NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüd...
Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise...
Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid;
............................................................................9 SISSEJUHATUS 1. Iseseisvalt koostatud konspekt, RTJ 4 "VARUD", vastates järgmistele küsimustele: 1. RTJ 4 "Varud" ülesehitus 2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas? 3. Mõisted (varud, soetusmaksumus, õiglane väärtus, turuväärtus, neto realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 4 ,,Varud" eesmärgiks on sätestada reeglid varude kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates
mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes järgenvatest küsimustest: · Millised varad on varud? · Millised on varude arvestusmeetodid? · Millised on varude arvestussüsteemid? · Kuidas varusid inventeeritakse? Kursusetöö jaotatakse kahte peatükki. Kursusetöö esimese ehk teoreetilise osa koostamisel kasutatakse info kogumiseks Raamatupidamise Toimkonna juhendit number 4, samuti erinevate aurotite poolt koostatud teemakohaseid õpperaamatuid ja internetiallikaid, kust on võimalik lugeda erinevaid artikleid, mis suurendavad andmete mitmekesisust.
Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..................................................................................... 10 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID............................................................................. 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS............................................................................................. 16 ` 2 1. SISSEJUHATUS Varud on osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste
1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS........................................................................... 10 3.1Üldise individuaalhinna meetod.................................................................................... 10 FIFO meetod..................................................................................................................... 11 3.3Kaalutud keskmine....................................................................................................... 12 VARUDE INVENTEERIMINE....
aruandeperioodi tulud ja kulud. (3) Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 62. Raamatupidamise siseeeskirjade põhilised andmed. (kas peab lisama seda nimekirja lk. 54) ? Firmas kehtestatakse raamatupidamise sise-eeskirjades: · põhivara üksikute liikide kulunormid lähtudes põhivara kasulikust tööeast, tehnilisest seisukorrast, kasutamise intensiivsusest; · põhivara amortiseerimise arvestusmeetodid (lineaarne, kumulatiivne, kahekordne alaneva jäägi meetod, toodangu põhine meetod) 63. Raamatupidamise bilansi põhikoostisosad ja seosed. Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest, mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Aktiva (vara): käibevara ja põhivara. Passiva: kohustused ja omakapital. Seosed: 1) varad = kohust + omakapital; 2) omakapital = varad kohust; 3) käibevara + põhivara = lühiajal kohust + pikaajal kohust + omakapital. 64
oma emaettevõtja osanikule, aktsionärile või liikmele( 5 või rohkem% emaettevõtja osa- või aktsiakapitalist) 3. Isikule osaühingu osa omandamiseks 4. Oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile. Arvelduskontol oleva raha inventeerimisel kontrollitakse arvelduskonto väljavõtte vastavust raamatupidamises kajastatuga. Kassa inventeerimisel loetakse sularaha kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust raamatupidamises kajastatuga. Varude arvestusmeetodid: 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest liikumisest. 2.Kaalutud keskmise soetushinna meetod- peale igat kaubapartii sissetulekut arvutatakse uus kaalutud keskmine soetusmaksumus 3.FIFO meetod- lähtub põhimõttest, et esimesena soetatud kogus müüakse ka esimesena ära. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindla ajamomendi seisuga ülelugemise,-kaalumise,- mõõtmise teel.
2. Tutvusin ettevõtte 06.07 Oskan vajaduse korral Sise-eeskiri lähtub Ees raamatupidamis sise- vajaliku info kiiresti üles heast eeskirjaga ja leida. Seltsi raamatupidamistavast tööjaotuse majandussaasta algab 01. Sise-eeskirjas kirjeldatu dokumendiga. augustil ja lõpeb 31. arvestusmeetodid juulil. Tean, kes peab tulenevad vastutama teatud “Raamatupidamise ülesandede täitmisest seadusest”, ning kes asendama Raamatupidamise vastutaja ja mis päevaks. Toimkonna juhenditest Nt
amortisatsiooninormid. · Omavalmistatud põhivara võetakse arvele tegelikes valmistamise kuludes, mis moodustavad selle vara soetusmaksumuse. Arvelevõtmise aluseks on vastavasisuline akt. · Kingitud põhivara võetakse arvele null-väärtuses. Põhivara liigitatakse: piiramatu ja piiratud kasutusajaga põhivara. 11. Amortisatsioon RP sise-eeskirjades kehtestatakse põhivara liikide amortisatsiooniperioodid ja arvestusmeetodid, võttes arvesse nende kasulikku tööiga. Põhivara näidatakse bilansis jääkmaksumuses. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Lineaarne amortisatsioon ehk võrdeline- igal aastal kantakse kuludesse üks ja sama summa. Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine. 12.Immateriaalne PV
pdf - Korteriühistu Rannaääre www.rannaaare.ee/.../2004.a.%20majandusaasta%20ar...Translate this page Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm:IK 12 Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele… ... KORTERIÜHISTU RANNAÄÄRE peamiseks tegevusalaks on Lääne. Maakonnas Ridala Vallas ... [PDF]2006.majandusaasta aruanne.pdf - Korteriühistu Rannaääre www.rannaaare.ee/.../2006_majandusaasta_aruanne.p...Translate this page Jan 1, 2006 - Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid . ... Korteriühistu Rannaääre alustas tegevut 27.oktoobri 1993.aastal. Kasutasin - Google Advanced Search-i this exact word or phrase: korteriühistu Rannaääre aastaaruanne language: estonia file type:adobe acrobat pdf 3. Leidke pildiotsingu abil fotosid Hera templist Corfu saarel, mis oleks JPG formaadis, suuremad kui 400x300 ning piiranguteta kasutatava või jagatava kasutusõigusega. Esitage ühe pildi(faili) URL aadress. Läksin Google images otsingusse.
Eeliseks vähene arvestustöö maht. Puuduseks, et puudub üksikasjalik ülevade varude koostise ja seisu kohta; ei võimalda arvestada varude füüsilisi puudu ega ülejääke. Pidev arvestussüsteem: kuluks kantava vara maksumus leitakse peale igat majandustehingut ehk arvestus toimub peale igat sisse või väljaminekut. Eeliseks, et kogu perioodi jooksul on ülevaade olemasolevast kaupades. Puuduseks on käsitsi tehingute registreerimise korral suur töömaht Varude kulupõhised arvestusmeetodid · Tükimeetod- lähtub varade tegelikust liikumisest, rakendamine on mõeldav kui firma müüb piiratud koguseid ja kalleid kaupu · Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooskul müüdud kaupade maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus (ressurss soetushinnas/müügikohus) · FIFO meetod- lähtub eeldusest, et esimesena müüakse ära esimesena soetatud kogus
laekuda. See tingib ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu. Arvestada tuleks tulude ja kulude õige vastandamise põhimõtet ning konservatiivsuse printsiipi. Alusprintsiibid Tulude ja kulude õige vastandamine: Aruandeperioodi tuludest lahutatakse samade tulude teenimise eesmärgil tehtud kulud. Konservatiivsuse printsiip: Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb vältida vara ülehindamist, kulude alahindamist. Ebatõnäoliste laekumiste arvestusmeetodid Statistilised Otsese Meetodid mahakandmise meetod Osatähtsus Osatähtsus ostjate arvete lõppjäägist Krediidimüügist Aegumisprotokoll Statistilised meetodid Statistilisi meetodeid peaks kasutama suure krediitmüügiga ettevõtted. Prognoosida või aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba eest raha kliendilt ei laeku, on võimatu.
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid............................................................................................
seemnesegudest ning karjamaade hooldamisest, väetamisest ja kasutamisest. Karjamaasaagi määramine on vajalik karjamaade saagivõime ja karjamaadel kasutatud agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karjamaa kuivainesaagi, keemilise koostise ja energeetilise väärtuse. Karjamaasaagi zootehniline arvestus. Zootehniline meetod käsitleb karjamaarohu saagi määramist arvestusliku ainevahetusenergia (ME) alusel.
amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni, vara eemaldamiseni kasutusest või vara ümberklassifitseerimiseni müügiootel põhivaraks. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestuse korra peab raamatupidamiskohustuslane sätestama oma raamatupidamise sise-eeskirjas. Sätestada tuleb põhivara liikide amortisatsiooni määrad, arvestusmeetodid ja sagedus (kuu, kvartal, aasta). Individuaalselt vähemoluliste ja/või standardsete varaobjektide puhul võib rakendada kogu varade grupile ühesuguseid amortisatsioonimäärasid. Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleks amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast. Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel.
kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutmise aruandest ja aastaaruande lisadest. Raamatupidamise seadus näeb ette , et raamatupidamise aastaaruandega tuleb esitada kirjalik deklaratsioon, millele kirjutab alla kogu raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond, kes deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab, et · raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga; · raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; · kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; · raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev.
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
Sihtfinansteerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja kajastatakse vastavalt juhendile RTJ 5. Vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Kui kättesaadud finantseerimise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse finantseeerimist kohustusena. 2.1 Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, raamatupidamise toimkonna juhenditest ja ettevõtte juhtkonna otsustest. Ettevõtte raamatupidamist korraldavad ja kontrollivad ettevõtte juhatuse liikmed, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud äriseadustikus. Raamatupidamisarvestus on korraldatud nii, et on tagatud aktuaalse, 6 olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte
TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi...
DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.....................................................................
TEOORIA Kordamisküsimused 1. Nimetage palun aruandluse kolm tasandit Eesti Vabariigis? Majandusaasta aruanne Raamatupidamisaruanne Ettevõttesisene aruanne ehk juhtimisarvestus 2. Millest koosneb majandusaasta aruanne? Raamatupidamise aastaaruanne Tegevusaruanne 3. Millest koosneb raamatupidamise aastaaruanne? EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioo...
Oluliste hälvete leidmine Hälvete dokumenteerimine Raamatupidamisandmete korrigeerimine Inventeerimistulemuste kajastamine Puudujääk normi piires D Kulud K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlane teada) D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk D Kaup, Materjal jne K Kulud VARUDE KULUPÕHISED ARVESTUSMEETODID Laos olevad üheliigilised varaobjektid võivad olla soetatud erinevatel aegadel ja erineva soetushinnaga. Siit ka küsimus: Kuidas kajastada varude lõppjääki ja müüdud kaupade soetusmaksumust? Enamlevinud meetodid · Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod ehk ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod · FIFO-meetod (first in, first out) · LIFO-meetod (last in, first out) · Kaalutud keskmise meetod
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootl...
nende füüsiline seisund on halvenenud; (b) sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; (c) teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Asjaolud, mis põhjustasid varude allahindluse, võivad järgnevatel perioodidel muutuda. Seetõttu tuleks varude hindamist teostada perioodiliselt ning tõsta netorealiseerimismaksumust, kui allahindlust tinginud tegurid enam ei toimi. 3. Varude arvestusmeetodid. Varude arvestusmeetodi valikul on ettevõttel võimalus valida kahe süsteemi vahel: varude pidev arvestussüsteem; varude perioodiline arvestussüsteem. Valik fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Varude pidev arvestussüsteemi kasutamisel arvestatakse pidevalt varude muutumist, registreerides kõik sissetulekud ja väljaminekud iga majandustehingu toimumisel. Kogu arvestusperioodi jookusul on teada olemas oleva varu ning realiseeritud varu struktuur ja soetusmaksumus.
1. Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootli...
Struktuuriefekt-toimib mitme teguri üheaegse muutumise koosmõjul, kusjuures ühisefekt ületab ühisefektide summa (nt. Tootmise intensiivistamine) 37. Investeerimisvõimaluste valikul kasutatavad hindamiskriteeriumid 1) taandamata rahavoo ehk diskoneerimata rahavoo puhul elementaarsed arvutusmeetoid: tasuvusaeg, arvestuslik rentaablus. 2) diskonteeritud rahavoogude puhul ajategurit arvesse võtvad arvestusmeetodid: nüüdispühasväärtu ,kasumiindeks ja sisemine rentaablus 38. Maakasutuse kahesugune hindamine 1) summaarselt, s.o. kogu tootmise tulemuste alusel. 2) üksikute viljeldavate kultuuride seisukohalt, selgitamaks, mida maa võib anda ühe või teise kultuuri viljelemise puhul. Sel juhul taanbub kogu probleem üksikute kultuuride majanduslikule hindamisele. Kultuuride viljelemine on seotud maakasutusega. Maa aga ei ole oma kvaliteedilt ühesugune
Perioodiline arvestussüsteem: 1. Vara väljaminekut soetusmaksumuses pidevalt (s.t aruandeperioodi - kuu, kvartal jooksul) ei arvestata, vaid tehakse seda teatud perioodide (kuu, kvartal, aasta) järel. 2. Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks nende tegelik lõppjääk. 3. Leitakse realiseeritud (müüdud) vara lõppmaksumus järgneva valemiga: ALGVARU + SISSETULEK INVENTEERITUD LÕPPVARU = REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Varude kulupõhised arvestusmeetodid Varude kulupõhise arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine, s.t kuluks kantava kauba või materjali kulusumma ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Järgnevalt on toodud loetelu võimalikest kulupõhistest arvestusmeetoditest, millest esimesed kolm on lubatud kasutada Eestis. 1 Tükimeetod (üldise identifitseerimise, ühiku individuaalhinna) meetod 2 Kaalutud keskmise soetushinna meetod (average cost method)
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvud...
· näidatakse töötajate tasu üldsumma ja keskmine töötajate arv majandusaastal; · majandusaasta kestel omandatud või tagatiseks võetud ja võõrandatud (või võõrandamata) aktsiate (osade) arv, nimiväärtus ja osatähtsus aktsia- (osa-)kapitalis Audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik · Auditi objektiks auditeeritava ettevõtte finantsaruanded ning nende koostamisel kasutatud arvestusmeetodid · eesmärgiks anda objektiivne hinnang esitatud info vastavusest kehtivatele seadustele ja arvestusprintsiipidele, tehes seda maksimaalselt algdokumentide, isiklike tähelepanekute ja kolmandatelt isikutelt hangitava kontrollinfo põhjal. · Järeldusotsus esitatakse aktsionäride (osanike) üldkoosolekule. · Audiitori nõuandeid kasutatakse ka paljude teiste finantsküsimuste lahendamisel. Aastaaruande lisad
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
mõistliku hinna eest oma firmale osta, sest enamjaolt ei ole omanikel ega juhatuse liikmetel kas vastavat haridust või piisavalt aega, et raamatupidamist iseendale osutatada. Tarbimine, hinnad, palk, rahvaarv, tööturg on OÜ Tinevex majanduskeskkonda mõjutatavad majandusnäitajad. Ettevõte järgib ning lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad ,,Raamatupidamise seadusest" ning ettevõtte juhtkonna otsustest. Hariduslik koosseis, elanike arv ning tööhõive struktuur mõjutavad praktikaettevõtte edu. Näiteks kui Valga linna elanike arv väheneb, siis väheneb ka vajaminevaid ettevõtteid, see omakorda vähendab ettevõtteid, kellel on vaja raamatupidamisteenust. Klientide vähesus omakorda tähendab teenusehinna tõstmist seega allesjäänud 7
kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest.................................................39 1.3.10.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte osalisel soetamisel odavamalt ettevõtte väärtusest, kus netovara bilansiline väärtus erineb õiglasest väärtusest...............................43 1.3.11.Välisriigis asuva tütarettevõtte konsolideerimine.......................................................47 2.KONSOLIDEERIMISGRUPI ARVESTUSMEETODID.........................................................55 2.1.Ostumeetod..........................................................................................................................56 2.1.1. Ülesanne 1. Tütarettevõtte edasine kajastamine konsolideeritud aruannetes.............63 2.2.Korrigeeritud ostumeetod....................................................................................................75 2.2.1.Äriühendus seotud osapoolte vahel.....................
.................................................................................................. 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11
ümberlükkamiseks väidetest tuletatud muutujate vahel (Ghauri & Gronhaug, 2004, lk 26). Kvantitatiivses uuringus läheneb uurija teooriale eesmärgiga testida või kinnitada teooriat. Uurija käsitleb püstitatud eesmärgi täitmiseks bioloogilise vara kajastamise nõudeid puudutavaid teooriaid, käesolevas kursusetöös seadusi ja juhendeid ning seejärel vastandab teooria ettevõttes reaalselt rakendatavate arvestuspõhimõtetega. Võrdluse käigus selgub kas ettevõtte arvestusmeetodid vastavad Eesti heale raamatupidamistavale. Kvalitatiivse meetodina on autor kasutanud osavaatlust, kus lisaks vaatlusele osaleb töö autor uuritava ettevõtte töös. (Hirsjärv, Remes, & Sajavaara, 2007). Juhul, kui autoril tekib lisaküsimusi, millele dokumentidest vastust ei saa, küsitleb autor raamatupidajat poolstruktureeritud intervjuu käigus. Andmete kogumise meetodina kasutatakse dokumentide ja registrite vaatlust, kus andmed on esitatud numbriliselt ja statistiliselt
Seega kassapõhise arvestuse puhul kajastatakse tehing siis, kui raha on reaalaselt liikunud. Tekkepõhise arvestuse puhul registreeritakse tulu või kulu selle tekkimise hetkel. Kui raha makstakse kauba üleandmisega samal ajal, kajastatakse tehing, nagu kassapõhisega arvetuse puhul kohe. Kui kaup antakse ostjale esimesel nädalal, siis kajastatakse tehing erinevalt kassapõhisest arvestusest esimesel nädalal, kui kaup vastu võetakse. Mõlemad arvestusmeetodid on raamatupidamises lubatud. FIE võib oma aruandluseks kasutada kassapõhist arvestust ja tekkepõhist arvestust. Ettevõtted võivad kasutada ainult tekkepõhist arvestust. Mõlemat arvestusmeetodit on vaja kasutada äriplaani finantsprognoose tehes, esitades need kolme tabeli näol: planeeritud kassavoogude prognoos, planeeritud kasumiaruanne, planeeritud bilanss. Planeeritud kassavoogude aruanded koostamisel kasutatakse kassapõhist arvestust. Planeeritud
vähendatakse kohustust. Ettevõtte raamatupidamise üksikasjalikud põhimõtted on kirjeldatud raamatupidamise sise- eeskirjas (edaspidi eeskiri). Eeskiri peab andma sisulise ja põhjaliku ülevaate ettevõtte raamatupidamise korraldamisest ja viisist; raamatupidamise arvestussüsteemi ülesehitusest, sh. kontoplaani struktuurist, arvestusüksuste valikutest, tarkvara põhiseadistustest, dokumendihaldusest ja nii edasi (11). Sõltumata sellest, millised arvestusmeetodid ja muud valikud on eeskirjas ära toodud toimub töötasu arvestamise ja maksmise kajastamine raamatupidamises alljärgnevate kannetega: 1. Töötajale arvestatud töötasu ja puhkusekohustus võetakse raamatupidamises arvele kandega: Deebet palgakulu; Deebet puhkusekohustuse kulu; Kreedit võlad töövõtjatele; Kreedit puhkusekohustus. 12 2
mõnikord on raske määrata, millisesse majandusharru ettevõtte kuulub, kui ta tegeleb paljudel erinevatel aladel, seega peame sel juhul regulaarselt välja valima võrreldavaid ettevõtteid ning sobivaid norme; avaldatud tegevusharu keskmised näitajad on ainult ligilähedased ja annavad kasutajale vaid üldiseid juhtnööre, mitte aga teaduslikus mõttes täpseid keskmisi; arvestusmeetodid erinevad ettevõteti tunduvalt ja see võib põhjustada erinevusi arvutatud kordajates; tööstusharu keskmine ei pruugi olla analüüsitava ettevõtte soovitud eesmärk, parimal juhul osutab see keskmise ettevõtte finantsolukorrale, eesmärgi paremaks saavutamiseks võib suhtarve võrrelda isevalitud ettevõtete kogumikuga või üksiku firmaga; tsüklilised ja sessoonsed kõikumised ja muutused moonutavad suhtarve.
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
