TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit
Lõppsaldo 2 520 000 Valmistoodangu konto Deebet Kreedit Algsaldo 126 000 2. 75 000 Käive 0 75 000 Lõppsaldo 51 000 Päevaraamat Nr. Tekst Konto deebet Konto kreedit 1 Osteti materjale Materjalivarud Kassa 2 Müüdi valmistoodangut Kassa Valmistoodang 3 Tasuti kreeditoridele Kreeditorid Arvelduskonto 4 Kustutati pangalaenu Pangalaen Arvelduskonto 5 Osteti põhivara Põhivara Arvelduskonto Summa 87 000 75 000 115 000 200 000 60 000 Käibeandmik Kontod Algsaldod Käibed Lõppsaldod deebet kreedit deebet kreedit deebet Kassa 45 000 75 000 87 000 33 000
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500
Finants ja tegevuskontroll ettevõttes Mis on kontroll? See on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Eesmärkide pooleliikumise jälgimine ja kõrvalekallete korrigeerimine. Kes kontrollist on huvitatud? Juhtkond Omanikud Pangad Tarnijad, kreeditorid (kellele firma on võlgu) Konkurendid Töötajad Kontrolli liigid: Valdkondade järgi: v Füüsiliste vahendite kontroll v Inimressursside kontroll v Ressursi kontroll v Finantsressursside kontroll Kontrolli liigid Juhtimistasandite järgi: v Strateegiline kontroll v Taktikaline kontroll v Operatsioonide kontroll Kontrollimiskäik Kontrollimiskäigule on iseloomulik: 1. Eesmärkide kindlaks määramine 2. Toimimisaluste kindlaksmääramine
Kaupade varu 146 Kokku käibevara 716 Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 2000 Varad kokku 2,716 PASSIV Kreeditorid 183 Krediidid 0 Võlakohustused (dividendid) 60 Põhikapital 1800 Säilitatud kasum 673 Puhaskasum
Raamatupidamise käsiraamat, koostajad PricewaterhouseCoopers, BDO (täiendatav kogumik), Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003. Näiteid eksamiküsimustest Tõene – Väär Märkida, kas järgmised väited on tõesed (T) või väärad (V). 1. Raamatupidamisbilansi aktivas näidatakse vara allikad. 2. Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka finantsseisundi aruandeks 3. Tekkepõhine arvestus tähendab, et firma tulud tekivad alles siis, kui raha on laekunud. 4. Kreeditorid on firmad või isikud, kes on meie firmale võlgu. 5. Akumuleeritud kulumi kontol on raha põhivara asendamiseks. Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed:
kasumit aktiividest, mis ollid pakutud bankade poolt krediitide tagatisesk, Trump kasutas nn 'junk bonds' kõrge tuluga obligatsioonid reitinguga mis on madalam kui investeerimise tase (BB või madalam). Sageli saab neid osta nominaalsest hinnast odavam, kuid juhul kui emitent ei ole võimeline välja maksta avaldatud obligatsioonide tulu, bondid saavad prahiks. 90ndate kriis Selline strateegia viis Trumpi äri ning pankrotiks, ning lähenes ta ka isiklikuks pankrotiks. Tema kreeditorid, peamiselt pangad, kaotasid sadu millionit dollarit, aga siiski nõustusid tema võlad struktueerida (jagada välja maksed pikkemaks ajaks), sest vastasel juhul pankroti protseduur oleks neid viinud suurematele kaotustele. Trumpi isiklikku pankroti juhul tema äri elu oleks lõppenud. AlterNet interneti portalis Donald Trumpist oleva artiklist selgub, et 1990. aastal Trumpil oli 5 milliardid võlgu (teiste andmete järgi see number oli isegi 8.8 milliardit
Omakapitali tase on 2008 aastal veidi rohkem kui kolmandik kogukapitalist ja 2009 aastaks on omakapitali tase veidi rohkem kui pool kogukapitalist. Omakapitali tase on aastaga suurenenud 12,3%. Võlgnevuse aste (Debt Ratio) = kohustused / varad Võlgnevuse aste 2008 = 7 047 182 / 11 655 118 = 0,60 (60%) Võlgnevuse aste 2009 = 3 208 043 / 6 666 290 = 0,48 (48%) Arvutuste tulemuste järgi saab öelda, et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga aktsionärid, mis on ettevõttele üheks suureks miinuseks. Debt to Equity Ratio = kohustused / omakapital Debt to Equity Ratio = 7 047 182 / 4 607 936 = 1,5 Debt to Equity Ratio = 3 208 043 / 3 458 247 = 0,9 Väidetakse, et ettevõttesse on liiga palju kaasatud võõrkapitali, kui ülaltoodud suhtarv on suurem kui 3. Analüüsitavasse ettevõtesse on võõrkapitali osakaal suhteliselt normaalne ning alaneva trendiga.
Lausend - Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend. Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida. Lihtlausend – Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. Liitlausend – mis hõlmavad kolme või enamat kontot Komplekslausend - milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot Majandusinformatsiooni tarbijad : omanikud, juhtkond, töötajad, kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid. Aruannete liigitus info kasutajate järgi. 1. Raamatupidamis- e. finantsaruanded. 2. Maksudeklaratsioonid (tuleb maksuseadusest) 3. Statistilised aruanded (statistika seadusest) Majandusaasta aruanne koosneb: 1. Tegevusaruandest ja 2. Raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Bilanss – raamatupidamisaruanne mis kajastab teatud kuupäeva seisuga
139610 =0,74 188 076 10 Antud näitaja on olnud XXX OÜ puhul igal aastal väga viisakas. Näha on kordaja väärtuse tõusu ehk soovituslikust optimaalsest tulemusest liigutakse vastupidises suunas. See tähendab, et ettevõtte juhtkonnal on mõtteainet kõrglikviidsete varade efektiivsemaks kasutamiseks. Samas saab nendest näitajatest järeldada, et olemasolevad ja potentsiaalsed kreeditorid võivad tunda ennast turvaliselt kuna ettevõte on võimeline tasuma suurema osa oma lühiajalistest kohustustest vajadusel ka koheselt. 3.4 Puhaskäibekapital Selle arvnäitaja põhjal saame ülevaate, kuidas on kasutatud ettevõttes käibevahendite finantseerimiseks pikaajalisi allikaid: pikaajalisi kohustusi ja omakapitali. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne.1 Puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused
Finantsanalüüs Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale. Sisekontroll Ettevõtte juhtkonnaga sostatud tegevus. Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid. Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vastab süsteemidele. Kõik andmed saadakse raamatupidamisest! Majandusinfo tarbijad: omanikud, juhtkond, töötajad,/ kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsuldandid, maksuhaldurid. Info sisetarbijad omanikud, juhtkond ja osa töötajatest. Info välistarbijad: ülejäänud Ettevõtte tulukus - Ettevõtte maksevõime võimet tasuda oma kohustused Ettevõtte jätkusuutlikus ettevõttes ei ole kahtlusi tegutsemiseks järgmise 12. kuu jooksu Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine: Rmp teooria põhjalikku tundmist , Seaduste täpne tundmine, Ärieetikat
10.1.13 Mai Takkis 9 Raamatupidamise informatsiooni kasutajad Omanikud Investeerijad Juhid Hankijad Töötajad Ostjad Kreeditorid Finantskonsultandid Valitsus 10.1.13 Mai Takkis 10 Raamatupidamise allsüsteemid R A A M A T U P ID A M IN E F IN A N T S - J A M A K S U A R V E T U S J U H T IM IS A R V E S T U S i n f o v ä l j a p o o le i n f o s i s s e p o o le
Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Algdokument Majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2. Majandusinformatsiooni tarbijad Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus..) materiaalsed põhivarad(masinad, seadmed, hoone, maa..), piiratud kasutusaeg, piiramatu kasutusaeg(kuid väärtus
P- poliitline, mis hõlmab endas näiteks seadusemuudatusi. E- ökonoomiline, mis iseloomustab keskmist palka. S- sotsiaalne, mis iseloomustab elanikkonna keskmist vanust. T- tehnoloogiline iseloomustab tehnoloogia arengut. STEEP on PEST ja lisaks keskkond. 10. Millised on organisatsiooni väliskeskkonna otsese mõjuga komponendid? Iseloomustage neid. Konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased, kreeditorid. 11. Millised on keskkonnaga kohanemise võimalused? Tooge näiteid. Puhverdamine- sisendi või väljundi varude loomine, mis võimaldavad üle saada keskkonnas toimuvatest kõikumistest. Silumine selliste meetmetega, mis vähendavad turu kõikumiste mõju. Silumisega tipud silutakse ja auke täidetakse. Ennetamine tähendab süstemaatilisi pingutusi tulevaste tingimuste
Huvigrupid aitavad kirjeldada organisatsiooni. Sisemised huvigrupid on personal, juhid jne. Välimised huvigrupid on kliendid, tarnijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon ka mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiuorganisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Sama oluline huvigruppide analüüsil on läbi mõelda ka see, et kuidas organisatsioon omaltpoolt saab huvigruppe mõjutada – millised on organisatsiooni huvid huvigrupi vastu ja millised on ühishuvid koostöö tegemiseks 19. Millised on ettevõtte funktsionaalsed valdkonnad? Nimeta. Tootmine Arendus Müük Klienditeenindus Turundus Finantsarvestus Personaliarvestus
on raha välja laenanud. Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi maksma. Bilansi analüüs Kaasaja majanduskeskkonnas arvestatakse järgmiste huvigruppide ja nende informatsioonivajadusega: 1. Investorid informatsioon investeeritud kapitalilt saadava tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus. 2. Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus. 3. Kliendid informatsioon toodete ja teenuste kohta, keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, toote arendus, teiste klientide rahulolu. 4. Töötajad sissetulekud, sotsiaalsed garantiid, motivatsiooni mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni struktuur, töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, treeninguvõimalused, eneseteostus. 5. Tarnijad ettevõtte hankepoliitika, jätkusuutlikkus, maksevõime, pikaajalised plaanid.
Kuna majapidamisosakonna töötajaid jagub kogu maja peale, siis märkavad nemad turvalisust ohustavaid ilminguid lärm, müra, kaklemine, vägivald, hotellivara rikkumine, kõrvalised isikud hotelliruumides, korrarikkumine, samuti tubades jt. ruumides mittetoimivad süsteemid (küte, ventilatsioon jt. 2. Loetle majutusettevõttepeamised huvipooled: (3 p) ja kirjelda nende huvisid (3p): Investorid informatsioon investeeritud kapitalilt saadava tulu kohta, ettevõtte jätkusuutlikkus Kreeditorid ettevõtte maksevõime, ettevõtte jätkusuutlikkus Kliendid informatsioon toodete ja teenuste kohta, keskkonnasõbralikkus, kvaliteet, toote arendus, teiste klientide rahulolu Töötajad sissetulekud, sotsiaalsed garantiid, motivatsiooni mehhanismid, koolitusprogrammid, organisatsiooni struktuur, töökeskkonna tingimused, lisasoodustused, treeninguvõimalused, eneseteostus. Tarnijad ettevõtte hankepoliitika, jätkusuutlikkus, maksevõime, pikaajalised plaanid.
Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus,
detailiseerivad erinevaid strateegilisi ja taktikalisi eesmärke (Haldma, Karu, 1999, lk 14-15). 1.2 Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks Põhilised huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu on: omanikud, juhid, töötajad, 4 kliendid ja avalikkus, hankijad, riigiasutused, investorid, audiitorid, finantsinstitutsioonid ja kreeditorid, konkurendid, analüütikud. Kulueesmärkide saavutamiseks saavutamisele aitavad kaasa järgmised tegurid: põhjalik tootmise kontrolli süsteem, kvaliteetne tehnoloogiline algdokumentatsioon, ajaarvestussüsteem, standardiseeritud protseduurid ja protsessid, kulutuste tehniline mõõdetavus. Tulenevalt sellest, millistel eesmärkidel ja missugust infot juhtkond vajab, valitakse kuluarvestuse põhimõtted (Haldma, Karu, 1999, lk 89). 1
huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Toota Sisse informatsiooni Juhile juhtimisotsuste Organisatsiooni vastuvõtmiseks finantsseisundi kohta Välja Organisatsiooni Omanikule tegevuse tulemuste Teistele (kreeditorid, kohta investeerijad, ostjad, tarnijad, valitsus) 2/9/2015 Mai Takkis 4 Raamatupidamise areng 2/9/2015 Mai Takkis 5 Kassapõhine versus tekkepõhine raamatupidamine Majandustehingud kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud. Kasutamine on piiratud.
kronoloogises järjekorras päevaraamatusse ning hiljem pearaamatusse. Algdokument- Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks- kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Varasid, mis eeldatavasti
suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. (Medar 2002: 50) Sotsiaaltöö korraldaja inimeme, kes opereerib keskkonnas keerukalt lihtsamale, sulatades oskuslikult ühte juhtimise ja korralduse kontseptsioonid, tehnikad ja mudelid, kasutades selleks olemasolevat ressurssi. Moodsa sotsiaaltöö korraldaja nägu on mitmepalgeline ja sageli konfliktsete nõudmistega oma käitumises, kuna inimeste grupid, kellega ta peab tegelema, erinevad tihti oma huvidelt (töötud, kreeditorid, omanikud, ettevõtjad jne). (Medar 2002: 51) Sotsiaalteenused mõiste, mis 60ndaist aastaist peale on hakanud katma osaliselt samu asju, mida varem nimetati sotsiaalhoolduseks. Samas märgitakse: ,,Teenus on midagi, mida ei saa anda rahalises vormis. See põhineb inimlikul kontaktil, töötaja ja tarbija vahetul vastastikusel mõjutusel. Teenus saab alguse tarbija algatusest, kes teenust soovib. Kuna teenus on vabatahtlik, võib see olla tasuline. Sundabinõusid ei saa nimetada teenuseks
5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumine? Kas ennevõte on jätkusuulik? Majandus aasta pikus on 12 kuud, vahel ka 18 kuud. Majandusaasta aruanne esitatakse elektroonselt äriregistrisse, 6 kuud pärast majandusaasta lõpu.
puudujääkidele. 2. Hinnata juhtide otsuseid, tegusid ja ettepanekuid. Mõjutada juhtide otsustust, andes nõu ja tehes omapoolseid ettepanekuid. 3. Algatada strateegia koostamine ja määratleda missioon. Makrokeskkonda kuuluvad: • Rahvusvahelised komponendid: • Majanduslikud komponendid: • Sotsiaalkultuurilised komponendid: • Poliitilised ja õigusaktidest tulenevad komponendid. Mikrokeskkonna huvigrupid on: • konkurendid, • kliendid, • tarnijad, • kreeditorid, • strateegilised liitlased. Tegevusharu - firmade rühm, mis pakub üksteist asendavaid tooteid ja teenuseid, kuna nad rahuldavad tarbijate ühtesid ja samu vajadusi. Tegevusharu arenguetapid (vt. ka joonis Alase õpikus): • Tutvustusfaas • Kasvufaas • Küpsusele lähenemise faas • Langusfaas Strateegilise analüüsi aspektid ja meetodid: 1. Meie äri täna ja homme e. missugust kasu toome me turule (klientidele) täna ja tulevikus
Selleks, et efektiivsemalt integreerida kuluarvestuse süsteem ettevõtte kui terviku tegevusse, on oluline täpselt määratleda, kellele ja miks on ettevõtte kuluarvestuse süsteem kasulik. Huvigrupid, kes saavad kuluarvestuse süsteemist kasu, on: Omanikud, Juhid, Töötajad, Kliendid ja avalikkus, Hankijad, Riigiasutused (maksuamet, statistika) Finantsinstitutsioonid ja kreeditorid, Investorid, Audiitorid, Konkurendid, Analüütikud. Omanikud vajavad kuluinfot selleks, et juhtida riske ja olla veendunud ettevõttesse tehtud investeeringute tasuvuses. Kulud on vajalikud ka õigete strateegiliste otsuste vastuvõtmmisel, planeerimisel ja hinnangu andmisel tegevjuhtkonna töötulemustele. Juhid vajavad infot eeskätt selleks, et teha majanduslikult põhjendatud juhtimisalaseid otsuseid. Samuti on väga
Ettevõtte võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu protsenti moodustab ettevõtte võlgnevus kogu kapitalist. Alla 50% peetakse heaks näitajaks. 2009-2011 on see % olnud väga hea, vastavalt siis 12%, 19% ja 32%. Kui aga kasv jätkub, siis kogu kapitali võlg ületab 50% künnise, mis ei ole sugugi enam nii hea, sest kõrge võlakordaja näitab et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga omanikud. Kreeditoride seisukohalt on vastuvõetavam, kui antud näitaja on madal või mõõdukas, kuna siis on tõenäolisem, et nad on ettevõtte finantsraskuste korral enam kaitstud. Omakapitali võlasiduvus on ettevõtte võõrkapitali (võlgade) suurus omakapitalist. Võõrkapitali osakaal on 2009.aasta 14%-lt tõusnud 2010.a. 23% ning tõus jätkub- 2011.aastaks 47%-le. Soliidsuskordaja s.o kui paljuvaradest on finantseeritud omakapitali arvelt. Antud protsendid: 2009.a
reaalne kui mõtteline vara, seega ei lähtuta üksnes ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse suurenemise potentsiaalist. Selline hindamismeetod on kasutusel siis kui ettevõtteid ühendatakse. Likvideerimisväärtus- kajastab summat, mis jääb likvideerimisel üle pärast seda kui ettevõtte varad on müüdud ja kohustused tasutud. Kõige rohkem huvi tunnevad selle vastu kreeditorid ja omanikud. Bilansiline ehk arvestuslik väärtus- raamatupidamisbilansis kajastatud varade väärtus. Möödunud perioodi näitaja, ei iseloomusta tänast olukorda. Turuväärtus- ettevõtte müügihind, mis võib olla bilansilisest väärtusest kõrgem või madalam. Kujuneb nõudluse ja pakkumise koondtulemusena. Kui tegemist on vähekaubeldava kaubaga(ehk turul samasuguseid ei leidu), siis kasutatakse tavalist väärtust.
Lühiülevaade finantsanalüüsist 4 Finantsanalüüs kujutab endast hinnangut antud ettevõtte finantsolukorrale. Seda võib teha möödunud perioodide, hetkeseisu ja tulevikus oodatava finantsolukorra kohta. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mõista finantsaruandlust ja on aluseks finantsotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruandlusest saavad ettevõtte tegevuse kohta informatsiooni nii majandusjuhid kui ka kreeditorid, aktsionärid, kliendid, tarnijad, revidendid ja konkurendid. Ettevõtte finantsseisundi hindamiseks vajalikud algandmed; Aruandluse kvaliteet ja kasutatud arvestusmeetodid; Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne; Likviidsus, tulukus, kapitali struktuur, varade kasutamise efektiivsus; Struktuurianalüüs; Trendianalüüs; Probleemid suhtarvude arvutamisel ja tõlgendamisel. Ettevõtte tegevust võib analüüsida, kasutades selleks kas (a) fundamentaalanalüüsi või (b)
langused oli tundmatud. 1. Sissejuhatus Fundamentaalanalüüsi ettevõtte tasandil kasutatakse hinnangu andmiseks ettevõtte finantsolukorra kohta. Fundamentaalanalüüsi võib teostada kas praeguse olukorra või eelnevate perioodide kohta, samuti võib teha prognoose tuleviku kohta. Fundamentaalanalüüsi teostavad nii firma tegevjuhid kui ka aktsionärid (ka tulevased potentsiaalsed aktsionärid), samuti äripartnerid kreeditorid, audiitorid ja ülejäänud asjast huvitatud isikud. Fundamentaalanalüüs seisneb vajalike fundamentaalnäitajate arvutamises ja nende interpreteerimises. Erinevatel analüüsijatel on erinevad eesmärgid analüüsi teostamiseks ja sellest tulenevalt võivad erinevate analüüsijate poolt teostatud analüüsid teineteisest erineda. Näiteks on aktsionärid huvitatud eelkõige aktsiate tulususe näitajatest, tarnijad aga hoopis likviidsusnäitajatest jne.
2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*(Omakapital/kogukapital) 2011.a. 100*(28 397/101 581)= 27.9% 2010.a. 100*(33 439/95 241)= 35.1% 2009.a. 100*(44 783/120 836)= 37% Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis keskmiselt on see 43%. Nordeconil on see iga aastaga järjest halvenenud ja jõudnud tasemeni, kus omakapital on passivast kõigest veerand, mis peaks tegema ärevaks kreeditorid. 2.2. Võlgnevuste aste(Dept Ratio)=Kohustused/varad 2011.a. 73 184/101 581= 0.72 2010.a. 61 802/95 241= 0.65 2009.a. 76 053/120 836= 0.63 Nordeconi võlgnevuse aste on natuke liiga suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a. (73 184/28 397)*100= 258 % 2010.a. (61 802/33 439)*100= 185% 2009.a
Kuna kasumiaruanne ei kajasta reaalseid rahavoogusid, võib ettevõttel olla oluline kasumijääk, kuid see ei tähenda, et tal on raha. Kui soetatakse põhivara, siis tekib ettevõttel negatiivne rahavoog. Kasumiaruandele see aga mõju ei avalda. Osta ja kulutusi katta saab ainult reaalse rahaga. Seega saavad rahavoogude aruannet kasutada mitte ainult ettevõtte sisesed tarbijad, vaid see on oluline ka välistarbijatele, näiteks potentsiaalsetele investoritele, tarnijatele jt huvirühmadele (kreeditorid, oma töötajad jne). Rahavoogude aruanne koosneb kolmest põhiosast: 1. Äritegevuse rahavood - see on ettevõtte põhitegevus, mis on seotud toodangu valmistamise ja realiseerimisega või teenuse osutamisega. Tüüpilised laekumised on toodete ja teenuste müügist saadud raha. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga seotud kulud - suuremaks kuluks töötasu väljamaksed ja kaasnevad maksud, tooraine ja materjalikulud, reklaamikulu, kindlustus
15.Klientidele lähetatud tellimuste kulud perioodi jooksul 240 000 (osakuluarvestus 168 000) D Müüdud kaupade kulud 240 000 K Valmistoodang 240 000 Koostada raamatupidamislausendid ja kanda summad kontodele. Kasutada järgmisi kontosid: Tooraine ja materjalid, Tootmise üldkulud, Mittetootmislikud üldkulud, Tarnijad, Tootmistööliste palk, Muu tootmispersonali palk, Sotsiaalmaks, Töötuskindlustus, Muud kreeditorid, Lõpetamata tellimused, Valmistoodang, Põhivarade akumuleeritud kulum, Müük, Nõuded ostjatele, oma valikul veel võla- või nõudekontosid Leida perioodi tulemus (kasum/kahjum) ja jäägid kontodel tooraine ja materjalid, Lõpetamata toodang, Valmistoodang Kalkuleerida tulemus nii täiskulu kui osakuluarvestuse põhimõttel Kasumiaruanne skeem 2 Täiskuluarvestus
1 8. Millised on väärtusahela 5 põhitegevust? 1) Sisendlogistika 2) Tootmine 3) Väljundlogistika 4) Turundus ja müük 5) Teenindus 9. Mille poolest erinevad üksteisest traditsiooniline kontopõhine ja tegevuspõhine kuluarvestus (ABC Costing)? Traditsiooniline kontopõhine kuluarvestus on oma olemuselt suunatud ettevõttest väljapoole (maksuamet, omanikud, kreeditorid jt). Traditsioonilise kontopõhise kuluarvestuse korral ei ole võimalik siduda kuluobjekte mingite kindlate tegevustega (üldkulud). Tegevuspõhine kuluarvestus aga otsib üles kulude tekkeallikad ning võimaldab näidata kuluobjektide seotust nende tegevustega. 10. Mis on tarneahela juhtimine? Ülilühidalt öeldes on tarneahela juhtimine eelkõige tellimuste täitmise protsess. 11. Millist kasu annab tarneahela juhtimise põhimõtete kasutamine?
likviidsust tänu laenu %-deks minevatele suurtele maksetele, vaid võib majanduslanguse korral viia firma makseraskustesse. Saab vaadata ka bilansi passiva struktuuri ning proportsiooni oma-ning võõrkapitali vahel. 1. Võlakordaja (debt ratio ehk debt to total assets ratio) Suhtarv näitab kui suurt osa ettevõttest finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu % kogukapitalist moodustab võõrkapital. Hea tava kohaselt ei tohiks see näitaja ületada 70%. Kreeditorid on huvitatud näitaja võimalikult väiksest väärtusest. Kui suure võlakoormuse ajal langeb müügitulu või deb.võlgnevuse laekumissagedus järsult, võib see osutuda firmale saatuslikuks. Ka omanikud võivad sellise olukorra puhul oma raha mitte tagasi saada. Seega riskid mõlemapoolsed. Omakapitali osatähtsust kogukapitalis nimetatakse ka soliidsuskordajaks, mis ei tohiks langeda alla 30%. Rusikareegel on, et omakapital peaks moodustama 50% kogukapitalist.
Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Veel on olemas rahaekvivalendid need on lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida saab kiiresti rahaks muuta ning mille väärtuse muutumise risk on madal. Positiivseks rahavooks on raha ja selle ekvivalentide laekumine, ning negatiivseks rahavooks on nende väljamaksed. Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruandeperioodi reaalseid raha liikumisi. Aruandest on huvitatud nii investorid kui ka kreeditorid, sest ükski teine aruanne ei kajasta raha reaalset liikumist. Rahavoogude aruannet kasutatakse nii ettevõtte siseselt (mõeldud selle firma töötajatele ja omanikele), aga ka väliselt (selles on huvitatud kreeditorid ja investorid). Rahavoogude aruanne koosneb 3-st osast: äritegevuse, investeerimise ja finantseerimise rahavood. Aruanne näitab reaalse rahajäägi muutust ning sellest mõjutatud bilanssi kirjeid.
plan. 15 Kasum ühe aktsia kohta (EPS) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / lihtaktsiate arv VI Rahavoogude aruanne: eesmärgiks määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks va- jalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Rahavoog - eelkõige nn. neto rahavoog, mis tähendab rahaliste vahendite laekumiste ja väljamak- sete vahet. 11. Finantsaruandluse analüüsi põhiaspektid kreeditori seisukohalt. Kreeditorid vajavad infot e/v rahastamise (laenude) vajadusega seotud otsuste langetamisel. Iga korralik äriplaan sisald. kuluarvestuse osa. Hästi toimiv kuluarvestuse süst. vähend. finantsinstitut- sioonide riski laenu andm. ja langevad otseselt e/v laenuintressi kulud. Laiemas mõistes on firma kreeditoriks kõik, kelle nõuded on kajast. bilansi passivapoolel kohus- tuste osas. Kitsamas mõistes on kreeditorideks laenuandjad, rendileandjad jms., kellele firma peab intresse maksma. Erist
järjekindlalt taotleb pikaajalise strateegilise eesmärgi saavutamist ja kontsentreerib selleks kogu energia. 14. Huvigrupid strateegia koostamisel ja rakendamisel Ettevõtte pikaajalisele edukusele ja tema väärtuse kasvule mõjub hästi see, kui eesmärkide püstitamisel arvestatakse tasakaalustatult erinevate huvigruppide eesmärkidega. Nendeks huvigruppideks on omanike ja juhtide kõrval veel ülejäänud töötajad, kliendid, hankijad, kreeditorid, omavalitsused ja ühiskond laiemalt. 15. Strateegiliste eesmärkide sõnastamine Eesmärgid tuleb sõnastada, arvestades mõningaid põhinõudeid: a) prioritiseeritus; b) mõõdetavus, konkreetsus, spetsiifilisus; c) keskendatus tulemusele, mitte tegevusele; d) seotus kindla ajakavaga; e) reaalsus, eesmärgid olgu pingutust nõudvad; f) aktsepteeritus töötajate poolt. 16. Lühiajalised eesmärgid ja nende olulisus
kogu kättesaadava informatsiooni võimalikult objektiivne arvestamine, hindamisel peaks tuginema peale oma aruannete ka võimalikult laiale taustandmestikule (Rünkla 2003, lk 60). Finantsaruannete eesmärgiks on tuua välja informatsioon, mis aitab selle kasutajal paremaid majanduslikke otsuseid langetada. Osa otsustajatest on ettevõtte juhtkond, osa ettevõttevälised asjahuvilised: praegused ja potentsiaalsed investorid, majandusanalüütikud, kreeditorid, riigiasutused jne. Infovajajad võivad rühmiti erineda, aga laiemas plaanis jaguneb huvi kolme suunda (Ibid., lk 43): informatsioon senisest tegevusest: sellised suurused nagu kasum, müügimaht, rahavood, investeeringute tulusus aitavad hinnata edukust ja juhtimise tõhusust, samuti võrrelda ettevõtet teistega; info ettevõtte seisundist: näiteks varade tüüp, võlgade suurus ja tähtajad, rahaline seis, säilitatud kasumi suurus, laovarud;
nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Arusaadavuse printsiip- raamatupidamise aruannetes esitav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Raamatupidamise aruandeid koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks (sh ettevõtte omanikud ja kreeditorid, töötajad, äripartnerid, avalikkus, riiklikud institutsioonid ja teised). Ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides kasutatakse kogu aruandes ühesugust terminoloogiat. Aruannete koostamisel tuleb silmas pidada seda, et see oleks hästi loetav ja mõistetav ka välistele aruande tarbijatele, kes ei pruugi olla kursis ettevõtte igapäevase tegevusega. Seetõttu tuleb aruande koostamisel vältida ettevõttesisest spetsiifilist keelekasutust, mis ei pruugi olla mõistetav välistele lugejatele
laekumine tekitavad positiivse rahavoo ja väljamaksed tekitavad negatiivse rahavoo. Rahavoogude liikumise alusel koostataksegi rahavoogude aruanne mis iseloomustab kõiki aruande perioodil toimunud raha liikumisi. Kui koostatakse prognoosi siis on tegemist tulevaste ehk oodatavate rahavoogude liikumisega. Kuna rahavoogude aruanne iseloomustab tegelikku raha on huvi selle vastu mitmetel ettevõtte huvigruppidel, investorid on huvitatus kas ettevõtte suudab dividendi maksta, kreeditorid huvituvad oma rahade tagasisaamisest tähtajal, töötajad on huvitatud töötasude väljamaksmisel jne. Ettevõtte hea kasumi positsioon ei tähenda veel seda et tal on tegelikku raha. Kasum võib olla virtuaalne ehk arvestuslik ja seepärast ei saa kasumit võrdsustada reaalse rahaga. Bilanss kajastab varadesse paigutatud vahendeid ja nende allikaid, rahavoogude aruanne aga rahaliste vahendite allikaid ja raha suunamist. Rahavoogude aruandes jaotatakse rahavood 3 erinevasse rühma, need on
import nendest riikidest suureneb. Inflatsioon vähendab raha akumulatsioonifunktsiooni, sest sageli on inflatsioonimäär suurem kui on pangaintressid - säästmise asemel on otstarbekam investeerida kinnisvarasse. Inflatsioon suurendab automaatselt valitsuse maksutulu, sest töötasude tõstmine inflatsiooni negatiivse mõju kompenseerimiseks suurendab inimeste maksustatavat tulu. Prognoositud inflatsiooni vastu on võimalik end teatud ulatuses kaitsta: kreeditorid võivad nõuda kõrgemaid intressimäärasid, inimesed saavad muuta oma säästud kinnisvaraks, töötajad saavad sõlmida lepinguid, milles sisaldub automaatne palgatõus inflatsiooni mõju tasakaalustamiseks. 27. Majandustsükkel ja selle faasid Majandustsükkel Majandustsükkel näitab majandusaktiivsuse muutusi ajas, mille tulemus on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase. Faasid 1)Buum õitseng 2)Majanduselangus 3)Majanduskriis depressioon
Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. - Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). -Agentuuriteooria ja agentuurikulud Väidab, et eksisteerib volitaja (n e/v omanik) ja esindaja (e/vnjuhtkond)., kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid) - Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike ettevõtte väärtuse kasv) 1 - Aktsionärid/juhtkond võivad tõsta ootamatult e/v riskitaset, mille tulemusena ettevõttele laenu andjad (n võlakirja-omanikud) kannatavad (nende investeeringu väärtus kahaneb) jne. Agentuurikonflikt tähendab täiendavaid kulusid (ehk agentuurikulud), et seda vähendada. Teooria
likviidsemaid vahendeid. Kui number on vahemikus 0,3 – 0,59 on ettevõttel mitterahuldav maksevõime. o Võlasuhe VS (Võlad*100/Kogu vara) 93294 996∗100 50 981 399 = 182,99 % Võlasuhe näitab, kui suurt osa ettevõtte varadest on finantseeritud laenatud vahenditega. Kõrge võlakordaja näitab, et ettevõtte varasid finantseerivad kreeditorid, mitte omanikud. Normaalne on 40 – 60 % o Võlad omakapitali suhtes % VOK (Võlad*100/Omakapital) 93294 996∗100 −42 313 597 = - 220,48 % Kordaja näitab kuipalju on ettevõttel võlgu suhtes omakapitaliga, mida suurem on ta väärtus seda väiksem on firma likviidsus. Kui selle näitaja suurus on liiga 16
Analüüsi infotarbijad Analüüsi tehakse seetõttu, et see pakub kellelegi huvi. See huvi tekib vajadusest korrigeerida oma tegevust või langetada olulisi otsuseid. Analüüsi tulemuseks peaks olema argumenteeritud informatsioon, mis aitab otsustajatel nende tegevust parendada. Erinevad huvigrupid võivad soovida analüüse erineva põhjalikkusega, samuti erinevate aspektide kohta. Omanikke ja juhtkonda võiks enim huvitada ettevõtte tulemused ja väärtuse kasv, siis kreeditorid sooviksid teada, milline on ettevõtte finantsseisund, maksevõime ja riskid. Riik aga sooviks teada (kontrollida?), milline on ettevõtte tegevuse keskkonnamõju. Kliendid ja ka tarnijad soovivad veenduda ettevõtte tootmise või teeninduse kvaliteedi tagamises. Uute projektide või suurema laienemise (ühinemised, uued turud jms) puhul tuleks kindlasti teha kapitali eelarvestamist ja investeeringuanalüüsi. Ettevõtte põhitegevuse efektiivsuse ja
asjaolud lisades. Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised (kuid ei pruugi teada ettevõtte tegevust). Raamatupidamise aruandeid koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks (sh. ettevõtte omanikud ja kreeditorid, töötajad, äripartnerid, avalikkus, riiklikud institutsioonid ja teised). Ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides kasutatakse kogu aruandes ühesugust terminoloogiat. Olulisuse printsiip raamatupidamise aruannetes tuleb kajastada kogu raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine või
kontseptsiooni. 7. Mis on EVA ehk majanduslik lisandväärtus? Käive (müük): tegevuskulud (töötasud, materjalid, üldkulud, maksud) kapitalikulu (kapitali hind*kasutatud kapital) = EVA EVA võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. EVA iseloomustab väärtust, mille võrra tulud ületavad minimaalset tootlust, mida võiksid teenida kapitali allikate omanikud (aktsionärid ja kreeditorid), kui nad investeeriksid muudesse samaväärse riskitasemega väärtpaberitesse. EVA olulisimaks aspektiks on kapitali hind. EVA (2) = tegevuskasum pärast makse (NOPAT Net Operating Profit After Taxes) kapital x kapitali hind, samuti võib EVA avaldada järgmisest valemist: EVA (3) = EBIT(1 maksumäär) kapital x maksudejärgne kapitali hind Lisandväärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt
Aitab ennenägematute asjaolude korral- ootamatuste puhul leevendus. Ülekulutamine- kulutamine kerge, võib tekkida ülekulutamine Kõrge maksumus krediiti pakkuvad kauplused võtavad sageli kõrgemat hinda, kui kaup maksab. Laenusaaja isikuomadused Sinu ausus ja soov maksta võlg tagasi. Kui sinu krediidilugu näitab, et oled maksnud oma arved õigeaegselt, eeldavad laenuandjad, et teed seda ka tulevikus. Maksevõime- on mõõt, mis näitab sinu suutlikkus oma võlga maksta. Kreeditorid soovivad teada, millised on sinu sissetulekuallikad, kui palju sa teenid ja kas sul on mudiu finantskohustusi. Vara- Mida rohkem on vara(raha pangakontol, investeeringud, väärtpaberid), seda kergem on sul maksta oma kohustusi. Laenuandjad võivad samuti paluda, et kasutaksid om avara laenu tagatisena. Käendaja-isik, kes tagab sinuaenu tagasimaksmise, kui sa seda ei suuda. Kindlustuspreemia- Hind, mimda inimesed kindlustuse eest maksavad. Tuntumad:
ja kui palju on ettevõttel raha või kergesti rahastatavat vara, milline on ettevõtte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitali arvel). KASUMIARUANNE (INCOME STATEMENT) mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestus- perioodil. Kasumiaruandes seatakse vastavusse firma käive teatud perioodil selle saavutamiseks tehtud kuludega. Analüüsides kasumiaruannet saavad kreeditorid ja MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 12 investorid vastata järgmistele küsimustele: kas ettevõte teenis antud aastal kasumit; kuidas on see tulemus võrreldav eelmiste perioodide kasumitega; mis on tulude ja kulude erinevateks komponentideks; kas ettevõtte teenib piisavalt tulu katmaks oma tegevuskulusid; milline on ettevõte rentaablus ehk kasumi teenimise võime võrreldes sama haru teiste ettevõtetega jne.
annaabi.ee 
