Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis arvutatakse keskmine soetushind kaubaressursi maksumuse jagamisel ühikulise ressursiga. Lõppvaru maksumus arvutatakse keskmise soetushinna järgi. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku soetusmaksumus € Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01
Ei peaks mõjutama euroala hindu st hinnad peaks kasvama Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa Sotsiaalmaks Käibemaks Milline järgmistest maksudest ei ole kohalik maks: Maamaks Euroopa liidu eelarvesse suurim tulu laekub Nn heaolumaks Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab Millise hinnaga võlakiri müüakse emiteerjale tagasi Aktsia reaalne dividenditootlus leitakse Dividendid aktsia kohta / aktsia soetushind Kindlustushüvitis on: Summa, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi korral Euroopa keskpankade poolt teostatava võlakirjade tugiostuprogrammi eesmärk on : Suurendada inflatsiooni Millised järgmistest teguritest peaks avaldama valuutakursile mõju ehk milliste asjaolude ilmnemisel koduvaluuta peaks tugevnema välisvaluuta suhtes: Nõudluse suurenemine kodumaiste kaupade järele Jooksevkonto ülejääk koduriigis Valuutaforward tähendab seda, et
Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni. Ostud 90 toodet, soetushind 9 kr/tk. Toodud andmete põhjal kaalutud keskmise meetodil arvutatud lõppvaru (ümardatud) maksumus on a) 346 krooni; b) 1210 krooni; c) 360 krooni; d) 400 krooni. 3. Korrigeerimiskanne kulumi näitamiseks on järgmine: a) D: Amortisatsioonikulu K: Seade b) D: Akumuleeritud kulum K: Seade c) D: Amortisatsioonikulu K: Akumuleeritud kulum d) D: Hoone
algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüdud Varud kaupade ühikute arv tk m/keskm maksumus kaubad keskm kr/tk liikumise hind soet maks-s kohta
Gold (NYMEX) GC 100 800 $80 000 $3375 Gold mini (ECBOT) YG 33.2 800 $26 560 $675 Kahjumi ja kasumi ümberhindamine Neljas futuuri karakteristik on igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. Kui aktsiate puhul tekib kasum või kahjum alles aktsiapositsiooni sulgemisel, siis futuuri puhul toimuvad kasumi- või kahjumikanded igapäevaselt. Seega tekib futuurile iga päeva lõpus uus soetushind, mille põhjal arvutatakse järgmise päeva kasum või kahjum. Futuurilepingu avamise esimesel päeval kantakse kliendi kontole kasum või kahjum, mis on tekkinud futuuri algse soetushinna ja päevalõpu hinna vahest. Näiteks kui klient on ostnud naftafutuuri QM hinnaga 93 dollarit ja järgmisel päeval on futuuri sulgemishinnaks 95 dollarit, siis kantakse kliendi kontole 95-93= 2 dollarit*500 = 1000 dollarit kasumit.
Pidev arvestussüsteem: Kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse raamatupidamises koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri. Eeldab laoprogrammide kasutamist. Varu jäägi hindamiseks kasutatakse Eestis: 1. individuaalmaksumuse meetod; 2. FIFO või 3. kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod. Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta ning lõppjääk hinnatakse keskmises soetushinnas Kaalutud keskmise soetushinna meetod ÜL 17. Kauba algjääk 75 tk a' 10.-. Perioodi jooksul ostetakse 250 tk a´ 12.-; 150 tk a´ 9.- ja saadakse veoteenuste arveid 500.- . (lisandub KM) D 1044 250*12 + 150*9 + 500 = 4850 D 21514 4850 * 20%= 970 K 2131 5820.- Perioodi lõpuks on kauba lõppjääk 100 tk. Arvutatakse keskmine soetushind:
Kokku 113900 Aastalõpu inventuuri kohaselt oli kaubavaru 1500 tk Arvutada lõppvaru maksumus järgmiste meetodite kohaselt (NB Tegu on perioodilise arvestussüsteemiga!) a) FIFO meetodil Vastus: 900 (30.11) x 13= 11700 600 (04.05) x 11,6= 6960 Lõppvaru maksumus: 11700+ 6960= 18 660 kr b) Kaalutud keskmisel meetodil. Vastus: Ressurss: 10 000 tk ning 113 900 kr Ühiku kaalutud keskmine soetushind 113900kr : 10000tk = 11,39 kr/tk Varud perioodi lõpul hinnas 1500 x 11, 39=17 085 kr 4. Muusikariistade kaupluses toimusid jaanuarikuu jooksul järgmised tehingud: Kuupäev Tehing Ühikud Soetusmaksumus Müügihind Kokku (tk) (kr/tk) 01.01 Varu 15 400 600 6 000 algjääk 10
1) D: Kaup 11 000 K: Võlad tarnijatele 11 000 2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 3. märts Ost 200 55 7.märts Müük ? ? 9.märts Ost 10 54 23.märts Ost 50 53 - 25.märts Müük ? - ? 31
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaas...
tuleb teha garantiieraldis b) Teatrile laekub 20X8.aastal ettemakse hooajapiletite müügist 20X9.aastal toimuvatele teatriüritustele teatril on ettemaksed piletite näol ja tekib kohustis ÕPIK LK 316 ÜLESANDED Ü-13.3 Firma alustas 30.oktoobril 20X8 pardlite müüki. Ühe pardli müügihind on 800 krooni. Praakaparaatidele kehtib garantii. Juhul, kui klient tagastab praakaparaadi, saadab firma talle uue pardli. Uue aparaadi soetushind on 300 krooni. Firma on prognoosinud garantiieraldiseks 7% müügitulust. Aastatel 20X8 ja 20X9 toimusid järgmised tehingud: 11.11.20X8 Müüdi 75 aparaati, laekus 60 000 krooni 30.11.20X8 Tehti korrigeerimiskanne novembrikuu garantiieraldise kohta 7.12.20X8 Asendati 15 aparaati 10.12.20X8 Müüdi 210 aparaati, laekus 168 000 krooni 27.12.20X8 Asendati 30 aparaati 31.12.20X8 Tehti korrigeerimiskanne detsembrikuu garantiieraldise kohta 6.01
tehtud kuludest (individuaalmaksumuse meetod). Seda meetodit kasutatakse kallihinnaliste kaupade nagu autod, unikaalsed kunstiväärtused, juveelitooted, tellimusel valmistatav mööbel jm. [5]. Paraku ei ole konkreetse varuobjekti soetusmaksumuse määramine suurte koguste ja laia nomenklatuuri korral kuigi lihtne. Näiteks hulgimüüjate ja suurte jaemüügifirmade kaubanimestikes võib olla tuhandeid suhteliselt odavaid kaupu, mille iga ühiku soetushind on küll teada, kuid selleks, et täpselt kindlaks määrata laos olevate kaupade maksumust bilansi koostamise kuupäeva seisuga, tuleks teha hulk tööd. [2:182]. Näide: Oletame, et Firma ostis kolm pesumasinat hinnaga 400 , 450 ja 500 . Arvestusperioodil müüs firma kaks pesumasinat maha hinnaga 600 . Alles jäi pesumasin, mida soetati hinnaga 400 . Seega peaks varude lõppsaldo olema 400 ning müüdud kaupade soetusmaksumus 950 . FIFO meetod
EL-i eelarvesse laekuvad suurimad tulud : nn headumaks 66% Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab millise hinnaga võlakiri müüakse eemiteerijale tagasi Aktsia jooksev dividenditootlus - Dividendi (eurot aktsia kohta) ja turuhinna suhtena Jooksev dividenditootlus Reaalne dividenditootlus • dividend/aktsia turuväärtus • dividend/aktsia soetushind MILLINE VÄIDE ON VALE? Efektiivsel turul aktsiate hinnad ei Efektiine turg: peegelda ametlikult kättesaadavat infot Kõigil on võrdne info Keegi ei saa teadlikult rohkem teenida Aktsiate hinnad peegeldavad ametlikult kättesaadavat infot Ei liigu palju siseinfot Akreditiiv on… Ostja ehk akretitiivi avaja panga kohustus maksja müüjale ehk akreditiivi saajale välja
Omaaktsiad -1200 (1000 aktsiat × 1,2 eurot/aktsia) Kokku 61 800 Omaaktsiate müük soetushinnast kallimalt Kajastatakse raha laekumine, Vähendatakse konto Omaaktsiad jääki müüdud aktsiate soetusmaksumuse võrra, Laekunud rahasumma ja müüdud aktsiate soetusmaksumuse vahe kajastatakse üleväärtusena tehingutest omaaktsiatega. Näide Bilansi väljavõte enne järgmist tehingut: eelmine slaid, bilansi väljavõte (2).Müüakse 600 omaaktsiat müügihinnaga 1,25 eurot/aktsia, soetushind 1,2 eurot/aktsia. D Pangakonto 750 (600 aktsiat × 1,25 eurot/aktsia) K Omaaktsiad 720 (600 aktsiat × 1,2 eurot/aktsia) K Üleväärtus (Ülekurss) tehingutest omaaktsiatega 30 (750 eurot 720 eurot) Omaaktsiate müük soetushinnast odavamalt kajastatakse raha laekumine; vähendatakse konto Omaaktsiad jääki müüdud aktsiate soetusmaksumuse võrra; laekunud rahasumma ja müüdud aktsiate soetusmaksumuse vahe kajastatakse üleväärtuse
RAAMATUPIDAMISE ISESEISEV TÖÖ Sisekorra eeskirjad 1. ÜLDSÄTTED Sise-eeskirja eesmärk ja kohaldamine Raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Raamatupidamise korraldus Tegevjuhtkond juhib raamatupidamiskohustuslase tegevust ja korraldab raamatupidamist.. Pearaamatupidaja juhib ja korraldab raamatupidamistööd ametijuhendis sätestatud pädevuse piires. Seal on paika pandud juhend kuidas peab raamatupidamist kajastama ning mis sinna peab olema märgitud . Raamatupidamisel peab olema märgitud: tulud ja kulud , kirjendi sisu , kuupäev, rahaliste vahendite arvestus , nõuete ja ettemaksete arvestus , varude arvestus , põhivarade arvestus , kohustuste arvestus , varade ja kohustuste inventeerimine , aruannete esitamise kor...
Sest mul on puudujääk. Kui oleks ülejääk, siis kajastaksin seda tuludes. ÕPIK LK 186 ÜLESANDED Ü-7.3 Firma ostis X, Y ja Z liiki aktsiaid, makstes X aktsiate eest 23 150 krooni, Y aktsiate eest 15 430 krooni ja Z aktsiate eest 14 110 krooni. X aktsiad müüd üks kuu hiljem 21 500 krooni eest, Y aktsiad kaks kuud hiljem 20 140 krooni eest ja Z aktsiad kolm kuud hiljem 17 150 krooni eest. Teha vajalikud raamatupidamiskanded aktsiate ostu ja müügi kohta. Soetushind Müügihind Vahe X 23 150 21 500 -1650 Y 15 430 20 140 4710 Z 14 110 17 150 3040 I - OST D: Lühiajaline finantsinvesteering 52 680 K: Arvelduskonto 52 680 8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650
sisse tulnud, kuna viimasena sissetulev varu läheb esimesena välja. Seega lõppvaru võtan 8000 * 11 + 1000 * 12 = 88 000 + 12 000 = 100 000 krooni. T-9.7 Hindade tõusu tingimustes annab LIFO väiksema puhaskasumi kui FIFO. T-9.8 Rahalises vääringus on kõige suurem kaubaressursi maksumus soetushinnas. ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.1 Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmist: Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.jaanuar Algvaru 100 80 6.jaanuar Ost 60 90 13.jaanuar Müük 70 200 21.jaanuar Ost 150 90 24.jaanuar Müük 210 220 27.jaanuar Ost 90 100 30
9 29 000 1200 0,024 * 29 000 = 696 2726 545 = 2181 (2/55) * 12 000 = 2181 * 20% = 436 436 10 48 000 1200 0,024 * 48 000 = 1152 2181 436 = 1745 (1/55) * 12 000 = 1745 * 20% = 349 218 500 000 12 000 12 000 12 000 12 000 Kui soetushind oli 13 000 ja lõppmaksumus 1000, siis kuluks tuleb kanda 12 000 I LINEAARNE MEETOD 12 000 / 10 = 1200 on iga - aastane kulum. II TEGEVUSMAHUPÕHINE MEETOD Leian ühe kilomeetri kulu: 12 000 / 500 000 = 0,024 III KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD 1 / 10 = 0,1 = 10% 2 * 10% = 20% 13 000 * 20% = 2600 see on esimese aasta kulu 13 000 2600 = 10 400 see on esimese aasta jääk 10 400 * 20% = 2080 see on teise aasta kulu 10 400 2080 = 8320 see on teise aasta jääk Jne...
ennetähtaegselt (maksimaalselt 3 aastat) pensionile jäädes väheneb pensioni suurus 0,4% iga varem pensionile jäädud kuu eest. Seega on isiku pension: 24*0,004=0,096 ehk 9,6%. Seega on isiku pension: (1-0,096)*339,3725=306,79274 eurot. Teine lahenduskäik: Määratud pension:347,76 (ül 9) Kuna jääb varem pensionile, siis väheneb 0,4% iga kuu eest, st saab trahvi) 0,004*24=0,096 347,76-9,6%=314,38 11) Kasutate oma tööandja autot, mille soetushind on 10 000 eurot, ka isiklikeks sõitudeks. Sõidupäevikut te ei pea. Kui suur maksukohustus tekib tööandjal? Arvutage ka käibemaksu summa, mida tööandja peab tasuma, et lubada teil kasutada autot ka isiklikuks otstarbeks. Erisoodustushind sõiduauto kasutamisel on tulumaksuseaduses fikseeritud, selleks on 256 eurot. Sõiduautode puhul on sisendkm 50% kui auto pole mõeldud ainult töösõitudeks. Tulumaksukohustus: 256/0,8*0,2=64 eurot
tootmisse antud varude maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas. Lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetusmaksumuses. Meetodi rakendamiseks: 1) arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK Näide Varu algjääk 10 ühikut a' 125. Aruandeperioodi jooksul soetati I partii 4 ühikut a'130, II partii 12 ühikut a' 140 ja III partii 6 ühikut a' 145. Inventuuri tulemusel tuvastati, et varude lõppseis on 8 tükki. Esmalt leitakse kaalutud keskmine soetusmaksumus:
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. ...
Varu lõppjäägi maksumus on samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus [2: 266]. Kaubaühiku keskmine hind on arvutatav valemiga[3: 186]: Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev ehk pidev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine) [20]. Kaalutud keskmise soetushinna meetodil bilansis näidatava lõppjäägi hindamisel arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta ning lõppjääk hinnatakse keskmises soetushinnas [13: 46]. Kokkuvõttes võib öelda, et kaalutud keskmine soetushind saadakse varude soetusmaksumuse jagamisel selle kogusega. Firmades kasutatakse kas perioodilist või pidevat kaalutud keskmise soetushinna meetodit, mis annab ka natukene erinevaid tulemused hindades. FIFO meetod FIFO valem eeldab, et esimeses järjekorras ostetud või toodetud varude objektid
Väärtusaktsia- ebaõiglaselt odava hinnaga aktsiad, mille põhjuseks on nt mõne negatiivse uudise ületähtsustamine 40. P/E suhtarv Analüüsitakse aktsia turuhinna (P) ja kasum aktsia kohta (E) suhet ehk mitu korda on aktsia hind suurem teenitud tulust. 41. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus) Dividenditootlus - dividendid aktsia kohta / aktsia turuhind Reaalne dividenditootlus dividend / aktsia soetushind Jooksev dividenditootlus dividend / aktsia turuväärtus 42. Pikaks ja lühikeseks müümine Pikaks müümine aktsiate ostmine laenuga, panustamine hinna tõusule. Lühikeseks müümine aktsiate hinna langusele panustamine ehk lühikese positsiooni võtmine 43. Efektiivse turu teooria Väidab, et turg reageerib kohe uuele infole, mistõttu ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmiselt suuremat kasumit saada
Saadakse hääleõigus) ja eelisaktsiateks (määratud dividendid ning kasumi jaotamise korral ollakse viimased järjekooras. Lisaks ei saada hääleõigust). 44. P/E suhtarv Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta. 45. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus) Jooksev dividenditootlus (%) = dividend aktsia kohta () / aktsia turuväärtus () Reaalne dividenditootlus (%) = dividend aktsia kohta () / aktsia soetushind () 46. Pikaks ja lühikeseks müümine Lühikeseks müümine on laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada. Pikaks müümise puhul tuleb väärtpaber osta odavamalt endale ja müüa edasi vaheltkasuga. 47. Võlakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel. Võlakiri on väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa.
Kaalutud keskmise soetushinna meetod See meetod tugineb tinglikule oletusele, et perioodi jooksul müüdud varude maksumuseks on nende keskmine soetusmaksumus. Varude lõppjäägi maksumuseks on siis vastavalt samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus. Oletatakse, et lõppvaru soetusmaksumus on aruandeperioodi algvarus oleva materiaalse vara pluss antud perioodi jooksul soetatud vara kaalutud keskmise hinna alusel leitud maksumus. Kaalutud keskmine soetushind, millega hinnatakse nii vara väljaminekut kui ka lõppvaru, leitakse müügikauba soetusmaksumuse jagamisega selle ühikute arvule (kogusele). Kasutada võib kas perioodilise või pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit (vt. tabel 2, 3). Kaalutud keskmine soetusmaksumus on kõige neutraalsem meetod, mis on nii öelda kompromissiks FIFO- ja LIFO-meetodi vahel. FIFO-meetod FIFO-meetodi puhul oletatakse, et iga vanem, s.o. varem hangitud vara väljastatakse (müüakse) esimesena (vt
saamise eesmärgil o Väärtusaktsiad- aktsia, millega kaubeldakse suhteliselt madalal hinnatasemel vorreldes ettevotte fundamentaalsete näitajatega o 44. P/E suhtarv o Aktsia turuhind / kasum aktsia kohta o 45. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus) o Jooksev dividenditootlus (%)- dividende aktsia kohta / aktsia turuväärtus o Reaalne dividenditootlus (%)- dividende aktsia kohta / aktsia soetushind o 46. Pikaks ja lühikeseks müümine o Lühikeseks müümine- panustama hinna langusele o Pikaks müümine- panustama hinna tousule o o 47. Volakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel. 48. Nimivaartus, kupongintressimaar, lunastamistahtaeg. o Väärtpaber, mis näitab, et laenuvota volgenb laenuandjale teatud summa o · Tagatiseta emiteerivad korge krediidireitinguga ettevotted, kellel ei ole probleeme investorite usaldusega.
dividendi saamise eesmärgil 44. P/E suhtarv = Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta 15 P – hind ühe aktsia kohta E – puhaskasum ühe aktsia kohta Saab hinnata aktsiat võrreldes aktsiahinda ettevõtte tulususega 45. Dividenditootlus (reaalne, jooksev) REAALNE (%) = dividend aktsia kohta / aktsia soetushind JOOKSEV (%) = dividend aktsia kohta / aktsia turuväärtus 46. Pikaks ja lühikeseks müümine Pikk positsioon – panustamine hinna tõusule, aktsiate ostmine Lühike positsioon – panustamine hinna langusele, laenatud väärtpaberi müük lootuses, et selle hind langeb 47. Võlakirjade olemus ja liigitus – väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa LIIGITUS EMITENDI JA TÄHTAJA JÄRGI Valitsuse võlakirjad
1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. Süsteemi mõistet kasutatakse väga paljudes valdkondades. Näiteks võib tuua väga üldised eetiliste kategooriate alusel inimühiskonnas loodavad käitumismudelid, ehk süsteemid mida mõjutab kultuur. Võime ka uskuda, et kõrgemalt poolt on ette antud teatav õigussüsteem. Näiteks on olemas majandussüsteemid, sotsiaalsed süsteemid jne. Need süsteemid on tihti vaadeldavad ka mudelitena (nii on neid kasulikum kirjeldada). Mudelid omakorda on ka abstraktsel tasandil arendatavad ja nii võib luua uusi kasulikke süsteeme (tööpingid, robotid, elektrooniline pangandus jne) 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Ta on mitteamorfne ja terviklik. Joonis 1 süsteem ja alamsüsteemid (dekomponeerimine), seosed ja liidesed 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. 1. Käituminestaatilised süsteemid, dünaamilise...
perioodideks ja leida selle põhjal aktsia õiglane väärtus. Üks tuntumaid rakendusi on siin aktsia hinna- ja tulususe suhtarv, mida võrreldakse tööstusharu keskmisega. Arvutatakse P/E = P / EPS P aktsia turuhind EPS puhaskasum aktsia kohta 41. Dividenditootlus (reaalne ja jooksev dividenditootlus) *Jooksev dividenditootlus = dividend / aktsia turuväärtus *Reaalne dividenditootlus = dividend / aktsia soetushind 42. Pikaks ja lühikeseks müümine Pikaks müümine Aktsiate ostmine laenuga, panustamine hinna tõusule. Lühikeseks müümine Aktsiate hinna langusele panustamine ehk lühikese postitsiooni võtmine. (Laenan 100 aktsiat. Müün hinnaga 2eur/tk. Saan 200 eurot. Ostan 100 aktsiat hinnaga 1.50eur/tk. Maksan 150 eurot. Sain kasumit 200-150=50 eurot. Tagastan laenatud 100 aktsiat.) 43. Efektiivse turu teooria
ja kadudele langevat osa. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on võimalik ettevõttes tagada nõutav kontrollifunktsioon. 8. Varude pidev arvestussüsteem. Varude pidevat (jooksvat) arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta.Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Alati ei pruugi arvestuse andmed siiski täpselt ühtida varude inventuuri andmetega, kuna tegelikuses võib esineda varude reknemesi, vargusi ja muid kadusid. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine
ettevõtte lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel). 59. P/E suhtarv. peegeldab aktsia hinna (P) ja kasumi (E) suhet ehk mitu korda on aktsia hind suurem teenitud tulust. Praktikas väga laialt kasutusel, võimaldab kiirel pilgul hinnata ettevõtte suhtelist väärtust. Alla 10 – madal, osta. Üle 20 – kõrge, müü. 60. Dividenditootlus Jooksev dividenditootlus = dividend/aktsia turuväärtus Reaalne dividenditootlus = dividend/aktsia soetushind 61. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed. Kestuse järgi: 15 Lühiajalised – tähtaeg on kuni 1 aasta Keskmise pikkusega – tähtaeg kuni 7 aastat Pikaajalised – tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju.
Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi re...
• Turu sügavus – ostu ja müügi noteeringute arv( vaadeldakse nii arvu kui kogust) • Volatiivsus – väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul. Mida rohkem aktsia hind lühikese perioodi jooksul kõigub, seda suurem on volatiivsus. 44. Dividenditootlus • Jooksev dividenditootlus % : dividend aktsia kohta : aktsia turuväärtus • Reaalne dividenditootlus % : dividend aktsia kohta : aktsia soetushind 45. Fundamentaalse ja tehnilise analüüsi põhimõtted • Fundamentaalne – ettevõtte majandusaruannete, turusituatsiooni, juhtkonna ja tulevase potentsiaali uurimine ning prognoosimine, eesmärgiga leida turul alahinnatud või ootustest kiiremini kasvavaid ettevõtteid. • Tehniline – aktsiahindade edasine prognoosimine varem toimunud muutuste põhjal. 46. Võlakirjade liigitus ja olemus
10 E 0,7 Kui ettevõtte aktsia hind on 7 ja kasum aktsia kohta on 0,70, siis 60. Dividenditootlus Dividend rahaline või mitterahaline tulu, mida makstakse äriühingu omanikele. Dividenditootluse suurendamiseks tuleb reinvesteerida saadud dividendid. Jooksev dividenditootlus = dividend/ aktsia turuväärtus Reaalne dividenditootlus = dividend/ aktsia soetushind 61. Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed Võlakiri väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja (võlakirja eminent) võlgneb laenu andjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma 13 kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse.
· Personalispetsialist · Vastutuskeskuste juhid, tööjuhid · Toote põhikulude kohta koostatakse standardkulude kaardid 115 Hälvete arvestus · Materjalide koguse standard x materjali standardhind = materjali standardkulu · Töö efektiivsuse standard x töö standardtariif = töö standardkulu · Materjali kogusehälve = (tegelik materjalikogus standardkogus) x standardhind · Materjali hinnahälve = (tegelik soetushind standardhind) x tegelik materjalikogus · Materjali kuluhälve = kogusehälve + hinnahälve · Töö efektiivsuse hälve = (töö tegelik efektiivsus - töö standardefektiivsus) x standardtariif · Töö tariifihälve = (tegelik tariif standardtariif) x tegelik efektiivsus · Töökulu hälve = töö efektiivsuse hälve + töö tariifihälve 116 Hälvete põhjused I · Materjalide kogusehälbed:
Vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse põhimõtetele on kasutusel: varude pidev (jooksev) arvestussüsteem varude perioodiline arvestussüsteem. Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud varude arvestussüsteemi ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjas. Varude pidevat arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta. Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine saada operatiivset infot varude tegeliku seisu kohta igal ajal, mistõttu on võimalik täpselt ajastada varude juurdesoetamist
müüdud ja tootmisse antud varude maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas. Lõppjääk hinnatakse kaalutud keskmises soetusmaksumuses. Meetodi rakendamiseks: 1) arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta; 2) lõppjääk hinnatakse keskmises soetusmaksumuses. Aruandeperioodi kulu rahas arvutatakse samuti saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK – LÕPPJÄÄK FIFO on hindamismeetod, kus kuludesse kandmine toimub kauba (materjali)partiide sissetuleku järjekorras (kuludesse kantakse esimesena kauba algjääk, siis sissetulnud esimene kaubapartii, seejärel teine jne), hinnatuna vastava kaubapartii soetusmaksumuses.
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
· mootorikütuse ja õlide kulu (l/h ja nende hinnad kr/l); · masinajuhi ja abitööliste töötasu (koos maksudega kr/h); · muud antud masina juures esineda võivad kulud; · ettevõtte üldkulud (% kogukuludest); · töömasinatel masina keskmine tunnitootlikkus. A. Püsikulud Kulum Praktikas kasutatakse kulumi arvestamisel peamiselt lineaarset meetodit: A=(H-J)/Ta*W; kus A - kulum, kr/h; H - masina soetushind, kr; J - masina jääkmaksumus, kr; Ta - masina kasutusiga, aastates; W - töömaht, h/a. Laenuintress 24 Arvutatakse masina kogu kasutusea keskmisena. Laenuintressi arvutusvalem: I = a*i*H(1-Of/100)/200*Ta*W; kus I - intressikulu, kr/h; a - laenuperioodi pikkus, aastates; i intressiprotsent; Of - omafinantseering, % laenusummast. Masina hoiustamiskulud Ha=Mh*Sh/W * (1/Th+((i+kh)/200)); kus Ha - masina hoiustamiskulud, kr/h;
Püsivkulude alla tuleb viia ka kapitalikulu. Juhul kui veok on soetatud pangalaenu või liisinguga, on kapitalikuluks laenu- või liisinguintress. Kui see on ostetud ettevõtte raha eest, lülitatakse omahinna kalkulatsiooni alternatiivkuluna saamata jäänud intressitulu, mis on vaadeldava perioodi (aasta) keskmine pangalaenu intress. Näide: veoki kapitalikulu arvutamine Andmed Veoki soetushind on 1160 000 kr Veoki amortisatsiooniaeg jääkväärtuseni 200 000 kr on 8 a Keskmine pangaintress aastas on 3,6% Ülesanne Leida veoki soetamise kapitalikulu kaheksa aasta jooksul Lahendus Amortisatsioonikulu 8 aasta jooksul ja jääkväärtus kokku 1160 000 Kapitalikulu aastas 1160 000 x 0,036 = 41 760 kr/a Kapitalikulu kaheksa aasta jooksul 8 x 41 760 = 334 080 kr Kuna kapitalikulu määr väheneb proportsionaalselt tasutud intressidega, amortisatsiooniaja algul on see
Püsivkulude alla tuleb viia ka kapitalikulu. Juhul kui veok on soetatud pangalaenu või liisinguga, on kapitalikuluks laenu- või liisinguintress. Kui see on ostetud ettevõtte raha eest, lülitatakse omahinna kalkulatsiooni alternatiivkuluna saamata jäänud intressitulu, mis on vaadeldava perioodi (aasta) keskmine pangalaenu intress. Näide: veoki kapitalikulu arvutamine Andmed 135 Veoki soetushind on 1160 000 kr Veoki amortisatsiooniaeg jääkväärtuseni 200 000 kr on 8 a Keskmine pangaintress aastas on 3,6% Ülesanne Leida veoki soetamise kapitalikulu kaheksa aasta jooksul Lahendus Amortisatsioonikulu 8 aasta jooksul ja jääkväärtus kokku 1160 000 Kapitalikulu aastas 1160 000 x 0,036 = 41 760 kr/a Kapitalikulu kaheksa aasta jooksul 8 x 41 760 = 334 080 kr Kuna kapitalikulu määr väheneb proportsionaalselt tasutud intressidega, amortisatsiooniaja algul on
Võrreldes muude kasutatavate tehnoloogiatega suudab OSR laosüsteem pakkuda kõige suu- remat tootlikkust peenkaupade komplekteerimisel ja hoiukohtade täitmisel. Kõrgtehnoloogilise süsteemi laiaulatuslikku kasutuselevõtmist piirab selle ülikõrge soetushind. 236 9 Laotehnoloogiad ja -süsteemid TÕSTUKID JA 10 LAOSEADMED 10.1. Tõstukite tüübid ja peamised tehnilised näitajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
