LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises
Kontoplaan RMP-s Firmas toimuvate majandusoperatsioonide registreerimiseks ja andmete kogumiseks tekib vajadus kasutada kontoplaani, mis on raamatupidamise sisekorra eeskirjade lahutamatu osa. Kontoplaanis on kajastatud sünteetilised ( peakontod) ja analüütilised (allkontod). Analüütilised kontod täiendavad sünteetiliste kontode andmeid andes detailset infot majanduslike protsesside kohta. Analüütilise grupi käibed ja saldod kuu alguses ja lõpus peavad võrduma vastava sünteetilise konto peakonto käivete ja saldodega. Kontoplaan on süstematiseeritud kontode loetelu infotöötluse hõlbustamiseks. Kontod on
aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll Raamatupidamisarvestus ja eesmärk, raamatupidamiskohustuslased Käesoleva seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid. Mõisted: majandustehing, vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum (kahjum) Majandustehing- Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati
Kätlin Kaera Seaduse eesmärk ·õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise korraldamine ·Kasutatakse tekkepõhist arvestust. ·Majandustehing on tehing, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi või omakapitali. ·Algdokument peab sisaldama kõiki kohustuslikke elemente! ·Raamatupidamiskohustuslane peab koostama kontoplaani, et kirjendada majandustehinguid. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. ·Algdokumente peab säilitama 7 aastat. Majandusaasta aruanne ·Majandusaasta pikkus on 12 kuud. ·Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama majandusaasta lõpus majandusaasta aruande. ·Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Hea tava järgi hakkavad aktivakontod 1-ga, passivakontod 2-ga, tulukontod 3-ga ja kulukontod 4-ga. Näit 1011 kassa, kus 1 näitab , et on aktivakonto, 01 bilansikirjet ja 1 konto nimetust. Kontoplaani kirjutatakse kõik ettevõttes kasutusel olevad kontod, kontoplaani peab pidevalt täiendama uute kontode kasutuselevõtmise puhul. Olenevalt kasutatavast raamatupidamise korraldusviisist kas käsitsi või programmi abil, võib kontoplaan eksisteerida kas ainult peakontodena või täieliku loeteluna peakontod, allkontod, jaotused. Lahtilaotatud kontoplaan on majandusarvestuse seisukohalt õigem ja õiglasem ning oluliselt informatiivsem. Kontode liigendamine, kontos sisalduvate numbrite hulk, kirjaviis ja värv on
· Kasumiaruanne- näitab tulude ha kulude liigitusi kahe viimase aasta jooksul. · Likviidsus- on mõiste, mille abil kirjeldatakse majanduses ja ettevõtluses raha vaba kättesaadavust. Kui majandus on likviidne, on ettevõtjatel ja üksikisikutel võimalik saada investeeringuteks ja tarbimiseks vajalikku raha soovitud hinnaga, mis suurendab majanduslikku aktiivsust. · kontoplaan- on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. Iga RPK koostab kontoplaani vastavalt RP seadusele. · Konto- on kahepoolne tabel, mida kasutatakse majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kajastab ühte liiki vara, kohustuse, kulu, tulu jm seisu kahel kindlal ajahetkel ja muutusi nende vahel. · Deebet- kontoskeemi vasak pool, mis aktivakontol kajastab suurenemist ja passivakontol vähenemist. · Kreedit- kontoskeemi parem pool, mis aktivakontol kajastab vähenemist ja passivakontol suurenemist.
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Raamatupidamisregistrid - andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamiskohustuslane - kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate
ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis :
Muutub varade struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Ostetakse materjale ja tasutakse kassast. IV Passivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Kasumist moodustakse reservfond. 3.2 Ühekordse ja kahekordse kirjendamise meetod 3.2.1 Ühekordne kirjendamine Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus
kõrgem juhtorgan seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu) Majandusaastaks on kalendriaasta/12 kuud, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti raamatupidamise sise-eeskiri - kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist
Konto klassid Kontodest rääkides peab märkima, et erinevaid kontosid eristatakse teineteisest olenevalt konto iseloomust erineva klassikuuluvusega. Kontode klassideks (või konto poolteks, või suunaks, või veel milleks muuks neljandaks) nimetame me konto iseloomust tulenevat vajadust saldo suunamiseks kas deebetisse või kreeditisse. Ehk siis on kontod, mis kuuluvad varade klassi, kohustuste (võlgade) klassi, omakapitali klassi või tuluklassi. Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale- kreeditisse) peab konto saldo jääma. · Aktivakontod on bilansi aktivakirjete tütred, kuhu kogutakse kokku kõik andmed varade jääkide ja liikumiste kohta. Aktivakonto algsaldo on
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tule...
Omakapital: Omanike sissemakstud kapital Reservid Jaotamata kasum 12. BILANSIVÕRRAND: Algseis + sissetulek = väljatulek + lõppseis 13. 14. RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI 15.Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: Kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega Reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist Reguleerib algdokumentide käivet ja säilitamist Reguleerib raamatupidamisreeglite pidamist Reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel Reguleerib vara ja kohustiste inventeerimist Reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi Reguleerib aruande koostamise korda
Raamatupidamise ja aruandluse korraldamisel peab lähtuma rahvusvaheliselt tunnustatud heast tavast 10.1.13 Mai Takkis 14 Nõuded raamatupidamisele RPS § 4 Säilitama Asutus on kohustatud raamatupidamisdokumente Arvestust pidama EA Raamatupidamise Dokumenteerima kõiki oma korraldamise eeskirjad majandustehinguid Kontoplaan Kirjendama algdokumentide või Kontoplaani rakendamise nende põhjal koostatud juhised koonddokumentide alusel kõiki Maksuseadused oma tehinguid Riigi poolt kehtestatud maksude raamatupidamisregistrites arvestamine ja tasumine Koostama ja esitama (tulumaks, sotsiaalmaks, perioodilisi ja aastaaruandeid käibemaks jt.) 10.1.13 Mai Takkis 15 Hea raamatupidamistava
ettevõtte juhti isiklikult vastutustest raamatupidamise korraldamise ja andmete õigsuse eest. Majandusaasta mõiste ja variandid Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Variandid: 1.jaanuarist-31. detsembrini, 1.aprillist-31.märtsini, 1.juulist-30. juunini, 1.oktoobrist-30. septembrini Raamatupidamise sise-eeskirja sisu: Majandustehingute dokumenteerimine; varade ja arvelduste inventeerimine, raamatupidamisregistrite pidamist või automatiseeritud andmetöötlussüsteemide kasutamine; kontoplaani, koolide ja lühendite kasutamine; vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks; dokumentide säilitamine; aruannete koostamise ja säilitamise korda
sisemise kontrolli võimalikkus lihtne selgitada majandustegevuse tulemust võimaldab perioodiliselt bilansi koostamist 5 1) Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2) Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Eesti Vabariigis on sellist arvestusandmete registreerimise moodust teatud tingimustel lubatud kasutada ainult füüsilisest isikust ettevõtjatel kassapõhise arvestuse näol. 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele
kirjeldusega, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamise kord, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine, tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, muu raamatupidamise korraldamisega seotud asjaolud. 26. Mis on kontoplaan, kuidas kontoplaani koostada, kontode rühmitamise alused? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. Aktivakontod, Passivakontod, kontod kuuluvad veel omakorda klassidesse: Vara klass, kohustuste klass ja omakapitali klass. 27.Millised on nõuded algdokumentidele, millest juhinduda dokumendi käibe korraldamises ettevõttes? dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
Aastase amortisatsioonisumma leidmiseks teostatakse kaks arvutuskäiku. 8. Milleks on vajalik raamatupidamiskohustuslase kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamiskohustuslase (majandusüksuse) kõigi kontode nimetuste ja kontode numbrite süstematiseeritud loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Iga raamatupidamiskohustuslane võib koostada kontoplaani ise, võttes arvesse, et seda saaks kasutada aastaaruande, statistiliste aruannete ja maksudeklaratsioonide koostamiseks ning juhtkonnale vajaliku info andmiseks. 9. Raamatupidamisregistrid, bilanss ja kasumiaruanne, selgita nende vajadust ja iseloomusta nende omavahelisi seoseid. Raamatupidamisregistrid on majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja arvestustulemuse väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid
Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem. Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi tulem. 7 Raamatupidamise kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) alalised kontod ehk bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. Majandusprotsesside kontod ajutised kontod ehk ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi.
tehnikate kasutamist kogu ettevõttes, võimaldades kulusid võrrelda ja seeläbi tuvastada ning kõrvaldada ebaefektiivsused 1)kuluaruanded peaks olema kujundatud nii,et iga kuluelementi saaks kergesti võrrelda.2)arvestusperioodid peavad olema kujundatud selliselt,et kulude koondamine nendel ajavahemikel annaks juhtidele vajalikku teavet.3)kulude liigitamise alused peaksid kajastuma ettevõtte kontoplaani ülesehituses selliselt, et see rahuldaks nii finants- kui ka juhtimisarvestuse nõyudeid ning ei tekitaks vaidlusi, kas antud kulu on otsene või kaudne.4)määratletud peavad olema kulude jaotamise alused kulukohtadele,kulukeskustele ja kulukandjatele.5)kokkkulepitud peab olema laovarude ja lõpetamata toodangu hindamise korras.6)otsustatud peab olema varade investeerimise kord.7)valitud peab olema amortisatsiooni arvestamise meetod ja kehtestatud põhivarade amortisatsiooni normid.
õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud vastavalt RPS § 11. koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb kirjeldada raamatupidamiskohustuslase: majandustehingute dokumenteerimist; algdokumentide käivet ja säilitamist; kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega; majandustehingute kirjendamist; raamatupidamisregistrite pidamist; tulude ja kulude kajastamist; varade ja kohustuste inventeerimist; kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi; aruannete koostamise korda; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamise; raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid sisekontrolli meetmeid.
elukoha aadressid; majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber . Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. §8. Raamatupidamise kontoplaan - kontode loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid . §9. Raamatupidamisregistrid - andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid võib vormistada:
sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) Kasum/kahjum summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum) RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRI Raamatupidamise sise-eeskiri on raamatupidamise korraldamiseks koostatav ettevõttesisene reeglistik. Raamatupidamise seadusest lähtuvalt sise-eeskiri: kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (kuidas ja kus peab selle kajastama) reguleerib algdokumentide käivet ja säilitamist (kuidas dokument jouab ostjalt raamatupidajani) reguleerib raamatupidamisregistrite pidamist ( mis infot kuhu registritesse margitaks) reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel (millised kulu ja tulud aruande skeemis kasutatakse)
d) põhivahendite parendamiseks 17. Milline neist ei või olla osaku nimiväärtuseks: a) 200 EEK. b) 450 EEK c) 1000 EEK d) 1500 EEK 18. Firmas koostatav raamatupidamise sise-eeskiri peab kirjeldama: loetleda vähemalt viit elementi: 1) majandustehingute dokumenteerimist 2) varade ja arvelduste inventeerimist 3) dokumendikäivet 4) raamatupidamisregistrite pidamist või automatiseeritud andmetöötlussüsteemide kasutamist, 5) kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist 6) vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks 7) dokumentide säilitamist 8) aruannete koostamise ja säilitamise korda 19. Millise majandustehingu korral firma bilansimaht muutub: a) firma ostis sularaha eest materjale b) firma eraldas aruandeaasta kasumsti summa kohustuslikku reservkapitali c) pank kandis firmale üle taotletud laenusumma d) teenuste eest kogutud raha viidi kassast panka 20. Majandusaasta inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui:
- Eesmärkide püstitamine (nt õigete hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks informatsiooni saamine) - Nõuete määratlemine (nt arvestuse lahususe tagamine teguleeritavate ja mittereguleeritavate tegevusvaldkondade vahel) - Lähteülesande koostamine 1. Kulukohtade (-objektide) määratlemine (nt vara, struktuuriüksused, teenused) 2. Kululiikide tuvastamine (nt kontoplaani analüütilised kontod) 3. Kulukandjate(-objektide) määratlemine ( nt tegevused) 4. Kulukäiturite leidmine 5. Kulukogumite kindlakstegemine ja kulude jaotamine - Kuluarvestuse põhimõtete ja – meetodite kindlaksmääramine, nt: 1. Kasumiarvestusmeetodid A. Osakuluarvestus – kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse ainult muutuvkulud ka juhtimisotsuseid tehakse muutuvkuludest lähtuvalt
ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud vastavalt RPS § 11. koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb kirjeldada raamatupidamiskohustuslase: majandustehingute dokumenteerimist; algdokumentide käivet ja säilitamist; kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega; majandustehingute kirjendamist; raamatupidamisregistrite pidamist; tulude ja kulude kajastamist; varade ja kohustuste inventeerimist; kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi; aruannete koostamise korda; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamise; raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid sisekontrolli meetmeid.
ettevõtte juhti isiklikult vastutustest raamatupidamise korraldamise ja andmete õigsuse eest. Majandusaasta mõiste ja variandid Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Variandid: 1.jaanuarist-31. detsembrini, 1.aprillist-31.märtsini, 1.juulist-30. juunini, 1.oktoobrist-30. septembrini Raamatupidamise sise-eeskirja sisu: Majandustehingute dokumenteerimine; varade ja arvelduste inventeerimine, raamatupidamisregistrite pidamist või automatiseeritud andmetöötlussüsteemide kasutamine; kontoplaani, koolide ja lühendite kasutamine; vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks; dokumentide säilitamine; aruannete koostamise ja säilitamise korda Ühe- ja kahekordne raamatupidamine Vahe ühe- ja kahekordse raamatupidamise süsteemi vahel on kapitali ja tulemuste väljaselgitamise korras ja viisis. Kahekordset raamatupidamise süsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja
· Tulude kajastamine · Kulude kajastamine · Muudatuste sisseviimine · Tekkepõhise raamatupidamisel dokumendile, arvele jne näidata D ja K konto. · Tuleb koostada käibeandmik, päevraamat, pearaamat. · Tulud ja kulud tuleb sulgeda vastukandega. · Parandusmeetodid: kast ümber või miinus märgiga või punasega. · Süstemaatiliseks registriks on pearaamat. · Pearaamat sisaldab ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades fikseeritud kontoplaani ja kõik kontod . · Kronoloogilist ja süstemaatilist arvestust on lubatud ühendada ühte registrisse. Päevaraamatus igale sisseakandele peavad olema märgitud järgmised andmed: · tehingu kuupäev; · raamatupidamislausendi järjekorranumber; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad; · tehingu lühikirjeldus; · sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number. Inventuur
-. Autot kavatsetakse kasutada 4 aastat ehk 200 000 kilomeetri läbisõiduks. Lineaarse meetodi kasutamisel on 2006. aasta kulum (amortisatsioonikulu): a) 52 500.- b) 70 000.- c) 140 000.- d) 122 500.- e) Mitte ükski pole õige (näidata õige vastus) 25. Raamatupidamisseaduse kohaselt ei reguleeri raamatupidamise sise eeskiri: a) Majandustehingute dokumenteerimist; b) Vara inventeerimist; c) Firma asutamist; d) Kontoplaani. 26. Lõpetamiskannete tegemine on: a) Kliendikonto sulgemine; b) Kõikide bilansikontode saldode viimine nulli; c) Tulude ja kulude kontode sulgemine; d) Juhuslik. 27. Aktsiaseltsi ainus aktsionär ostis isiklikuks otstarbeks maja. Selle tulemusena: a) Vähenes AS pangakonto jääk ja suurenes omakapital; b) Vähenes AS pangakonto jääk ja suurenes dividendivõlg; c) Suurenes AS pangakonto jääk ja suurenesid kohustused;
koostamiseks. Analüütiline konto on sünteetilise konto allkonto. Analüütilisel kontol peetakse analüütilist arvestust, mis on detailsem, kui on sünteetilisel kontol. Sünteetiline arvestus võib olla nii rahalises väljenduses kui ka naturaalnäitajates (nt koguseline laoarvestus). Analüütilist arvestust peetakse eraldi registrites. Raamatupidamise seaduse § 8 kohaselt koostab raamatupidamiskohustuslane kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu. Info töötlemise hõlbustamiseks on kontodele omistatud numbrid, mis antakse kindla eesmärgiga ja plaani järgi. Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Traditsiooniliselt algavad: • number ühega aktivakontod; • number kahega passiva kontod; • number kolmega tulukontod; • number neljaga kulukontod.
1.3 Majandusaasta Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud [16]. 1.4 Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises
Ettevõtte raamatupidamist korraldavad ja kontrollivad ettevõtte juhatuse liikmed, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud äriseadustikus. Raamatupidamisarvestus on korraldatud nii, et on tagatud aktuaalse, 6 olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest. Raamatupidamise sise-eeskiri sisaldab ettevõtte kontoplaani ja koosneb järgnevatest peatükkidest: Raamatupidamise algdokumentide kontrollimine, kus on sätestatud RPS-st tulenevad nõuded algdokumentidele. Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamisregistrite pidamine, kus on esitatud majandustehingute dokumenteerimise ja raamatupidamisregistrite pidamise üldine kord. Dokumendikäibe korraldus, mis sätestab majandustehingut tõestavate dokumentide haldamise korra.
.............................................. 16 7. ARUANDLUS......................................................................................................................17 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................18 3 SISSEJUHATUS Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate
............19 10. TUHA TALU OÜ BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS...................21 11. TUHA TALU OÜ MATERIAALSETE PÕHIVARADE ARVESTUS......23 12. TUHA TALU OÜ LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE ARVESTUS...........24 13. TUHA TALU OÜ KÄIBEMAKSUVÕLG JA ARVESTUS.......................25 15 TUHA TALU OÜ OMAKAPITALI ARVESTUS......................................... 28 LISAD .....................................................................................................................30 LISA 1 KONTOPLAANI NÄIDIS...............................................................................30 LISA 2 31.12.2008 TUHA TALU OÜ BILANSS.......................................................35 LISA 3 TUHA TALU OÜ KASUMIARUANNE 2008..................................................36 LISA 4 TUHA TALU OÜ LOOMADE INVENTUURI TABEL SEISUGA 10.10.2009......38 3 Sissejuhatus
kohta teeb divisjoni juht otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad 11 vastavasisulisest aktist esitatakse pearaamatupidajale ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. (2) 3.2 Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 - bilansi aktivakirjete kontod 2 - bilansi passivakirjete kontod 30 - realiseerimise tulude kontod 31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod
või pangakontole. Kui ostjale antakse kaup antud kuul ja raha laekub kokkuleppe kohaselt järgmisel kuul kajatatakse tehing alles järgmisel kuul. Tulu sellest tehingust arvestatakse raha laekumise momendil. Kontoplaan · koos konto nimetuste, kontonumbrite ja kontoklassidega · peab olema kasutatav nii bilansi, kasumiaruande, kui ka teiste aruannete koostamiseks ning juhtimisinfo saamiseks · Kontoplaani koostamisel lähtub ettevõte ennekõike *oma põhitegevusest ja majandustehingute olemusest, * klientide ja kreeditoride arvust ning asukohast, * kulude liikidest ja struktuurist, *tululiikidest ja tulude struktuurist *maksuarvestusest *kasutatavatest aruandeskeemidest *Kasutatavast majandustarkvarast Kontoplaan- riigi rmtp. üldeeskirjas · 55. MAJANDAMISKULUD / MAJANDAMISKULUD · 5500. Administreerimiskulud / Administreerimiskulud
algdokument raamatupidamises kajastati, välja arvatud Euroopa Liidu kaasfinantseeritavate 8 projektide algdokumendid. Projektide raamatupidamise dokumentatsioon peab olma eristatud teistest raamatupidamise dokumentatsioonidest. Raamatupidamise aastaaruanne säilitatakse alaliselt. 2.6 Kontoplaan Asutuse kasutatakse üldeeskirjas kinnitatud kontoplaani. Kontoplaanis on esitatud tehingupartnerite, tegevusalade allikate ja rahavoogude koodide loetelu, mis on aluseks majandustehingute kirjendamisel. Kontodele lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodid siis, kui kontoplaanis on konto vastavas veerus märge „nõutav“. Tehingupartneri kood on nõutav linna konsolideerimisgrupi siseste tehingute eristamiseks ja konsolideeritud aruannete ja saldoandmiku koostamiseks. Tegevusala kood on nõutav
s. 20.11.2012 2012 .a. Allkiri A1056789 saaja isikut tõendava dokumendi number, väljaandmise koht ja kuupäev Kassapidaja: © 2014. Janek Keskküla 9 Raamatupidamise kontoplaan (RPS § 8) Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Konto Nimetus Kontoklass 1010 Kassa Varad Aktiva 1020 Swedbank Varad Aktiva 1210 Ostjate tasumata summad Varad Aktiva
deebetis ja teise konto kreeditis. 13. Lausend Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. 14. Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) alalised kontod. NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. Majandusprotsesside kontod ajutised kontod. NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. 15
Harjtus 2 Allalaadimine Esmalt kirjutaks lähemalt kahe erineva majandustarkvara installeerimisest ja seadistamisest ning võrdleks vastavate tarkvarade väljaandjate või edasimüüjate veebilehtedest ning nendelt info hankimisest. Rapidi puhul tundus nende koduleht küllalt lihtsasti käsitletav ja suurema vaevata sai vastava raamatupidamise programmi alla laadida. Küll aga arusaamatuks jäi, milleks ma pean MS SQL serveritoe alla laadima, väga lühidalt oli kirjas, et seda on vaja käivitamaks Rapid. Kuid paljudel ehk on see juba vaikimisi arvutisse paigaldatud, ning vastav programm sai ilmasjata alla laaditud. Eeva puhul oli häirivaks liialt palju lahtreid, mis tuli esmasel alla laadimise ankeedil täita. Eeva kodulehe kujundus ja disain on küll lihtne, aga jätab aegunud mulje, kahtlen, et see kasuks tuleb uute kliendisuhete loomisel. Installeerimine Eetasofti majandustarkvara Eeva paigaldamine käis küllaltki lihtsalt ning peale paigaldam...
Vastutuspõhine arvestussüsteem, selle eelised ja puudused Vastutuspõhine arvestussüsteem seisneb ettevõtte jagamises vastutuskeskusteks ehk teatud kulude ja tulude omistamises kindlatele vastutuspiirkondadele, mille põhjal on võimalik otsustada konkreetse vastutus- keskuse tegevuse efektiivsuse üle. Juurutamise etapid: · Ettevõtte analüüs, ülesande püstitus · Vastutuspõhise arvestussüsteemi testitud mudelisilumine ja kinnitamine · Tehniline juurutamine: kontoplaani seadistamine, aruannete konstrueerimine, programmeerimine · Abimaterjalide koostamine. Süsteemi kasutajate väljaõpe ja juhendamine · Süsteemi täiendamine Eelised: · Peamise eelisena rõhutatakse kirjanduses, et vastutuspõhine arvestus muudab arvestuse süsteemseks ja juhtidele arusaadavaks. · Vastutuse delegeerimisel vabaneb tippjuht igapäevaste jooksvate küsimustega tegelemisest, mis lubab tl
väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus (üldlevinud) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingute toimumisele, sõltumata raha on laekumisest või välja maksmisest. 62. Raamatupidamise sise-eeskirjade põhilised andmed. RPkohuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib: majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, aruannete koostamise korda. 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Rmpbilanss kujutab endast ettevõtte kõigi äritehingute hetkesisu (saldosid). Põhiosa koosnab kahest poolest, mille vasak pool on aktiva ja parem passiva. Aktivas näidatakse ettevõtte varade (käibe ja põhi) koosseis ja paigutus, passivas aga ettevõtte omakapital ja kohustused
aruandlussüsteemi puuduste ülevaatamine. Osad, kus määravaks on finantsjuht: kapitalivajaduse ülevaatamine ja kindlaks tegemine, tegevuste ja nende tulemuste mõõtmissüsteemi väljatöötamine, aruandlussüsteemide ja meetodite valik. Osad, kus määrav on kontroller: arvete tähtaegse tasumise probleemid, jälgimine. Arvete õigeaegne väljastamine. Kliendi ostu kulude kalkureerimine. Pangadokumentide vormistamine. Kontoplaani haldamine. Alltöövõtud ja selle dokumentatsioon. Rahandus ehk finantsvaldkond: Kontrolleri funktsioon suht väike. Kotrolleri tegevus: klientidele krediidi andmine; raha seisu (rahavoogude) jälgimine, olema kursis väljaminekute ja allikatega. Finantsjuhi tegevused: finants strateegia formuleerimine; riskijuhtimise strateegia kujundamine; pangasuhete korraldamine; finantseerimise allikate strateegia eriti laenustrateegia; omakapitali kirjed;
• muu äritegevuse tulud ja kulud; • finantstegevuse tulud ja kulud; • ettevõtte tulumaksu kulu (dividendidelt). Kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks on oluline, kuid sama oluline on see ka juhtimisotsuste tegemise jaoks (Karu, 2008, lk 107). Juhtimisotsused, mis seostuvad ettevõtte tulemustega toodete, allüksuste ja struktuuri segmentide lõikes, eeldavad kulude jälgimist. Seepärast tuleb ettevõtte sisese arvestussüsteemi kujundamise algjärgus kontoplaani koostamisel antud aspekte arvestada (Haldma & Karu, 1999, lk 36). Kulude liigitamine on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuludega seotud algdokumendid ja grupeeritakse need kulukogumitesse lähtuvalt kulude olemusest, funktsioonidest või kasutamisest majandusüksustes (CIMA, 2002, lk 27). Kulude arvestusele ettevõttes tuleb pöörata suurt tähelepanu, kuna nende õige kajastus omab olulist tähtsust finantsarvestuses. Tähtis on järgida arvestuspõhimõtteid ja
5 Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 6(5) sätestatud nõudeid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mis peab sisaldama raamatupidamisseaduse § 7 sätestatud nõudeid. Ettevõte koostab kontoplaani (vt Lisa 1) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Algdokumentide käive ja säilitamine Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest
· samaaegselt nii lühemate kui ka pikemate perioodidega töötamine on tabelarvutusprogrammide abil keerukas; · puudub ühtne andmebaas, mis oleks lahus eelarvestamise valemitest, tarkavaraline arendustöö, seadmata ohtu andmeid, on raskendatud. Teatud väljapääsu pakuvad spetsiaalsed planeerimise ja eelarvestamise moodulid finantsarvestuse programmides. Nende peamiseks puuduseks on orienteeritus raamatupidamisele. Reeglina koostatakse eelarve kontoplaani alusel, mis on aga liialt detailne. Muudetava distantsiga ettevaade, vabalt valitava algus- ja lõpp- perioodiga ei ole tavaliselt kättesaadav. Finantsarvestuse programmidel on ka ärisimulatsiooni võimalused väga tagasihoidlikud. 56 V ANALÜÜS 1. Finantsanalüüs Hea ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemustest ja koostatud finantseelarvetest saab analüüsides ettevõtet rahandussuhtarvude abil. Suhtarvud
2. toiming kasumi arvelt moodustati kohustuslik reservfond. 3. toiming saadi pangast laenu, raha laekus arvelduskontole. 4. toiming maksti kassast eelmisel kuul arvestatud töötasu. Majanduslike tehingute tulemusena toimuvaid bilansikirjete muutusi arvestatakse raamatupidamiskontodel. Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele toimub majandustehingute kirjendamine raamatupidamiskohustuslase poolt kontodel ja selleks koostab ta kontoplaani. Kontoplaan koosneb kontode nimetusest ja kontonumbritest, mis on süstematiseeritud, annab võimaluse saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Standardiseeritud kontoplaani ei ole (va avaliku halduse üksused). Majandusüksus võib avada ning kasutada piiramatut arvu kontosid. Kontode hulk peaks olema majandusüksuse seisukohalt optimaalne. Kontode nimetused ei pea ühtima vastavate bilansikirjete nimetustega sest analüütiliste
avastab see olulisi vigu. Sisekontrolli kesksed ülesanded ettevõtte põhieesmärkide saavutamiseks on järgmised: 1) Kõik majandustehingud sooritatakse vastavuses kehtestatud protseduuri reeglitega ja sellised reeglid on kehtestatud kõikides ettevõtte põhivaldkondades vähemalt 2) Kõik tehingud kajastatakse õigetel kontodel tekkepõhiselt ning õiges väärtuses. Tuleb tagada kontoplaani vastavus ettevõtte majandustegevusele ja selle piisav detailsus. 3) Arvestus andmeid tuleb perioodiliselt võrrelda olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel peab neile adekvaatselt reageerima tuleb. Läbi viia ka varade hindamine, et tagada nende õiglane väärtus. Sisekontrolli riski hindamisel peab alati arvestama sellega et selle tase võib-olla erinev ja alati on oht et sisekontrollisüsteem ei avasta olulisi puudusi
avastab see olulisi vigu. Sisekontrolli kesksed ülesanded ettevõtte põhieesmärkide saavutamiseks on järgmised: 1) Kõik majandustehingud sooritatakse vastavuses kehtestatud protseduuri reeglitega ja sellised reeglid on kehtestatud kõikides ettevõtte põhivaldkondades vähemalt 2) Kõik tehingud kajastatakse õigetel kontodel tekkepõhiselt ning õiges väärtuses. Tuleb tagada kontoplaani vastavus ettevõtte majandustegevusele ja selle piisav detailsus. 3) Arvestus andmeid tuleb perioodiliselt võrrelda olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel peab neile adekvaatselt reageerima tuleb. Läbi viia ka varade hindamine, et tagada nende õiglane väärtus. Sisekontrolli riski hindamisel peab alati arvestama sellega et selle tase võib-olla erinev ja alati on oht et sisekontrollisüsteem ei avasta olulisi puudusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
