / varude keskmine maksumus. Varude käibevälde = 360/varude käibekordaja Näiteks Raha keskmine laekumiskordaja = müügitulu / keskmine debitoorne võlgnevus Põhivara käibe siduvus = müügitulu / põhivara keskmine maksumus. Samalaadne ka koguvara - Kui on juttu rentaablusest, siis võtame aluseks jooksva aasta lõpu ja eelmise aasta lõpu seisuga varad ning arvutame keskmise järgi. Nt koguvara puhasrentaablus on teenitud
Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-). Bilansimaht väheneb. 4. muudatused bilansi passivas – üks passiva bilansikirje suureneb ja teine passiva bilansikirje väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis
26 suuremad kui seisuga suuremad põhikirjaga; c) põhikirjaga; c) müügitulu kui; müügitulu vähemalt kaks vähemalt kaks (netokäive) 640 000 (netokäive) järgmisest järgmisest eurot, bilansimaht 640 000 eurot, kolmest näitajast kolmest näitajast 320 000 eurot ja bilansimaht on aruandeaasta on aruandeaasta töötajate arv 10 320 000 eurot ja bilansipäeva bilansipäeva töötajate arv 10 seisuga seisuga
Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-). Bilansimaht väheneb. 4. muudatused bilansi passivas – üks passiva bilansikirje suureneb ja teine passiva bilansikirje väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod Majanduslike tehingute tulemusel toimuvad muutused bilansis
1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja. Ultex Haldusel on bilansis kõige suurem absoluutne juurdekasv toimunud eelmiste perioodide jaotamata kasumis, kus 2009. aastal oli ligi 600 tuhandene kahjum ja 2010. aastal juba üle 200 tuhandene kasum. Positiivne juurdekasv on toimunud veel käibevara kõigis näitajates (juurdekasv kokku 66,7%) ning võlgade ja ettemaksete näitajas (52,1%). Viimase puhul tähendab positiivne juurdekasv võlgade suurenemist, mis ei ole oma olekult positiivne vaid
(sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus, kaubanduse korraldamine). Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343. 4.6. Audiitorkontroll Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Need näitajad võivad muutuda 2009 aastal. Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ette nähtud põhikirjaga. Audiitori valivad osanikud ja audiitor peab ise kirjalikult kinnitama oma soovi asuda selleks.
1.2 Ettevõtte majanduslikud näitajad Ettevõtte kolmandal tegevusaastal on Ettevõtte tulud 2010.aastal 128212 EEK Muud tulud on 6000 EEK. Kulud vastavalt 124032 EEK, aruandeaasta kasum 10180 EEK NÄITAJAD 2010 2009 2008 Müügitulu 128 212 73 500 41 125 Kasum 10 180 -1 779 17 807 Bilansimaht 80 851 61 112 63 552 Omakapital 66 208 56 028 57 807 · Majanduslikud näitajad on kroonides · Ettevõttel puuduvad põhivarad Nagu eelnevalt tabelilt näha on ettevõttele aasta 2009 tunda andnud, kuna ettevõte on aasta lõpetanud kahjumiga. Kuid aastal 2010 on mõjunud positiivselt, ettevõtte kasum on tõusnud 8401 krooni võrra võrreldes 2009 aastaga
Aasta jooksul ettevõtte müüs osa ehitistest (aasta alguses 4,8%, aasta lõpus 0,5% aktivast). Masinate ja seadmete maksumus ei ole oluliselt muutunud. Lõpetamata ehituse maht on aga suurenes (aasta alguses 0,4%, aasta lõpus 2,4%), mis oli seotud sellega, et firma avas uued filiaalid teistes Eesti linnades. Kokku põhivara maht muutus -13,9% võrra. Aktiva poolel aasta jooksul toimus suur ümberjaotus raha ja varude kirjete hulgas. Kokkuvõttes aga bilansimaht suurenes 35,2% võrra. 27 Tabel 5. PASSIVA 31.12.2006 31.12.2006 31.12.2005 31.12.2005 Hälve % Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused - kapitalirendi kohustused 773 282 0,4% 2 375 032 1,8% -67,4%
kontode kreedititega. Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: · Deebet Konto: Lemmikpank 250.- · Deebet Konto: Tavaline Pank 250.- · Kreedit Konto: Kassa 500.- Selle tehingu tulemusena väheneb kassakonto jääk 500.- krooni võrra, suureneb pangakonto kokku 500.-, eraldi vaadeldes Lemmikpank 250.- ja Tavaline Pank samuti 250.- krooni võrra. Bilansimaht jääb samaks, muutused toimuvad bilansi aktivapoolel käibevarade osas. Lausendite iseloom Nagu liit- ja lihtlausendeid vaadeldes saab järeldada, eksisteerib sarnasus lausendite sisulise poole ja bilansimuutuste vahel. Mõlemad tegijad on suutelised muutuma neljas suunas. Lausendite kirjendamisest tulenevaid muutusi selgitan nüüd: · Varade ja kapitali suurenemine tehingud, mille tulemusena raamatupidamislausendid suurendavad aktivakonto deebetit ja samas
ETTEV. EESMÄRGID Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises. Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada. Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb tegutsemise abil ellu viia. Eesmärkidega seoses tekivad küsimused 1.Kelle eesmärkidega on tegemist 2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine' Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis Piisava likviidsuse tagamine Ettev maine tagamine Töötajate heaoluga seotud eesmärgid Ettevõtja eesmärgid Isiklik sõltumatus Eneseteostus Suu...
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise ee...
Rahandus ja pangandus 22.03 Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu) 2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järeleval...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5 2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis................................
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust. Virtaneni kohaselt on olemas 4 rahanduse liiki (Uurimis- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte rahandus, Ettevõtlusrahandus, Väikeettevõtte rahandus, Korporatsioonide rahandus.). Finatsjuhtimist ja finantsotsustusi mõjutab oluliselt keskkon...
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on kohustuslik raamatupidamis-kohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamis- kohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse lähtuvalt majandusaasta majandustehingutest ja reguleerimiskannetest
BILANSI MUUTUSED MUUDATUSED AKTIVAS- REEGLINA RAHA JA VARA VAHELISED MUUTUSED, NÄITEKS RAHA VÄHEM, MATERJALI ROHKEM VÕI DEBITOORSET VÕLGA ROHKEM, KAUPA VÄHEM, SEADMEID ROHKEM, RAHA VÄHEM NEED TEHINGUD EI MUUDA BILANSI MAHTU- VARAD EI MUUTU AKTIVA MUUTUB JA PASSIVA MUUTUB, NÄITEKS MATERJALI ROHKEM, VÕLGNEVUST HANKIJATELE ROHKEM VÕI SOETATE UUED SEADMED JA VÕLG PANGALE SUURENEB VÕI TASUTE LIISINGUMAKSE JA VÕLGNEVUS LIISNGUFIRMALE VÄHENEB JNE. BILANSIMAHT MUUTUB MUUDATUSED PASSIVAS- REEGLINA OMAKAPITALIS TOIMUVAD MUUTUSED, NÄITEKS DIVIDENDIMAKSE ARVELEVÕTMINE, PIKA VÕLA ÜLEVIIMINE LÜHIAJALISEKS, BILANSIMAHT EI MUUTU Andres Laar 2008 2007 BILANSS Seisev kell näitab ööpäevas õiget aega 2 korda, bilanss õiget seisu mitte kunagi, bilanss on oletus! SEDA TA JUST ONGI JA PEABKI OLEMA!
ka kasum märgatavalt vastavalt 2,58% ehk 23,7 miljoni võrra ja kasum 130% ehk 39 miljoni võrra, sealjuures müüdud kaupade ja teenuste kulu jätkas langemist. Ülalpool toodud numbritele tuginedes saab öelda, et trend on positiivne, kuna kulusid ja laenukoormat vähendades on õnnestunud tulusid kasvatada. Kasumiaruande horisontaalanalüüs on leitav Lisa 6-s. Ettevõtte müügitulu on ca 60% väiksem kui bilansimaht 2015 aasta lõpuks, mis on vaadeldava perioodi trendi vaadates on positiivne, sest varade kasuvutempo on negatiivne ja müügitulude kasv positiivne seega numbrid kinnitavad Tallinki suurima probleemi vähenemist (suur laenukoormus) ja liikumist investorile soodsas suunas, kus hakkab vabanema vahendeid dividendideks vähenevate laenumaksete arvelt. 2.2 Vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsi puhul jälgime järgmisi ohumärke: 1
hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus, kaubanduse korraldamine). Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343. 4.6. Audiitorkontroll Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Need näitajad võivad muutuda 2009 aastal. Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ette nähtud põhikirjaga. Audiitori valivad osanikud ja audiitor peab ise kirjalikult kinnitama oma soovi asuda selleks.
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
Aktiva (vara) ja passiva (kohustused) suurenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht suureneb. Majandustehing: Ostetakse põhivara, arve on tarnijale tasumata. II Aktiva - Passiva vähenemine Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt. Aktiva ja passiva vähenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht väheneb. Majandustehing: Makstakse arvelduskontolt tarnijale põhivara eest. III Aktivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi aktivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub varade struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Ostetakse materjale ja tasutakse kassast. IV Passivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu.
3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Lisaks muudele seadustes sätestatud juhtudele on majandusaasta aruande audiitorkontroll kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on aruandeaasta bilansipäeva seisuga suuremad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel raamatupidamisekohustuslastel tulu 6 miljonit krooni, bilansimaht 3 miljonit krooni ja töötajate arv 5. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites
Organisatsiooni tunnuse järgi: Ainult peakontorist koosnevad Filiaalide ja esindustega Konsolideerimisgrupid (kontsernid) Omandivormi järgi: Aktsiapangad Ühistupangad Riigipangad Munitsipaalpangad Finantsreitingu järgi: Kõrge reitinguga Keskmise reitinguga Madala reitinguga Muude tunnuste järgi (nt bilansimaht, omakapitali maht, põhiteenuste turuosa jne) 3. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile Eestis krediidiasutuse asutamisel peab sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt 5 miljonit eurot Krediidiasutuse asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega Aktsiad võivad olla ainult nimelised ja vabalt võõrandatavad, üldjuhul ilma aktsionäri ostueesõiguseta
Viimased on ruum, kaup, personal, kapital. Laiemas kontekstis võib neid nimetada põhivaraks, käi- bevaraks, personaliks, bilansi mahuks. Ressursinäitajaid võib arvestada · naturaalnäitajates: kaubandusettevõtete arv, kaubanduspind (m 2), äripind (m2), laopind (m2), laomahutavus (m3), töötajate arv; · väärtuselistes näitajates: põhivara (hoone, ruumi, seadme), käibevara (kaubavaru, sularaha, muud aktivad) maksumus, personalikulud, s.h. palgakulud, bilansimaht (omakapital, võõrkapital) kroonides jne. Ressursside puhul võib eristada seisundi, kasutamise ja liikumise näitajaid. Eelpool loetletud ongi üks osa seisundinäitajatest, täpsemalt öeldes suurusenäitajad. . Nendest kõige olulisemad on ressursside kasutamise näitajad, sh. efektiivsusnäitajad (vt. tabel 2). Tabel 2
- aruandeperioodi puhaskasum (kahjum) - reservkapitali suurendamine - läbiviidav fondiemissioon - põhikirjas ettenähtud reservide suurendamine või vähendamine - aktsionäridele väljamakstav dividend - kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Majandusaasta aruanne peab olema auditeeritud lisaks muudele seaduses toodud juhtudele raamatupidamiskohustuslasel, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on bilansipäeva seisuga suuremad kui: - müügitulu 10 miljonit krooni; - bilansimaht 5 miljonit krooni; - töötajate arv 10. Audiitor on sõltumatu revident, kelle ülesandeks on anda hinnang firma raamatupidamisarvestuse ja aruandluse õigsusele. Audiitori sõltumatus tähendab seda, et ta peab olema objektiivne hindaja (ei või omada firma aktsiaid, võtta firmalt laenu või olla juhtkonna mõne liikme lähedane sugulane). Audiitor peab juhinduma eelkõige omanike huvidest. Audiitori valimise õigsus on antud aktsionäride üldkoosolekule.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppetool Janely Tilk PUHKEMAJA Äriplaan Juhendaja: A. Nohrin Pärnu 2013 Puhkemaja SISUKORD Puhkemaja 1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad WC/dussiruum, esik, garaaz ning abiruum. Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju, mikrolaineahju, veekeetja ning külmkapiga....
täiendavate aktsiate ostmiseks kuulutatakse välja konkurss, milles võivad osaleda Eestis tegutsevad pangad. Konkursi võitjaks osutub Hansapank, kellega Eesti pank sõlmib 1993. aasta aprillis aktsiate ostu-müügi lepingu, mille alusel hoiupanga aktsiakapital suureneb 21 miljoni kroonini, millest 7 kuulub Hansapangale, samuti lepiti kokku, et esialgne investeering Hoiupanka on 60 miljonit krooni, millest Eesti pank katab 40 ja Hansapank 20 miljonit. 1994 aataks Hoiupanga bilansimaht on 1113 miljonit krooni, millest laenuportfell on 300 miljonit. Põhja-Eesti pank kasvab 1994 aastal suhteliselt stabiilselt ning ta tõuseb neljandaks bilansimahuga 1039 miljonit. Bilansimaht kasvas tänu sellele, et valitsus viis osa oma eelarve vahenditest Põhja-Eesti panka ning samuti suurenes klientide arv, kuna arvati, et riigi aktsiaseltsina on ta usaldusväärne. Lisaks ka väike laenuprotfell 338 miljonit, sest Keskpank ja valitsus ei tahtnud võtta suuri laenuriske
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
