BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad
vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes,igale bilansikirjele avatakse üks kuni mittu eraldi kontot. Kõige lihtsam on kontot kujutada kontoristina, vasakul pool deebet ja parem kreedit. Kokkuvõtte ilma algsaldota- käibe. Bilansikontodel on kajastatud raamatupidamiskohustuslase varade kohustuste ja omakapitali alajaaki vahelised muudatused ning lõppjääk.Kasumiaruanne kontosid nimetatakse ajutiseks kontodeks seetõttu, et nad perioodi lõppedes suletakse ja neil ei ole alg- ja lõppsaldod.Aktiva ja
olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus. Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma.
audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded.
viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. 4. Bilansikirjete sisu Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib
...................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...........................................................................................................12 2.1.1. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine...............................................12 2.1.2. Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas)..............................14 2.1.3. Bilansikirjete selgitus..............................................................................................14 2.2. Koostamise reeglid. .......................................................................................................15 2.3. Bilansi osade hindamismeetodid....................................................................................17 3. Raamatupidamisbilansi finantsanalüüs.................................................................................19 3.1
kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10
Käibevara käibesagedus 3,0 korda Raha laekumise välde (aastas 360 päeva) 15,0 päeva Põhivara käibesagedus 3,0 korda tootmisvarude käibekordaja 5,0 korda lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3,0 korda netokäive 6,0 miljonit eurot realiseeritud toodete kulu netokäibes 75,0% võlakordaja 60,0% Eelinfo: Alustage bilansikirjete leidmist kirjest, mille arvutamiseks on olemas andmed. Kirje selgitage välja andmete ja arvutusvalemite võrdlevanalüüsi teel. Ülesandes on esimesena otstarbekas leida väärtus kirjele "varud", kuna varude keskmise jäägi saate leida realiseeritud toodete kulu ja varude käibekordajat teades. Lahendus: 1) NETOKÄIVE 75% = 0,75 * 6 000 000 = 4 500 000 2) VARUD 5 000 000 : 5 = 1 000 000 3) LÜHIAJALISE VÕLGNEVUSE KATTEKORDAJA 360 : 15 = 24 4) NÕUDED = 6 000 000 : 24 = 250 000
RS-ga etteantud bilansivorm on toodud raamatupidamise seaduses lisas 1. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel ja bilansi passivakirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjekorras kuuluvad kohustused tasumisele). RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. 4. Bilansis toimuvad muudatused Bilansis toimuvad muudatused majandustehingute tagajärjel. Majandustehingud toimingud, mille tagajärjeks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb kas bilansi mahu või struktuuri muutus. Kõigi nende muudatuste tagajärjel jääb bilansi tasakaal püsima.
olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus. Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma.
raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. Bilansikirjete sisu : Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse.
Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes 42-44 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 45-47 LISAD 48-50 SEOTUD OSAPOOLTE MÕISTE 51-55 JÕUSTUMINE 56-57 VÕRDLUS SME IFRS-IGA 58-60 LISA 1 BILANSIKIRJETE SELGITUS LISA 2 KASUMIARUANDE JA KOONDKASUMIARUANDE KIRJETE SELGITUS LISA 3 NÄIDIS RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) LISA 4 NÄIDIS OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes " eesmärgiks on sätestada reeglid
moodustavad tööjõukulud ja amortisatsioonikulud ning puudub mõistlik alus nende kulude jagamiseks eri funktsioonide vahel. Kasumiaruanne Skeemi 2 kasutavad sagedamini suured tootmis- ja kaubandusettevõtted, kuna see annab tavaliselt parema ülevaate kulutuste eesmärkidest. Skeem 2 on investorile informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustust leidnud, kuigi kasumiaruande koostamine on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist. Kasumiaruanne Täpselt nii kui bilansikirjete juures, on võimalik ka kasumiaruande kirjeid täpsustada ja liigitada, kui see parandab oluliselt kasumiaruande loetavust ja arusaadavust. Näide KASUMIARUANNE OÜ A ja P Reg.nr 1099723 Lisa 2011 2012 Müügitulu 12 1 400 0 Kaubad, teenused - 400 0 Ärikasum 1 000 0 Kasum (kahjum) enne 1 000 0 tulumaksustamist Aurandeaasta
4 Tulud – vähenemine Kulud – suurenemine Kreedit: Vara – vähenemine Kohustis – suurenemine Omakapital – suurenemine Tulud – suurenemine Kulud - vähenemine 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus – varade ja kohustiste rahaline arvestus bilansikirjete järgi avatud kontodel Analüütiline arvestus – varade ja kohustiste nii naturaalnäitajates kui sulas peetav detailne arvestus Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel on järgmised: 1. Iga toiming tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilisele ja vastavatele analüütilistele kontodele. 2. Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole. 3
majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel tagatakse nende registreerimine koronoloogilises järjestuses Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali teatud ajamomendil. Bilansikirjete summad moodustuvad raamatupidamisregistri (žurnaal-pearaamatu) aktiva ja passivakontode lõppsaldodest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne väljendab majandusüksuse tulusid teatud (aruande) perioodil ja tulude saavutamiseks tehtud kulusid. Kasumiaruanne on seotud
juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te). Horisontaalne analüüs võimaldab uurida, kas laenude osakaal on suurenenud või vähenenud, varad suurenenud või vähenenud. 18. Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs? Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate, kuidas ettevõtte käibimist mõjutavad tegurid on aasta jooksul muutunud. 19
juriidilis-õiguslikud, majanduslikud isepärad, nende muutus, rahvusvahelised majandus, finants hetkeolukorrad. 16. Mida näitab kasumiaruande vertikaalanalüüs ? Kuna kasumiaruandes võetakse baasnäitajaks netokäive, siis kasumiaruande vertikaalanalüüs näitab kasumiaruandekirjete protsentuaalset osa, mida vastav kirje moodustab netokäivest. 17. Mida näitab bilansi horisontaalanalüüs ? Bilansi horisontaalne analüüs näitab ettevõtte bilansikirjete muutusi üle aasta(te). Horisontaalne analüüs võimaldab uurida, kas laenude osakaal on suurenenud või vähenenud, varad suurenenud või vähenenud. 18. Mida näitab kasumiaruande horisontaalanalüüs? Kasumiaruande horisontaalne analüüs annab märku sellest, kuidas on muutunud kasumiaruande kirjed aasta(te) lõikes. Horisontaalne analüüs annab otsese ülevaate, kuidas ettevõtte käibimist mõjutavad tegurid on aasta jooksul muutunud. 19
vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Kontol on kaks poolt, vasak pool on deebet (D) ja parem pool on kreedit (K). Konto käibena käsitletakse kontosse kirjendatud majandustehingute summade kokkuvõtet ilma saldota. Kontod avatakse bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo.
Analüüsi võtted: Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes b) vertikaalanalüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat Suhtarvude analüüs. Finantsanalüüsi etapid: Andmete kogumine (3-5a), rp aruannete struktuuri analüüs, põhinäitajate arvutamine, hindamiskriteeriumid, hinnangu andmine ja tuleviku prognoosi koostamine, (spetsiaalanalüüs) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vertikaalanalüüs: bilansikirjete suhe bilansimahtu või kasumiaruande kirjete suhe müügitulusse. Näitab põhirühmade e nede proportsioonide muutusi.Ühte kogumisse kuuluvad eri suurusega ettevõtted on omavahel võrreldavad Horisontaalanalüüs e aruandekirjete dünaamika perioodide lõikes st muutus aastast aastasse nii protsentuaalselt kui absoluutnäitajates Raamatupidamisaruandluse analüüs Horisontaalanalüüs Seda on mõttekas siduda arengukiiruse hindamise ja trendianalüüsiga.
Aruande- 15000.- 2) 0.- perioodi 15000.- kasum Kokku 86000.- 27000.- 15000.- 98000.- Kokku 86000.- 35000.- 23000.- 98000.- Näiteülesanne 4: Märkida tabelisse 5 bilansikirjete muudatused. Tabel 6 AKTIVA PASSIVA Tehing suurenemine vähenemine suurenemine vähenemine Laekus arvelduskontole pikaajaline pangalaen Tasuti tarnijale arve alusel võlg sularahas Aruandekasum jaotati dividendideks Osteti põhivara, arve
hakata. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi. Bilansi võrrand on järgmine: VARAD=KOHUSTUSED+ OMAKAPITAL Pea Sa seda hästi meeles kindla kuupäeva seisuga! Ei ole olemas bilanssi aastaks 2009, vaid on bilanss 31.12.2009 seisuga selle päeva varade, kohustuste ja omakapitali hetkeolukord. Bilansiskeemi leiad EV Raamatupidamise seaduse lisast. Bilansi paremaks lugemiseks võib bilansikirjete alaliigendusi esitada majandusaasta aruande lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Eks igaühe jaoks on oluline/mitteoluline erinev, tee oma valik lähtudes numbrite suurusjärkudest. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Alati pead arvestama sellega, et bilanss on majandusaasta aruande ühe osana
tõenäosust on tavaliselt võimalik hinnata. Eraldise hindamisel tuleb võtta arvesse erinevate võimalike arengustsenaariumite tõenäosust [7]. 1.2.5 Eraldiste ja tingimuslike kohustuste kajastamine bilansis Eraldisi kajastatakse bilansis selleks raamatupidamise seaduse lisas 1 ettenähtud kirjetel. Lubatud on lisada täiendavaid alakirjeid või täpsustada seaduses toodud alakirjete nimetusi, juhul kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi (näiteks «Pensionieraldis», «Muud eraldised» jne) võib bilansi asemel esitada lisades. Kirjel «Lühiajalised eraldised» (või selle alakirjetel) kajastatakse selliseid eraldisi, mis realiseeruvad tõenäoliselt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt kohtuprotsessiga seoses moodustatud eraldised) või ettevõtte normaalse äritsükli jooksul (nt garantiieraldised). Kirjel «Pikaajalised eraldised» (või selle alakirjetel) kajastatakse selliseid eraldisi, mis
Inventeerimine Bilansikirjet nõuded ostjate vastu tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilaniskp seisuga. Igapäevapraktikas tehake seda sagedamini. Inventeerimisel väljastatakse kõigilesaldoteatis, mille klient peab kinnitatult tagasi saatma. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ka ebatõenäoliselt laekuvad arved. Ostu ja müügiettemaksete sünteetiline ning analüütiline kajastamine raamatupidamises Ostuettemaksed: Kontoplaanis avatakse bilansikirjete nimetuste (ettemaksed kaupade, teenuste, materiaalse või mittemateriaalse põhivara eest) viisi samanimelised sünteetilised kontod, mida võib täiendavate liigitamisaluste olemasolu korral liigendada Analüütilist arvestus peetakse iga tarnija kohta eraldi, nii et oleks täpselt teada, millisele tarnijale ja kui suur ettemakse tehti. 10
kohustuste koosseisus. Kasumiaruande horisontaalne analüüs näitab tulude ja kulude kasvu. Kulude osakaalu näitavad marginaalid (kasumiaruande vertikaalne analüüs). Milline kulu on rivist väljas, näitab horisontaalne analüüs, kui kasumiaruanne on koostatud kululiikide lõikes. Kas tasuvus on halvenenud tööjõu-või materjalikulude tõttu, on tähtis teave (4, lk 79). Bilansi vertikaalne analüüs näitab bilansikirjete suhet bilansimahtu. Kasumiaruande vertikaalne analüüs näitab iga kirje suhet müügituludesse (4,lk79). 2.1 Horisontaalanalüüs Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse mitme erineva perioodi näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitabki iga aruandekirje muutust aastast aastasse.(5) 2.1.1 Tallinna Vesi AS
oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne: 1) bilansist; 2) kasumiaruandest; 3) rahavoogude aruandest; 4) omakapitali muutuste aruandest; 5) raamatupidamise aastaruande lisadest. Bilanss Raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Lähtutakse raamatupidamise seaduses toodud bilansiskeemist. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Kasumiaruanne skeem 1 Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele.
Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva.
3. kuidas firma investeeringuid finantseeritakse 4. kas omanike (aktsionäride) tulu investeeringutelt on piisavalt suur. Bilansi horisontaal ja vertikaalanalüüs. Bilansi puhul tähendab horisontaalne analüüs, et vaatame, millises ulatuses bilansikirje jääk on muutunud aastast aastasse. (Eelmise perioodi jäägid on 100%). Kasumiaruande horisontaalanalüüs koostatakse sarnaselt ja näitab tulude/kulude kasvu. Bilansi vertikaalne analüüs näitab bilansikirjete suhet bilansimahtu. Kasumiaruande vertikaalne analüüs näitab iga kirje suhet müügituludesse. Need suhtarvud näitavad ettevõtte juhatuse otsuste mõju tegevuskulude juhtimisel. Finantssuhtarvude analüüsil saadud näitajaid tuleb alati võrrelda nii majandusharu keskmiste kui ka teiste analoogiliste ettevõtete samade näitajatega, samuti firma varasema tegevuse põhjal arvutatud näitajatega (annavad trendi).
12 4.1 Kirjdendamise eeskiri Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri nn lausend (nim ka konteering, kirjend, kanne), milles fikseeritakse tehingu registreerimissumma ja kuupäev, antud tehingu registreerimisel kasutatavate kontode nimetused (koodid), mille deebetis ja kreeditis antud tehingu summad registreeritakse. Raamatupidamislausend märgitakse dokumendile, mille põhjal majandustehingut kajastatakse kontodel. Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne. Kui kirjendamiseks kasutatakse ainult kahte kontot, siis on tegemist lihtlasendiga (Näide 2); kui rohkem kontosid, siis liitlausendiga (Näide 3). Näide 2 Pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Pank 500.- Näide 3 Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi:
tulemuste(tulude ja kulude) rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kontodel märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemis tehingud, vähenemis tehingud ja lõppsaldod SALDO=JÄÄK Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Konto (it.conto) tähendab "arvet". Igale bilansi- ja kasumiaruande kirjele avatakse konto ja jooksvat arvestust peetakse taolistel üksikarvetel
Samuti on eesmärgiks näidata muutuseid nii protsentuaalselt kui ka rahaliselt. Baasnäitajaks on antud töös võetud teatud aasta näitajad, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. Horisontaalanalüüs aitab tajuda perpektiivi ja muutuste olulisuse määra. Samuti näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldav arengutrende, mida absoluutsummad ei võimalda tajuda. Tabel 2 annab ülevaate aktsiaseltsi Cargohunters bilansikirjete protsentuaalsetest muutustest. Tabel 2. Bilansi horisontaalanalüüsi protsentuaalne muutus (autorite koostatud) 2015 MUUTU 2014 MUUTU 2013 MUUTU S S S% % % Varad Käibevara
laenuläbirääkimiste pidamise ja allkirjaõiguse kohta. 2. Ettevõtte asutamis dokumendid · Tegevusluba ja tegevuslitsentsid; põhikiri; asutamisleping ja aktsionäridevahelised lepingud; tunnistused autoriõiguste, patentide, litsentside ja kaubamärkide kohta 3. Finantsaruanded · Bilansid; kasumiaruanded; maksuameti ja haigekassa tõend võlgnevuse puudumise kohta; audiitori aruanne; bilansikirjete selgitused 4. Info omakapitali kohta · Aktsionäride nimekiri; tõend sissemakstud aktsikapitali kohta 5. Äriplaan 6. Info ressursside kohta · Maakasutust tõendav dokument; hoonete ja masinate rendilepngud; tooraine hankelepingud; toodangu müügilepingud 7. Info pantvara kohta 8. Info garantiide ja käendajate kohat 9. Laenuleping, pandileping, garantiikiri Eraisiku 1. Laenutaotlus 2
Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-). Bilansimaht väheneb. 4. muudatused bilansi passivas – üks passiva bilansikirje suureneb ja teine passiva bilansikirje väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu. Kontod
muutus. Kõigi muutuste puhul jääb aktiva ja passiva tasakaal püsima. Kõik toimuvad muutused bilansis võib grupeerida nelja rühma vahel: 1. muudatused bilansi aktivas – ühe aktivakirje suurenemine ja teise aktivakirje vähenemine samaaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ A-). Bilansi passiva poolele muudatusi ei toimu. Bilansi kokkuvõte ei muutu. 2. muudatused bilansi aktiva ja passiva suurenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete suurenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A+ P+). Bilansimaht suureneb. 3. muudatused bilansi aktiva ja passiva vähenemise suunas – aktiva ja passiva poolel toimub bilansikirjete vähenemine üheaegselt ühe ja sama summa võrra (A- P-). Bilansimaht väheneb. 4. muudatused bilansi passivas – üks passiva bilansikirje suureneb ja teine passiva bilansikirje väheneb üheaegselt ühe ja sama summa võrra (P- P+). Bilansi aktiva poolel muudatusi ei toimu. Bilansimaht ei muutu.
bilansiskeemi) ja bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil. IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused näidatakse eespool, likviidsem ja lühiajaline loetelu lõpus. IAS nõuab ligikaudu 15 bilansikirje väljatoomist. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid ja kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi loetavusele. Alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist võib ebaolulisi kirjeid avaldada summeeritult. Tegevusaladel, kus see on põhjendatud (nt. mittetulundusühingud ja riigiraamatupidamiskohustuslased), võib raamatupidamiskohustuslane kasutada
3. toiming (+) 1. toiming (-) 2. toiming (-) 3. toiming (+) 21 1. toiming toodi kassasse arvelduskontolt raha. 2. toiming kasumi arvelt moodustati kohustuslik reservfond. 3. toiming saadi pangast laenu, raha laekus arvelduskontole. 4. toiming maksti kassast eelmisel kuul arvestatud töötasu. Majanduslike tehingute tulemusena toimuvaid bilansikirjete muutusi arvestatakse raamatupidamiskontodel. Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele toimub majandustehingute kirjendamine raamatupidamiskohustuslase poolt kontodel ja selleks koostab ta kontoplaani. Kontoplaan koosneb kontode nimetusest ja kontonumbritest, mis on süstematiseeritud, annab võimaluse saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Standardiseeritud kontoplaani ei ole (va avaliku halduse üksused). Majandusüksus võib avada ning kasutada
Konto ise kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll toimub kontode süsteemi abil. Kontodel sisalduva info pöhjal on võimalik selgitada perioodi tulemused ning koostada aruanded. Kontod avatakse aruandeperioodi algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Kontode avamise, neile majandutehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust: 1
[1] 10 Kulude arvestus Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande skeem 1 kirjeid ja ettevõtte vajadust. [1] Aruannete koostamine Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. [1] 4. Rahaliste vahendite arvestus Ettevõttel on üks pangakonto Swedpangas. Kliendid maksavad aeg-ajalt kaardiga makseterminali kaudu. Kõik olulisemad tehingud toimuvad Swedpanga kaudu ja raamatupidamises vajaminevaid kandeid saab kontrollida perioodilise pangaväljavõtte järgi (iga nädala lõpus). Olulisemate pangatehingute lausendid on järgnevad: D 2310 Võlad tarnijatele K 1020 Swedpank
kohustused. Omakapitali suurus sõltub vara ning kohustuste õigest ja õiglasest määratlemisest ning hindamisest. 2. Vara koostis ja vara katteallikad kajastuvad bilansis liigendatult bilansikirjetel. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. 3. Bilanss omab kindlat struktuuri. Lisas on toodud raamatupidamisseadusega sätestatud bilansiskeem. RPS kohustab raamatupidamiskohustuslasi järgima seaduses etteantud bilansikirjete järjekorda, kuid lubab kirjeid täiendavalt liigitada. 4. Bilansis toimuvad majandustehingute tagajärjel järgmised muudatused. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatu- pidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. AKTIVA PASSIVA Suurenemine Vähenemine Vähenemine Suurenemine 1
läbiviimise aja järgi liigitatakse inventuure plaanilisteks ja plaanivälisteks. Inventeerimise korra kehtestab iga ettevõtte oma sise-eeskirjades. Varude kajastamine finantsaruannetes Varusid kajastatakse bilansis selleks raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemis ettenähtud kirjetel. Lubatud on lisada täiendavaid alakirjeid või täpsustada seaduses toodud alakirjete nimetusi, juhul kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi (näiteks "Valmistoodang", "Lõpetamata toodang" jne.) võib bilansi asemel esitada lisades [27: 55]. Kasumiaruande skeemis 1 kajastatakse müüdud või kasutatud varude kulu üldjuhul kirjel "Kaubad, toore, materjal ja teenused" (administratiivsetel või muudel eesmärkidel kasutatud varude kulu võib kajastada ridadel "Mitmesugused tegevuskulud" või "Muud ärikulud") [27: 55]. Tulude ja kulude vastavuse printsiibi tagamiseks sisaldab skeem 1 kahte varudega
3) majandusaasta aruande heakskiitmine. (RPS, 2014, §14) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb järgmistest koostisosadest : bilanss; kasumiaruanne ; rahavoogude aruanne; omakapitali muutuste aruanne; lisad (RTJ 2, 2011, §6). 15 Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Lisades võib esitada bilansikirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. (RTJ 2, 2011, §10) Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama ühte raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Lisades võib esitada kasumiaruande kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele
1. Need on väljakirjutused või koopiad kliendi tegevuse seisukohalt olulistest juriidilistest dokumentidest, lepingutest, protokollidest ja muudest taolistest dokumentidest. 2. Dokumendid mis näitavad organisatsiooni struktuuri, tegevuskohti, töötajate kohustuste ja õiguste jaotust. Materjalide valdkonnad: 1. Raamatupidamise siseeskiri, kontoplaan. Audiitori sooritatud raamatupidamis ja sisekontrolli süsteemi analüüs ja hinnangud. 2. Auditeerimislpaan. 3. Kasumiaruannete, bilansikirjete tulemused. 4. Viited sellele kes ja millal viis kontrolliprotseduurid läbi. 5. Tõendid selle kohta, et audiitor on tutvunud teiste osalejate tööga ja selle heaks kiitnud ehk aksepteerinud. 6. Materjalid, mis tõendavad suhtlemist kolmandate isikutega. 7. Audiitori ja kliendi vahelise kommunikatsiooni materjalid. 8. Koopiad raamatupidamisaruannetest mille kohta on audiitori lõpparuanne koostatud.
Saadud intressid võetakse arvele tuluna ja kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna. 6.14. Kulude arvestus Osaühing kajastab kulusid eraldi. Nende kulude analüütilist arvestust peetakse kirjete viisi, pidades silmas kasumiaruande kirjeid ja ettevõtte vajadust. 6.15. Aruannete koostamine Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse kogu informatsioon, mille järgi on võimalik saada ettevõtte varast, kohustustest, omakapitalist, kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärne ülevaade. Bilansikirjete summad tulenevad pearaamatus peetavate kontode käivetest ja saldodest. 6.16. Muudatuste sisseviimine Raamatupidamise sise-eeskirju täiendavad EV raamatupidamise seadus, EV Valitsuse vastavasisulised määrused, EV Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja metoodilised soovitused ning kehtivad õigusaktid, mis käsitlevad riiklikke ja kohalikke makse. 15
koostatakse sünteetiliste ja analüütiliste kontode andmete põhjal käibeandmikud. Käibeandmik kujutab endast tabelit, kuhu kantakse nende kontode käibed ja saldod. Kontode käibeandmiku kokkuvõtte real peab olema kolm paari võrdseid summasid. Võrdsuse puudus viitab kirjendamis- või arvestusvigadele. See seaduspärasus tuleneb bilansi, kahekordse kirjendamise ja käibeandmiku seostest. Esimene seos: bilansikirjetele avatakse kontod, algsaldodena märgitakse bilansikirjete summad. Kuna bilansi aktiva ja passiva kokkuvõtted on võrdsed, peavad olema võrdsed ka kontode algsaldod. Teine seos: majandustehingute käibesummad kantakse kontodele kahekordse kirjendamise meetodil, kontode deebetisse ja kreeditisse ühe ja sama summana. Seepärast on perioodi deebet- ja kreeditkäivete kokkuvõtted võrdsed. Kolmas seos: Aruandeperioodi lõpul tuuakse kontodel välja lõppsaldod, mis on uue bilansi koostamise aluseks, seetõttu on võrdsed ka need kokkuvõtted.
Raamatupidamiskontol on kaks poolt. Vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Sissekande tegemist ehk kirjendamist konto deebetisse nimetatakse konto debiteerimiseks ja kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks. Konto kõige lihtsam vorm (kontorist ehk T-konto) on järgmine. Näide on toodud konto “Kassa” kohta: Deebet “KASSA” Kreedit Kontod avatakse aruandeperioodi (majandusaasta) algul bilansikirjete lõikes, kusjuures igale bilansikirjele avatakse üks või mitu eraldi kontot. 2.2. Kontode liigid Kontode liigitus on lühidalt esitatud järgmises tabelis: Aktivakontod 1. Bilansikontod Passivakontod Kontraaktivakontod 2. Reguleerimiskontod Kontrapassivakontod
lahendamisel. Aastaaruande lisad · kirjeldatakse aruande koostamisel kasutatud arvestusprintsiipe ning avalikustatakse muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest · raamatupidamisseaduse põhimõtted, millest lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud · Kasutatud arvestuspõhimõtete kirjeldus · Oluliste bilansikirjete analüüs · Kasumiaruande oluliste kirjete analüüs, -müügitulu tegevusalade ja geograafiliste piirkondade kaupa allahindlused, eraldised ja muud jooksva äritegevusega otseselt mitteseotud või harvaesinevad tulud ja kulud · Rahavoogude aruande oluliste kirjete analüüs · Omakapital i analüüs aktsiate või osade emiteerimine ja märkimine, müümine ja tühistamine, muutused omakapitalis, dividendide kinnitamine
VARAD=KOHUSTUSED+OMAKAPITAL AKTIVA PASSIVA VARAD VARADE MOODUSTAMISE ALLIKAD Ettevõtte vara koostis ja paigutus varade soetamiseks vajalike vahendite arvestus KÄIBEVARA KOHUSTUSED Kõik muu vara on käibevara lühiajalised,pikaajalised PÕHIVARA OMAKAPITAL 2.Bilansikirjete muutused majandustehingute mõjul(4 tüüpi) Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma. Majandustehingutega kaasnevad muudatuses bilansis. Esimesse rühma kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui ka passiva kokkuvõte). Nt AS Algus oli nii vara kui omakapital 200 000 kr
annaabi.ee 
