LÄÄNE - VIRU RAKENDUSKÕGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA Äriökonoomika kursusetöö Õppejõud: Raili Kuusik Mõdriku 2012 2 SISUKORD JUHTIMISARVESTUS, SELLE OLEMUS NING SEOSED FINANTSARVESTUSE NING INFOSÜSTEEMIDEGA.....................................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. JUHTIMISARVESTUS JA SELLE OLEMUS......................................................... 5 3
strateegia väljatöötamist. Organiseerimise all mõeldakse firma ressursside korraldamist kavandatu elluviimiseks. Kontrolli all- firma ja selle allüksuste tegevuse jälgimist, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele. Otsustamine hõlmab ratsionaalse valiku tegemist alternatiivide vahel. Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõtte siseselt. Fin. arvestuse info aga jõuab ja välistarbijani. Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Fin.arvestus põhiliselt minevikku, toimunud tehingute kajastamine. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid rõhutab andmets olulisust ja paindlikkust. Juhtimis andmebaas ei pea olema punktuaalselt täpne. Üldiselt vajataks mitterahalist infot. Kesksel kohal on kulude arvestus!!! Kuluarvestus e/v- kõigi kulude, mis kujundavad maj.tegevust ja nende kulude võrdlemist eelarvega
docstxt/125561481778766.txt
KORDAMINE EKSAMIKS Kordamisküsimused arvestuseks. Arvestuses on vastused on antud variantidena ja väidetena, õigele tuleb ring ümber tõmmata. 1 Millega tegeleb juhtimisarvestus? Juhtimisarvestus ehk otsusepõhjenduslik majandusarvestus (managerial accounting ehk management accounting) peab tagama juhtimisosuste langetamiseks vajaliku info. Hõlmab endas spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mille eesmärgiks on anda juhtkonnale ettevõtte juhtimiseks vajalikku infot. Juhtimisarvestuse spetsialisti ülesandeks on info/andmete kogumine, analüüsimine, tõlgendamine ning aruannete koostamine, mis võimaldaks juhtkonnal põhjendatult langetada
controllingust c. kavandamisest d. eelarvestamisest Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; b. JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise c. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 7 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Turunduskulusid kirjeldab järgmine variant Variant Inventeeri- Toote- Perioodi- tavad kulud kulud kulud a) ei ei Jah b) ei ei Ei c) jah jah Ei d) jah ei jah Vali üks: a. Jah;ei;jah b. Ei;ei;ei c
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. kasumilävi tõuseb b. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe c. kasumilävi langeb d. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Ühiku Piirkasumimäär piirkasum a) Suureneb Ei muutu b) Suureneb Suureneb c) Ei muutu Ei muutu d) Suureneb Väheneb e) Ei muutu väheneb Vali üks: a. Ei muutu;ei muutu b. Ei muutu;väheneb c. Suureneb,suureneb d. Suureneb;ei muutu e. Suureneb;väheneb Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kõrge automatiseerimistasemega ettevõte on harilikult Vali üks: a. suure ...
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. muutuvkulusid tooteühiku kohta b. kogukulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. püsikulusid tooteühiku kohta Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Püsikulud ühiku kohta muutuvad b. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. on segakulu erijuhus c. on nii segakulu erijuhus kui sarnaneb segakulule olulisvahemikus d. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemiku (relevant range) tähtsus seisneb sell...
Strateegiline juhtimisarvestus ja kulujuhtimine 1 If the allocation base is machine hours, then Overhead allocation rate is $453,600 /10500 machine hours = $43.20 per machine hour Overhead allocated Job 215 Job 325 $1,728.00 $2,592.00 2 Average cost per farme Purchasing $35.00 $875.00 $280.00 Material handling $17.50 $175.00 $70.00 Machine maintenance $22.60 $904.00 $1,356.00 Product inspection $15.75 $141.75 $47.25 Packaging ...
17. Kuidas käituvad segakulud? Segakulu muutub tegevusmahu muutudes. Osa käituvad nii nagu muutuvkulu ja osa nagu püsikulu. N: Telefonikulu (abonenttasu + kõned) 18. Tootmiskulud on: a) perioodikulu b) toote kulud c) põhimaterjal ja töötlemiskulud d) esmaskulud 19. segakulude kogusumma muutub tegevusmahu muutudes a) õige b) vale (a õige?) 20. Mis on finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse peamine erinevus? Peamine erinevus on see, et finantsarvestus toodab infot välistarbijale, aga juhtimisarvestus sisetarbijale. Finantsarvestuse info peab olema täpne, juhtimisarvestuse info kiire aga mitte niivõrd täpne.
JT 150 000.- 40% NK - 100% PK 50 000.-_____ __ 150 000 JT - 40% EBIT 100 000.- NK= 375 000.- MK= 375 000- 150 000= 225 000 3. Missugust arvestussüsteemi kasutab finantsarvesus ja missugust juhtimisarvestus? Finantsarvestus kasutab kahekordset kirjendamist, juhtimisarvestus kasutab mitme-suguseid erinevaid süsteeme (nii ühekordne- kui ka kahekordne kirjendamine) 4. Tootmiskulud on: a) perioodikulud b) tootekulud c) põhimaterjali ja töötlemiskulud d) esmaskulud 5. CM suhtarv on: a) brutorentaablus b) jääktulu c) jääktulumäär d) müügirentaablus 6. Millega võrdub jääktulu, kui on teada ärikasum ja püsikulude summa? JT- PK= EBIT > JT= EBIT + PK 7
müügihinnaga vastavalt 18 ja 24 kr, ning muutuvkulude suurusega 12 ja 14 kr. Püsikulud moodustavad 89600 kr. Kasumiläve punkt iga toote jaoks eraldi võetuna tooteühikutes on : a) 9600 X ja 3200 Y b) 2400 X ja 800 Y BEP = 89600/ ((18-12)*3+(24-14)) = 3200, c) 3200 X ja 9600 Y sellest X 2400 ja Y 800 d) 1867 X ja 622 Y e) ei ole antud andmetel arvutatav Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm2 Kontrolltöö 1.1 14. (2) Mis juhtuks kasumilävepunktiga kui samaaegselt vähendada toote müügihinda 30 ühiku võrra ja vähendada muutuvkulusid sama võrra? a) BEP suureneb b) BEP kahaneb c) BEP jääb samaks d) Ei saa otsustada, kuna puudub müügihind e) Ei saa otsustada antud andmete ja müügiandmete puudumisel 15. (2 p)Ettevõtte kohta on antud järgmised andmed:
6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamine; organiseerimine - firma ressursside korraldamine kavandatu elluviimiseks; kontroll - firma ja allüksuste jälgimine, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele ja plaanidele; otsustamine - ratsionaalse valiku tegemine alternatiivide vahel;
1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead juhtimisarvestuse suunitlust; ·oskad välja tuua juhtimisarvestuse peamisi ülesandeid; ·tunned juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse erinevusi. 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes Juht on ettevõttes isikuks, kes peab endale selgeks mõtlema, kuhu tema poolt juhitav organisatsioon jõudma peab. Tuleviku konkurentsieeliste kindlustamine eeldab analüüsi ja tulevikuplaanide tegemist. Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni tuvastamine, mõõtmine, kogumine ja analüüs mis peab tagama juhtimisotsuste langetamise. Juhtimisarvestus eeldab süsteemi loomist info kogumiseks, talletamiseks, süstematiseerimiseks ning kättesaadavaks muutmiseks. Eesti ettevõtete üheks suhteliselt levinud probleemiks on andmete kogumis-, talletamis- ja analüüsisüsteemi puudulikkus. Andmete põhjal saab järeldusi teha ja langetada otsuseid siis,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus TRADITSIOONILISED KULUARVESTUSE MEETODID Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4 KULUDE KALKULEERIMISMEETODID........................................................................................ 5 TÖÖKULUARVESTUS.......................................................................................................................6 1.1.Tellimuse kuluarvestus..................................................................................
RAAMATUPIDAMINE JA MAJANDUSANALÜÜS KODUTÖÖ 1.Kirjelda ettevõtte finantssüsteemi. Finantssüstteem koosneb: • Finantsarvestus • Kuluarvestus • Juhtimisarvestus millest info liigub finantsjuhile ja sealt edasi ettevõttejuhile. 2.Milline on juhtimisarvestuse roll? Juhtimisarvestuse eesmärk on varustada ettevõttejuhte otsustamiseks vajaliku infoga (eelarvestamine, prognoosid, analüüsid) 3.Milline on finantsarvestuse roll? Finantsjuhtimine tegeleb ettevõtte kasumlikusega (raha ning vara efektiivne kasutamine ) 4.Mille poolest erinevad juhtimis- ja finantsarvestus?
Vali üks: a. orienteeritus sisetarbijatele b. minevikusuunitlus c. informatsiooni olulisus d. õige ajastatus e. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine Küsimus 3 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. eelarvestamisest b. controllingust c. kavandamisest d. analüüsimisest Küsimus 4 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei vaja eraldi seisvat arvestussüsteemi b. finantsarvestus on kohustuslik c. juhtimisarvestus ei ole kohustuslik d. finantsaruanded keskenduvad ettevõtte allstruktuuridele Küsimus 5 Küsimuse tekst JA erineb FA-st selle poolest, et JA e info Vali üks: a. koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b. koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmade kasulikud c. on suunatud aktsionäridele d. lähtutakse maksuseadustikust Küsimus 6
kavandamisest c. analüüsimisest d. eelarvestamisest Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevast ei ole iseloomulik juhtimisarvestuslikule infole Vali üks: a. õige ajastatus b. informatsiooni olulisus c. efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmine d. orienteeritus sisetarbijatele e. minevikusuunitlus Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevas on vale Vali üks: a. juhtimisarvestus ei ole kohustuslik b. juhtimisarvestus ei vaja eraldi seisvat arvestussüsteemi c. finantsaruanded keskenduvad ettevõtte allstruktuuridele d. finantsarvestus on kohustuslik Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Eeetikakoodeksist kehtivad juhimisarvestuses järgnevad nõuded Vali üks: a. kompetents b. objektiivsus c. kõik ülaltoodu d. konfidentsiaalsus e. ausus Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00
Hoiduma kasutamast või avalikustamast konf. infot, mis on teatavaks saanud seoses tööga ebaeetilistel või ebaseaduslikul eesmärgil nii personaalselt kui kolmandate poolte suhtes. • Ausameelsus: Hoida ära tegelikke või ennustatavaid huvide konflikte ja informeerima kõiki asjakohaseid osapooli igast potentsiaalsest konfliktist. Hoiduma tegemast kõike, mis võiks tekitada eelarvamusi. Juhtimisarvestus • Otsuste toetamine • Prognoosimine ja planeerimine • Suunamine ja monitoorimine Strateegiline juhtimisarvestus ja monitooring Kas me tegeleme õige asjaga? • Kas organisatsiooni strateegia praegu veel kehtib? • Kui organisatsiooni strateegia EI kehti, siis KAS ja KUIDAS peaks seda muutma? Operatiivne juhtimisarvestus ja monitooring Kas me teeme asju õigesti? Kas meie töötajad tõenäoliselt tegutsevad nii nagu on ettevõttele parim?
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas
tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tuleb vaadelda kui süsteemi,mille koostisosadeks on finantsarvestus,maksuarvestus,kuluarvestus,finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll.
Luca Bartolomeo Pacioli Kirjutas Deebetist ja kreeditist. Maksejõulisusest. Pruun raamat finants. Majandusinfo töötlemise süsteem Majandusarvestus 1. Info identifitseerimine 2. Mõõtmine arvnäitajates 3. Majandusinformatsiooni registreerimine 4. Info edastamine kasutajatele 5. Info tõlgendus. Finantsarvestus Kuluarvestus- Juhtimisarvestus Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi. Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata. Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte. Maksude arvestus Finantsplaneerimine Finantsanalüüs Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale. Sisekontroll Ettevõtte juhtkonnaga sostatud tegevus. Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid. Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess.
Eksam õppeaines ,,Controlling" I. Test. (vali ÜKS) 1. Õige on, et a) nii finantsarvestus kui ka juhtimisarvestus kajastavad ettevõtte möödunud tegevust ning info on kogutud välistarbijate jaoks; b) Raamatupidamise standardeid tuleb rangelt järgida nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel; c) Juhtimisarvestuse põhieesmärk on abistada juhte otsuste langetamisel. (2P) Õige 2. Juhtimisarvestus erineb finantsarvestusest selle poolest, et juhtimisarvestuse info a) koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b) lähtub maksuseadustikust; c) koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmale kasulikud. (2P) Õige 3. Lõunasöögi valmistamine ja toidu maitsmine (degusteerimine) on näited a) kavandamisest; b) controllingust; c) eelarvestamisest; d) analüüsimisest. (2P) Õige 4. Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires; siis
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll Raamatupidamisarvestus ja eesmärk, raamatupidamiskohustuslased Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks.
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed
visible import nähtav import invisible export nähtamatu eksport trade deficit kaubavahetuse puudujääk trade surplus väliskaubavahetuse ülejääk local experts kohalikud eksperdid sole agents ühe firma tooteid müüb multi-distributors mitme firma tooteid müüb local branch kohalik filiaal/haru sale office - müügikontor patents patendid licenses litsentsid local subsidiary kohalik tütarettevõte management accounts juhtimisarvestus data andmed financial accounts finantsarvestus revenue müügitulu profit kasum losses kahjum listed company börsil olev ettevõte annual report aastaaruanne public limited company aktsiaselts sole trade/sole proprietor FIE partnership täis- ja usaldusühing private limited company osaühing company secretary pearaamatupidaja limited liability piiratud võimalused incorporated aktsiaseltsiks ühinenud joint venture ühisettevõte
ETTEVÕTTE MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEM: 1. FINANTSARVESTUS (Financial Accounting) 2. MAKSUARVESTUS (Tax Accounting) 3. KULUARVESTUS (Cost Accounting) 4. JUHTIMISARVESTUS (Management Accounting) 5. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Planning) 6. FINANTSANALÜÜS (Financial Analysis) 7. SISEKONTROLL (Internal Audit) 8. AUDIITORKONTROLL (Auditing) Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni identifitseerimine, mõõtmine, kogumine, ettevalmistamine, analüüsimine, interpreteerimine ja vahendamine Juhtimisarvestuse süsteem peaks varustama õigeaegse ja täpse informatsiooniga, mis aitab juhtida kulusid, mõõta ja tõsta tootlikkust ning täiustada tootmisprotsesse. Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha
finantsjuhtimise vahel RMP tegeleb ettevõttega seotud asjaosaliste huvides ja see on reglementeeritud väga täpselt (nt. Rmp seadus, siseeeskirjad jne) Finantsjuhtimine on valdavalt omanike ja tippjuhtkonna huvides, mistõttu on suhteliselt vabas vormis teostatav ja vabatahtlik. 3 Peamised finantstegevused Seotud kuue valdkonnaga: 1. Finantsanalüüs majandusseisundi analüüs, suhtarvuanalüüs jne 2. Juhtimisarvestus allüksuste ja toodete kuluarvestus, analüüs ja juhtimine 3. Finantskavandamine tulude, kulude ja kasumi prognoosimine 4. Käibekapitali juhtimine rahakäive, nõuded, varud ja kohustused 5. Investeeringute eelarvestamine tasuvusanalüüs ja väärtuse loomise analüüs 6. Finantskontroll süsteemi loomine ja juhtimine, riskide juhtimine 4 Finantsjuhtimise peamised otsused
arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a
Arvestuse alused Punktid 32/45 Hinne 70 maksimumist 100 Rahuldav Tagasiside Küsimus 1 Kas väide, et majandusarvestuse koostisosadeks on finantsarvestus, juhtimisarvestus, kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, audiitorkontroll, eelarvestus, maksuarvestus on: Õige Vale Tagasiside Õige vastus on: Õige. Küsimus 2 Mis tekib minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja millest vabanemine nõuab tulevikus ressurssidest loobumist? Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja
põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja finantseerimisviiside ülevaade, finantsanalüüsi alused ja informatsiooniallikad. Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? 2
Kuluarvestus eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale
kasumlikkusest. Kui soovitud kasumlikkus on saavutatud, sunnib konkurents ilmselt igal juhul lisakulude protsenti vähendama. Eelarvestamise täpsuse vähenemisel on tõsised tagajärjed 11 Mida tähendab majandusnäitajate vertikaalanalüüs Vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi /struktuurimuutusi). 12 Majandusarvestuse põhivaldkonnad Raamatupidamisarvestus (finantsarvestus) Juhtimisarvestus Maksude arvestus Auditeerimine 14 Juhtimisarvestuse valdkonnad Strateegiline plaanimine → eelarved/kasumiplaan → finantsjuhtimine →finantsarvestus ja kuluarvestus Finants- ja operatiivinfo kommunikatsioon → finantskontroll = välisaudit ja siseaudit 15 Finantsarvestuse osad Varad Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad.
juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve. 3) Iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Omahind- toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna. Omahind jaguneb: tootmisomahind; realiseeritud toodangu omahind; täisomahind. Juhtimisarvestus- raamatupidamisarvestus, mis tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega. Finantsarvestus- põhineb ettevõtte kulude arvestusel ning kajastab väliste infotarbijate nagu aktsionäride, võlausaldajate ja riigiametnike jaoks olulist informatsiooni ettevõtte finantsvõimekuse kohta. Juhtimis- ja finantsarvestuse erinevused: 1) Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõttesiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka välistarbijani. 2) Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku
põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Finantskulud- Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.Võrdne loobumiskuluga, kui kõik ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Loobumis- ja finantskulu vahe=varikulu. 2. Majandusarvestuse liigid Juhtimisarvestus- juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis.
munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. 2. Mõisted: kuluarvestus, majandusarvestus, finantsarvestus, juhtimisarvestus, auditeerimine, finantsanalüüs, finantsjuhtimine, finantsplaneerimine/eelarvestamine. Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs.
Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemist. MAJANDUSTEHING on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub
esimest kajastatakse bilansis ja amortiseeritakse, teist kasumiaruandes käibevara finantseerimiseks? 10.Mis on ettevõtluse pikaajaliseks põhieesmärgiks? tulud, kulud, kasumid ja investeeringudVariant 2 Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu fondVariant 1 1.Kuidas erinevad ajalise suunitluse poolest finants-, kulu ja 1.Nimetage vähemalt kolm raamatupidamise aastaaruande koostisosa. juhtimisarvestus? Bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste Peamine erinevus finants-, kulu- ja juhtimisarvestuse vahel seisneb ajalises aruande. plaanis 2.Millist liiki põhivaralt ei arvutata kulumit? 2.Milised varad võivad kuuluda teehoiuettevõtte käibevara hulka Maad ei amortiseerita (?) (vähemalt 3)
LOENG 1 Majandusarvestuse valdkonnad Finantsarvestus (raamatupidamis) – ettevõtete jaoks finantsaruannete koostamine ja analüüsimine. Juhtimisarvestus – juhtkonna poolt ettevõtte üksiktegevuste ja allüksuste plaanimine, hindamine ja kontrollimine. Kinnitab ettevõtte ressursside vastavat kasutamist jne et juhtkond saaks vastu võtta õigeid otsuseid majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Kuluarvestus – eelarvete ja muude kulude kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. Maksude arvestus – tehniline valdkond; on seotud riikliku maksuseadlusandlusega.
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20
ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus- Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a
D kaup 9600 K kaup 9600 2.vara suureneb, kohustis suureneb. Näide: firma ostis uue seadme, mis maksab 17 000 euri , tasumine toimub hiljem. 3.vara suureneb, omakapital suureneb. Näide: firma lihtaktsiakapitali tehti 60 000 eur sissemakse (oletame, et tegin toimus aksiate nimiväärtuses). 4.kohtustis väheneb, vara väheneb. Näide: firma tasus 17 000 euri suuruse arve. Majandusarvestuse süsteem · Finantsaruannete analüüs · Autiitorkontroll · Juhtimisarvestus · Maksuarvestus · Kuluarvestus · Finantsarvestuse raamatupidamine Põhimõisted · Varaobjekt (assent ) A · Kohustis (liability) P · Omakapital ( equity) P · Tulu (revenue) · Kulu (expense) kasumiaruan · Kasum (profit) · Kahjum (loss) P Finantsarvestue tunnused · Eesmärk · Info kasutajad · Ajaline suunitlus · Põhinõue infole · Täpsus · Objektid · Arvestussüsteem · Mõõtühikud · Info esitamine
· Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese
jaotamine, markeerimine, koostamine jne. Logistikatoiminguteks, mis on seotud tihedalt informatsiooni- ja rahavoogudega, võivad olla teabe edastamine materjalivoogude liikumisest, arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine, omanikuvahetus jne. Logistika juhtimist firmas käsitletakse kolmes tähenduses. Esimesel juhul tähendab logistika juhtimine ettevõttes peamiste juhtimisfunktsioonide (organiseerimine, planeerimine, reguleerimine, koordinatsioon, kontroll, juhtimisarvestus ja analüüs) teostamist elementaarsete ja komplekssete logistiliste tegevustega ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Teises tähenduses mõistetakse logistika juhtimise all logistikapersonali juhtimist. Logistika juhtimise sisuks on ka logistikatoimingute ja -protsesside kavandamine, rakendamine, täitmise jälgimine, tulemuste mõõtmine ja protsesside jätkuv parendamine. Logistikajuht vastutab ettevõttes üldjuhul vedude korraldamise, varude juhtimise, ostu-tegevuse, ladude töö,
kehtivad seadused. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine ühiskonna grupeering: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: - finantsarvestus - juhtimisarvestus - kuluarvestus - maksude arvestus - finantsplaneerimine e. eelarvestamine - finantsanalüüs - tegevuse sisekontroll - audiitorkontroll Majandusarvestust nimetatakse ka “ärikeeleks”, mida on tarvis mõista selleks, et: - iseloomustada ettevõtte finantsseisukorda mõjutavaid majandustehinguid, - hinnata ettevõtte tegevust; - planeerida võimalikke muutusi majandustegevuses. Arusaadavalt ei ole majandusarvestusest saadav info piisav andmaks ammendavaid
............................................................19 SISSEJUHATUS 2 Ma valisin oma ainetöö teemaks ,,Ettevõtte koondplaan" kuna antud teema pakkus huvi ja võimalust kasutada seda oma tulevases diplomitöös. Töö eesmärgiks on uurida ettevõtte koondplaani ja selle elemente. Kasutan juhtimisarvestuse loengumaterjali, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimisarvestuse konspekti(Priit Peets, Tartu 2004) "Juhtimisarvestus" (Tallinna Raamatutrükikoda 2002) Jaan Alver. Koondeelarve on eelarve terviklik ja süsteemne kogum, millele tuginedes organisatsioon viib ellu vajalike strateegiad. Perioodi pikkuseks on üldjuhul aasta, mis jaotub lühemateks perioodideks. Kooneelarves täpsustatakse kõikide tegevustespetsiifilised eesmärgid ning esitatakse detailsed plaanid ja eelarved elluviidavate tegevustega seoses. Koondeelarve koostamise käigus koostatakse põhitegevuse eelarved ja finantseelarved ning nende
TMO0010 Juhtimine 6 TMO0150 Äriuuringute alused 6 TAF0080 Finantsarvestus finantsjuhile 6 TER0560 Finantsjuhtimine 6 TER0570 Finantsmodelleerimine 6 TES0040 Ökonomeetria 6 TAF0075 Arvestuse infosüsteemide alused 6 TAK0010 Juhtimisarvestus 6 TAK0050 Kuluarvestus 6 TMJ0190 Start-up ettevõtlus 6 TMJ0220 Tarneahela protsessid 6 TMK2080 Projektijuhtimine 6 TMO0040 Organisatsioonikäitumine 6 TMO0300 Töökorraldus ja tasustamine 6 Population on 1 January Persons geotime 2006 2007
sagedus intressitulu on tasu raha laenuks andmise eest investeerimine rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest investeerimisportfell erinevate investeeringute kogum investeering kapitali kasvatamine tulu saamise eesmärgil. investor väärtpaberi omandaja ja temale on väärtpaber finantsvara, või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestusega jääktulu (ka: piirkasum) ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe kahekordne finantseerimine laenu saamine kahest allikast sama tagatisega kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima kapitaliturg väärtpaberituru osa, kus kaubeldakse pikaajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on üle ühe aasta
9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Ülesanne 1.4 Kalkuleeritud (eelarvestatud) kulud 10000 toote valmistamiseks on järgmised, EEK/ühikule: 1 Põhimaterjal 15 2 Põhitöötasu 6 3 TÜK muutuv osa 11
huvitatud välistarbijatele(aktsionär, krediidiasutused, riigiasutused). Välistarbijad saavad infot eelkõige finantsaruannetest. Finantsaruanded on aga minevikulise iseloomuga, ja seetõttu ei pruugi nad hetke olukorda täiesti õigesti kajastada. Finantsaruannete ettevalmistamine koostamine ja analüüs ongi finantsaaruande ülesandeks, ning see on reguleeritud riiklike õigusaktidega. 2) Juhtimisarvestus seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt, ettevõtte tegevuse plaanimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Juhtimisarvestus tegeleb ettevõtte siseste tulemuste arvestamisega. Juhtimisarvestus on rohkem suunatud ettepoole ehk tulevikku. Tulemuste arvestamine, andmete ettevalmistamine otsuste langetamiseks, on reguleeritud ettevõtte siseste normatiivsete materjalidega.
annaabi.ee 
