// 1. ÜLESANNE: kirjutada järgnevatele inglisekeelsetele terminitele eestikeelne selgitus Näit: WATERLINE – veeliin ACT OF GOD – erakorraline katkestus nt maavärin või üleujutus ADDENDUM – lepingulisa, mis muudab algse lepingu tingimusi ADDRESS COMMISSION – aadressitasu, mida laevaomanikud maksavad ADVANCE FREIGHT – ettemakstud prahiraha AIR DRAFT – maksimaalne kõrgus veepinnast laeva kõrgeima punktini ALL TIME SAVED – kogu kokkuhoitud aeg ALONGSIDE – kai ääres, parda ääres ALTERNATE - üle ühe laadruumi HOLDS ALWAYS AFLOAT or ALWAYS SAFELY AFLOAT – alati turvaliselt ligipääsetav/ohutult põhjal ARRIVAL PILOT STATION - saabumissadama lootsijaam, lootsivõtukoht ARRIVED SHIP – saabunud laev
109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU 27058 PASSIVA KOKKU 27058 PÄEVARAAMAT
3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtetele Sidusettevõtete aktsiad või osad
(PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12.20x1 Müüdi kaupa Ostjate tasumata arved 5,000 Müügitulu Müüdud kauba soetusmaksumus 4 12.12.20x1 kajastati kuluna
Finantsaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel
K: Arvelduskonto 21 800 ja see on kulu. Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1 D: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 30. juuni 20x2 D: Arvelduskonto 134 400 K: Lühiajaline laenunõue 120 000 K: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 ÜLESANNE 3 30. august 20x1 D: Ettemakstud rendikulu 1800 K: Arvelduskonto 1800 31. detsember 20x1 D: Rendikulu 1200 see on 4 kuu eest K: Ettemakstud rendikulu 1200 uu intressi. 12 * (6/12)
Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d 1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss (nõue) 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 5 5 12 Väljaantud lühiajaline laen 16 16 13 Tööpink 104 104 14 Väljamaksmata töötasud 45 45
Ühikuid vara vara kapital kapital 115 1 Tooraine ja materjal 115 2 Tarnijatele maksmata 120 120 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 45 45 5 Saadud lühiajaline laen 70 70 6 Ettemakstud tulevase 5 perioodi kindlustus 5 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad 10 Tulumaksuvõlg 8 8 11 Raha kassas 2 2 12 Väljaantud lühiajaline 6 6 laen
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320
; Põhivara 1 200,- ; Pangalaenud 400,- ; Maksuvõlad 500,- ; Osakapital 1 800 ,- Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,- Kokku 2700,- Kokku 2700,- · Aktsiakapital 300,- ; Põhivara 250,- ; Nõuded ostjatele 340,- ; Hankevõlg 210,-; Ettemakstud kulud 60,- ; Viitvõlad (palk) 120,-; Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ? Põhivara 250,- Aktsiakapital 300.- Nõuded ostjatele 340,- Hankevõlg 210,- Ettemakstud kulud 60,- Viitvõlad (palk) 120,- Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum 20,-
ameti vastu-lisapuhkuspäevad Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1222 Pangalt laekumata intress Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1224 Tasaarveldused Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1226 Nõuded aruandvate isikute vastu Aktiva 122601 Aruandev isik /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 122602 Aruandev isik /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 1227 Antud lühiajalised laenud Aktiva 122701 Antud lüh. laen /nimi/ Aktiva Muud lühiajalised nõuded 123 Ettemaksed teenuste eest Aktiva 1231 Ettemakstud kindlustus Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1232 Ettemakstud perioodika, telefonikataloogid Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1233 Ettemakstud rent Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1234 Ettemakstud töölähetuskulu Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1235 Ettemakstud kasutusrendi 1.sissemakse Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1239 Muud ettemakstud kulud Aktiva Ettemaksed teenuste eest 13 Varud Aktiva 1310 Tooraine ja materjal Aktiva Tooraine ja materjal
4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr KOKKU rühm 6. 0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3. Valmistoodang 7.4. Ostetud kaubad müügiks 7.5. Ettemaksed hankijatele KOKKU rühm 7. 0 kr
Dokumentidel tekkinud vigu ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Vead kannetes parandatakse paranduskannetega. Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist(must või punane-kirjutatakse negatiivne arv). KORRIGEERIMIS-JA LÕPETAMISKANDED Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud aruanded on: kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanss. Ettemakstud kulud ...on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks, üür, rent jne. Ettemakstud kulud võivad olla: lühiajalised, majandusaasta jooksul kulud pikaajalised. Ettemakstud (lühiajalise) kulu -näide 28. juunil 20x1 tasuti sõiduauto kohustusliku kindlustuse aastamakse 100 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1:
Arveldused aktsionäridega 0 0 Muud lühiajalised nõuded 0 0 Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) 0 0 Intressid 0 0 Dividendid 0 0 Muud viitlaekumised 0 0 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 0 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 0 Varud 0 0 Tooraine ja materjal 0 0 Lõpetamata toodang 0 0
Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum
Ostjatelt laekumata arved - Ebatõenäoliselt laekumata arved( miinus) Rendinõuded - Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil) Intressid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Dividendid Laekumata tulu aruandeperioodil( viitlaekumised, lekuvad järgmisel perioodil Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum
Muud lühiajalised võlad 5927 Maksuvõlad 118555 Viitvõlad(aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele 11902 Intressivõlad 17 Muud viitvõlad 12 Kokku viitvõlad 11931 Lühiajalised eraldised 579 Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 18878 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 660989 PIKAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised kapitalirendikohustused 1169 Pikajalised eraldised 8464 Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud 22262 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 31895 KOHUSTUSED KOKKU OMAKAPITAL Aktsiakapitali nimiväärtuses 155200
Vead kannetes parandatakse paranduskannetega. Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist. Negatiivsed arvud märgitakse sulgudesse või käsitsi kirjutades märgitakse negatiivsed arvud kasti sisse. 92. 93.Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud kanded on kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanssi. 94. 95.Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks jne. Ettemakstud kulud võivad olla lühiajalised või pikaajalised. 96. 97.Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutusega vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul,
Kasumiaruanne Kasumiaruande kontodele kuuluvad registreerimisele kõik majandustehingud, mis on seotud kas tulu või kuluga. Töötasud ja maksud, elektriarved ja rendid, pastakad ja paberid, vahetustegevuse kaudu (kurgid sulle-raha mulle) saadud müügihind ning erinevad finantstegevusega seotud tehingud. NB! Finantstegevus on väärtpaberite omandamine või müük. Kasumiaruanne Kasumiaruandes ei tohi kajastada tehinguid, mis on ei ole seotud perioodiga. Ettemakstud reklaamiarve jääb bilanssi seniks, kui on lepingujärgne aeg (vaatame kalendrit ja arvutame) ettemakstud kulu suunata päriskuluks. Raamatupidamise sise- eeskiri Sise- eeskirjas sätestatakse varaobjektide mahakandmise kord, seda tegema volitatud isikud ja vajalikud dokumendid. Eraldi tuleb kindlaks määrata majanduskulude aruannete-, komandeeringukulude-, palgaarvestuse alused jms. Samuti raamatupidamisregistrite pidamise kord ning juhul
Rahavood äritegevusest kokku 2 967 534 1 986 336 Rahavood investeerimistegevusest Põhivara soetamisel tasutud 5 -866 780 -4 986 002 Materiaalse põhivara müügist laekunud 5 0 8 475 Saadud intressid 4 617 31 298 Rahavoog investeerimistegevusest kokku -862 163 -4 946 229 Rahavood finantseerimistegevusest Ettemakstud tulevaste perioodide tulude muutus -989 439 2 084 742 Makstud ettevõtte tulumaks -298 701 -315 790 Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 288 140 768 952 Rahavoog kokku 115 932 -1 875 151 Raha ja ekvivalendid perioodi alguses 20 022 1 895 173
Bilanss Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused
8.Bilanss on... ...raamatupidamise ettekanne, mis kajastub antud kuupäeva seisuga raamatupidamis kulueelarve vara, kohustusi ja omakapitali 9.Omakapital on.. ...käibevara+põhivara-kohustused ...käibevara+põhivara+aktsiakapital ...käibevara+kohustused+kasum ...varad+kasu 10.Bilansi põhiskeem väidab... ...kohustused+omakapital=varad ...tulu-kulu=kasum ...aktiva-passiva=0 11.Käibevara on... ...raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ...kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit ..
4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara
Kasutusrentimine Kasutusrendileping annab rentnikule õiguse vara kasutamiseks teatud perioodil, kuid vara jääb renditaja omandusse. Rentnik ei kapitaliseeri renditud vara ning tal ei teki vara kasutusrendiga seonduvalt kapitaliseeritud kohustisi. Kasutusrendikulu/tulu kajastatakse üldjuhul lineaarselt, isegi siis, kui maksed ei toimu ühtlaselt. Rentnik arvutab arvestusperioodi rendikulu lepingutingimustest tulenevalt. Kui renditaja nõuab ettemaksu, siis kirjendab rentnik ettemaksu: D: ettemakstud rendikulu K: pangakonto Majandusaasta lõpul korrigeerib rentnik ettemaksu perioodi kulu summas: D: kasutusrendikulu K: ettemakstud rendikulu Renditud varaobjekt jääb renditaja bilanssi. Renditaja kirjendab renditulu ning arvestab põhivaraobjekti depretsiatsiooni. Ettemakstud kasutusrendi puhul kirjendab renditaja: D: pangakonto K: ettemakstud tulevaste perioodide tulu Majandusaasta lõpul korrigeerib renditaja ettemaksu: D: ettemakstud tulevaste perioodide tulu K: kasutusrenditulu
Kokku finantstulud ja -kulud 78618 Aruandeaasta kasum(kahjum) 27916 Aktiva Käibevara Raha Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank 8995 Swedbank SEK 6720 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata arved 403335 Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Põhivara Muu materjaalne põhivara 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 199646 Võlad ja ettemaksed
Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,019 Muud kohustused 17,710,044 KOHUSTUSED KOKKU ### OMAKAPITAL KOKKU 593,160,419 Kohustused ja omakapital Laenukohustused 3,573,902 Võlad ja ettemaksed 6,826,160
o Füüsiline isik o Teovõimeline o Täisealine o Eestis tööluba omav ? Bilanss on o Raamatupidamise ettekanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali Omakapital o Käibevara+põhibara-kohustused Bilansi põhiskeem väidab o Kohustused+omakapital=varad Käibevara on o Raha ja pangakontod o Aktsiad ja muud väärtpaberid o Nõuded ostjate vastu o Viitlaekumised o Ettemakstud kulud Põhivara on o Immaterjaalne põhivara o Materjaalne põhivara o Pikaajalised finantsinvesteeringud Omakapitali koosseisu kuulub o Aktsiakapital normaalvärrtuses o Aazio o Reservid o Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum o Aruandeaasta kasum/kahjum o Omaaktsiad ,,-,, Kasumiaruanne o Peegeldab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist o Kajastab aruandeperioondi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit
Bilansiskeem AKTIVA (vara) KÄIBEVARA · Raha ja pangakontod · Aktsiad ja muud väärtpaberid · Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku · Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku · Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitelaekumised Kokku · Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku · Varud Tooraine ja materjal (soetusmaksumus) Lõpetamata toodang (omahinnas) Valmistoodang (omahinnas) Ostetud kaubad müügiks Ettemaksud hankijatele Kokku 10 · Käibevara kokku · PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtte aktsiad või osakud
· Dividendid tekkepõhiselt arvestatud dividendinõuded aktsiatelt või osadelt. · Muud viitlaekumised muud tekkepõhiselt arvestatud tuludega seotud nõuded (nt rendinõuded). Ettemaksed Bilansirühmas "Ettemaksed" kajastuvad maksude ettemaksed ja tagasinõuded ning ettemaksed selliste teenuste eest, mis saavad kuludeks alles järgnevatel aruandeperioodidel. Näiteks ajakirjanduse tellimine järgmiseks aastaks, ettemakstud rendi- ja kindlustussummade see osa, mis on seotud järgmis(t)e aruandeperioodi(de)ga nn tulevaste perioodide ettemakstud kulud. Selles bilansirühmas ei kajastu ettemaksed tarnijatele varude ega põhivara eest. Need kajastatakse bilansi nendes rühmades, millise vararühma eest on ettemaksed tehtud. Varud Varud on varad: · mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
Telefoni ja interneti kulu 5,903 Sotsiaalmaksu võlg 6,258 Autode kasutusrendi kulu 6,351 Intressikulud 6,406 Ostjate laekumata arved 6,702 Ruumide rendikulu 6,912 Võlg töövõtjale 8,168 Müüdud teenuste Transpordikulu kulu ja kaupade 8,822 materjalide müügil 9,189 Tooraine ja materjal 10,280 Ettemakstud rent 11,410 Masinad ja seadmed 15,267 Muu materiaalne põhivara 15,490 Palgakulu 17,159 Sularaha kassas 19,014 Valmistoodang 30,832 Tarnijatele tasumata arved 36,912 Tulud kaupade müügist 39,824 SEB Pank(arvelduskonto) Eelmiste perioodide jaotamata 56,737 kahjum 76,631
1. Raha ja pangakontod 61 464 kr 7 297 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 143 761 kr 60 645 kr KOKKU rühm 3. 143 761 kr 60 645 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 937 kr 32 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 267 kr 180 kr KOKKU rühm 6. 4 204 kr 212 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 95 918 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 612 399 kr 129 622 kr 7.4
1. Raha ja pangakontod 61 464 kr 7 297 kr 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 143 761 kr 60 645 kr KOKKU rühm 3. 143 761 kr 60 645 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.4. Muud lühiajalised nõuded 2 334 kr 83 909 kr KOKKU rühm 4. 2 334 kr 83 909 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 937 kr 32 kr 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 267 kr 180 kr KOKKU rühm 6. 4 204 kr 212 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 95 918 kr 0 kr 7.3. Valmistoodang 612 399 kr 129 622 kr 7.4
See asub maa põhjaosas, kuhu jõudsime ööbussiga. Rahvuspark jääb keset vihmametsa ja tema suurimaks väärtuseks on ligi 3000 aastat vanad maiade templid. Vihmamets ilma templiteta olnuks suurepärane kogemus, koos templitega oli see veelgi põnevam. Kuna Tikali parki korraldatakse ka päikesetõusu jalutuskäike, otsustasime esimesel päeval põgusalt ringi vaadata, et järgmisel varahommikul giidiga päikesetõusu vaatama tulla. Kogunemisel kell 4.30 selgus, et giid oli ettemakstud raha endale jätnud ning kohale ei ilmunudki. Meil õnnestus lisatasu eest liituda teise grupiga ja pärast matka vihmametsas jõudsime ühe templi tippu, kust avanes vaade üle puulatvade. Paraku oli pilvine ja sadas vihma, päikesetõusu polnud näha, aga ka vihmametsa ärkamine oli huvitav kogemus. Meeldejäävaimaks oli möirgamine, mida algselt omistasime jaaguaridele. Nagu giidid seletasid, tegid häält hoopis õblukesed ahvid. Maiade templid olid giidi sõnul ehitatud rattaid kasutamata
kuuluva töötasu kohta. Andmete avaldamine on lubatud töötaja nõusolekul või seadusest tuleneval alusel. 5. Kas tööandja võib töötaja töötasust puudujäägi (pangas, teller) kinni pidada? TLS §78. Ei või, töötasu puutumatuse põhimõte, erisus- töötaja nõusolek on vajalik, eelnevalt nõusolekut ette sõlmida ei saa. Tööandja võib ilma töötaja nõusolekuta TÖÖLEPINGU LÕPPEMISEL töötaja töötasult kinni pidada ettemakstud põhipuhkuse eest ja töötajale makstud ettemaksed, mille töötaja peab tööandjale tagastama. 6. Kui tööandja viivitab töötasu maksmisega – kas töötajal õigus nõuda viivist? VÕS §113. Jah, töötandja peab iga viivitatud tööpäeva eest maksma töötajale viivist väljamaksmata summalt töötaja nõudel. 7. Mis järgmistest on töötasukomponentideks (arvestatakse keskmise töötasu hulka): TLS §29 lg 8. Vastavalt „kesmise töötasu maksmise tingimused ja
KULUDE MÕISTE JA LIIGITAMINE Kulu (cost, expense) on mistahes majandusressursi loovutamine. Kulusid võidakse organisatsiooni raamatupidamises näidata nii kuluna kasumiaruandes (nt rendikulu) kui ka varana bilansis (nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks.
D Kahjumid finantsinv-st 3000 K Lühajalised finantsinvesteeringud 10 000 24. D Trahvide ja viiviste kulu 8000 K Arvelduskonto 8000 25. D Nõuded ostjatele 6000 K Renditulu 5000 K Käibemaks 1000 26. D Masinad ja seadmed 30 000 AMORTISEERITAKSE ILMA KÄIBEMAKSUTA! D Käibemaks (ettevõtlusega seotud,õigus käibemaksu tagasi küsida) 6000 K Võlad tarnijatele 36 000 27. D Arvelduskonto 300 000 K Konto 2080-sihtfinantseerimine 300 000 See, mis on ettemakstud, tuleb bilansis kajastada kohustusena. 28. D Kaubakulu 550 000 K Müügiks ostetud kaubad 550 000 29. D Töötasukulu 350 000 K Võlad töötajatele 350 000 30. D Võlad töötajatele 9800 D Võlad töötajatele K Töötuskindlustusmaksed 9800 K Üksikisiku tulumaks 31. D Võlad töötajatele 280 200 K Arvelduskonto 280 200 32. Töötuskindlustusmäär 1%-tööandja D Töötuskindlustusmaksete kulu 4900 K Töötuskindlustusmaksed 4900 33. 25 500-summa
Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4
d) Ettevõtte pearaamatupidaja; e) Kõik eelpooltoodud; f) Ainult b ja c 2. Raamatupidamise põhivõrrand on: a) VARA = KOHUSTUSED OMAKAPITAL; b) VARA + KOHUSTUSED = OMAKAPITAL c) VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL d) Mitte ükski eeltoodud pole õige 3. Kreditoorse lühivõla hulka kuuluvad: a) Ettemaksed tarnijale; b) Maksuvõlad; c) Arendusväljaminekud; d) Tulevaste perioodide ettemakstud kulud 4. Rahasumma on hoiustatud kuueks aastaks, intressimääraga 8%. Kui intresse arvutatakse kvartaalselt, siis teguri tabeliväärtus leitakse, kasutades: a) 8% ja 6 perioodi; b) 2% ja 6 perioodi; c) 2% ja 24 perioodi; d) 8% ja 24 perioodi; e) Mitte ükski eeltoodud vastus pole õige. 5. Ettevõttes arvestati töötajatele palka. Selle sündmuse mõju on järgmine:
Kui 70% majast kasutan ise ja 30% rendin välja tulu saamise eesmärgil, siis vaadatakse mis osatähtsus on suurem. Hetkel on isekasutus suurem siis on materiaalne. Käibevarad: käibe kiirus on suurem. Kõige suurem käibevara on raha. Veel on lühiajalised finatsinvesteeringud müün järgmise 12 kuu jooksul nad ära. Saan kasu sellest müügi vahest. Kõik nõuded ja ettemaksed. Ntx: ostjate võlad, maksude ettemaksude tagasinõuded, lühiajaline laen. Ettemakstud käibekulud. Varud toiduainete varud. Ettemaksed toormaterjalide eest. Bioloogilised varad, mille kasutusiga on alla 1a või lõpetamata toodang nuumsead, tali teravili. Kohustus rmpk lasuv rahaliselt hinnatav võlg: lühiajaline kohustus; pikaajaline kohtustus. Eristamise aluseks on maksetähtaeg. Kohustus mille tähtaeg on alla 1a. On lühiajaline kohustus. Laenasin 2013 a 70000, 2013 pean maksma 2000. Omakapital(netovara)- rmpkoh varade ja kohustuste vahe
ning tehakse kanne raamatupidamisõiendi alusel Merit Aktiva finantsmoodulis. Valuutakursi muutuseid kajastatakse finantstuludes (kontol 6040) või kuludes (kontol 6041). Pangaintresside laekumisi kajastatakse finantstuludes. Pangateenuseid kajastatakse tegevuskuludes (kontol 4340). 6 2. NÕUETE ARVESTUS Lühiajalised nõuded on : nõuded ostjate vastu, muud lühijalised nõuded ja ettemakstud kulud. 2.1 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt klientide ja arvete lõikes Merit Aktiva programmis müügimoodulis. Arvestust klientide võlgade üle peetakse analüütiliselt klientide ja ostuarvete lõikes. Eraldi arvestust peetakse klientide ettemaksude kohta (kontol 2500) , mis on makstud kaupade või materjalide eest enne soetust. Müügiarveid koostavad müügiosakonna töötajad. Arvetele vastavad kanded Merit Aktivas teostab raamatupidaja.
Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud) Perioodikulud on kulud mis kajastatakse kasumiaruandes sõltumata sellest kas aruande perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted ära müüakse või mitte, (nt kõik turundus- ja halduskulud) Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud.
paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. 9.2 Reguleerimiskanded Majandusaasta lõpetamisel tehakse tekkepõhise raamatupidamise korral reguleerimiskanded, mille kajastamise põhjal selginevad arvestusperioodi tulud ja neile tuludele vastavad kulud lähtudes tulude-kulude vastavuse printsiibist. Reguleerimiskanded on vajalikud, et tulevaste peroodide eest ettemakstud tulude ja kulude summad, mis on käesolevale perioodile langenud, kajastuks õiges perioodis. Näiteks tasuti majandusaasta viimasel kuul sõiduki kindlustus, mis hõlmas ka aruandeperioodi viimast kuud. Järelikult tuleb 1 kuu ulatuses kanda ettemakstud kindlustussumma käesoleva perioodi kuludesse, ülejäänud osa kajastatakse kontol kui ettemakstud tulevaste perioodide kulu. Kui kindlustusorganisatsioonile tasuti detsembris ette 12 kuu eest 12000.- lausendiga:
eelarve, plaanilised kulud, ehk eelarve kulud, millega tuleb arvestada, tegelikud kulud, need mis tegelikult perioodis tekkisid. Ei pea olema ühesugused, ei saa 100% kindel olla, et müük nii läheb. Eelarve koostamisel saab prognoositud kulusid muuta. Tegelikud kulud, siis kui tehing on toimunud 2) Tekke aja ja kuludesse kandmise aja järgi- aruandeperioodikulud, müüdud toodete kaubakulu ja tööjõukulud, üldhalduskulud, muud tegevuskulud, pv kulum; ettemakstud kulud, tegelikud väljaminekud ei ole seotud perioodi kuludega 3) Kulude tegemise otstarbe järgi- tootmiskulud/põhitegevus, turustus ja üldhalduskulud. Millise tegevuse juures kulusid tehakse. Skeem 2 järgi. 4) Vahekord tootmise põhiprotsesside ja nende teenindamise vahel - põhikulud, kõik kulud, ilma milleta ei ole võimalik toodet valmistada, olulisemad materjal ja tööjõud ja lisakulud, tootmise teenindamisega seotud kulud, nt sisetransport, seadmete hooldus,
teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk b. Likviidne sularaha majandusüksuse kassas ja raha pangas c. Igasugused lühiajalised müügikõlbulikud väärtpaberid 8. Millised bilansikirjed kajastatakse nõudena? Valige üks või mitu: a. Käibemaksuvõlg b. Ettevõtte tulumaksu ettemaks c. Tarnijatele tasutud avansid d. Tulevaste perioodide ettemakstud rendikulu e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. Milline on 31.12.2xx6 väärtusvähendi konto saldo
2. Nõuded ostjate vastu 211812 250000 709244 546650 435243 323498 211398 3. Muud nõuded 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.1. Avansid aruandvatele isikutele 0 0 0 3.2. Maksude ettemaksed 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.3. Ettemakstud kulud 0 0 0 Käibevara kokku 270301 302500 1677198 2738463 3938060 4860264 5488048 Põhivara 4. Masinad ja seadmed soetusmaksumuses 1612247 1864696 5254527 5254527 5254527 5254527 5254527 5. Põhivara kulum (14% a.) -111232 -125000 -860634 -1596267 -2331901 -3067535 -3803169
Kogu oma tuludega Ainult likviidsete varade ulatuses Tagasiside Õige vastus on: Kogu oma varaga. Küsimus 15 Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata kuluna: Ettevõtte omakapitali vähenemine Varude vähenemine Dividendide maksmine omanikele Kohustuste suurenemine Tagasiside Õige vastus on: Dividendide maksmine omanikele . Küsimus 16 Bilansi passivas näidatakse: Käibevara Akumuleeritud kulumit Varade moodustamise allikaid Ettemakstud käibemaksu Tagasiside Õige vastus on: Varade moodustamise allikaid . Küsimus 17 Ettevõtte käibevara hulka ei kuulu: Omakapital Kaubad, toormaterjal Ostjate poolt tasumata arved Sularaha Tagasiside Õige vastus on: Omakapital. Küsimus 18 Passivakonto lõppsaldot arvutatakse järgmiselt: Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Algsaldo pluss deebetkäive pluss kreeditkäive Passivakonto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata
(eraldi tuuakse välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise- vähendamise ning muud) KONTO on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO
III. Rahal.vahend.kasut. 19 244 19 581 22 703 23 930 kokku IV. Jääk perioodi lõpuks 1 658 2 476 4 301 7 420 5.6. KAVANDATAVAD BILANSID BILANSIKIRJE SUMMA, eurot (aastate kaupa) 2012 2013 2014 AKTIVA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 1 657 2 476 4 301 2. Nõuded ostjate vastu 3. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 4. Varud Käibevara kokku 1 657 2 476 4 301 Põhivara 5. Materiaalne põhivara 910 910 910 6. Immateriaalne põhivara Põhivara kokku 799 688 577 AKTIVA KOKKU 2 456 3 165 4 878 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 7
21-jaan-07 raha väljaminek: tarnijale 7.01 krediitostu eest $2000 -2 000 raha väljaminek: tarnijale jaanuari 24-jaan-07 kommunaalteenuste ost $300 -300 28-jaan-07 raha sissetulek: kaubavaru müük $600 600 müüdud kauba kulu $400 korrigeerimiskanded Tekkepõhine töötasukulu (16.-31. jaanuari eest) 31-jaan-07 $1400 31-jaan-07 Ettemakstud rent kuluks (jaanuar) -500 31-jaan-07 Depretsiatsioonikulu - Mööbel (jaanuar) $200 Perioodi muutused 7 800 -5 200 2 000 0 1 500 -500 31.01.2007 Konto jääk 19 500 -5 200 3 500 0 1 500 -500
annaabi.ee 
