laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga
Kohustiste arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Kohustiste jaotus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad eristada teadaolevaid kohustisi ja tingimuslikke kohustusi; ·tead, kuidas kajastatakse tingimuslikke kohustisi bilansis. 2 Kohustiste jaotus Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: ·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel
7)Palgafond: 27 014,00 Sotsiaalmaks: 6 633,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 281,00 Brutopalk: 20 100,00 Töötuskindlustusmakse (töötaja): 563,00 Tulumaks: 3 630,00 Netopalk: 15 907,00 searvestatud) ksul välja makstavate palkade summa eel makse maha arvestatud. -1,40% ionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks(21%) Seda kõikke on vaja teada, et osata arvestada oma palka ööandja): 70,00 öötaja): 140,00 ööandja): 210,00 öötaja): 420,00 ööandja): 119,00 öötaja): 238,00 haline kohustis
mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis Algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Põhivara - ühiku soetusmaksumus, kasutuseaga üle 1.a; kallis ese, mida ma ise kasutan Käibevara - varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, kasutuseaga alla 1.a (raha, nõuded ostjate vastu, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud) Lühiajaline kohustis - tuleb tasuda 1. a jooksul (lühiajaline pangalaen) Pikaajaline kohustis - maksetähtaeg ei saabu 1. majandusaasta jooksul (pikaajaline pangalaen) 1 3. Majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud (01.01-31.12). Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab järgmisi tegevusi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine (kui nõutud) majandusaasta aruande heakskiitmine
Kordamisküsimused: Raamatupidamise alused 1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali.
7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus Kohustised
Sotsiaalmaks vs. seamaks Sotsiaalmaks ja seamaks on küll elus täiesti erinevad asjad ning neil on erinevad tähendused saab nende vahel tuua paralleele ja võrdlusi. Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Seamaks või maks üldse on punakaspruun, pehme konsistentsiga elund, mis paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli all. Peale sotiaalmaksu on olemas ka palju teisi makse tulumaks, käibemaks, aksiis see vastu seamaksale lisaks veel veisemaks ja meile kõige tähtsam inimese maks. Sotsiaalmaks tuleb siis tööandjalt, kes maksab töötaja pealt 33%
majandustehing, algdokumentide säilitamise kohustus, parandused algdokumentides ja registrites. 2) Tulu kajastamise tingimused. 3) Ettemaksete kajastamine. 4) Varude klassifikatsioon ning kuluarvestusmeetodid, varude kajastamine. 5) Põhivara klassifikatsioon, arvestuse põhimõtted, amortisatsiooni arvestus. 6) Tehingute kajastamine kontodel (Raha, varude, käibevarade, põhivarade, kohustiste, palga arvestus). 7) Mõisted: Vara, kohustis, omakapital, tulu, kulu, finantsvara, immateriaalne põhivara, materiaalne põhivara, õiglane väärtus, seotud osapooled. 8) Printsiibid: majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikkuse printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip
teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist. Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017).
teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist. Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017).
1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak 32 * 50 kr = 1600 prognoositud summa 20 * 50 = 1000 reaalne summa T-13.7 Firma võttis 1. Septembril 200X üheaastase laenu 177 000 krooni, intressimäär on 12%. Majandusaasta lõpul 31. Detsembril 200X kajastatakse tekkepõhise intressina 7080 krooni. 31.12.200X D: Intressikulu 7080 K: Intressivõlg 7080 177 000 * 0,12 * 4/12 = 7080 krooni T-13.8 Kohustis tuleb 20X8.aastal kajastada järgmisel juhul: a) Firma valmistas ja müüs 20X8.aastal 3-aastase garantiiajaga stereoseadmeid - tuleb teha garantiieraldis b) Teatrile laekub 20X8.aastal ettemakse hooajapiletite müügist 20X9.aastal toimuvatele teatriüritustele teatril on ettemaksed piletite näol ja tekib kohustis ÕPIK LK 316 ÜLESANDED Ü-13.3 Firma alustas 30.oktoobril 20X8 pardlite müüki. Ühe pardli müügihind on 800 krooni.
Ausast maksumaksmisest võidab riik ja riigi elanikud Maks on rahaline kohustis, mida inimene või ettevõte maksab riigile või kohalikule omavalitsusele vastavalt seadusele. Eesti maksusüsteem jaguneb riiklikeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud on tulumaks, sotisaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede- ja tänavate sugemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
4-tulude kontod 5-kulude kontod Eesti vabariigi raamatupidamine seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustalsed kohustatud koostama raamatupidamise siseeeskirja. Vara suureneb, vara väheneb. Sel juhul asedatakse üks varaobjekt teisega. Näide Näide: osteti 9600 euro eest kaupa, tasumine toimus sularahas. Deebet Kassa Kreedit Deebet Kaup Kreedit 9600 9600 D kaup 9600 K kaup 9600 2.vara suureneb, kohustis suureneb. Näide: firma ostis uue seadme, mis maksab 17 000 euri , tasumine toimub hiljem. 3.vara suureneb, omakapital suureneb. Näide: firma lihtaktsiakapitali tehti 60 000 eur sissemakse (oletame, et tegin toimus aksiate nimiväärtuses). 4.kohtustis väheneb, vara väheneb. Näide: firma tasus 17 000 euri suuruse arve. Majandusarvestuse süsteem · Finantsaruannete analüüs · Autiitorkontroll · Juhtimisarvestus · Maksuarvestus · Kuluarvestus
Maksud meie vaenlased või sõbrad Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. Siit võib järeldada, et pole ikka nii meeldiv neid makse maksta. Kuna milleks inimene
2. Kule kas sina, Leida, neid pangaautomaate ike usaldad? Mina küll ei salli, kui raha on tänava pääl plekk-kastis, kisse seda teab, mis seal või kui kauaks eilagi võtsin kohe kogu pinsi välja. Igapäevasuhtlus. Üks vanainimene räägib teisele. Oletuse tegin selle järgi, et ka minu vanaisa räägib niimoodi. 3. Sotsiaalmaks on riiklikuks pensioni-ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Täppissuhtlus. Seaduses olev tekst. Oletuse tegin selle järgi, et on viisakas tekst. 4. Riigikeele oskuse standardsed tasemed on asi, mille seadustamiseni taasiseseisvunud Eesti jõudis alles veebruaris 1999. Riik ei ole nende juurutamist saanud toetada kaugelti võrdsuures mahus Euroopa Liidu ja PHARE`ga
Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL
on olukord, kus tarbija ei vali toodet ainult hinna alusel, vaid võtab arvesse ka toote päritolu, tootjate õiglast palka, tooraine legaalsust ja toote ökoloogilise jalajälje suurus. 14. Selgitage mõisteid: eksport, import, maks, kvoot, imporditoll, eksporditoll, võlakiri, aktsia, transiit. Eksport- on toodete või kaupade müümine välisriiki. Import- on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Maks- on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Kvoot-jagu, määrosa Imporditoll- kogutakse riiki sisseveetavatelt kaupadelt riigipiiri ületamisel eesmärgiga piirata kauba sissevedu. Eksporditoll- kogutakse riigist väljaveetavalt kaubalt eesmärgiga piirata kauba väljavedu. Võlakiri-ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument 15. Millal loodi ja millega tegelevad:
ESSEE Kas sotsiaalmaksu reform on vajalik? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Antud juhul maksab sotsiaalmaksu tööandja töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavalt summalt, millest 20 protsenti on riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantav sotsiaalmaksu osa määr ja 13 protsenti ravitkindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr. Sotsiaalmaksu reformimise ideid on erinevad, millest üks on ka rohkem kõneainet leidnud meediakanalites. Nimelt
1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis.
37. käibemaks - налог с оборота 38. käibemaksukohustuslane – плательщик налога с оборота 39. käibevara – оборотное имущество 40. kassapõhine - кассовый метод 41. kasumiaruanne – отчет о прибыли 42. kasutusjuhend - инструкция 43. kindlustunne - уверенность 44. kinnisvarainvesteering 45. kirjendama - записывать 46. koefitsient - коэффициент 47. kohustis - обязательство 48. kohustuslik reservkapital – уставный резервный капитал 49. konfidentsiaalsus - Конфиденциальность 50. kõlbeline - нравственный 51. käibevara - оборотные средства 52. kulum - износ 53. läbirääkimised - переговоры 54. laenukohustis - кредитное обязательство 55. laoseis - состояние склада 56
Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised (monetaarne) Info esitamise sagedus: perioodiline, korrapärane (kuu, kvartal) Reglementeeritus: reguleeritud normatiivaktidega Kohustuslikkus: kohustuslik FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID Arvestusprintsiibid on fikseeritud seadustes. Järgnevad arvestusprintsiibid: Majandusüksuseprintsiip- ettevõte eksisteerib enda huvides, lahus omanike, klientide huvidest. Raamatupidamises arvestatakse tema vara, kohustis lahus omanike, klientide omast. (valitsusele kuuluva krediitkaardi kasutamine tavainimesel) Täisühing- kaks või enam osanikku; tegutsevad ühise ärinime all; vastutavad ühingu kohustiste eest kogu oma varaga. Usaldusühing- kaks või enam isikut; tegutsevad ühise ärinime all; vähemalt üks vastutab kohustiste eest kogu oma varaga; vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses.
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Äriühingu aktsiakapital peab olema vähemalt 25000 eurot. TULUNDUSÜHISTU – äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. ÄRIIDEE – idee, mida saab kasutada tulu teenimiseks. MIINIMUMPALK - on rahasumma, millest vähem on töötajale seadusega keelatud maksta. MAKS - rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. KÄIBEMAKS – toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on 20%. AKTSIIS – maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. SOTSIAALMAKS – Eestis riiklik maks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse rahastamiseks.
See on viis, kuidas inimene saab ise kaasa rääkida oma tuleviku kujundamises. Maksud ja maksusüsteem Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikud maksud: tulumaks sotsiaalmaks maamaks hasartmängumaks käibemaks tollimaks aktsiisid raskeveokimaks.
hakkab tekkima vabanev ressurss (ei pea politseid palkama nii palju, arstiabi vabaneb, ei ole aja vanglaid ehitada). Maksu mõiste ja eesmärgid Maksu iseloomulikud tunnused on järgmised (nendele tunnustele peavad maksud vastama, kui puudub mõni tingimus, siis ei ole tegemist maksuga): 1. Riiklikud maksud on kehtestatud riigikogu poolt maksuseadusega. Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, kohalike maksude seaduse alusel. 2. Maks on rahaline kohustis. Maksu tasumine võimalik ainult rahas. 3. Öööööüüäää Maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu , et täita oma avalik õiguslikke ülesandeid. 4. Maksumaksjale ei kaasne maksu maksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu või hüvitist 5. Maksu kohustis tekb seaduses ettenähtud korras suuruses ja tähtaegselt. 6. Maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlemata. Maksu peamiseks funktsiooniks ehk eesmärgiks on koormamis funktsioon ehk
6. Inventeerimine. Nõuded ostjate vastu bilansikirjet tuleb inventeerida vähemalt kord aastas bilansikuupäeva seisuga. Inventeerimine seisneb selles, et ostjatele saadetakse saldoteatised, milles on ära toodud nende võlgnevused ja palutakse need omapoolse kinnitusega või reklamatsiooniga tagasi saata. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks ebatõenäoliselt laekuvad arved ning nõuete summa mis tulevikus kindlasti laekub. KOHUSTISTE ARVESTUS 1. Kohustiste jaotus. Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel
mittevaraliste suhete tekkimist, lõppemist ja muutmist ning võlaõiguse üldpõhimõtteid ja üldaluseid, millele on rajatud varaliste hüvede ümberjagamine ja vastavate nõuete tekkimine. Võlaõiguse tunnused: 1. Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2. Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus. 3. Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus. Võlasuhe. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. VÕS §2 (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning
Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel: Töötajatele tehtud erisoodustused Kingitused, annetused, vastuvõtukulud Dividendid ja muud kasumieraldised Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed Sotsiaalmaks Kui teiste maksude eest otsest vastutasu pole ette nähtud, siis sotsiaalmaks on riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal: 1. Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt 2. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud) 3. Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku
muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita või vajadust ja vastutust tegutseda, käituda kindlal moel.Termin kohustis väljendab ainult võlasuhet teise isiku suhtes, mida ka bilansi koostamise seisukohast on algselt silmas peetud. Kohustis eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud
päeva alguses, raha laekumine ja väljamaksed ning raha jääk päeva lõpuks. Kassatehinguid kajastatakse kontol Kassa, mille deebetis kajastatakse raha laekumist ja kreeditis väljamakseid. Pangatehinguid kajastatakse kontol Pank, mille deebetis kajastatakse raha laekumisi ja kreeditis raha väljamakseid. Pangatehingute sooritamist kinnitab pank kontoväljavõtte kaudu. Pank kajastab firma pangakontot passivapoolel kohustistena . Ettevõttele laekunud raha, tähendab seda, et panga kohustis firma ees suureneb, seega pank krediteerib ettevõtte kontot. Maksete teostamise korral panga kohustis ettevõtte ees väheneb ja pank debiteerib firma pangakontot. Ettevõte tõlgendab väljavõtet enda kui majandusüksuse seisukohast. Kontoväljavõtted on firmale raamatupidamise algdokumentideks, mille alusel sooritatakse raamatupidamiskandeid. 3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus Pangakontode numbrid on järgmised: 1020 1021. Arveldusarved asuvad Swedbankis ja
terviku. Palk ehk töötasu võib kujuneda erinevate tasustamise süsteemide tulemusel: inimene võib töötada põhipalgaga või tulemus-, tükitöö- või tunnitasu alusel. Juurde võivad tulla lisatasud, (müügi)protsent, ärisaladuse hoidmise tasu, konkurentsikeelutasu jm. Töötasu hulka tuleks arvestada ka erinevad soodustused / hüvitised nagu auto kasutamise ja telefonikõnede kompenseerimine, töövahenditega varustamine, koolitused, sporditoetus jms. Maksud Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni:
6. Mõisted: Vara: raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus, mis on tekkinud minevikus toiminud tegevuse tulemusena ning tn-liselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel Kohustus: raamatupidamiskohutsulasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis on tekkinud mienvikus toimunud sündmuse tagajärjel ja millest vabanemine eeldab tulevikus ressurrssidest loobumist Kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita! Kohustis: eraõigluslik suhe, milles üks pooltest on kohustatud teise poole kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osa varast) Kohustis väljendab ainult võlasuhet teise isiku suhtes Omakapital: raamatupidamiskoh varade ja kohustuste vahe (SA ja MTÜ puhul netovara) Tulu: aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatpidamiskoh omakapitali. Hõlmab endas nii põhitegevuslikku tulu kui ka mittepõhitegevuslikku tulu
Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo(loobuma teatud osast oma varast) või hoiduma mingit tegu tegemast. · Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine.(suureneb omakapital) · Tulum- tähendab mittepõhitegevuslikku tulu.
Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: 1
Kust see raha tuleb, sest kõik ju maksavad ja kulutavad, kuid kuidagi peab raha ringlusesse tagasi jõudma. Samas inimesed on terved ja riigid püsivad. Selleks üheks põhjuseks on sotsiaalmaks. Kuid mida see endast kujutab ja kes seda maksavad? Mis on sotsiaalmaks? Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksu maksavad: maksustatavate väljamaksete tegijad – tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt; füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt; riik, vald või linn 2013. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st
dokumendi, muu kauba või teenuse puhul väljastama sellise dokumendi tarbija soovil; 10) vedama suuremõõtmelise või raske tagastamisele, ümbervahetamisele või remontimisele kuuluva garantiiga kauba sihtkohta ja tarbijale tagasi oma kulul või hüvitama tarbijale vastavad kulutused; 11) tarbija soovil esitama talle teenuse eelarve; 12) tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna 368. Mis on maks? Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. 369. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis. Riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel
edendada ühiskonna heaolu diakooniatöö kogudus(e)hoolekanne hooldus abivajaja toimetuleku toetamine teenuste kaudu vältimatu sotsiaalabi esktreemsesse olukorda sattunud isikule hädavajalike hoolekandeteenuste osutamine (vähemalt toit, riietus, ajutine peavari). (Ekstreemse olukorra asemel võib öelda ka äärmuslik olukord Sotsiaalmaks- pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele sotsiaalmaksu seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Sotsiaalmaksuga maksustatakse aktiivsest tegevusest (palk ja muu tasu, preemiad, lisatasud, erisoodustused, ettevõtlustulu, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu jne) saadud tulu. Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised
5. LOENG Servituudi omandamine - omandatakse nii, nagu omandatakse asja - lepingute teel (ost-müük) - deduktsioon (müüakse maha maatükk, aga servituud jäetakse alles) Servituudi kadumine - valitsev/teeniv maatükk kaob või lakkab eksisteerimast - kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku superficies (õigust omandada asju vööra maa peal) empacies - tagavad omandi sellele, kelle toode või asi võõra maa peal on Õpetus obligatsioonidest (võlaõigus, kohustis) creditor (võlausaldaja, õigus raha saada) debitor (võlgnik, peab raha maksma) ex contractu (suhe tekib lepingust) quasi ex contractu (suhe tekib justkui lepingust) ex delicto (süütegu) quasi ex delicto (justkui süütegu) osavastutus Lepingud - contractus (ühe või mitme isiku kokkulepe selleks, et tekiks obligatsioon) normaalne kehtiv arusaam lepingu sisust + vaba tahe Obligatsiooni täitmine - solutio täitmisel peab olema leitud kohane subjekt. Kohustise täidab deebitor
isikule. Sularahata arveldused liigitatakse tavaliselt garanteerituse ja makse algataja järgi. Makse garanteerituse järgi jagunevad maksed lihtmakseteks ja dokumentimakseteks. Lihtmaksed tehakse kas tseki või maksekorraldusega. Dokumendimaksete puhul ei saa ostja kaupa kätte enne, kui selle eest tasumine on kindel, ning müüja ei saa raha kätte enne, kui kaup on ostja kätte jõudnud. Kaks dokumendimaksete põhiliiki on akreditiiv ja inkasso. Akreditiiv on ostja panga kohustis tasuda müüjale kauba eest, kui müüja poolt esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on teele saadetud. Inkasso on raha sissenõue, mille kauba müüja esitab kauba ostjale. Koos maksenõudega esitab müüja ostjale ka kauba saatedokumendid, mida ostja ei saa pangast kätte enne kauba eest tasumist. Kui majandusüksusel on rohkem kui üks kassa või rohkem kui üks arveldusarve pangas, võib pearaamatus ühendada kõik kassad ja kõik pangakontod ühele kontole, kuid abiregistrites
.........................................9 .............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis on jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalus maksusüsteem, mis koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maksupoliitika on seaduste kogum, kus sätestatakse, kellelt, mida ja kui palju võtta riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks. 3 1 MAKSUAUK
seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti seadusandlus defineerib maksu järgmiselt:"Maks on maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusevolikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulusaamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsesevastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis".Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: ·tulumaks ·sotsiaalmaks ·maamaks ·hasartmängumaks; ·käibemaks ·tollimaks; ·aktsiisid ·raskeveokimaks. Kohalikke makse võib olla kuni kaheksa: ·müügimaks; ·paadimaks; ·reklaamimaks; ·teede ja tänavate sulgemise maks; ·mootorsõidukimaks; ·loomapidamismaks; ·lõbustusmaks; ·parkimistasu.
Astmelise tulumaksu teooria! · SOTSIAALSE VAJADUSE TEOORIA Ühiskonna rikkus tuleb maksusüsteemi kohaselt ümberjaotada selliselt , et tagada kõigile inimväärne ära elamine ning riigi ja ühiskonna harmooniline ning normaalne areng. Maksu mõiste ja eesmärgid Maksule iseloomulikud tunnused on järgmised: · riiklikud maksud on kehtestatud riigikogu maksuseadusega ning kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, kohalike maksude seaduse alusel · maks on rahaline kohustis · maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu, et täita oma avalik-õiguslikke ülesandeid · maksumaksjale ei kaasne maksumaksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu · maksukohustis tekib ainult seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel · maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematus korras Eesmärgid: · maksu peamiseks eesmärgiks on koormamisfunktsioon ehk fiskaalnefunktsioon
5. õiglus maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamise õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. 6. maksustamise ühetaolisus kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine riigi ja kohalikuomavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene vastuteene maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. Maksude eesmärgid * maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Seda nim
maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks, maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel, ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Eesti riigis jagunevad maksud riigimaksudeks (aktsiisid (tubakatoodetele, alkoholile, pakendile, kütusele ja mootorsõidukitele), tulumaks (nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele), hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks) ja kohalikeks maksudeks (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). Riigieelarvetuludest moodustab ca 92%
VÕS § 61 Osavõlg saab tekkida ainult jagatava kohustuse täitmisel. Hinnates täitmise jagatavust, tuleb silmas pidada, et täitmise jagamisel ei tohi täitmise väärtus tervikuna väheneda. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Teiste võlgnike võlaosade eest osakohustise puhul ta aga ei vastuta. Kui ta on eksikombel võlausaldajale rohkem maksnud, kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega. Näiteks korteriomanikest võlgnikud kes ei maksa kommunaalmakseid on sellisel juhul osavõlgnikud siis ei saa tarnija võlgnikuks mitteolevatelt korteriomanikelt võlga välja nõuda.
Lausendid puhkusetasu arvestamisel: Puhkusetasu arvestamine pideva puhkusekohustise arvestusel D Puhkusekohustis K Võlad töövõtjatele Puhkusetasu arvestamine mitte pideva puhkusekohustise arvestuse korral D Puhkusekulu K Võlad töövõtjatele Puhkusekohustise arvestamine D Puhkusekohustise kulu K Puhkusekohustis Puhkusekohustise sotsiaalmaksu arvestamine D Puhkusekohustise sotsiaalmaksukulu K Puhkusekohustise sotsiaalmaksu kohustis Puhkusekohustise töötuskindlustusmaksu arvestamine D Puhkusekohustise töötuskindlustusmakse kulu K Puhkusekohustise töötuskindlustusmakse kohustis Puhkusetasu maksmine töötajale D Võlad töövõtjatele K Raha 9 Inventeerimine Töötasuarvestuse korrektsuses tuleb veenduda iga kuu, enne ülekannete tegemist. Bilansi koostamise kuupäeva seisuga tuleb kõik töötasu arvestamisega seotud kontod üle inventeerida, vigade ilmnemisel tuleb selgitada nende tekkimise põhjused.
N: aktsiis / käibemaks. Kaudsete maksude korral maksja täidab maksukohustuse oma nimel, kuid teise isiku arvel. 9. Riigilõivuga, erinevalt maksust kaasneb konkreetse hüve saamine, eksisteerib vastutasu maksjale. Riigilõivu majanduslikuks eesmärgiks on tekkinud kulutuste hüvitamine. 10. Maks- maksuseadustest tulenev rahaline kohustis 11. Erinevad maksudest eelkõige selle poolest, et nende eesmärgiks ei ole riigi avalik – õiguslike ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite kogumine. Trahvi peamine eesmärk on mõjutamine. Trahv peab kaasa aitama teatud tegevuse lõpetamisele ning sundima isikuid sellest tegevusest tulevikus loobuma. Trahve määratakse kriminaal- ja haldusõigusrikkumiste korral ja need laekuvad riigikassasse. Neid võib määrata nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele
Kuritegude ennetamine → ärahoidmine/vältimine/tõkestamine. ennistama- endisesse seisukorda seadma; (juriidikas) uuesti kohale, ametisse vm õiguslikku olukorda seadma. Restauraatorid on ennistanud vanu haruldasi raamatuid. Ta õigused ennistati Eesti Energia juht ennistati oma vanale ametikohale. Aidsi püütakse ennetada selgitustööga. Seda hoonet ei ole veel ennistatud. maks-seadusega kindlaksmääratud korras määratav rahaline kohustis. Palgast lähevad maksud maha. Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Aktsiisimaks. Käibemaks. Sotsiaalmaks. Tulumaks. Maksumaksja makse- maksmine; millegi eest tasutav summa. Maksed kommunaalteenuste eest. Sularahamakse. Kaardimakse. Ettemakse. Sissemakse. Maksekorraldus. Makseteatis Kommunaalteenuste eesti makstavaid makseid võtavad vastu mitmed pangad. Palgast võetakse maks maha. Maksud võivad olla otsesed või kaudsed.
põhjustega 5. Lisad – täpsustavad, selgitavad põhiaruannet Tegevusaruanne Majandusaasta aruande esitamisel lisatakse: Kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek Müügitulu jaotus (Äriseadustik §-id 97, 179, 334) Vandeaudiitori aruanne (Audiitortegevuse seadus §-id 91-94) Varaobjekt – möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Kulu – majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustistest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb ( välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed).
planeeritud väljundeid ja sisendeid tegelikega. KULUARVESTUSE OLEMUS Kuluarvestuse definitsioonid: 1) POWERPOINDIST: 1 kuluarvestussüsteem on peamine finantskontrollisüsteem • Varaobjekt – on möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada • Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek • Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist • Kulu – on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja
annaabi.ee 
