Dividendid või palk? Martin Huberg Juba mõnda aega on inimestele sisendatud ideed kõikvõimsast maksuametist, kellel on uus ja terav torkerelv (maksuametnikud ise ütleksid selle kohta kindlasti pigem toode), millega teie majandusmull kibekähku õhust tühjaks lastakse, kui te ise seda ei tee. Relva nimi on majandusliku tõlgendamise põhimõte ning väidetav mull on dividend, mida eelistatakse palgale. Miks? Eks ikka maksude pärast. Eestis, õnneks, Riigikohtu tasandil dividendide palgaks kvalifitseerimise praktikat veel ei ole ning keegi ei tea päris täpselt, millise valemi alusel välja arvutada mõistlikku aktiivse ja passiivse tulu ehk dividendide ja palga suhet. Samas on ajakirjanduse veergudel küllaltki paljud head inimesed erinevaid seisukohti välja öelnud. Kindlasti on suurel osal neil ka milleski õigus, iseäranis arvestades, et arutatakse ju abstraktselt, konkreetset kaasust analüüsimata. Proovingi anda omapoolse ülevaate seni ...
, ( )? . . , , . , , , . . . , , .
Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000 Dividendid(deklareeritud) $20 000 $20 000 Dividenditulu $19 000 Müüdud kaupade kulu $130 000 $40 000 Tegevuskulud $20 000 $14 000 Deebetsaldod kokku $588 000 $265 000 Kreeditsaldod kokku $588 000 A. Konsolideeritud aruannete töötabeli koostamine seisuga 31.12. 2007. Ostuanalüüs Emafirma osalus Vähemus osalus Kokku
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000.00 D Aktsiakapital Salem 550,000.00 D Hinnaerinevus 432,500.00 K Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 K Vähemusosalus 212,500.00 3) Hinnaerinevuse ümberjaotus
keskmise-, lühiajalised (kommertskrediit, pikaajaline kindlustamatta võlakiri. Omakapital omanikele kuuluv kapital, osaluse laenud). Debentuur pikaajaline Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega suurus. Aktsia väärtpaber, aktsionärile kuuluva kindlustatud võlakiri. Hüpoteek pikaajaline kapitali osa. Dividendid maksed aktsionäridele kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. ettevõtte kasumist. Fondibörs kaubeldakse pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud Omakapital omanikele kuuluv kapital, väärtpaberitega, turg. Esmaturg uued aktsiad. võlakiri. Hüpoteek pikaajaline Järelturg varasemad aksiad. Lihtaktsia muutuv
a) 2017 2018 2019 Muutus käibekapitalis 10 20 30 FCFE 90 80 130 Makstud dividendid 0 44 60 Muutus rahajäägis 90 36 70 Rahajääk 90 126 196 b) Prognoositud ettevõtte rahajääk, perioodil 2020-202 Prognoos: 2020 2021 2022 Müügitulu 1440 1728 2073.6 Puhaskasum 144 172.8 207.36 Amortisatsioon 55 60
kahjumisse. Aktsiakapitali peab olema väheamlt 25000. Varad = Kohustused + omakapital Kasumiaruanne - iseloomustab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet. Tegemist on perioodi aruandega, samuti tekkepõhine. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Peamised kirjed on: müügi netokäive, kasum valuutatehingutest, kasum põhivarade müügist, saadud intressid ja dividendid. Teine pool on kulu - aruande perioodi jooksul tulude tekkeks tehtud väljamiekud, millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine. Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid.
lihtaktsionäride omakapital 3. Lihtaktsia bilansiline = ------------------------------------------ väärtus käibes olevate lihtaktsiate keskmine arv puhaskasum 4. Dividendide kattekordaja = ----------------------------------- dividendid 1 dividendid lihtaktsia kohta 5. Dividendide = ---------------------------------- = ---------------------------------- väljamaksekordaja dividendide kattekordaja aktsiatulu Võimendussuhtarvud Omandikordisti näitab mitu korda ületab kogukapital omakapitali. Mitme kordseks on firma ennast võimendanud. Maksimaalseks võiks olla 3x ehk 300%.
10. Aktsiate ost investeeringuna Firma A ostis lühiajalise investeeringuna firma B aktsiaid, makstes aktsiate eest pangakontolt 20 000 EEK. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Arveldusarve 2000 EEK 11. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Dividendid 2000 EEK 12. Aktsiate müük soetusmaksumusega Firma A müüb lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 13 000 EEK. Raha aktsiate eest laekub pang kontole. D: Arveldusarve 13 000 K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 13 000 EEK 13. Lühiajalise investeeringuga soetatud aktsiate müük kui müügihind ületab ostuhinna. Firma A müüs lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 10 000 EEK müügihinnaga kokku 13 000 EEK
00 Muud rahavood äritegevusest - 14,093.10 Kokku rahavood äritegevusest 526,177.45 Rahavood investeerimistegevusest Laekunud materiaalse põhivara müügist 500.00 Kokku rahavood investeerimistegevusest 500.00 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud pangalaen 70,000.00 Saadud pangalaenu tagasimaksed - 57,000.30 Makstud dividendid - 914.00 Makstud intressid - 1,025.30 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 11,060.40 Kokku rahavood 537,737.85 Raha ja raha ekvivalendid per alguses 117,225.00 Raha ja raha ekvivalendid per lõpus 639,170.25 Raha ja raha ekvivalentide muutus 521,945.25
Põhivara Maa Hooned, rajatised 2000 Seadmed Kokku PV 2000 Varad kokku 2,716 PASSIV Kreeditorid 183 Krediidid 0 Võlakohustused (dividendid) 60 Põhikapital 1800 Säilitatud kasum 673 Puhaskasum Omakapital 2473 Kokku kohustusi 2,716 Müügiplaan,t
S S • NI – puhaskas • S – müügitulu • d – dividendid väljamakseko (dividendid/p • D/E – laenu- j suhe • A/S – varade
nõudluskõver nihkub vasakule Mis võib seda muutumist takistada? 20. Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist) 23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid, võlakirja kupongimakse. kapitali eest saadavaks tuluks on dividendid, võlakirja kupongimaksed ja intressid rahapaigutuselt. 24. Täna teenitud raha on kallim kui tulevikus saadav raha vaid sellepärast, et tänane ettevõtluskliima on pingelisem ja raha teenimiseks tuleb rohkem vaeva näha. vale. raha ei muuda täna kallimaks otseselt mitte tänane
Ülesanne 1 Eesti residendist füüsiline isik otsib võimalusi investeerida kuueks aastaks € 100 000. Tal on valida kahe variandi vahel. Esiteks võib ta paigutada € 100 000 pangaarvele, millelt makstakse aastas intresse 4%. Teine võimalus oleks osta € 100 000 eest 1000 AS XYZ lihtaktsiat, kusjuures prognoositakse, et nende aktsiate turuväärtus kasvab 6% aastas ning iga aasta makstakse ühelt aktsialt netodividende €5 (järgmise dividendimakseni on täpselt 1 aasta). Saadud dividendid paigutab investor pangaarvele (intressimäär 4%). Kui suur oleks kuue aasta möödudes investori maksudejärgne rikkus kirjeldatud kahe investeerimisvõimaluse korral. Lihtsuse mõttes eeldame, et tulumaks kapitali kasvutulult tuleb tasuda vahetult peale võõrandamistehingut. Samuti pole lihtsuse huvides vaja arvestada tulumaksuvaba miinimumiga. 1) Raha panka paigutamine Summa peale tulumaksu maksmist peale võõrandamistehingut:
turg võlakiri. _I__ 4. Kommertskrediit D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele aktsiaseltsi tuludest. __H_ 5. Jaotamata E. Võtab kokku firma varad ja kohustused. kasum __A_ 6. Aktsiabörs F. Suunavad säästud ettevõtlusinvesteeringutesse. _B__ 7. Lihtaktsia G. Esmaturg, kus firmad müüvad raha saamiseks aktsiaid. _D__ 8. Dividendid H. Aktsiaseltsi kasumi jääk pärast maksude ja dividendide maksmist. _C__ 9. Obligatsioon I. Tarnija lubab firmal maksta tarnete eest hiljem. __E_ 10. Bilanss J. On lisa firma kapitalile. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? a. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. b
=tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I =tulu enne makse EBT -maksud T taxes =puhaskasum NI net income 5 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm -eelisaktsiate dividendid =kasum lihtaktsionäridele -lihtaktsionäride dividendid =reinvesteeritav kasum Rahavoogude aruanne: Raha algseis Põhitegevusest + sissetulekud -väljaminekud Investeerimisest = raha lõppseis finantseerimisest Finantskeskkond: Finantsjuht peab tundma keskkonda ja turgusid, kus ettevõte tegutseb.
eelisaktsiahind = dividend aktsia kohta aastas / aktsia turuhind - emiteerimiskulud aktsia turuhind 60 emiteerimiskulud 3 dividend aktsia kohta 7 kp= 7,0/(60-3)=0,1228 ehk 1 0,122807 12,28% 7,0/(60-3)=0,1228 ehk 12,28% Ettevõtte aktsia turuhind on 25 krooni, järgmise aasta dividendid on 1,75 krooni aktsia kohta ja dividendide kasvumääraks on 9%. Milline on omakapitali hind? aktsia turuhind 25 dividendid 1,75 kasvumäär 0,09 0,16 ???????? 16% Ettevõtte kapitalist on 35% võõrkapital, 15% eelisaktsiakapital ja 50% aktsiakapital. Nii
omakapitali rentaablus. Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ müügi netokäive Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müügi netokäive Investeeringute puhasrentaablus e varade rentaablus (ROA) = puhaskasum/ varad Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/ omakapital 5. Dividendide suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel Indikaatorid: tulu ühe aktsia kohta; hinna ja tule suhe; lihtaktsia nominaalhind; dividendid ühe aktsia kohta; dividendide väljamaksu kordaja; aktsiate dividendimäär. Tulu 1 lihtaktsia kohta (EPS) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid)/ lihtaktsiate keskm arv Hinna ja tulu suhe (P/E) = aktsia turuhind/ puhaskasum ühe aktsia kohta Lihtaktsia nominaalhind = (omakapital eelisaktsiate maksumus)/ lihtaktsiate arv Dividendid 1 aktsia kohta = lihtaktsiate dividendide summa/ lihtaktsiate arv Dividendide väljamaksu kordaja = dividendid ühe aktsia kohta/ puhaskasum ühe
Segamajandus kasutatakse 3 majandussüsteemi elemente (tava, plaani, turumajandus) Hind toodete ja teenuste väljendus (väärtus) rahas Omahind tootmiseks kulunud vahendid Müügihind turu hind see hind millega toode maha müüakse Kasum = müügihind omahind Töövõtja inimene kes müüb oma tööjõudu Konkurents tootjad võistlevad hinnas ja kvaliteedis Monopol üksikpakkuja turul Aktsia väärt paber, firma osak Dividendid kasumiprotsendid, mis jaotatakse aktsionäride vahel Investeerima raha kasulikult paigutama Dumping konkurentide kahjustamiseks lüüakse oma hinnad alla. Tööturg tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööandja . ettevõtja, firmaomanik, kes palkab tööjõudu
01 jaotamata kasum D Hinnaerinevus 421 111 K Investeering T-firmasse 1 018 000 =1000000+18000 K Vähemusosalus 113 111 =111111+(210000-190000)*10% Kokku 1 131 111 1 131 111 3)Äriühenduse dividendide elimineerimine: D Dividenditulu 31 500 K Deklareeritud dividendid 31 500 2) Hinnaerinevuse jaotus: D Jaotamta kasum(E-firma) 119 800 =(50000+55556+2*6000+2*7778)*90% D Vähemusosalus 13 312 =(50000+55556+2*6000+2*7778)*10% D Depretsatsioonikulu 13 778 =7778+6000(jooksev aasta) D Seadmed(neto) 42 000 = 60000-6000*3
läheb kasvõi 10 minutit. Isiksu residentsus, kui loetakse mõlemas riigis residendiks „tie-breaker rule“ abil. Isik peaks olema selle riigi resident, millega tal on tihedamad sidemed. Artikkel 4 lg 2 Eluliste huvide keskus – kus asub pere, sotsiaalsed huvid, kultuurilised sidemed (nt korvpalliklubi) JURIIDILINE ISIK on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel, Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu, kelle asukoht on registreeritud Eestis Erisoodustus- kingitused, annetused, dividendid, vastuvõtukulud. Maksma tulumaksu väljaandmise hetkel. Mujal maailmas aasta jooksul teenitud kasumi pealt maksu. Eestis ei maksa, kui ei võta välja kasumit. JURIIDILISE ISIKU puhul topeltresidentsus – teised seadused, kui juhtimiskeskus asub teises riigis, siis seal residentsus -> OECD juhend (kus võetakse vastu otsused, koosolekud). Kui kumbki riik ei taha järgi anda, siis kokkuleppel. RESIDENTSUSE OLULISUS – maksulepingu sõlmimiseks; maksulepingu teiste
4 703922 Vana toote läbimüük -50,000 -25609.5956 218163 Turu-uuring -20,000 -50,000 -50,000 Kinnisvara 500,000 500,000 Tootmisliin -1,300,000 400,000 Tootmisliini jääkväärtus 400,000 532,364 1,772,085 Käibevarad 15% Dividendid 200,000 asub end ära, tuleks vastu võtta. WACC 12% -300000 -50,000 -50,000 1 2 3 4 tk 250,000 275000 302500 332750 eur/pudel 4.00 4.12 4.24 4.37 aastas aastas toote hinnast (projekti aja jooksul muutumatu) aastas eur/aastas eur (pöördumatu kulu) eur eur
2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimensioonist. Bilansipõhjal ei saa teha järeldusi terve aasta kohta, vaid aastalõpuseis, järeldus tuleks anda kuupäevaga. Kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul, saab anda järelduse terve aasta kohta. 4. Horisontaalanalüüs ja vertikaalanalüüs. I etapp: aastasisene analüüs, Vertikaalanalüüsiga võrreldakse kõiki näitajaid (kirjeid)
DIVIDENDIVÕLAD Dividendvõlad tekivad bilanssi pärast omanike üldkoosolekul kinnitatud kasumi jaotamise ja dividendi maksmise otsust. Deklareeritud, kuid välja maksmata dividendid kantakse kohustusena bilanssi. INTRESSIVÕLAD Intressivõlad kaasnevad laenukohustusega. Majandusaasta lõpuks arvestatud, kuid tasumata intress kantakse kohustusena bilanssi. HINNANGULISED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Garantiikohustus tekib, kui firma annab müüdavatele kaupadele hooldusgarantii. Garantiikohustus tekib perioodil, mil toimub kaupade müük. NÄIDE. Möödunud aasta garantiiremondi kulud moodustavad 1% samade kaupade müügitulust
Materiaalse põhivara müügist laekunud 5 0 8 475 Saadud intressid 4 617 31 298 Rahavoog investeerimistegevusest kokku -862 163 -4 946 229 Rahavood finantseerimistegevusest Ettemakstud tulevaste perioodide tulude muutus -989 439 2 084 742 Makstud ettevõtte tulumaks -298 701 -315 790 Makstud dividendid -1 000 000 -1 000 000 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 288 140 768 952 Rahavoog kokku 115 932 -1 875 151 Raha ja ekvivalendid perioodi alguses 20 022 1 895 173 Raha ja ekvivalentide muutus 115 932 -1 875 151 Raha ja ekvivalendid perioodi lõpus 2 256 021 20 022
Finantsrisk on seotud ettevõtte võimega rahuldada oma võlakohustusi (bilansi passiva poole juhtimisega seotud risk). Risk on raha kaotamise tõenäosus majandusürituses, kuid tänu riskile me võime teenida ka suurema riskipreemia mida suurem risk, seda suurem on oodatav tulusus. Eelisaktsia on hübriidväärtpaber (võlakiri+lihtaktsia). Võlakirjast eristab teda ainult see, et tal ei ole tähtaega. Eelisaktsiate omanikel ei ole hääleõigust. Dividendid USA-s on maksustatavad (erinevalt Eestist kehtib seal topeltmaksustamise printsiip). Eelisaktsiate dividendid makstakse välja peale ettevõtte tulumaksu, kuid enne lihtaktsionäridele dividendide väljajagamist. Ettevõtte likvideerimisel makstakse eelisaktsionäridele nende dividendid välja järjekorras teisena peale võlakirju. Eelisaktsiatele on omane kumulatiivsus -- maksmata jäänud dividendid makstakse korraga välja näiteks juhul, kui ettevõte peaks pankrotti minema. Tänapäeval
25.09.2012 Tarbimine ja säästmine. Tuluallikad - Tulu tööst- palk - Tulu rikkusest- intressid, dividendid, rendised. Rikkus ja säästmine - Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule?
Ei peaks mõjutama euroala hindu st hinnad peaks kasvama Eesti riigieelarve tuludest moodustavad suurima osa Sotsiaalmaks Käibemaks Milline järgmistest maksudest ei ole kohalik maks: Maamaks Euroopa liidu eelarvesse suurim tulu laekub Nn heaolumaks Diskontovõlakirja nimiväärtus näitab Millise hinnaga võlakiri müüakse emiteerjale tagasi Aktsia reaalne dividenditootlus leitakse Dividendid aktsia kohta / aktsia soetushind Kindlustushüvitis on: Summa, mille kindlustusandja maksab kindlustusvõtjale kindlustusjuhtumi korral Euroopa keskpankade poolt teostatava võlakirjade tugiostuprogrammi eesmärk on : Suurendada inflatsiooni Millised järgmistest teguritest peaks avaldama valuutakursile mõju ehk milliste asjaolude ilmnemisel koduvaluuta peaks tugevnema välisvaluuta suhtes: Nõudluse suurenemine kodumaiste kaupade järele Jooksevkonto ülejääk koduriigis
7 Consumer society- tarbimisühiskond Environment- keskkond Packaging-pakendid Recycle- ümbertöötlemine Pollution-saaste 8 stock marked or stock exchange-aktsia bõrs issue shares or stocks-aktsiaid emiteerima,välja jätma institutional investors-investor asutused equities -tava aktsiad ordinary or common shares(common stock)-lihtaktsiad broker-börsimaakler ,kes müüb aktsiaid shareholder(stockholdrer)-aktsionär Stake-osalus Dividends-dividendid Bonds-võlakiri Securities-väärtpaberid Traded-kauplema broker-börsimaakler 9 export- import- tariffs/ duties- quota- WTO- World Trade Organisation EFTA- European Free Trade Organisation 10
Võlakirja omanikud on kreeditorid 2. aktsiad on tähtajatud (v.a tagasiostetavad 2. võlakirjad on tähtajalised eelisaktsiad). 3. aktsiakapital on omakapitali kontol. 3. võlakirjad on pikaajaliste kohustuste kontol. 4. aktsionäridel on vaid jääkosalus aktsiaseltsi 4. võlakirjaomanikel on koos teiste lõpetamisel kreeditoridega eelisõigus firma varale firma pankroti korral. 5. dividendid ei kuulu kohustuslike maksete 5. intressid kuuluvad kohustuslike maksete hulka. Isegi kumulatiivsete eelisaktsiate hulka. Need tuleb välja maksta, vastasel juhul dividend on tingimuslik makse. Dividende võidakse algatada pankrotimenetlus. makstakse vaid juhul, kui on kasum ja rahalised võimalused. 6. dividendid ei ole kulu vaid puhaskasumi 6. intress on kulu. jaotus. Dividendimaksega kaasneb ettevõtte tulumaks. 7
dividendi, kui on juhatuse ettepanek. Dividendide väljakuulutamisel võetakse üles dividendide tulumaksukohustus. Dividendide väljamaksmisel kohustus kustutatakse. Dividendi tulumaks moodustab 21/79 väljamakstud dividendi summast ja see tuleb riigieelarvesse üle kanda hiljemalt dividendi väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Dividendide tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna. Lausendid dividendide arvestamisel: Üldkoosolek kinnitas dividendid D Jaotamata kasum K Dividendivõlg Võeti arvele dividendi tulumaksukohustus D Ettevõtte tulumaks K Tulumaksuvõlg Maksti välja dividendid D Dividendivõlg K Raha Kanti üle dividendide väljamaksmisel tulumaks D Tulumaksuvõlg K Raha
Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist.
Õppeülesanne 7 Aire Ilves RK32 Milliste majandusnäitajate muutumise põhjal on võimalik teha järeldus, et ühiskonnas on tegemist majanduslangusega? · Toodangu vähenemine, kuid samas kaubavaru suurenemine. · Ressursside (sh tööjõu) hõive ning reostuse vähenemine. · SKP vähenemine. · Eratarbimise vähenemine. · Ettevõtete investeeringute vähenemise. · Tööpuuduse kasv. · Toorainete hindade langus. · Ettevõtete kasumid ja makstavad dividendid langevad. · Lihtaktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsidel. Õppeülesanne 8 Aire Ilves RK32 Millise ettevõtluse vormi valiksite Teie, kui tahate alustada iseseisvat äri!? Valiksin Ainuomaniku Ettevõtte, sest mulle meeldib olla iseenda peremees ning võtta vastutust asjade eest, milles olen kindel hakkama saama. Kuigi ettevõtte ressursid on ainuomaniku ettevõttes (FIE-s) piiratud, annab see mingil määral just parema võimaluse
tekke. Väärtpaberiturgude ülesanne Viia kokku säästjad ja laenajad. Kes on emitent ja investor Emitent-väärtpaberite väljaandja (ettevõtted, omavalitsused, riik). Investor- väärtpaberite omandaja (ettevõtted, üksikisik) . Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatisega debentuurid. Optsioonid
hääleõigust saada juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus. Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad. Eelisaktsiaid võib nimetada hübriid väärtpaberiteks, sest nendele on omased teatud lihtaktsiate tunnused (näiteks: puudub tähtaeg ja võib saada dividende), teiselt poolt on need aktsiad sarnased võlakirjadega (saab %-te) sest need on garanteeritud tulususega (dividendid) väärtpaberid. Reeglina on eelisaktsia omanikuks asutaja ja liikmed, kes garanteerivad sellega endale teatud tulu ka esimestel tegevusaastatel. Kui otsustatakse, et ettevõtte emiteerib eelisaktsiaid, siis see on asutajate privileeg neid endale saada. 26.10.2009 Aktsiate turuväärtuse olulise kasvu korral võib kahaneda huvi nende aktsiate vastu, eriti keskmiste ja väikeste aktsionäride hulgas (need aktsiad pole juba nii atraktiivsed kuna lähevad
Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtetele
peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S Ü P Kuidas jaguneb raha kodus? S S S PÜSIKULUD,
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ?
aktsionäride põhikapital, ametiühing ühesuguste tööd tegevate inimeste liit, asotsiaalne ühiskonda õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav, ateist usuvastane, avalik õigus reguleerib suhteid inimese ja riigi vahel, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru millised otsused on tehtud ja tegemisel, deklaratsioon ametlik teada anne, demokraatia rahva valitsus, kus inimesed on võrdsed ja neil õigused, diktatuur ühe inimese või ringkonna valitsus, dividendid kasumiosa, eetika filosoofia haru, uurib moraali suhteid, eksport kauba müük välismaale, enamusvalisus valitsus, mida toetab parlamendi enamus, erakond partei, kuhu kuuluvad sarnaste arvamustega inimesed, eraõigus reguleerib isikuvahelisi suhteid, etikett suhtlemises kehtivad reeglid ja kombed, fraktsioon -ühte parteisse kuuluvadsaadikud parlamendis, hageja kohtu kaudu nõudja, heaoluriik - ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, huvide
Merchant banks ainult firmadele mõeldud pank consumer society tarbijate ühiskond environment keskkond packaging pakendamine recycled ümbertöötlemine pollution saaste stock market/stock exchange aktsiabörs issue shares/ stocks aktsiaid emiteerima institutional investors investorasutused equities/shares aktsiad ordinary/common shares/common stock lihtaktsiad broker maakler shareholder/stockholder aktsionär stake osalus dividends dividendid bonds võlakirjad securities väärtpaberid traded kauplema export eksport import import tariffs tariifid duties kohustused quotas kvoodid protectionist protektsionismi pooldaja WTO World Trade Organisation EFTA European Free Trade Assaciation (balance of trade kaubavahetuse bilanss visible import nähtav import invisible export nähtamatu eksport trade deficit kaubavahetuse puudujääk trade surplus väliskaubavahetuse ülejääk
Võlakirja omanik on kreeditor, aga nii lihtaktsia kui ka eelisaktsia omaja on ettevõtte omanik. Erinevalt lihtaktsionärist ei saa eelisaktsionär ettevõtte juhtimisse sekkuda ja tal ei ole hääleõigust. Samas peab eelisaktsionäridele maksma fikseeritud dividende. See aspekt teeb eelisaktsia lihtaktsiast vähem riskantseks instrumendiks. Eelisaktsiate tulumäär jääb lähtuvalt riskantsusest võlakirjade ja lihtaktsiate vahepeale. Eelisaktsiate puhul on üheks aktuaalsemaks küsimuseks dividendid ja nende maksustamine. Näiteks Ameerika Ühendriikides on eelisaktsiate dividendid maksustatavad, aga Eestis mitte. Eelisaktsiate dividendid makstakse välja pärast ettevõtte tulumaksu tasumist, kuid enne lihtaktsionäridele dividendide väljajagamist. Ettevõtte likvideerimisel makstakse eelisaktsionäridele nende dividendid välja pärast võlakirjaomanike nõuete rahuldamist. Eelisaktsiate dividendid on enamasti kumulatiivsed, mis tähendab, et
aktsiakapital A 31% Asutajaliikmed saavad osta kõiki aktsiaid (A, B, C, D). Eristatakse, kes milliseid aktsiaid osta saavad. Madalama aktsia omanik (madalaim D) ei saa osta kõrgemaid aktsiaid, kui kõik peaksid sealt lahkuma. Kõrgema aktsia omanik (kõrgeim A) saab osta madalamaid aktsiaid, kui kõik peaksid sealt lahkuma. Eelisaktsia vähestel on eelisaktsiaid. Eelisaktsia on nimeline, annab üldjuhul garanteeritud dividendid (tagatis on, kuid mitte 100%). Kui nt kahe aasta jooksul täies ulatuses dividende pole saadud, saadakse hääled, hääled on niikaua kui dividendide võlg on kustutatud, hääled kaotatakse jooksva majandusaasta lõpul. Eelisaktsiate koguväärtus võib olla kuni 1/3 põhikapitalist. Majandusaasta koosneb 4 kvartalist. 366/365 päeva pikk. Enamasti (90%) on majandusaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Eelisaktsia ja lihtaktsia on nimelised, mis kantakse aktsiaraamatusse
Kasumiauanne on põhiaruanne mis kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet kasumit või kahjumit mingi perioodi vältel. Tulude ja kulude arvestus algab majandusperioodi algusest ning sõltuvalt selle perioodilisesest lisatakse iga järgnev periood eelnevatele. Tulud on aruande perioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine (müüginetokäive, kasum valuuta kursi muutusest, saadud intressid ja dividendid, tulu põhivara realiseerimisest). Kulud on aruande perioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, need on väljaminekud millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohutuste suurenemine (tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindamine,põhivara kulud, intressi ja dividendi kulud, viivised). Kasumi arvelt võib ettevõte välja maksta dividende, esmalt makstakse eelisaktsiate dividendid seejärel puhaskasumi arvelt lihtaktsiate
30 Kõik vaadeldavad ettevõtted loovad piisavalt positiivseid rahavoogusid, millega katta finantskulusid ja tulumaksu. Ülekaalukalt parim on Tallinna Vesi AS. Üldiselt olukord paraneb, kui EBIT suureneb. 3.3.2 Vara tasuvus ja rentaablus Vara tasuvuse suhtarv näitab vara tasuvust enne maksustamist. Tasuvus peab võrduma või ületama kapitali hinda. Varade tasuvusest kaetakse maksud, võlausaldajate intressid ja omanike dividendid. Ka vara tasuvuse rusikareegel on, et peab olema positiivne. Analüüsis võrreldakse teiste ettevõtetega samal tegevusalal.(4 lk206) 6.32% 2015 22.49% 12.40% 4.16% 2014 21.29% 12.25% 4.77% 2013 28.80%
MTK, Lääne MTK) või teenindusbüroosse, kes edastab selle läbivaatamiseks sissenõudmise üldmenetluse osakonda. 17. Füüsililise isiku tulude maksustamine, maksusoodustused- lapsed, koolitused. Astmelise tulumaksu põhimõte. Füüsilise isiku tulu on: /TMS/ · palgatulu (§13); · ettevõtlustulu (§14); · kasu vara võõrandamisest (§15); · renditulu ja litsentsitasud (§16); · intressid (§17); · dividendid (§18); · pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§19); · kindlustushüvitised (ravikindlustus, töötuskindlustus) ja väljamaksed pensionifondist (§20-21) astmelise tulumaksu põhimõte on see, et vastavalt sissetuleku suurusele makstakse vastavat tulumaaksu. Mida kõrgem palk , seda suurem on TM. 18. Töötasu arvestus. Milliseid andmeid on vaja teada töötaja kohta töötasu arvutamiseks. Mis tingimusel maksuvaba tulu arvestatakse
D, Eesti IT Kolledz Jooksevkonto allkontod 1. Kaupade ja teenuste eksport ja import a) kaubanduskonto on jooksva konto allkonto, nimetatakse kaubandusbilansiks, on ekspordi ja impordi vahe . Negatiivne saldo tähendab töökohtade ja sissetuleku väljavoolu ning tingib üleskutseid impordi vähendamisele. b) teenustes sisalduvad finantsalaseid teenuseid, mida osutatakse välismaalastele, samuti kasumid ja dividendid välismaistelt investeeringutelt. Transpordi ja laevanduse kulud on samuti arvestatud teenuste kategooriana. Teenuste sektor ja turism toovad sisse Eestisse. 2. Mitmepoolsed ülekanded (pensionid, välisabi ja muud valitsuse annetused). 7 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Jooksevkontoga seonduvad probleemid Jooksevkonto defitsiiti põhjustab reeglina just väliskaubanduse puudujääk. 1
(puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. Amortisatsioon = Koguinvesteering netoinvesteering. Kasum = dividendid + jaotamata kasum + kasumimaksud. Isiklik tulu PI = rahvatulu kaudsed maksud = kasutatav tulu + isiklikud maksud. Isiklikud eratarbimiskulutused= kasutatav tulu isiklikud säästud. Kasutatav tulu DI = isiklik tulu - netomaksud. Netomaks = mahaarvatavad tulumaksud + toetused. Tasakaalutingimus: Yd = Y = E = C + Id( +G), kus Yd on kasutatav tulu ja C on kogutoodang Tarbimine Tarbimist, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks.
ÜL 1 Järgnevas ülesandes palutakse Teil prognoosida ette võtte rahavoogusid ning määratleda võimaliku dividendid mida Ettevõte võiks välja maksta. Macrosoft on IT valdkonnas tegutsev suur ettevõte ke varasemalt veel üldse dividende maksnud. Käesoleval hetkel kavandab ettevõte dividendide väljamaksmisega alustamist ning üritab hinnata kui suur on tema dividendide välja maksmise võime (nn jääkdividend). Teie käsutuses on ettevõtte kohta järgmine informatsioon: Kasumiaruanne äsja lõppenud majandusaasta kohta (miljonites):
suveräänne võim. unitaarrik - ühtne riik, keskvõimule allutatud, ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks jagunev lihtriik. föderaalriik - liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused õigus - kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan avalik haldus - keskendub riigi tegevuse korraldamisle, täidesaatva riigivõimu tegevus avalik-õiguslikud institutsioonid - ... dividendid - osanikutulu, AS kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse munitsipaalettevõte - omavalitsusele kuuluv ettevõte jätkusuutlik areng - arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 6)¤Autoriteet-traditsioonid, karismaatilisus või ratsionalistlik mõtlemine ¤Sund - vägivald või õiguslik sund 7)Riigivõimu tunnused: -seaduste kehtestamine -maksude kogmine
annaabi.ee 
